Punane lint ümber mu maja See Lõuna-Aafrika Vabariigis tehtud 26-minutiline film näitab, kuidas elatakse HIV positiivse perekonnas. Ema Pinki, kes on saanud viiruse vereülekande kaudu, seletab kõikidele, et ta on HIV positiivne. Tal on tütar Ntombi, kes häbeneb seda, et ta ema on HIV positiivne. Kas HIV viirusest rääkida või mitte? Kas vältida HIV viiruse olemasolu? Kindlasti igal inimesel oleks sellest oma seisukoht. Minu arvates peaks HIV viirusest rääkima ning inimesed sellega kurssi viima. Inimesed peavad teadma kõigist riskidest, mis neid ümbritsevad. Me ei saa maha salata seda, mis on olemas ja tohutul kiirusel on nakatamas inimesi. Maailmas on nakatunuid umbes 40 miljonit. Kõige kõrgem on AIDS-i levik Aafrikas, ainuüksi Lõuna-Aafrika Vabariigis elab 5,3 miljonit HI-viiruse kandjat. Filmi alguses Pinki läheb kaevandusse, et rääkida HIV viirusest. Oli hämmastav, kuidas täisealised mehed ei tea viiruse tõsidusest midagi, veel vähem
"Punane lint ümber mu maja" See Lõuna-Aafrika Vabariigis vändatud film räägib sellest, kuidas elatakse perekonnas, kus ema on HIV positiivne. Ema Pinki, kes on ka vähihaige, oli saanud viiruse läbi vereülekande. Ta on avatud ega salga kellegi ees, et on HIV positiivne. Samas ta tütar Ntombi häbeneb, proovib seda varjata ja ei julge isegi endale sõpru külla kutsuda, kartuses, et ema paljastab neile oma haiguse. Lõuna-Aafrika Vabariik ise on kõige AIDSi rikkaim riik maailmas ning seal ei ole taoline perekond erakordne. Pinki on naine, kellel on missioon : tõsta teadlikkust haigusest, mis räsib tervet riiki. Ta teeb seda läbi avalike esinemiste, hoolimata oma tütre vastupanust. Kõige suurem vaenlane AIDSi vastases võitluses ongi teadmatus ja valearusaamad, just need samad asjad, mille vastu Pinki lahingut peab. Haigeid kardetakse ja neist hoitakse iga hinnaga eemale kartuses ise nakatuda. Kaitsevahendite vastu ollakse umbusklikud. Suurimaks
Riskikäitumine. Miks käitutakse riskeerivalt? Milleks narkoennetus? Kuidas käituda, kui klassis on HIV-ga laps? Loe läbi artikkel ja täida praktilised ülesanded Praktiline ülesanne 1. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine lapsevanemale, kes kuuldes, et lasteasutuses/ koolis on lapsi kes on "HIV +" soovib oma last lasteasutusest/ koolist ära võtta. Praktiline ülesanne 2. 1. Toetudes artiklist saadud teadmistele vii läbi veebipõhine nõustamine 8. klassi õpilastele, kes pöördusid sinu poole ärevatena, sest nendeni jõudsid jutud, justkui nende koolis kusagil klassis on õpilane, kes on "HIV+ ". Vanus 9-15 on määrav selles suhtes, millise elustiili laps endale valib kas tervisliku või mittetervisliku. Selles vanusevahemikus kas algab või kujunevad hoiakud suitsetamise, alkoholi, narkootikumide suhtes. Teismelised teatavasti on eriti altid riskima ja ühtlasi arvavad, et NENDEGA midagi halba ei juht
Seksuaalkasvatus Marelle GrünthalDrell Tallinna Pedagoogiline Seminar Terviseõpetus/Inimeseõpetus/Esmaabi Seksuaalsus ja seksuaalkultuur Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Iga inimese seksuaalsus on kordumatu, kuna on mõjutatud väga paljudest asjaoludest. Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individ
Umbes sel ajal, kui omadega väga puntras oli, luges ühest lehest, kuidas üks õnneseen, kes oli ka töötu, ja kel oli kuhjaga kõikvõimalikke probleeme, võitis oma viimase rahaga kasiinos hiigelsumma. Luges ja mõtles - see on lahendus ka minu probleemidele! Miks ta ometi varem selle lihtsa asja peale ei tulnud? Ja muidugi laenas sõpradelt mõnisada krooni ning läkski mängima. Võib-olla sai temast mängur just sellepärast, et tol esimesel õhtul võitis midagi tuhande krooni ümber. Kui oleks kaotanud, võib-olla ei oleks rohkem mängima läinud. Aga temast sai tõeline hasartmängur. Võib ka nii öelda, et muutus mängusõltlaseks. Ükskord, kui tuju oli üsna nullis, kuna oli jälle kaotanud, nägi üht koolikaaslast. Too siis pakkus võimalust oma mured unustada. Pidi rahustama, tõelist kaifi pakkuma - narkootikumi muidugi. Sellest ajast saidki narkootikumid osaks ta elust. Nii pooleteise aasta vältel. Ta proovis amfetamiini, LSD-d, ,,mooni", heroiini
Vallik) peategelane Ann oli alati olnud hea õpilane ning seda tänu emale, kes tema tegemistel ja õppimisel pidevalt silma peal hoidis. Ann sai aru õppimise tähtsusest, kuid vihastas vahel oma ema peale, kes ei teinud mingeid järeleandmisi ning oli ülimalt nõudlik. Kuid peale ema päeviku leidmist ja lugemist selgus, et Anni ema polnud ise noorena sugugi nii korralik. Ann sai vihaseks ning tundis ülekohut. Ta ei suutnud enam koolile keskenduda, kuna mõtted keerlesid aina ema päeviku ümber. "Teist päeva peaaegu õppimata koolis. Polnudki nii hull. Ei küsitud. Aga see keemia töö läks vist küll nahka. Enda arust ma midagi ikka teadsin ka, ehk veab kolme välja. Appi, kuidas ma mõtlema olen hakanud! Vanasti oli kolm (eriti tunnistusel) ikka üsna häbenemisväärt asi. Aga nüüd on mul üsna ükskõik, arvaku vanemad mida tahes" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 32). Mitteõppimine oli justkui karistuseks vanematele, sest Ann teadis, et ta vanemate jaoks on
Kaks lähevad pikkale jalutuskäigule mis viib neid lõppuks randa kus ideaalne päikseloojang ja avamerele suunuduv purjekas tekitavad haarava atmosfääri milles Martin leiab lahenduse oma tööd tuppikust vabastada. Viskab siis takja Isabella pihta kes selle tagasi visates Martini külge ei jää. Järgneb tähtis dialoog kahe tegelase vahel kus nad arutlevad kas oleks sobilik ning mis tingimustel taas kokku saada. Isabella sanob, et kui ta homme kõnnib tema maja eest läbi siis kui Martinil on midagi öelda siis tulgu, kui ta ei kõnni siis on Isabella oma otsuse teinud mitte enam kohtuda. Martin läheb koju sellejärel, imetleb takjast mis ta alles hoiab ja mängib klaveril ballaade. PEATÜKK VIIS Martin nägi magades und kus zoloogia õpetaja kes vaid põlvepükstes must valgeid liblikaid tema kodus ringi ajas. Peale tähtsusetu postkaardi lugemist Narva-Jõesuust istus Martin maha kuid pani tähele, et 10 minutit on selleni kui Isabella pidi mööda
Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega. Üks oli joodik, teine pikasõrmemees, kolmandal veri sareve all jne. 15 aastat. Hinn aga asjatas Tammiste külas ja ehitas vana maja üles tagasi, arvati et ta teeb seda Miina pärast.Nii usin ja hoolas kui Hinn, ei olnud ükski veskiposs veel onud. Riina ikkagi lootis et saab endale hea väimehe nt Hinn. Hinn tegeles purjetamisega, ta oli osav puusepp, kes oleks ilma ehitustöölisi palkamata ka hakkama saanud. Ta oli Riinu suhtes väga abivalmis. Riina arvas et see oleks ilus olnud kui Hinnust ja Miinast paar rahvast oleks saanud. Aga sinna need Riina mõtted jäidki, sest äkitsi emal ja tütrel mõlemal lõng pooli
Kõik kommentaarid