Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria teoreetiline mehaanika - 16 õppematerjali

Mehaanika >> Teoreetiline mehaanika
teoreetiline mehaanika on mehaanika osa, milles uuritakse neist ainult kolme esimest: masspunkti mehaanikat, masspunktide diskreetse süsteemi mehaanikat ja jäiga keha mehaanikat.
0
jpg

Teoreetiline mehaanika ülesanne 4

Teoreetiline mehaanika ülesanne 4, lahendus, vastus...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
454 allalaadimist
4
docx

Teoreetiline mehaanika

tingimusi mis kitsendavad keha liikumist nim. sidemeteks. Sideme reakt. on suuantud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reakt. jõud ilmnevad alles kehade tegelikult toimuvate jõudude mõjul siis nim neid kak passiivseteks jõududeks. Aktiivsete jõudude allkõistame aga kõiki neid jõude mis ei ole reakts. jõu. Kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimused - Kolm mitteparal. jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nende mõjusirged lõikuvadühes punktis. et neist saab moodustada kinnise hulknurga kindlaümberkäigu suunaga. Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate jõudude puhul siis ilmselt mitu mitte tasapinnas asuvat jõudu taskaalus olla ei saa. Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu lahutamiskes komponentideks. Koonduva...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
741 allalaadimist
1
pdf

Teoreetiline mehaanika

teoreetilise mehaanika 2. koduse töö lahendus...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
640 allalaadimist
0
jpg

Teoreetiline mehaanika ülesanne 2

Ülesanne 2 Graafoanalüütilise võttega varraste sisejõudude leidmine...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
335 allalaadimist
0
rar

Teoreetiline mehaanika KT2

...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
282 allalaadimist
3
pdf

Teoreetilise mehaanika kodutöö nr .3

teoreetilise mehaanika 3. kodutöö lahendus...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
570 allalaadimist
2
doc

TTK TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 1. rida

AT I rda 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 6.Supperpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudude li...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
489 allalaadimist
2
doc

TTK TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 2. rida

rida 1. Masspunktiks nim. Keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub antud keha raskuskeskmes. Selline materiaalne keha, mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikuse mõju suurust ja suunda. Teda iseloomustatakse arvulise väärtuse ja suunaga- järelikult ta on vektoriaalne suurus. Jõud on keha l...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
362 allalaadimist
1
doc

TTK TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 3. rida

rida 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust, mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. Projektsioon on + kui lõigu suund ühtib telje suunaga. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Tasakaalu aksioom- Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on võrdsed suuruselt, suunatud vastupidi ja paiknevad ühel sirgel. 6. Aktiivseks jõuks nim jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma. Aktiivsete jõudude all mõistame kõiki neid jõude, mis ei ole reaktsiooni jõud. Passiivseteks jõududeks nim reaktsiooni jõude kuna need ilmnevad kehale tegelike jõudude mõjul....

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
345 allalaadimist
7
doc

Teoreetiline mehhaanika

1. Loeng Teoreetiline mehaanika uurib kehade liikumist. Absoluutselt jäik keha on keha, mille kahe mistahes punktivaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. Teoreetiline mehaanika jaguneb: · Staatika- uurib kehade tasakaalu tingimus ja neile mõjuvate jõudude süsteeme · Kinemaatika- vaatab mehaanilist liikumisi geomeetria seisukohalt · Dünaamika- uurib kehade liikumisi kui seda põhjustavaid jõude Mehaanika uurimisel kirjeldas Newton integraal ja diferentsiaal arvutust. Kujunes välja 2 uurimismeetodit: geomeetriline ja analüütiline Masspunkt- on keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub keha raskuskeskmes. Absoluutselt sile keha välistab igasuguse hõõrde. Kasutatakse aksiomaatilisi meetodeid (väited mis ei vaja tõestust) VEKTORID: Skalaarid -suurused mis on määratud täielikult oma mõõtarvu...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
542 allalaadimist
13
doc

Sisejõud ja toereaktsioonid ülesanded

...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
563 allalaadimist
0
png

Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi lahendamine

Teoreetilise mehaanika I kursus grupitöö. Lahenduses on kasutatud analüütilist võtet. Töö on hinnatud 17 punkti vääriliseks, seega on sealt asja puudu. - punktid tähendavad, mis on puudu antud tööst. Kokku grupitöö 17p: Skeem vastavalt teie grupi andmetele 1p Nurkade määratlus terves süsteemis 3p Sõlmede skeemid või jõukolmnurk 2p, -1p puuduvate telgede ja nurkade eest Sõlmede tasakaaluvõrrandid või kolmnurkade seosed 6p Varraste sisejõud 5p Tugede skeemid 0p, -4p sest puuduvad Toereaktsioonide leidmise valemid ja vastused 0p, -5p sest puuduvad Lisapunktid: 3p kui kolm põhisõlme (B, D ja E) on lahendatud mõlema variandiga 0p, -3p sest lahendatud on vaid ühe võttega Lisainfo Fail on png's, avatav pildina. Töö on sooritatud 2012 kevadsemestril TTKs I kursuse tudengite poolt...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
148 allalaadimist
7
doc

Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga

75 mm ja ristsuunas 0...25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ- tepiirkond on 0°...360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1'. Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 ­ alus 7 ­ nõjase hammaslattmehanism 2 ­ ristnihkekruvik 8 ­ nõjase pidur 3 ­ töölaud 9 ­ sammas 4 ­ tsenter 10 ­ samba kalde seadmise käsiratas 5 ­ nõjas 11 - valgusti 6 ­ optiline pea 12 ­ pikinihkekruvik 13 ­ töölaua pööramise kruvi Mikroskoobi optikaskeem 1 ­ hõõglamp 8 ­ objektiiv 2 ­ kondensaatori lääts 9 ­ prismade süsteem 3 ­ valgusfilter...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
53 allalaadimist
1
pdf

Kodutöö: Näide seesmisest või välisest sidemest.

Tac Mic ­ näide kandekonstruktsiooni osast Asukoht: Rapla, Sadolini Spordihoone Pildil on tegemist spordihoone kandekonstruktsiooni põhi osadega. Konstruktsioon on valmistatud liimpuidust. Kahe detaili kinnitamiseks on kasutatud terasest plaate, mis asetsevad postide sees, antud pildil vasakult teise posti üla osas on seda hästi näha. Terasplaat on kinnitatud kahe posti kokkuhoidmiseks poltkinnitusega (joonis 1). Postil on ka jäik kinnitus vundamendi külge, mille ühendamiseks on samuti liimpuidu k...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
59 allalaadimist
0
rar

Toereaktsioon

toereaktsiooni ül...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
227 allalaadimist
5
docx

Jõud, sidemed ja nende süsteemid

Vahendatud mõju- magnet-, elektriväli jms Mõjud võivad olla nii staatilised kui dünaamilised. Suurust, mis on kehade vastastikuse toime mõõduks nimetatakse jõuks. Kõige paremini kehtib selle kohta Newtoni I seadus- iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni talle rakendatud jõud puuduvad või on tasakaalus. Jõud on keha liikumise muutumise põhjus. Jõud on määratud siis, kui on teada selle suurus, mõju suund ja rakenduspunkt. Jõu rakenduspunktiks nimetatakse seda materiaalset punkti kehas, millele mõjub jõud. Jõu suuna all mõistame liikumise suunda, mille saaks selle jõu mõjul vaba materiaalne punkt, mis alguses oli paigal. Mingile jäigale kehale või mehaanilisele süsteemile võib samaaegselt mõjuda mitu jõudu. Nende jõudude kogumit nimetatakse jõusüsteemiks. Jõu suurus määratakse selle võrdlemise teel jõuga, mis on võetud ühiku...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
170 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun