1. Mida tähistab antud tingmärk tegevusdiagrammil? Tegutsejat 2. Mis ei iseloomusta ettevõtte tippjuhtkonda? Vastutab ettevõtte igapäevase töö korraldamise eest. 3. Milline väide ei kehti andmete (data) puhul? Omavad alati tähendust vastuvõtja jaoks. 4. Täida lünk. “ Avaldust, mis määratleb või piirab organisatsiooni tegemise mingit aspekti eesmärgiga kontrollida organisatsioonis teostavat käitumist nimetatakse…..” Ärireegliks 5. Täida lünk. “Infosüsteemid aitavad kasutajatel …..”
2. Koostöö-koolitöö koostegemine, õppetöö ära jagamine 3. Abistamine- keegi kukub tänaval, aitad püsti 4. Jagamine- puudujale materjali andmine 5. Annetamine- riete andmine, mida ise ei kasuta heategevuseks Abistamine (helping)- kõik interpersonaalse toetuse vormid (professionaalne roll; persoon ja org.) Personaalne käitumine (prosocial behavior)- tegevus on tahtlikult suunatud selllele, et abivajaja situatsiooni paremaks muuta; tegutsejat ei motiveeri proffesionaalsed kohustused ja abivajajaks on persoon, mitte organisatsioon. Altruistlik käituine (altruistic behavior)- omakasupüüdmatu huvi või hoolitsus teise/te heaolu eest; abistaja eesmärgiks on kasu tuua pigem teistele, kui endale Prosotsiaalne käitumine: a) Teadlikkus abi vajadusest b) Personaalse vastutuse aktsepteerimine abistamisel c) Motivatsioon abistada d) Tahtlik käitumine Altruism 1. Tulemused toovad kasu ohvrile 2
isik ihaldab. Ressursid võivad olla nii konkreetsed - sissetulek, haridus, füüsiline jõud, ametialane staatus - kui ka abstraktsed - füüsiline atraktiivsus, armastus, emotsionaalne sõltuvus. Sotsiaalsete ressursside vahetusega saab ja annab indiviid midagi, mida ta himustab või vajab. Niikaua, kui ühel isikul on midagi, mida teine vajab, pole kummalgi täielikku või lõplikku kontrolli teise üle. (Nurk 2004) Vahetusteooria käsitleb inimest kui strateegilist tegutsejat, kes kasutab oma käsutuses olevaid ressursse oma vahetusest saadavate hüvede optimaliseerimiseks. Seega ei motiveeri inimest teatud viisil käituma traditsioon, alateadlik tung või mingi struktuuriline kohustus, vaid ratsionaalne kaalutlus mille käigus inimene kaalub alternatiivse tegevuse hüvesid, mis oleks võimalik sellest vahetusest saada. (Appelrouth&Edles 2007) George C. Homans, silmapaistev Ameerika sotsioloog, defineeris sotsiaalse vahetuse interaktsiooni
kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20
vahetusväärtus Ajaloolis-kultuuriline kujunemine Alati kontekstispetsiifiline:ühiskond, tööstusharu,turg Sõltub turu tüübist. Spetsiifiline struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/müüja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ei võrdu kauplemine) Konkurents – mittejagatava eesmärgi poolepüüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: tertius gaudens (kolmas osapool võidab). Tehingute suhteline läbipaistvus. Vahetus- ja rolliturg o Vahetusturud Turutegutseja identiteet ja roll muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja
Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turusegmente iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt (millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb hind) Ajaloolis-kultuuriline kujunemine/kujundamine Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: ostja/tarbija, müüja/tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe; tehingute suhteline läbipaistvus Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aslus Rolliturud: Identiteet ja rollid püsivad: kas müüja/tootja või ostja; tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult nõudlusest; turutegutsejate
alternatiivsetest siiretest järgneb sünkroniseerimisjooned, millega saab näidata paralleelseid alamvoogusid 23. Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel: Protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või „käega katsutava“ tulemusega (seisundi või objektiga), mida oleks võimalik kontrollida tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele „mida tehakse“, mitte „kuidas tehakse“
selle hind / majanduslik vahetusväärtus (fikseeritud hinnad, läbirääkimised, oksjon, eksperthinnangud jne): Ajaloolis-kultuuriline kujunemine / kujundamine; Alati kontekstispetsiifiline: ühiskond, tööstusharu, turg Sõltub turu tüübist 3) Spetsiifiline struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: Ostja / tarbija Müüja / tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg kauplemine) Konkurents: mittejagatava eesmärgi poole püüdleva 2 või enama tegutseja vaheline suhe: teritus gaudens (,,kolmas osapool võidab"); tehingute suhteline läbipaistvus. *Vahetus-ja rolliturg Vahetusturud: Turutegutseja identiteet ja roll (ostja/müüja) muutlik Vahendaja, maakler, kaupleja Neoklassikalise turumudeli aluseks (L.Walras, Pariisi börs 19 saj) Rolliturud:
- protsessi käigus manipuleeritava (menetletava) objekti seisund, mille see tegevuse teostuse tulemusena saab Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel · protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks · protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) · protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) · protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist · ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja · tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või ,,käega katsutava" tulemusega (seisundi või objektiga), mida · oleks võimalik kontrollida · tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele ,,mida tehakse", mitte ,,kuidas tehakse"
eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega õppimiseks. Atributsiooniviga: Teise inimese puhul hinnatakse, et põhjused tulenevad enamasti inimesest, on stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjusi nähakse enamasti situatsioonis, enda kontrollile vähe alluvad, pigem juhuslikest teguridest tingitud. Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi: 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, teadmisi Grupisisesed protsessid Grupp on kogum kahest või enamast inimesest, kes mõjutavad üksteist vastastikku suhtlemise kaudu. Gruppi võib iseloomustada: suurus, moodustumine/kujunemine (põhjused, kiirus, vabatahtlikkus), homogeensus, kestvus. 15 Inimesed koonduvad, sest see võimaldab: paremini täita ülesandeid, mis üksikisikule ei ole jõukohased; rahuldada
ei tea täpselt, kes müüb ausat kaupa) Turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine Ajaloolis-kultuuriline kujunemine/kujundamine Turuobjekti hinna kujunemine, mis on määratletav hind ühe objekti puhul Sõltub turu tüübist Struktuur Kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad (ostja/tarbiha, müüja/tootja) Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ei võrdu kauplemisega) Konkurents tehingute suhteline läbipaistvus Vahetus- ja rolliturg Vahetusturud turutegutseja identiteet ja roll muutlik, vahendaja maakler kaupleja, neoklassikalise turumudeli aluseks Rolliturg identiteet ja rolled püsivad (kas müüja/tootja/ostja), kuna tarbijad on suur mass, keda on raske identifitseerida siis tooteid
c) Massikultuur vs populaarkultuur - massiühiskonna mudel käsitles inimhulki totaalse ajupesu ohvritena, kes pole ise suuteslised vastu seisma maiste labastumisele ja tehnoloogiliselt korraldatud sotsiaalsele kontrollile. Poplulaarkultuuri mudel defineerib uuesti rahva ja tema kultuuri mõiste, ka demokraatlikus võtmes või poliitilist vastupanu osutades. Samuti vaatab populaarkultuuri teooria rahvast kui iseseisva ostustusvõimega vaba tegutsejat, kes võib nautida massikultuuri, kuid ei lase ennast veel seepärast sellel täielikult manipuleerida. 42. Mis on „kultuuritööstus“? [Populaarkultuuri uuringud, lk 265] Kunstiteos, kultuuri artefaktid vormistatakse kaubaks ja allutatakse turusuhetele. Kultuuritööstus on tehniline ja ratsionalistlik ning selle toime ei rakendu ainult meelelahutuse peal, vaid ka nö tõsise kunsti. Sel moel konstrueeritud tarbimisobjektidel pole aga esteetilist kaalu (Th. Adorno)
iseloomustav; vajalik sotsialiseerumine; nii formaliseeritud kui ka informaalsed reeglid. o Turuobjekt: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind/majanduslik vahetusväärtus. o Väärtuse kujunemine: ajaloolis-kultuuriline kujunemine; alati kontekstispetsiifiline (ühiskond, tööstusharu, turg); sõltub turu tüübist). o Struktuur: kaks põhirolli, erinevad huvid ja strateegiad: 1) ostja/tarbija; 2) müüja/tootja; vaja 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus; konkurents. 3) Vahetus- ja rolliturg o Vahetusturg: turutegutseja identiteet ja roll(ostja/müüja) muutlik; vahendaja, maakler, kaupleja; neoklassikalise turumudeli aluseks. o Rolliturg: identiteet ja roll püsiv; tootjad joonduvad pigem üksteise suhtes kui vahetult tarbijast/nõudlusest; turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul; tootmisturud(tootmisahel). 4) Staatus- ja standarditurg
o Ostja / tarbija o Ostja / tarbija o Müüja / tootja o Müüja / tootja Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ≠ kauplemine) Vajalik 3 tegutsejat: pakkumiste võrdlemise ja hindamise võimalus (turg ≠ kauplemine) Konkurents: Konkurents:
Niisiis võiks eelpool toodud Sokratese seisukoht paista ehk vähem paradoksaalne, kui silmas pidada kreeklaste vooruse-käsituse eripära. Antiikse eetika põhiveendumuse kohaselt kujutab voorus endast nimelt midagi kasulikku – voorus tasub ennast ära. Voorus on ju inimlik “parimus”, “oivalisus” ja niisuguste omadustega on inimesel kõigi eelduste kohaselt enam šansse õnnelikkust saavutada kui ilma nendeta. Sokrates on ka seisukohal, et halb tegu kahjustab eelkõige tegutsejat ennast, nimelt tema hinge (Gorgias 477 a). Seega võiks Sokratese seiskohta, et “Keegi ei toimi vastupidiselt sellele, mida ta teab olevat parima”, pidada võrdtähenduslikuks väitega, et keegi ei saa teadlikult tahta midagi sellist, mis on vastuolus tema õigestimõistetud huvidega. Kui aga midagi sellist siiski juhtub, siis ei peegelda tegu inimese loomupärast püüdlust, vaid seda, et ta niisuguse püüdluse objekti ekslikult identifitseerinud.
ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani jaoks tootmise lõppu on kõrgema elustandardi tagaajamine üha vähgem reguleeritud majanduses enamus maailma edasiviivast majandusideoloogiast
alternatiivseid vooge. (kasutatud ArgoUML sümboleid): · Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või ,,käega katsutava" tulemusega (seisundi või objektiga), mida oleks võimalik kontrollida tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele ,,mida tehakse", mitte ,,kuidas tehakse" tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti)
Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. b. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. c. Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani jaoks tootmise lõppu on kõrgema elustandardi tagaajamine
murdub. Säilita tasakaalu ja ole valmis juhuks, kui puu vedruna paindub ning seejärel äkitselt raksuga murdub. Ei ole soovitav asetada puud ühe otsaga kivile ning sellel trampida ja hüpata, sest see võib kaasa tuua vigastatud jalgu ja õnnetuid kukkumisi. Rohkesti haavu, peamuhke ja valulikke hoope on saanud ka need, kes taovad põletispuud puruks vastu kive või kaljusid. Murdunud puutükk sööstab mürsuna ettearvamatus suunas lendu ja tabab sageli tegutsejat. Kõige parem on saagida puud tavalise saega või kui seda ei ole, järele mõelda, kas mitte notid lihtsalt lõkkes keskelt pooleks põletada. 172 Juurel seisvad suured kuivanud puud Hoiatus! Suurte puude langetamine on eluohtlik ja võib põhjustada raskeid vigastusi sulle ja su kaaslastele. Valehinnangute ning õnnetuste oht on väga suur, eriti kui sa pole puude langetamist õppinud. Ei soovitata puid langetada muidu kui äärmises hädaolukorras. Süütevahendid
annaabi.ee 
