MAAVÄRINAD 12. klass Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine.
neid ei ilmu, siis vajuta Plate Tectonics Locations nimetuse ees oleva väikese kolmnurga peale) Selleks, et liikuda nendesse kohtadesse, tuleb lihtsalt teha nende nimetuste peal topeltklõps. Kasuta neid paikasid, et vastata allpool olevatele küsimustele. Lahknevad laamade äärealad Rio Grande rift Tee Rio Grande Rift nimetuse peal topeltklõps ning suurenda kuniks näed piisavalt suurt tektoonilist lõhe moodi moodustist. Suurenda seda kohta, kuhu on punasega märgitud Rio Grande Rift. Kasuta mõõtmise tööriista, et mõõta Rio Grande rifti laiust märgistatud asukohas. Küsimus 1: Kui lai on umbes Rio Grande rift? (ühikuks meetrid) ..................................................................................................................................................................... Rio Grande rift ulatub lõunasse El Paso regioonini
1965 määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59 ± 5 Maa ööpäeva. 1971 täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65 ± 0,25 Maa ööpäeva. 1973. startis kosmoseaparaat Mariner 10, mis aastatel 1974 1975 teostas3 möödalendu ning kaardistati 45% planeedi pinnast. 2004. startis kosmoseaparaat Messenger, mille ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist Merkuuri magnetvälja päritolu ning püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist
planeedist. Vähemalt osa tuumast on tõenäoliselt sula. Mariner 10 Kosmosest on Merkuuri pildistatud automaatjaama Mariner 10 ( USA, 1974-75 ) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera. Automaatjaama minimaalne kaugus Merkuurist oli 300 km 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Messenger Startis 3. augustil 2004 Ülesanne oli uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist. 14. jaanuaril 2008 alustas Messenger möödalendu Merkuurist. Lähenes planeedile kuni 200 km kaugusele. Pildistati Merkuuri seni varjatud poolt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
tulepurujutt. Terve elu bassikäikude mängimist võib panna baritonsaksafoni unustama, et ta laulab samas registris Dietrich Fisher-Dieskauga, ning võib samas ka „medikaga tõmmata“ sama kiiresti kui iga bluegrass-kitarrist. „Geyset ghetto“- esimeses osas läheb tenorsaksafon võimust võtvas motiivilises aktiivsuses hoogu, enne kui ühinemipunktini jõuab. Siis jaguneb kvartett kaheks kihiks ja üks lihkub üle teise nagu kaks tektoonilist plaati üle magma. Teises osas koguneb gaasiline rõhk maa-alustesse avaustesse. Seismiline aktiivsus saavutab oma kõrgpunkti kolmanda osa keskel, kus väikeste kildude kordamisest koosnev pikk kasvamine viib pinge lõpliku plahvatuseni. See teos oli Quasari tellimus, mida toetas Conseil des arts et des lettres du Québec. „Facing death“- on algselt kirjutatud keelpillikvartetile, nüüd aga kõlab versioon saksofonikvartetile. „Ornithology“ 7. ja 8
lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedrud, mis pingestuvad. Kui kokkupuutekoht annab viimaks järele, vabanevad laamad pingest ja katavad vahemaa, mis muidu oleks läbitud paljude aastatega, kõigest mõne minutiga. Niisugune äkiline liikumine tekitabki maavärina. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Seismiline laine Seismiline laine on koldest igas suunas eemale leviv
Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: tuha- ja gaasipilved lõõmpilved; laavavoolud mudavoolud lahaarid; püroklastilise materjali vood; maavärinad, maalihked Vulkaanilistel aladel on tänu purskematerjali ladestumisele viljakad mullad. Talumees riisipõldu harimas Jaava saarel Indoneesias, tagaplaanil Sundoro vulkaan. 4.MAAVÄRINAD Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. Eristatakse a) Tektoonilist maavärinat (põhjuseks Maa sisepinged) b) Vulkaanilist m-t (kaasneb vulkaanipurskega) c) Langatusvärinat (põhjustatud koobaste varisemisest) d) Tehnogeenset maavärinat Tõugete lähtekohta nimetatakse koldeks e fookuseks e hüpotsentriks Kolde kohal paiknevat paika maapinnal nimetatakse epitsentriks Maavärina kolle võib asuda kuni 700 km sügavuses Kus esineb maavärinaid? · Laamade äärealadel · Kuuma täpi piirkondades · Kontinentaalse rifti piirkonnas
MERKUURI UURIMINE Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 3 korda mööda. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.3.augustil 2004 startis Canaverali neemelt Cape Canaverali õhujõudude baasist raketiga Delta II NASA kosmoseaparaat MESSENGERKosmoseaparaadi ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist. Samuti uurib ta Merkuurimagnetvälja päritolu, püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist, uurib polaarmütse ning planeedi eksosfääri ja püüab välja selgitada planeedi hõreda atmosfääri päritolu. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana-Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi.
St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri Atmosfääri tsirkulatsioon - Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral
maakoorelaamade piirialadel. Nõrgemaid maavärinaid tuleb ka Eestis aegajalt ette, näiteks Viljandi ja Osmussaare lähistel. Täpselt ei saa ette ennustada, millal maavärin toimub, kuid on võimalik oletada, millistes piirkondades võib varsti ette tulla suuremaid maavärinaid. Maavärina tagajärjed võivad olla katastroofilised, kui inimesed ei võta kasutusele ettevaatusabinõusid . Tekke põhjuste selgitus. 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
Küsimus on selles, et miks hakkas mandriliustiku surve all voolama, samal ajal kui valdaval osal levialal seda ei juhtunud? Voolamisvõimeline on vaid märg sinisavi ja ainuke võimalus seda märjaks teha on läbi lõhede. Tihelõhelisuse ja pangaskergete levialad üldjoontes ühtivad. Kuidas tekkisid aga kivimitesse lõhed? Vaadeldes Kirde-Eesti aluspõhja geoloogilist kaarti, torkavad silma kolm kõnealuseid kerkeid piiritlevat tektoonilist riket Ahtmed (lõunast), Viivikonna (läänest ja põhjast) ja Sirgala (idast). Pimestiku klindisaari kattev umbkaudu 5 m paksune paelasund, mille pealispind lasub enam- vähem sellele alale normaalsel tasemel, st. 25-30 m ümp, on tihedalt lõhedest läbitud ja kohati isegi kergelt kurdudesse surutud. Saartevahelisel alal on aluspõhja kivimid 20-30 m kerkinud, katvad lõhelised lubjakivid on mandrijää poolt ära kulutatud ja mõnevõrra paksema
Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. Eoolised pinnavormidPinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine Maavärinate teke -Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid
Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse 4 tüüpi maavärinaid: a) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; b) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; c) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; d) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus (nt veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või mõnel muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). (vt kasutatud kirjandus 1) Alates 1602
geoloogilise ajaloo vältel on teatud piirkondades esinenud tema pangaselist liikurnist . Aluskorra pealispind on Põhja- ja Kesk-Eestis üldiselt väikese lõunasuunalise kallakusega. Lõuna-Eestis Mõniste ümbruses aga tõuseb uuesti kõrgemale. Selline lasumus määrab pealiskorra kihtide samasuguse kallakuse. Aluskorra pealispinna lasumissügavusest lähtudes eritletakse platvormidel tektoonilisi suurvorme - kilpe ja sünekliise. Kilbiks nimetatakse platvormi suurt positiivset tektoonilist struktuuri, millel pealiskord puudub või on väga väikese paksusega. Ida-Euroopa platvormi põhjaosas asetsev Balti kilp on maapinnal avanevate kurrutatud eelkambriumiliste tard- ja moondekivimite suur massiiv. Ta hõlmab valdava osa Fennoskandiast, Koola poolsaare ja Karjala. Loodes, Norra ja Rootsi aladel külgneb Balti kilp vanapaleozoilise kaledoonia kurrutusvööndiga. Idas ja lõunas laskuvad kilbi nõlvad laugjalt sügavamale ja on kaetud vendiumi, kambriumi, ordoviitsiumi ja siluri
setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid.
laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Maavärin - Seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk epitsentriks, seal vabanenud energia
kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid
Pideva joana maapinnale voolavaid kuumaveeallikaid nimetatakse termideks. Geisrid perioodiliselt purskavad kuumavee- ja auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist. Mudavulkaanid e salsid mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. 49. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinnavõnkumine. Eristatakse 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjusab inim tegevus Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Fookusest saab liikumine algus. Epitsenter on punkt otse fookuse kohal maapinnal
Biohermid kaitsesid enda all ja taga asuvaid kivimeid mandrijää ja mere kulutava tegevuse eest. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel. Tekketegurite järgi Monogeensed, polügeensed Tekkeviisi järgi Kosmogeensed, biogeensed, geogeensed, antropogeensed Struktuursed pinnavormid geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel erisuguse kulumiskindlusega kivimite avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust. Skulptuursed pinnavormid geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel suhteliselt ühtlaste kivimite avamusalal kujunenud pinnavormid, millel otsest seos tektooniliste struktuuridega ei ole. Kuhje e. akumulatiivsekd Kulutus e. destruktiivsed Kulutuskuhje e. destruktiivakumulatiivsed pinnavormid. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Vastavalt liustiku dünaamikale
järved voi sood. Orundid on piklikud, laiapohjalised ja raskestipiiritletavad pinnavormid, millede pohjas voolasid kunagi hiigeljoed, millest tänaseks on säilinud vaid väiksed joed. 7. Pinnavormide teke, mandrijää roll pinnavormide kujunemisel. Struktuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel erisuguse kulumiskindlusega kivimite avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust. Skulptuursed pinnavormid – geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel suhteliselt ühtlaste kivimite avamusalal kujunenud pinnavormid, millel otsest seost tektooniliste struktuuridega ei ole. Mandrijää geoloogilises tegevuses eristatakse purustavat ehk kulutavat tegevust (liustikuerosioon, jääkulutus ehk jääkünd) ja kuhjavat tegevust ehk akumulatsiooni. Liustikuerosioon on ülekaalus jäätumiskeskme läheduses, jääservalähedastes osades aga domineerib akumulatsioon.
kõvemini ühte seovad ja mida seejuures võib lugeda kunstlikkude võtete hulka. Juba romaani esimest pilti, Andrese ja Krõõda tulekut Vargamäele, kasutatakse ära teose ehituse mõttes: V osa lõpus kerkib sama motiiv uuesti esile, luues kauni ühendava lüli lõpu ja alguse vahel. Seda algavat-lõpetavat motiivi ei saa aga liigitada kunstlikkude võtete kilda. Seda on õiglasem nimetada ühekordseks efektseks võtteks, millel ei ole pidevamat ning aktiivsemat tektoonilist mõju. Sääraseid puäntilisi episoode on ,,Tões ja õiguses" rohkesti, näit. kohe alguses üllatab veel lehma sohujäämine, mis ühtlasi on sümboolne edaspidisele elule Vargamäel. ,,Tõe ja õiguse" I osa (1926) enda ulatuses ei leidugi olulisemaid kunstlikke ehitusvõtteid. Vähemaulatuslikuks võiks lugeda ainult seda, et Andrese-Pearu kontrastsus varjundatakse ühe peidetud motiiviga, nimelt et lk. 88 alates Krõõda ,,hele jaal" kutsub Pearua esile midagi mehe
kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule. Maavärinad esinevad laamade piirialadel. Seismilised lained panevad maapinna võnkuma, mis võivad tekitada purustusi ja inimohvreid. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1. tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2. vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3. langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4. tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Maavärina koldes toimuv kivimikihtide liikumine vallandab seismilised lained, mis levivad
28. Maavärinad. Maavärinaid iseloomustavad suurused. - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised Maavärinate tekkepõhjused · tektoonilised · vulkaanilised · langetusvärinad · tehnogeensed Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv ' Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjustab inimtegevus(nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia
annaabi.ee 
