Moolid (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass

Keemia

29

rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (jä

Keemia

36

pdf

Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi

Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Tähised, ühikud, valemid  Aine hulk n Aine hulk väljendab osakeste arvu Aine hulga ühik on mool Üks mool = 6,02 · 1023 osakest Avogadro arv NA = 6,021· 1023 mol N n= NA kus N – osakeste arv  Molaarmass M Molaarmass M on ühe mooli aineosakeste mass g Kui molaarmassi ühik on mol , siis on molaarmass arvuliselt võrdne molekulmassiga (või aatommassiga) M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g mol n= m M  Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala

Matemaatika

16

doc

Keemia alused

kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: Lahuste valmistamisega seotud arvutused Lahuste valmistamisel lähtutakse eeldusest, et lahustunud aine mass (või ka moolide arv) ei muutu. 1. Kirjutatakse avaldised, mis väljendavad lahuses oleva aine hulka enne ja pärast lahustamist (lahjendamist, kontsentreerimist, segamist). 2. Kontrollitakse, et ühikud oleksid mõlemas avaldises ühed ja samad mass = mass mool = mool 3. Avaldised võrdsustatakse ja lahendatakse. Lahuse massiprotsendi ja molaarse kontsentratsiooni omavaheline seos Kasutatakse kombinatsiooni valemitest. Kuna lahustunud aine mass (maine) on sellisel teisendamisel muutumatu suurus, saab valemite paremad pooled võrdsustada: Valemist saab leida kas CM või C%, kui kõik ülejäänud suurused on olemas. Lahuse maht 1000 cm3 (ehk 1 dm3) antakse ette. Segamisreegel

Keemia alused

4

docx

Keemia arvutusülesannete õpetused

Moolarvutus n aine hulk moolides 1 moolis aines on Avogadro arv osakest ( aatomit, molekuli,....) m mass grammides M molaarmass grammides mooli kohta ( g/mol) Molaarmass on ühe mooli aine mass ja arvuliselt võrdne molekulmassiga V ruumala kuupdetsimeetrites (liitrites) Vm Molaarruumala 1 mooli suvalise gaasi ruumala normaaltingimustel on 22,4 dm3 Vm = 22,4 dm3/mol Normaaltingimused Temperatuur 00C so 273 Kelvinit ja rõhk 101325 paskaali = 760 mm Hg sammast = 1 atm N osakeste arv NA Avogadro arv so osakeste arv 1 moolis aines NA =6,02*1023 1/mol Z elektrolüüsi elementaaraktist osalevate elektronide arv , katoodil =ioonilaeng F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites Ülesandeid võib muidugi mitut moodi lahenda

Keemia

288

pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1  SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2  Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust ­ tema

rekursiooni- ja keerukusteooria

4

docx

Keemia aluste praksi mõisted KT

Keemia aluste (praktikum) mõistete vastused Lahus-kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Lahusti-mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi; 60% etanooli+ 40% atsetooni lahustiks etanool; 98 % väävelhappelahus- lahustiks vesi. Lahustunud aine- kui üks lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Küllastumata lahus- lahus, mille ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus- lahus, mis sis. antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Üleküllastunud lahus- aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Ühik: protsent. Molaarsus (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupd

Keemia

2

pdf

Keemia valemid

PROTSENTARVUTUS % · 100% LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI Lahuse protsendiline kontsentratsioon: % · 100% ehk % · 100% W% - lahustunud aine protsendiline sisaldus lahuses m ­ mass MOLAARSUS Molaarse kontsentratsioni kaudu väljendadakse lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (liitris) lahuses. Lahuse molaarne kontsentratsioon: MC ­ lahuse molaarne kontsentratsioon (molaarsus) (mol/dm3)

Keemia

Kommentaarid (2)