Taandamisvalemid Trigonomeetrilised funktsioonid Varasemast on teada: sin (a + n*360)= sin a cos (a + n*360)= cos a tan (a + n*360)= tan a cot (a + n*360)= cot a Iga 360 kraadist väiksem nurk on teisendatav 1. veerandi nurgaks II veerand I veerand III veerand IV veerand II veerandi nurgad: Valem: 180-a sin (180-a)= sin a cos (180-a)= -cos a tan (180-a)= -tan a cot (180-a)= -cot a III veerandi nurgad: Valem: 180+a sin (180+a)= -sin a cos (180+a)= -cos a tan (180+a)= tan a cot (180+a)= cot a IV veerandi nurgad: Valem: 360-a sin (360-a)= -sin a cos (360-a)= cos a tan (360-a)= -tan a cot (360-a)= -cot a Negatiivne nurk sin(-a): sin (-a)= -sin a
Kuidas neid tähistatakse? Funktsioonide 1-de piirkonna moodustavad need argumentvektorid, mille korral funktsioon omandab väärtuse 1, 0-de piirkonna puhul omandab 0-i. Tähist vaata lk 162 kõige ülemine osa. Mis on funktsiooni mitteoluline muutuja? N-muutuja loogikafunktsiooni mingi muutuja on funktsiooni mitteoluline muutuja, kui sellele omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi funktsiooni väärtust. Millisele kujule on mitteoluliste muutujatega loogikaavaldis alati teisendatav? On alaati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad. Milline loogikafunktsioon on osaliselt määratud? Osaliselt määratud funktsioon on funktsioon, mille määramispiirkonnaks on ainult osa lähtehulga elementidest. Lähtehulgaks olev Boole Ruumis leidub selliseid argumentvektoreid, mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtue 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab. Mis on funktsiooni määramatuspiirkond? Kuidas seda tähistatakse?
üldise ruutvõrrandi lahendivalemi abil. Diskrimnant Ruutvõrrandil on alati kaks lahendit, see on tagatud valemis sisalduva ruutjuurega. Erijuhtudel võivad lahendid kattuda (kokku langeda). Ruutvõrrandil võivad ka reaalarvulised lahendid puududa. Selline olukord tekib juhul, kui ruutjuure all olev avaldis on negatiivne. Juurealust avaldist nimetatakse ruutvõrrandi diskriminandiks. Biruutvõrrand Biruutvõrrandiks nimetatakse neljanda astme algebralist võrrandit, mis on teisendatav kujule kus x on tundmatu ja a 0. Võrrandi lahendamiseks tehakse asendus x2=y, mis annab
korrutada või jagada ühe ja sama negatiivse arvuga. –5x > 15 (5–) : → ׀x < –3 Võrratusmärk muutub vastupidiseks, kui vahetada võrratuse pooli. 2x + 3 < 6x → 6x > 2x + 3 Lineaarvõrratuse lahendamine Ühe tundmatuga lineaarvõrratus üldkujul on ax > b või ax < b. RUUTVÕRRAND JA VÕRRATUS Ruutvõrrand on teise astme algebraline võrrand. Ühe tundmatuga ruutvõrrand on teisendatav kujule kus a ≠ 0 Ruutvõrrandi lahendid on antud valemiga Ruutvõrrandi liikmed - ruutliige (tundmatu teise astme liige); bx - lineaarliige (tundmatu esimese astme liige); c - vabaliige (ei sisalda tundmatut). Ruutvõrrand, mille vasakul poolel on esimesel kohal positiivse kordajaga ruutliige, teisel kohal lineaarliige, kolmandal kohal vabaliige ning paremal poolel null, on
tagavaramäluga, mis töötleb infot kiiremini ja efektiisemalt kui meie enese aju. ,,rhizomedia. risomeedia" ei ole selgelt struktureeritud lavastus, vaid pigem süsteem, kus etendused liiguvad mööda teatud tugipunkte. Sisuliselt ei kujunda see üht konkreetset tulevikustsenaariumi, utoopiat, vaid pakub galeriid erinevatest võimalustest. Tähenduslikul tasandil on lavastus lõputuseni lahtimonteeritav ja teisendatav. Etenduse käigus loodud keskkond, mis sisaldab teatud võimalusi või vähemalt viitab neile.
ON. 2. Saadud asendist pöörame xyz teljestikku ümber sõlmjoone ON nurga võrra. Nüüd ühtib z telg teljega. 3. Saadud asendist pöörame xyz teljestikku ümber telje nurga võrra. Sellega ongi viidud teljestiku xyz uude asendisse . 30) Jäik rootor on balansseeritud, kui selle pöörlemistelg läbib massikeset ja on peainertsitelg. 31) Staatiline ja dünaamiline disbalanss 32) Dispalanssi põhiteoreem iga jäiga rootori disbalnss on teisendatav ekvivalentseks süsteemiks, mis koosneb kahest disbalansist, mis on kontsentreeritud kahele suvalisele pöörlemisteljega risti olevale tasandile ehk jäiga rootori saab balansseerida, lisades kaks massi kahele suvalisele pöörlemisteljega risti olevale tasandile 33) Pöörlevate disbalansside toereaktsionid 34) Vedru-massi liikumise võrrand liikumisvõrrand omavõnkesagedus 35) Pole võimalik vastata 36) Ühikhüpe graafiliselt 37) Ristküliksisend
peab tema lahenduvuseks olema ka vabaliikmete maatriks b nullmaatriks. Sel korral on lahendiks suvaline n-mõõtmeline aritmeetiline vektor. 1 0 0 0 1 0 Maatrikseid käsitleval loengul sõnastatud teoreemi kohaselt on maatriks A ridade 0 0 1 elementaarteisendustega 0 0 0 teisendatav kujule. 0 0 0 Gaussi meetod Rakendades samu teisendusi laiendatud maatriksile ||A, b||, saame maatriksi Veeruindeksid, millele vastavad maatriksi ühikveerud j1 j2 jk 1 0 0 b^1 1. rida
Kirjalike tööde vormistamise juures on eriti oluline, et ükski peatükk ei algaks ega lõppeks loetelude, viite, tabeli ega joonisega kõik peatükid algavad ja lõpevad autori enda sõnadega. Joonised ja tabelid joondatakse lehe keskele. 8 Tabel 2. Pereliikmete vanus (aasta) Allikas: Tartu MV Perekonnaseisuamet. 2011 2.2. Valemi koostamine Ruutvõrrand on teise astme algebraline võrrand. Ühe tundmatuga ruutvõrrand on teisendatav kujule kus Ruutvõrrandi lahendid x1,2 on antud valemiga 1,2 = . Ruutvõrrand koosneb ruut, lineaar-ja vabaliikmest. 9 3. TÄNASE PRAKTIKUMI KASULIKKUS Autoril on üsna kesised teadmised tabelite, jooniste, valemite koostamiseks. Seega oli kirjaliku töö vormistamine kui ,,jalgratta leiutamine". Ometi kasutati jooksvalt juhendit ja guugeldati pealekauba
vaatlusi (erindeid) valimis ei esine. NB! Meeldetuletus hüpoteesipaaride kohta mudelite diagnostika puhul: H0: on normaaljaotus H1: ei ole normaaljaotus Või H0: on homoskedastivsus H1: ei ole homoskedastiivus, tegemist heteroskedastiivsusega. Seega diagnostika puhul tahame reeglina jääda nullhüpoteesi juurde. Ülesanne 14. Milline (millised) alljärgnevatest mudelitest on parameetrite suhtes lineaarne regressioonimudel või lineaarseks regressioonimudeliks teisendatav: a) Yi B0 B1 ln( X i B2 ) ui b) Yi B0 B1 (ln( X i )) B2 ui c) Yi B0 X iB1 e ui d ) ln(Yi ) B0 B1 X i B2 X i2 ui Lahendus: Mudel d) on lineaarne, mudel c) on lineaarseks teisendatav ( ln Yi ln B0 B1 ln X i ui B0' B1 ln X i ui ). Mudelid b) ja c) on parameetrite suhtes mittelineaarsed mudelid.
x 1 - tan 2 2 = 1- t . 2 cos x = x 1+ t 2 1 + tan 2 2 x Seega muutuja vahetusega t = tan on integraal (1) teisendatav integraaliks 2 2t 1 - t 2 2 dt 1 + t 2 , 1 + t 2 1 + t 2 . R x 2. Muutuja vahetus t = tan on universaalne trigonomeetrilistest funktsioonidest 2 koosnevate ratsionaalavaldiste integreerimiseks ja seepärast alati rakendatav, aga oma
5J $ / 5J $ ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² 9DMD 6 registrit QHQGHVW VLVDOGDYDG NRQVWDQWL 5J & / 5J % Rg : algne ELQDU (teisendatav) 5J % / 5J % 5J % : jäägi akumulaator 5J & : NRQVWDQW -10 5J % 5J % 5J & 5J ' resultaat %&' (8421) + 3
5J $ / 5J $ ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² 9DMD 6 registrit QHQGHVW VLVDOGDYDG NRQVWDQWL 5J & / 5J % Rg : algne ELQDU (teisendatav) 5J % / 5J % 5J % : jäägi akumulaator 5J & : NRQVWDQW -10
näitab, milliste argumentvektorite korral omandab loogikafunktsioon väärtuse 0. 1-de piirkonda tähistatakse suure kreeka tähe „sigma“-ga ( ) ning 0-de piirkonda tähistatakse suure kreeka tähe „pii“-ga ( ). 16. Mis on funktsiooni mitteoluline muutuja? Mitteolulise muutuja väärtusest ei sõltu funktsiooni väärtus. 17. Millisele kujule on mitteolulis(t)e muutuja(te)ga loogikaavaldis alati teisendatav? Mitteolulis(t)e muutuja(te)ga loogikaavaldis on alati teisendatav kujule, kus need mitteolulised muutujad puuduvad. 18. Milline loogikafunktsioon on osaliselt määratud? Osaliselt määratud loogikafunktsiooni puhul leidub selliseid argumentvektoreid, mille jaoks pole rangelt määratud, millise loogikaväärtuse funktsioon omandama peab. 19. Mis on funktsiooni määramatuspiirkond? Kuidas seda tähistatakse? Määramatuspiirkonna
Mittedeterministlik lõplik automaat on viisik: M=(Q(olekud), Σ(tähestik), δ(üleminekufunktsioon), Q0(lähteolekud), F(lõppolekud)) δ : Q × Σε → P(Q) ükskõik mis tähe puhul või ka ilma sisendita (ε) läheb ühte Q kõigi alamhulkade hulgast. (üleminekufunktsiooni asemel on hoopis relatsioon) Olgu . Siis hulga A alamhulkade hulk on järgmine: Teoreem: Iga mittedeterministik automaat N=(Q, Σ, δ, Q0, F), mis aktsepteerib keelt A, on teisendatav sama keelt aktsepteerivaks deterministlikuks lõplikuks automaadiks M = (Q’, Σ, δ′, Q0′, F′). Kui mittedeterministlikul on k olekut, siis talle vastaval deterministlikul võib olla kuni 2k olekut. T: eeldame, et N-is pole ε-üleminekuid. 4 Regulaarsete avaldiste ja lõplike automaatide samaväärsus. Teoreem: Regulaarse avaldisega defineeritud keel on aktsepteeritav (mittedeterministliku) lõpliku automaadiga. T: vastavalt avadlise struktuurile saame
.𝑥𝑛∈{0,1}. Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉1⊂{0 1}𝑛 mood. need argumentvektorid 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈𝑉1 mille korral 𝑓(𝑥1𝑥2..𝑥𝑛)=1. Funktsiooni 0-de piirkonna 𝑉0⊂{0 1}𝑛 −..−. n-muutuja loogikaFni mingi muutuja 𝑥𝑖 on mitteoluline muutuja, kui talle omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi F-ni väärtust. Mitteoluliste muutujatega F-n on alati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad. LoogikaF on osaliselt määratud, kui tema lähtehulgaks olevas Boole’i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid 𝑥1𝑥2..𝑥𝑛∈{0,1}𝑛 mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtuse 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab. Sellised argumentvektorid moodustavad F-ni määramatuspiirkonna 𝑉−⊂{0 1}𝑛. Piirkondade ühend 𝑉0∪𝑉1∪𝑉−={0 1}𝑛
Pehme mööbel ( diivanid, tugitoolid) Mööblitoodete liigitus vastavalt konstruktsioonile Mittelahtivõetav mööbel – toote seotised on mittelahtivõetavad, toode koostatakse valmistajatehases Lahtivõetav mööbel – toote seotise on lahtivõetavad kasutades koostefunrituuri, toode koostatakse tarbija juures . Liigitus erinevate tunnuste järgi . Statsionaarne mööbel Teisaldatav mööbel Sisseehitatud mööbel Teisendatav ehk transformeeritav mööbel – tooted mida saab kasutamise käigus muuta ja mis mis võivad täita erinevaid funktsioone. Mööbliesemed koosnevad paljudest erinevatest detailidest Detailide erinevad pinnad võivad olla erineva kvaliteediga : Materjali kvaliteedi osas Viiimistluse kvaliteedi osas . Põhimõte on selles, et kõik pinnad ei pea olema valmistatud ühesuguse kvaliteediga
Tõeväärtustabel näitab funktsiooni ühest vastavust lähtehulgast sihthulka. Funktsiooni 1-de piirkonna 𝑉 1 ⊂ {0 1}𝑛 mood. need argumentvektorid 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ 𝑉 1 mille korral 𝑓(𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ) = 1. Funktsiooni 0-de piirkonna 𝑉 0 ⊂ {0 1}𝑛 −. . −. n-muutuja loogikaFni mingi muutuja 𝑥𝑖 on mitteoluline muutuja, kui talle omistatav loogikaväärtus ei mõjuta kuidagi F-ni väärtust. Mitteoluliste muutujatega F-n on alati teisendatav kujule, kus mitteolulised muutujad puuduvad. LoogikaF on osaliselt määratud, kui tema lähtehulgaks olevas Boole’i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid 𝑥1 𝑥2 . . 𝑥𝑛 ∈ {0,1}𝑛 mille jaoks pole rangelt määratud, kumba loogikaväärtuse 0 või 1 funktsioon nende korral omandama peab. Sellised argumentvektorid moodustavad F-ni määramatuspiirkonna 𝑉 − ⊂ {0 1}𝑛 . Piirkondade ühend 𝑉 0 ∪ 𝑉 1 ∪ 𝑉 − = {0 1}𝑛
· algoritmilised e kõrgtaseme keeled (raalist sõltumatute protsesside kirjeldamiseks) aritmeetilised arvutused algebraliselt peamiste algoritmiliste juhtstruktuuride jaoks oma laused IO kirjeldamise laused erinevad andmetüübid / objektid · teadmiste esitamise e spetsifitseerimiskeeled teadmuskeeled, deklaratiivsed keeled Arvutikeelena võib kasutada mistahes märgisüsteemi, mis on raalile söödavale kujule teisendatav. Arvutiprogramm kui translaator, mis tõlgib sisendi väljundiks. 6. Programmeerimiskeelte formaalne spetsifitseerimine. Transleerimisprotsessi osad. Raaliga on võimalik lahendada vaid matemaatiliselt formaliseeritavaid ülesandeid. Seega peab raali keelte jaoks leiduma formaalne esitus. Süntaks (teksti sisemine struktuur) versus semantika (teksti väline tähendus). Süntaksi esitamine lihtne. Semantika esitamine peamiselt tõlke, verifitseerimise kaudu. Süntaksidiagramm kui graaf.
4.1: Arvude 8 1000 8 -8 0 0000 0 esitamine protsessoris D (1) D (1) D (2) D (2) + 6 0110 - 6 1010 0000 0000 arv null 1001 0101 inverteeritud arv + 6 -0110 - 6 -1010 lahutada teisendatav arv +1 + 1 liita 1 - 6 1010 + 6 0110 tulemus - 6 1010 + 6 0110 tulemus Heksakood Sõna jagataksenelja biti kaupa rühmadeks alates noorimast ( LSB ) bitist, igale nelikule seatakse vastavusse heksakoodi arv 0, ..., 9, A, B, C, D, E, F. A16 = 1010 = 10102 ....... = ........ = ....... F16 = 1510 = 11112 0101 1111 1100 00112 = 5FC316 e. 5FC3h Vastupidi teisendamisel seatakse iga heksakoodi sümbolile vastavusse 4 kahendkoodi bitist koosnev arv.
Lause7. Kui eksisteerib 𝑔 (𝑦)𝑑𝑦 𝑓 (𝑥)𝑑𝑥 teisendatav kujuleg1(y) f1(x)dy + g2(y) f2(x)dx = 0 (7).Kirjutates võrrandi (7) kujul f1(x)g2(y)[ 1𝑔 (𝑦) + 2𝑓 (𝑥) ] 2 1
jpg Vaadake legendi ja näidet selle lingi taga. BPMN on (erinevalt UML-st, mis on universaalne modelleerimiskeel ning erinevalt BPMN-st toetab ka objektorienteeritud ärimodelleerimist) keskendatud äriprotsesside modelleerimisele. Tavalisi äriprotsesse on BPMN-is mugavam modelleerida kui UML-s (ainult tegevusdiagrammi või erinevate diagrammitüüpide mingit kombinatsiooni kasutades). Kuid ükskõik milline BPMN protsessimudel on kindlate reeglite alusel üheselt teisendatav UML tegevusdiagrammiks ja vastupidi. Oluline erinevus: UML-is ei ole lubatud kirjeldada ühe ja sama tegevusdiagrammiga mitut (äri)protsessi. See sunnib meid koostama sellise funktsionaalsete M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 eesmärkide ja protsesside struktuuri (meie teeme seda ärikasutusjuhtude ehk funktsionaalsete ärieesmärkide mudeli abil), et igat protsessi saab kirjeldada iseseisva tegevusdiagrammiga.
x0 x0 -nx-n-1 x0 -n 5 M¨aa¨ramatus kujul - on piirv¨a¨artuses lim (y - z), kui lim y = ja xa xa lim z = . xa 1 1 - 1 1 z y Avaldis y - z on teisendatav y - z = - = . 1 1 1 1 · y z y z 1 1 Antud juhul lim = 0 ja lim = 0, seega m¨a¨aramatus t¨ uu¨pi - on xa y xa z teisendatav 00 -t¨ uu¨pi m¨a¨aramatuseks. 1 1
tuseks. Omaväärtusvõrrandit rahuldavat lainefunktsiooni nimetatakse omafunktsiooniks. Seega on aatomi (vm. kvantsüsteemi) ajas muutumatu ehk statsionaarse oleku Schrödingeri võrrand = E omaväärtusvõrrand. Hamiltoni operaatori omaväärtusteks on süsteemi energia väärtused. Osakest ühemõõtmelises potentsiaaliaugus kirjeldav Schrödingeri võrrand {( 2/2m) (2/x2) + U} = E on teisendatav kujule (2/x2) + {2m (E U) / 2} = 0, mis juhul U = 0 (potentsiaaliaugu sees) kirjeldab seisulainet lainearvuga k = (2mE) 1/2/ . Barjääri alas (seal, kus osakese energia E on väiksem barjääri ületamiseks vajalikust potentsiaalsest energiast U), on suurus {2m (E U) / 2} negatiivne ja võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/
A n dt tr K kus An tegur, mis arvestab veeauru segu ja ekraanitorude metalli soojusakumulatsioonivõimet; i'' küllastunud auru entalpia trumlist väljumisel; 63 itv toitevee entalpia aurustuskontuuri sisenemisel Avaldis on teisendatav A dp = Q - '' n D tr '' K ü .a . i - i dt i - i tv tv
Diraci võrrandi korral asendub kineetiline energia ha- miltoniaanis, s.t. liige ( 2/2m) liikmega ±[ 2c2 2 + m02c4]1/2, kus 2 2 on uuritava objekti impulsi ruut. Negatiivne kineetiline energia viitab antiosakesele (siit saadigi idee positroni otsimiseks). Seega Diraci võrrand: (/i) (/t) = ±[ 2c2 2 + m02c4]1/2 + U . Osakest ühemõõtmelises potentsiaaliaugus kirjeldav Schrödingeri võrrand {( 2/2m) (2/x2) + U} = E on teisendatav kujule (2/x2) + {2m (E U) / 2} = 0, mis juhul U = 0 (potentsiaaliaugu sees) kirjeldab seisulainet lainearvuga k = (2mE) 1/2/ . Barjääri alas (seal, kus osakese energia E on väiksem barjääri ületamiseks vajalikust potentsiaalsest energiast U), on suurus {2m (E U) / 2} negatiivne ja võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/
Schrödingeri võrrand piki x-telge liikuva osakese jaoks: (/i) (/t) = ( 2/2m) (2/x2) + U. Aatomis paiknev elektron käitub seisulainena ja Schrödingeri võrrand ei sõltu ajast: {( 2/2m) + U} = E. Seejuures = 2/x2 + 2/y2 + 2/z2 (Laplace'i operaator). Avaldist {( 2/2m) + U} nimetatakse Hamiltoni operaatoriks ehk hamiltoniaaniks (tähis ) Osakest ühemõõtmelises potentsiaaliaugus kirjeldav Schrödingeri võrrand {( 2/2m) (2/x2) + U} = E on teisendatav kujule (2/x2) + {2m (E U) / 2} = 0, mis juhul U = 0 (potentsiaaliaugu sees) kirjeldab seisulainet lainearvuga k = (2mE) 1/2/ . Barjääri alas (seal, kus osakese energia E on väiksem barjääri ületamiseks vajalikust potentsiaalsest energiast U), on suurus {2m (E U) / 2} negatiivne ja võrrand kirjeldab osakese leiulaine amplituudi kahanemist neeldumisteguriga = {2m (U E)}1/2/
3 3 45 Märkus: Z-teisenduse kasutamisel kadus esimene liige ära funktsiooni omaduste tõttu: 1 kui k = 0 (k ) = 0 kui k 0 On kerge näidata, et saadud valem on h(k ) arvutamiseks kergesti teisendatav kujule, mis saadi meetodiga B1. Seega on ka tulemused samad, mis meetodil B1. h(1) = 1 h(2) = 4,5 h(3) = 9 h(4) = 40,5 h(5) = 81 Meetod C (arendades diskreetse ülekandefunktsiooni Lorani ritta) Meetod rajaneb valemil H ( z ) = h(1) z -1 + h(2) z - 2 + K + h(n) z - n + K = h(i ) z -i
muutujasse väärtuse sisestamist väljastada kasutajale viip, mis võib kirjeldada kasutajalt
oodatavat tegevust. Viibaks on sellisel juhul stringikonstant. Toon jällegi näite N2.2 baasil:
P r o g r a m m N2.4
SISESTA "Palun sisesta saagikuse protsent: ", P
SISESTA "Palun sisesta vajalik kogus: ", X
K = (100/P)*X
VÄLJASTA K
Kui sisestatud väärtuse tüüp ja muutuja tüüp ei lange kokku ega ole ka vaikimisi teisendatav
(näiteks arv 5 on küll täisarv, aga selle võib teisendada ka reaalarvuks 5.0 ja omistada reaalarvu
tüüpi muutujale), siis sõltuvalt programmeerimiskeelest püütakse tekkinud situatsioonist üle
saada kas vea teatamise ja töö lõpetamisega või võimaldatakse kasutajal veelkord väärtus
sisestada.
Andmete sisestamine keeles Pascal
Sisestamiskäsu süntaks keeles Pascal on järgmine:
'READ' '('
võimaldatud enne muutujasse väärtuse sisestamist väljastada kasutajale viip,
mis võib kirjeldada kasutajalt oodatavat tegevust. Viibaks on sellisel juhul
stringikonstant. Toon jällegi näite N2.2 baasil:
P r o g r a m m N2.4
SISESTA "Palun sisesta saagikuse protsent: ", P
SISESTA "Palun sisesta vajalik kogus: ", X
K = (100/P)*X
VÄLJASTA K
Kui sisestatud väärtuse tüüp ja muutuja tüüp ei lange kokku ega ole ka
vaikimisi teisendatav (näiteks arv 5 on küll täisarv, aga selle võib teisendada ka
reaalarvuks 5.0 ja omistada reaalarvu tüüpi muutujale), siis sõltuvalt
programmeerimiskeelest püütakse tekkinud situatsioonist üle saada kas vea
teatamise ja töö lõpetamisega või võimaldatakse kasutajal veelkord väärtus
sisestada.
Andmete sisestamine keeles Pascal
Sisestamiskäsu süntaks keeles Pascal on järgmine:
'READ' '('
andmetes. Sisu tükeldamine eraldaja järgi Kasutage seda meetodit, kui teie nimed on eraldajaga vormingus, nagu näiteks "Eesnimi Perekonnanimi" (kus eraldajaks on tühik ees- ja perekonnanime vahel) või "Perekonnanimi, Eesnimi" (kus eraldajaks on koma). Tühikuga eraldatud sisu tükeldamine A 1 Siim Abba 2 Maarit Dekker 3 Laine Jakobson 4 Diana Margpuu 1. Valige teisendatav lahtrivahemik. 2. Klõpsake menüü Andmed jaotise Andmeriistad nuppu Tekst veergudesse. 3. Teksti veergudesse teisendamise viisardi juhises 1 klõpsake raadionuppu Eraldajatega ning klõpsake seejärel nuppu Järgmine. 4. Juhises 2 märkige ruut Tühik ning seejärel tühjendage teised ruudud jaotises Eraldajatega. Boksis Andmete eelvaade kuvatakse ees- ja perekonnanimed eraldi veergudes. 5. Klõpsake nuppu Järgmine.
annaabi.ee 
