tunnustatakse tänapäevalgi. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad
andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega
mõningate arvamuste kohaselt temperament ja isiksus kattuvad), sisaldab isiksus siiski rohkem tunnuseid kui temperament. Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused
teha temperamendil, iseloomul ja võimetel. Võimed on isiku omadus millest sõltub tegevuse edukus, see on eduka tegevuse sooritamise tingimus. Võimeid ei tohi segada teadmiste oskuste ja vilumusega. Võimed ja teadmised on küll omavahel seotud kuid on siiski erinevad asjad. Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järk-järgult, elutingimuste ja muud tegurite mõjul. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused aga eksteemolukordades. Nagu teame, ei määra tegevuse kvaliteet kaugeltki üksnes sellesse suhtumine, kaasa mängivad ka muud rollid, nagu näiteks tähelepanu, mõistus, tahe, tundmused ning võimed. ISIKSUSEOMADUSTE LIIGITAMINE 1. NEUROOTILISUS -kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha.) 2. EKSTRAVERTSUS -seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. 3.INTROVERTSUS -vastand ekstravertsusele, eelistavad seltskonnale üksiolemist
ISIKSUS Isiksuse mõiste definitsioone on määratletud väga erinevalt, mis omakorda sõltuvad iga üksiku inimese iseloomust ja olemusest. Kõige rohkem kasutatakse isiksuse mõiste kirjeldamiseks järgmiseid punkte: normaalne vaimne tervis, inimomane kasvatus, haritus, roll ühiskondlikus tööjaotuses, keele valdamine, ühiselu ja kultuuri normide omandamine ja järgimine ning oma eelduste väljaarendamine võimeteks (Bachmann ja Maruste 2008). Olulisemateks isiksuse omadusteks on temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerikus), vaimsed võimed (sõnaosavus, matemaatiline võimekus), iseloom (kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (loodusearmastus, kord). Isiksusomadusi ja oma vaimseid võimeid saab mõõta nii isiksustestide kui ka intelligentsustestidega (Bachmann ja Maruste 2008). 2.1. ISIKSUSE TEOORIAD 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks on see, et mis on inimest liikuma panev jõud. Motivatsiooni käsitletakse eelkõige
Isiksus on süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (nt. infotöötlus, toimetuleku tahe, emotsioonide reguleerimine, interpersonaalsed protsessid, identiteedi kujunemine. Iseloomujooned kirjeldavad inimese baaskalduvusi (füüsilised ja isiksuseomadused, vaimsed võimed), mis on kindlate mõtlemis-, tundmis-ja käitumismustrite aluseks ning mõjutavad mõningaid dünaamilisi protsesse. Olulisemad isiksuse omadused on: • Temperamendiomadused • Vaimsed võimed • Iseloom • Väärtused 16. Stressi mõiste ja liigid. Stressreaktsioon organismis - füsioloogilised ja psühholoogilised aspektid. Mõiste: Stress on organismi pingeseisund, mis tekib sise- või väliskeskkonna tugevasti muutudes ja mida iseloomustavad mõjuri eripärast sõltumatud väga aktiivsed kohanemismuutused (vt adaptatsioonisündroom). Liigid:vaegstress, eustres, distress, stress
inimesed saavad piisava täpsusega hinnata st. seal sees on ka ebatäpsusi, kuid inimese hinnangud on siiski piisavalt adekvaatsed. (Jüri Allik) ISIKSUSE TEOORIAD: Isiksuse erinevuste seletamiseks on loodud palju teooriad. · Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad Freud; Jung; · Iseloomuga seotud teooriad isiksus peamised avaldusvormid - väärtushinnangud, võimed, temperamendiomadused (Cattelli ja Kline; Eysenck jt) · Humanistlik käsitlus - keskendub peamiselt inimese arengule, kuid uurib ka mina - pilti ja mina käsitlust/kontseptsiooni (kuidas inimene ennast tajub võrdluses teistega) Organisatsioonikäitumise seisukohalt oluline teada. Inimesel on kaks põhivajadust; · vajadus teiste inimeste mingisuguse positiivse suhtumise järele · vajadus arendada oma potentsiaali ning võimeid ehk vajadus eneseteostuseks. Need kaks asja
surve Like all other men, like some other men, like no other men Raymond Cattell Inglane (kuid hiljem enamuse oma karjäärist Illinoisi Ülikoolis); ülikoolis õppis keemiat; PhD psühholoogias; Spearmani ja Thorndike’i õpilane Arendas mitmemõõtmelist statistikat sh faktoranalüüsi Erinevat tüüpi omadused: (a) dünaamilised (“ergic traits”, “ergs”) – motivatsiooniga seotud; (b) stilistilised, temperamendiomadused; (c) võimed Omaduste mitmekesisus on väga suur; selle taandamiseks saab omadustevaheliste korrelatsioonide mustrist otsida väiksemat arvu “lavataguseid” muutujaid, “faktoreid” (1946) 1945 pakkus välja isiksuseomaduste 12-faktorilise struktuuri (arvutused võtsid mitu kuud … praeguse arvutiga ehk mõni sekund) Leksikaalne hüpotees (1946): keeles kajastuvad kõik isiksuse aspektid, mis on teistele inimestele olulised Isiksuseandmete klassifikatsioon – R data
2. Iseloomu, temperamendi ja võimete erinevus. Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järkjärgult, elutingimuste mõjul. Temperamendi ja iseloomu eristamisel võib aluseks võtta järgmise lähtepunkti: Kui teatud omadus väljendub iseloomulikus olukorras ja väljendab kindlat suhtumist, on see karakteijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest, siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4
2. Iseloomu, temperamendi ja võimete erinevus. Kui temperament on paljuski pärilik, kujuneb iseloom välja järkjärgult, elutingimuste mõjul. Temperamendi ja iseloomu eristamisel võib aluseks võtta järgmise lähtepunkti: Kui teatud omadus väljendub iseloomulikus olukorras ja väljendab kindlat suhtumist, on see karakteijoon, kui see esineb pidevalt ega sõltu suhtumisest, siis temperamendiomadus. Iseloomujooned avalduvad selgesti korduvais, harjumuspärastes situatsioonides; temperamendiomadused ekstreemolukordades. 3. E. Frommi neli sotsiaalsed orientatsiooni. Fromm tõi välja sotsiaalse orientatsiooni neli põhitüüpi, mis iseloomustavad muide erakordselt selgelt meie ühiskonnas viimase kümne aasta jooksul aset leidnud muutusi: 1. retseptiivne (vastuvõttev) orientatsioon 2. ekspluateeriv(valitsev) orientatsioon 3. koonerdaja(säästev) orientatsioon 4. turuorientatsioon(kasulikku vahetust taotlev suundus) 4
tüüpi: Sangviinik-ülekaalus veri Koleerik – ülekaalus kollane sapp Melanhoolik- ülekaalus must sapp Flegmatik- ülekaalus lima. 1. Steeniline pikakasvuline tüüp. 2. Asteeniline pikakasvuline tüüp on nõrga kehaehitusega. 3. Steeniline lühikasvuline on suhteliselt väheldase pikkusega ja hea isuga. 4. Asteeniline lühikasvuline tüüp on lapseliku kehaehitusega infantiilsed inimesed. 6 Temperamendiomadused kujundavad inimeste iseloomu. Temperamendi somaatilise teooria edasiarendus Sheldoni õpetuses Ameerika psühholoog W.H.Sheldon lähtus faktist, et inimorganism areneb kolmest lootelehest: endotermist, ektodemist ja mesodermist.Üldiselt arvatakse, eti siseelundid arenevad endoremist, närvisüsteem ektodermist ja nahk ning luustik mesodermist. Temperamenditüüpide nimetused tulenevad Sheldonil organismi domineerivatest süsteemidest.
Isiksuse mõistmise ja määratlemise aluseks on selliste järjepidevate (püsivate) käitumuslike ja psüühiliste omaduste kogum, mis sama isiku puhul samades või sarnastes tingimustes seaduspäraselt või suure tõenäosusega avaldub (kordub). Seega - isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks , on temperamendiomadused, vaimsed võimed, iseloom ja väärtused. · Millised on põhilised isiksuseteooriad? 1. Psühhodünaamilised teooriad Põhiküsimuseks see, mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud., aukohal motivatsiooniküsimus. Motivatsiooni käsitletakse psüühhilise tegurina, mis domineerib bioloogiliste tegurite üle. Inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest. Alateadvus tähtsam kui teadvus. Tuntuim teooria Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus.
Like all other men, like some other men, like no other men - temaatilise aterpretseptsiooni test: vastaja peab ütlema mida pildi peal näeb Raymond Cattell- Inglane (kuid hiljem enamuse oma karjäärist Illinoisi Ülikoolis); ülikoolis õppis keemiat; PhD psühholoogias; Spearmani ja Thorndike'i õpilane Arendas mitmemõõtmelist statistikat sh faktoranalüüsi Erinevat tüüpi omadused: (a) dünaamilised ("ergic traits", "ergs") motivatsiooniga seotud; (b) stilistilised, temperamendiomadused; (c) võimed - Omaduste mitmekesisus on väga suur; selle taandamiseks saab omadustevaheliste korrelatsioonide mustrist otsida väiksemat arvu "lavataguseid" muutujaid, "faktoreid" (1946) 1945 pakkus välja isiksuseomaduste 12-faktorilise struktuuri (arvutused võtsid mitu kuud ... praeguse arvutiga ehk mõni sekund). Hiljem 16-faktoriline mudel? Leksikaalne hüpotees (1946): keeles kajastuvad kõik isiksuse aspektid, mis on teistele inimestele olulised Isiksuseandmete klassifikatsioon
IQ ja kriminaalsus: H.Goddard üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid 1914 a artikkel, millest selgub, et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USAs olid nõrgamõistuslikud Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta: - Psühhodünaamilised teooriad mis on inimest liikuma panev jõud =motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid.
IQ ja kriminaalsus: H.Goddard – üks esimesi IQ ja kriminaalsuse seose uurijaid 1914 a artikkel, millest selgub, et keskmiselt 50% noortevanglate kasvandikest USAs olid nõrgamõistuslikud Isiksus - järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure täpsusega ennustada. Olulisemad isiksuse omadused: temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) vaimsed võimed (nt sõnaosavus) iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) väärtused (nt loodusearmastus) Teooriad isiksuse kui psühholoogia uurimisobjekti kohta: - Psühhodünaamilised teooriad – mis on inimest liikuma panev jõud =motivatsioon(psüühiline tegur, mis valdab bioloogiliste üle). Kuulsaim ja mõjukaim on Freudi psühhoanalüütiline isiksusekäsitlus. Alateadvus, tungid.
isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid küllaltki suure tõenäosusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks, on temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) , vaimsed võimed (nt sõnaosavus, matemaatiline võimekus) , iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (nt loodusarmastus, kord ). Isiksuse kui psühhloogia uurimisobjekti kohta on loodud palju erinevaid teooriaid: 1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest
protsessides on midagi erinevat neil inimestel, kellel ka isiksusetestidega on teised tunnused. *psühhobioloogilised geneetilised suunad- (Plomin, Bouchard, Zuckerman) - uuritakse geneetikaseoseid isiksuse omadustel. Lisaks sotsiaalsetele asjaoludele on ka geenidel suur mõju isiksusele. Umbes pool isiksuse variatiivsusest on ennustatav geenidest, ülejäänd pool sotsiaalsetest asjaoludest. Nt temperamendiomadused, neurootilisus, osa agressiivsusest- geenidest. Osad on nt kasvatusest, haridusest- väärtused, hoiakud, vaba aja veetmise eelised. Shledon- isiksus väljendub tema kehatüüpides- on olemas kolm somatotüüpi- endomorf, mesomorf, ekdomorf. Endomorf- Mesomorf- kiiljas keha, kandiline keha, vähe rasva- ekstrovert, introvert, mõtte/tundetüüp Ekdomorf- kõrgelaubaline, tagasihoidlik lõug, kits rind, kõht, vähe lihaseid, vähe rasva- sagedamini introverdid, hea intuitsiooniga.
isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksuse iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab antud isiku käitumist, eelistusi ja valikuid 40 küllaltki suure tõenäosusega ennustada. Olulisemateks isiksuse omadusteks, mis omakorda jagunevad konkreetsemateks karakteristikuteks, on temperamendiomadused (nt ekstravertsus, koleerilisus) , vaimsed võimed (nt sõnaosavus, matemaatiline võimekus) , iseloom (nt kangekaelsus, järeleandlikkus) ja väärtused (nt loodusarmastus, kord ). Isiksuse kui psühhloogia uurimisobjekti kohta on loodud palju erinevaid teooriaid: 1. Psühhodünaamilised teooriad. (põhiküsimus:Mis ikkagi on inimest liikuma panev jõud?) Suuna olulisem eripära on see, et inimese olemust ja motivatsiooni otsitakse alateadvusest
neid nimetada eeldusteks. Eristatakse eeldusi, mis aitavad tegeleda vaimse tegevusega (näiteks arvutamine ja sõnaline eneseväljendus), füüsiliste toimingutega ja psühhomotoorseid eeldusi. Viimaste all peetakse silmas neid, mis võimaldavad omandada vilumisi, milles vajatakse nii füüsilisi kui ka psüühilisi funktsioone ning näitena saab siin käsitleda käe ja silma koordineeritud ühistegevust. Nn. teiste vajalike omaduste hulka kuuluvad hoiakud, tõekspidamised, isiksuse ja temperamendiomadused ning väärtused. TVVT võib olla tööanalüüsi ja selle põhjal koostatava töökirjelduse üheks alustalaks. Ka on esile toodud, et kaasaegsetes organisatsioonides on lühendi teise poole (VT) individuaalsed omadused tähtsamad kui esimese poole (TV). See tähendab, et õppimise eeldused on tähtsamad kui konkreetsed teadmised ja vilumused. Individuaalsed omadused näitavad inimese eeldusi ja võimeid tegevuses osalemiseks. Individuaalsed erinevused on seotud ka
- Need omadused peavad olema mõõdetavad. Kõige tüüpilisem isiksuse mõõtmise meetod on test. - See, et inimesel on kindlad omadused, annab võimaluse ennustada isiku käitumist. Võime ennustada nt millises ka töökollektiivis saab ta paremini hakkama. Isiksuse mõõdete ja omaduste sfäär on väga lai aga võime olulisemad omaduste kategooriad just nende peamiste nähtuste alla mahutada. Temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerilisus jne) kirjeldavad nt kaasasündinud neurodünaamikat- kui kiired on närviprotsessid ja psüühiline tunnetus. Olulisemad omadused on temperament, vaimsed võimed (intellekt – kui hästi nt suudab probleeme lahendada), iseloom (karakter – tüüpilised käitumisviisid ja eristatav käitumislaad. Üks osa neist on temperamendilaad, aga ka nt sotsiaalsus, meelekindlus, avatus kogemustele jne), väärtused ja hoiakud.
kogum. Isiksus on selline psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäoline subjekt. Isiksus iseloomu ja muude omaduste tundmine aitab isiku käitumist, eelistui ja valikuid ennustada. Isiksuse omadused: temperamendiomadused (ekstravertsus), vaimsed võimed, iseloom ja väärtused. 1)psühhodünaamilised teo inimese ja tema olevuse tuuma otsistakse alateadvusest; 2) tunnusjoonte teo isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut, Eysencki ekstrav-introv, neurootilisus, psühhootilisus; 3) kognitiiv-käitumuslikud teooriad rõhutavad sotsiaalse õppimise ning sotsiaalsete
annaabi.ee 
