kohtunike ametisse nimetamiseks, teostab seaduses ettenähtud järelvalvet ja täidab muid seadusest ning kohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu vabastada ametist tema enda soovil või kui ta haiguse tõttu või mõnel muul põhjusel on kuus kuud kestvalt järjest võimetu täitma ametiülesandeid. Riigikohtusse kuulub 19 riigkohtunikku, kes vaatavad läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendeid teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Riigikohus on tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium ning põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Riigikohtu põhiseadustiku järelvalve kolleegiumisse kuulub 9 riigkohtunikku. Seda juhib Riigikohtu esimees Riigikohtus on Riigikohtu üldkogu, millesse kuuluvad kõik riigikohtunikud. (Kiris 2009) Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid
tegemisest. Kaebus ise esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 38. Jõustunud kohtulahendite peale esitatud kaebuste läbi vaatamine (teistmine) (1) Jõustunud kohtulahendi võib hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. (2) Teistmise alused on järgmised: 1) lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama; 2) menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes; 3) menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema
rahasumma, teeb kohus menetlusosalise taotlusel asjas täiendava otsuse. KAEBEÕIGUS TSIVIILKOHTUMENETLUSES Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalistel võimalus kaevata nii esimese kui teise astme kohtu otsuste peale kõrgemalseisvale kohtule. Lisaks menetlust takistavate või menetlust lõpetavate määruste peale võimalik kaevata määruskaebe korras ning juba jõustunud kohtulahendeid on erakorraliste asjaolude ilmnemisel võimalik vaidlustada teistmise korras. -17- TSIVIILKOHTUMENETLUS Olukorras kus kohus on lahendanud asja poolikult, saab kohus menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha asjas täiendava otsuse. Regulatsioon on TsMS § 448. VIGADE PARANDAMINE OTSUSES Vastavalt TsMS § 447 ei saa avalikult teatavaks tehtud otsust kohus enam muuta. Sellest hoolimata on kohtul võimalus igal ajal oma otsuses ilmseid arvutus- ja õigekirjavigu, samuti
asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist. Kassatsioonikautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Makstakse riigikohtu kontole, kui kaebus rahuldatakse, siis kautsjoni summa tagastatakse. Kui ei rahuldata või ei võeta menetlusse, siis läheb raha riigi tuludesse.
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Maa-ja linnakohud arutavad esimese astme kohtuna tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna tema pädevusse antud haldusasju. Maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid vaatab apellatsiooni korras läbi teise astme kohtus ehk ringkonnakohus. Riigikohtusse saab edasi kaevata ringkonnakohtu lahendeid kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi ka teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses. Kodanikuühiskond Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi
Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni: 1. seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve 2. erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli 3. kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Lisaks apellatsioonile(maakohtu otsusele) ja kassatsioonile(ringkonnakohtu otsusele edasi riigikohtusse ) on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 4.ÕIGUS Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodid riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalikkusega ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu.
tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. Eesti kohtusüsteem Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Euroopa Inimõiguste Kohus Kui isik ei ole rahul Riigikohtu otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse (asukoht Strasbourgis, Prantsusmaal), kuid seda ainult Euroopa
Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalistel võimalus kaevata nii esimese kui teise astme kohtu lahendi peale kõrgemalseisvale kohtule (erinevused määruskaebuste puhul vt kasvõi viidet nr 185). Edasikaebeõigus tuleneb Põhiseadusest. PS § 24 annab igaühele õigus tema kohta tehtud kohtuotsus edasi kaevata kõrgemalseisval kohtule seaduses sätestatud korras. Lisaks on võimalus juba jõustunud kohtulahendit erakorraliste asjaolude ilmnemisel vaidlustada teistmise korras. Õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt ei ole kohtul üldjuhul õigust oma otsust ise hiljem muuta, va nt maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab esmalt läbi maakohus, kes tegi kaevatava lahendi, ning kaebusega nõustumise korral võib oma esialgse määruse ka ära muuta (TsMS § 663 lg 4). Lihtmenetluses võib edasikaebeõigus olla piiratud . APELLATSIOONI KORRAS EDASIKAEBAMINE, APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e
tsiviil, kriminaal ja haldus kolleegiumi väärtegude alla kuuluvad need asjad. Ringkonnakohtunik on ametis 5 aastat. Igal kohtumajal oma juht. 3. astme Riigikohus asub Tartus Riigikohus: neid on 1, asub Tartus, 19 riigikohtunikku. Riigikohtu eesotsas on riigikohtu esimees: Märt Rask- saab olla ametis 9 aastat. Õiguse mõistmine riigikohtus- kõige valdavamalt kassatsioonimenetlus. Teistmismenetlus- jõustunud kohtuotsuste läbivaatamine uuesti, uute asjaolude ilmnemisel (teistmise korral minnakse otse riigikohtusse). Kohtunik võtab altkäemaksu. Põhiseaduslikkuse järelevalve. Valimistulemuste järelevalve. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohtu esimehe ülesanded: nim valitsusse riigikogu poolt presidendi, juhib ja esindab riigikohut, teostab järelvalvet, teeb riigikogule ettepaneku riigikohtu kohtunik ametisse nimetamiseks, 1 kord aastas (kevadel) teeb riigikogule ettekande kohta.
Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Euroopa Inimõiguste Kohus Kui isik ei ole rahul Riigikohtu otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid seda ainult Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumiste osas:
distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse. Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata. 18. Riigikohus (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Riigikohuson riigi kõrgeim kohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus on 19 riigikohtunikku. Riigikohtu pädevus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimehenimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.
distsiplinaarkolleegiumi otsusel teenistusse. Kohtuniku teenistusest kõrvaldamise võib distsiplinaarkolleegium otsustada kohtuistungit pidamata. 18. Riigikohus (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Riigikohus on riigi kõrgeim kohus. Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus on 19 riigikohtunikku. Riigikohtu pädevus. Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus otsustab tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu esimehe nimetab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul üheksaks aastaks.
avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. · Kautsjon kassatsioonikautsjon, hagi tagamise kautsjon, kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas
nende pädevusse. Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Teine aste – ringkonnakohus (Tallinn, Tartu), vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid. Kolmas aste – kassatsiooni- ehk Riigikohus (Tartu), vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe Apellatsioonikohus võib kogu esimese astme protsessi korrata algusest lõpuni, nt tõendite uuesti hindamine, sh tunnistajate ülekuulamine. Kassatsiooni korras tõendeid uuesti üle ei hinnata, vaid vaadatakse, kas alama astme kohtud on
Ei oma tagasiulatuvat jõudu. Kuid isik, kes saavutas oma vaidluses akti PS-vastasuse, omab tagasiulatuvat mõju ja tema jaoks on kõik kehtetu (kohaldatakse ajas tagasi kuni haldusakti kehtim ahakkamiseni). Eesti õiguskorras ei kasutata puhtal kujul ei ex tunc eg aex nunc toimet. Sealjuures erinevate seadustega PS-likkuse järelvalve kohtuotsusele antud täiesti erinev toime ajas ja igasugune ühtne regulatsioon puudub. Tsiviilkohtu ja kriminaalkohtu menetluse seadustikud näevad teistmise alusena ette Riigikohtu jõustunud otsused, mille alusel on tunnistatud seadus kehtetuks. St et varasemad kohtuotsused, mis on tuginenud hiljem PS-vastaseks osutunud seadusele, on teatud tingimustel teistmismenetluses uuesti läbivaadatavad. Selleks peab nn puudutatud isik esitama Riigikohtule teistmisavalduse. Tsiviilmenetluses on teistmisavalduse esitamiseks aega 2 kuud seaduse PS-vastaseks tunnistamise otsusest alates, seejuures saab uuesti läbi vaadata otsuseid, mis on kuni 5 aastat vanad
Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Euroopa Inimõiguste Kohus Kui isik ei ole rahul Riigikohtu otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse, kuid seda ainult Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumiste osas:
Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. 10 Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 6. Kohtute juures asuvad üksused. Kohtute juures asuvad üksused Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut.
Hagita asja hind on hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. MENETLUSKULUD Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kassatsioonikautsjon. Riigikohtule esitatavalt kassatsioon või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Asja läbivaatamise kulud on: 1) tunnistaja, eksperdi ja tõlgikulud; 2) dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud;
lahendamisel osutuvad samadeks või äärmiselt lähedasteks, st tekiks justkui kasuistlik "norm" - seda on peetud pretsedendile lähedaseks olustikuks kontinentaalses süsteemis; 2)õiguse analoogia kohaldamine väga piiratud juhtudel; 35 3) olustik, kus kõrgeima astme kohus (eriti konstitutsioonikohus, aga ka kassatsioonikohus) on antud õiguserikkumise koosseisu eelnenud lahendi läbi (nii teistmise kui ka kohtuvigade paranduse) seotud järgneval samasugusel juhul probleemiga, et samade tehiolude puhul ei saa olla kahte erinevat ning seejuures konkureerivat (vastastikku välistavat) lahendit - ka seda peetakse pretsedendile sarnaseks olustikuks; 4) nähtusena subjektiivsel, inimese psüühika tasandil olustik, mille puhul üks kohtunik tunneb ise end olevat sõltuva teise, näiteks kogenuma (autoriteetsema) kohtuniku
ptk pealkiri võiks ka olla_ "kriminaalasja teistmismenetlus" - Täna de lege lata ainus erakorraline o Minevik: kohtuvigade parandamise menetlus o Suur individuaalne konst kaebe menetlus? o Austerlastel: (vt kohtumenetlus 2008, lk 268) Nichtigkeitsbeschwerde zur Wahrung des Gesetzes Ausserordentl. Wiederaufnahme Kajamenetlus Teistmise alused (KrMS 366) - Tunnistaja valeütlus jm sarnased - Kohtuniku kuritegu - K.eelse menetleja või prokurüri kuritegu - Nn alusotsuse tühistamine - Muu oluline - Sate PS vastavus, millele otsus tagines - EIK tauniv otasus - RK üldkogu 10.04.2012 lahendi alusel loodud uus teistmisalus: õigeksmõistmine üldmenetluses, kui eelnevalt oli lühimenetluses kaastäideviija või osavõtja süüd tunnistatud
annaabi.ee 
