Näiteks maastiku, tooraine kaudu.Ettevõtlus võib ka looduskeskkonda kahjustada ebasobiva tehnoloogia kasutamise kaudu(õhu saastumine, liigne müra, vibratsioon) Majanduskeskkonna olulisemad komponendid: Majanduskeskkond on majanduslike tegurite kogum, mis mõjutab ühiskonnale ja selle liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmist,jaotamist,vahetamist ning tarbimist. Iseloomusta tehnoloogilist keskkonda: Tehnoloogiline keskkond on ühiskonnas olemasolev teadmiste ja tegevusviiside kogum toodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks ning müügiks. Innovatsioonide tsüklid läbi aegade: Hüdroenergia ,ketrusmasin, raud(esimene tsükkel 60 a. 1785-1845) Auruenergia ,raudtee, teras(teine tsükkel 55 a. 1845-1900) Elekter, kemikaalid,sisepõlemismootor(kolmas tsükkel 50 a. 1900-1950) Naftakeemia,elektroonika,lennundus( neljas tsükkel 40a. 1950-1990) Digitaalvõrk, tarkvara, uus meedia( viies tsükkel Iseloomusta sotsiaalset keskkonda:
Nee kliendid on rahul ja tunnistavad, et ka tulevikus on nad valmis ettevõttega koostööd jätkama. rahul, kuid tuleviku suhtes lubadusi ei anna, seega pigem avatud uutele pakkumistele, kui neid peaks leiduma. Nende puhul on võtmeküsimuseks lojaalsuse loomine. ei ole ettevõtte pakutavaga rahul, paraku aga on sunnitud selle teenuseid kasutama lepinguliste või tehnoloogiliste piirangute tõttu pole teenustega rahul ega kavatse ka tulevikus neid kasutada tegevusviiside tundmine, muutuvate olukordade haldamine ja müügisoov e. teenindusvalmidus kutseala teoreetiliste aluste tundmine, seaduste tundmine, teeninduse ja kutseala hea tundmine paindlikkus, käitumise mõistmine ja tunnete valitsemine vanus, sugu, rahvus, haridus, elukutse, sissetulekute suurus, sotsiaalne positsioon ühiskonnas, pereko suurus ja arengufaas riik, regioon, asum, rahvastiku ja turu tihedus isiksuslikud omadused, elulaad, suhtumine, hoiakud
-Vaatlev e kogemuslik mina - (I), lähimina, sisemine subjekt, ego, vaataja -Vaadeldav mina - (Me), ise, minu, kaugmina, s.o kõik objektiivne, mis seostub endaga- välimus, asjad inimesed. Mina olemus ja funktsioonid (Lähi-)mina on identiteedi asupaik (lookus) loob mina tunde Mina on sünnipäraselt sotsiaalne, seotud õigluse ja hoolivusega. Tunnetuse lookus s.o sünnipärane võime orienteeruda objektiivsele maailmale. Integratsiooni asupaik mina vastutab teadvuse funktsioonide, tegevusviiside, seisundite tasakaalustamise ja lõimumise eest. W. Jamesi teooria: Mina arengus rõhutatakse minapildi kujunemist: -Tunnetav mina (I), -Empiiriline mina (ME)- ise, see on kõik see, mida inimene võib pidada enda omaks. Mida mitmekülgsealt on arenenud empiiriline mina, seda kergem on elus hakkama saada. Asjaolud, mille järgi inimene end hindab, kuuluvad tema enesehinnangu juurde. "Mina" mõjutavad tegurid:
arenguetappidel omandavad erinevad funktsioonid olulise või juhtpositsiooni. On väga oluline silmas pidada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus. Esmalt väljenduvad need erinevused arengutempodes. Samas kultuurikontekstis on lastel üldiselt kindlad keskmised ealiste kriiside tekke ajad, kuid üksikutel lastel võivad viimased esineda märgatavalt varem või hiljem. Veel suuremad erinevused esinevad erinevate tegevusviiside, psüühiliste protsesside ja omaduste kujunemisel, huvides, iseloomuomadustes, võimetes. Vaieldamatult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt. Miks on oluline jälgida lapse arengut? Lihtne vastus oleks : lapse enda huvides. Kui lapse areng olulisel määral erineb antud eale tüüpilisest, siis võib tegu olla arenguprobleemiga, mille puhul laps vajab kas eriabi või varasemast erinevat mõistmist. Eesmärgipüstitus kõlab
Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine. Suhtumusliku kooskõlastamise eesmärk on luua üksikisikute taotluste ja mõttesuundade ning nendega seotud suhtumiste ja hoiakute vahel tasakaalustatud tegevusmuster. Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste erisuguste ideede, lähenemisviiside ja ettepanekute alusel ühisseisukoha kujundamist. 23. Koordineerimisvormid 1)juhenduslik koordineerimine (tegevusviiside vahel kooskõla saavutatakse ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide abil. Suunatud e direktiivne 1.juhi poolt kõik töötavad juhi alluvuses; 2.kooskõlastava (dispetser, juhiabi) ei ole juhi seisundis; 3.ühisarutelu (nõukogu, komisjon, nõupidamine); 4.halduskord abil sisult lihtsad, korduva iseloomuga, omavahel seotud); 2)vabatahtlik koordineerimine kooskõla ja tasakaalu saavutamine mitteametlike seoste ja suhete kaudu. 24
diskuteerimiseks. 15 Peamised lähenemisviisid konfliktidega toimetulekule: - suhtlemisel põhinev konfliktidega toimetulek - struktuurne konfliktidega toimetulek - konfliktide õhutamine Inimvahelisel suhtlemisel põhinevad konfliktidega toimetulemiseks võtet: 1) Kostööle mõjutamine (kollaboratsioon) - protsess, milles osapooled püüavad teineteist mõjutada avameelse infovahetuse suunas ja selliste tegevusviiside leidmiseks, mille tulemused oleksid mõlemale poolele vastuvõetavad. 2) Läbirääkimine - protsess, milles vastukäivate huvidega pooled arutlevad või vahetavad mõtteid võimalike lahenduste üle. 3) Kolmanda isiku (poole) nõudeid. Konfliktidega toimetulekuks meetodid: - vältimine (избегать) - võitlus - tasandamine (kohandamine) - lastakse domineerida teisel poole soovidel - kompromis - probleemi lahendamine Struktuursed võtted konfliktidega toimetulekuks:
· tarbija, · vajadus, mida rahuldatakse, · unikaalne kompetents, mis eristab konkurentidest. 3. Turundus, mis sisaldab: · turu-uuring, · eesmarkide pustitamine, lahtudes voimalustest turul, · strateegiate (tegevusviiside) valik eesmarkide · saavutamiseks, · turundusmeetmestik, mis votab kokku turule suunatud · tegevuse. 4. Planeerimine, mis sisaldab tegevuste jarjestamist ja koordineerimist, investeerimis ja finantseerimiskavasid ning eelarveid, finantsprognoose ja tasuvusanaluusi. 5. Riskide ja halvete
Suhtumusliku kooskõlastamise eesmärk on luua üksikisikute taotluste ja mõttesuundade ning nendega seotud suhtumiste ja hoiakute vahel tasakaalustatud tegevusmuster. Suhtumuslik kooskõlastamine tähendab inimeste erisuguste ideede, lähenemisviiside ja ettepanekute alusel ühisseisukoha kujundamist. 25. Koordineerimisvormid Koordineerimisvormid jagunevad järgmiselt: 1)juhenduslik koordineerimine (tegevusviiside vahel kooskõla saavutatakse ametlike alluvusvahekordade ja juhendmaterjalide abil. Suunatud e direktiivne 1.juhi poolt kõik töötavad juhi alluvuses; 2.kooskõlastava (dispetser, juhiabi) ei ole juhi seisundis; 3.ühisarutelu (nõukogu, komisjon, nõupidamine); 4.halduskord abil sisult lihtsad, korduva iseloomuga, omavahel seotud); 2)vabatahtlik koordineerimine kooskõla ja tasakaalu saavutamine mitteametlike seoste ja suhete kaudu. 26. Koordineerimisvõtted
Suheldakse mõlemas suunas (ülalt alla ja alt üles). Kasutatakse kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks. Demokraatliku juhtimistiiliga organisatsioonides on juht oma tegevuses orienteeritud nii grupi suhtele kui ülesande täitmisele ja otsuseid võetakse vastu konsensuspõhimõttel. Ülesande täitmisel lepitakse kokku tulemustes, kuid tegevusviiside osas on teatud vabadus või kehtivad kokkulepped. Juht käitub grupiliikmena ja võtab osa grupi töödest ja tegemistest. Objektiivsetel alustel põhinevad tunnustamine ja karistamine on pigem vahendatud grupi liikmete eneste poolt. Näiteks sobiks see: Google has pursued democratic leadership since its foundation in 1998. Larry Page, co-founder and Google CEO, has been an incremental part of creating, not only the
Looduse ja ühiskonna nähtuste tundmaõppimise ja uurimise viis eesmärgiga luua põhjendatud teadmiste süsteemi Uurimismeetodid sotsiaalteadustes Sotsiaalteadusliku teadmise loomise ja põhjendamise viis Andmekogumise, töötlemise ja analüüsimise operatsioonid, konkreetsed järjestikused tegevused Metoodika - Teatud tegevuse eesmärgipäraseks täitmiseks kasutatud meetodite, viiside kogum - Sotsiaalteadustes - operatsioonide, protseduuride, tegevusviiside süsteem, mille abil määratletakse sotsiaalseid fakte, neid süstematiseeritakse ja analüüsitakse Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine Uurimismeetodid ning nende teoreetiline/maailmavaateline põhjendus Teadus meetoditest Teatud teaduses kasutusel olevate põhiliste uurimisprintsiipide, strateegiate süsteem Teatud teaduses kasutusel olevate uurimismeetodite kogum Paradigma (kr – lat k.: muster, näidis)
tuntakse huvi ühiskonna enesekorralduse kõigi võimumehhanismide (governance) vastu, paiknegu need avalikus, äri-, mittetulundus- või isiklikus sektoris Mitmetasandilisuse põhimõõtmed n Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll n Otsustamisprotsessi mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel n Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele XI Loeng Valitsemine. Riik ja majandus Klassikaline avaliku võimu mudel n Riigivõimul on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle n Demokraatlikult valitakse rahvaesindus, mis seab otse või kaudselt ametisse täitevvõimu. n Seadusandja kehtestab arutelu ja hääletuse kaudu kujunevate
psüühilise arengu käigus mitmekesisus (divergentsus) ja teisalt toimub koondumine, valikulisuse süvenemine (konvergents). Tuleb arvestada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus, mis esmalt väljendub arengutempos. Samas kultuurikeskkonnas on lastel üldiselt kindlad keskmised ealiste kriiside tekke ajad. Üksikutel lastel võivad need esineda märgatavalt varem või hiljem. Veelgi suuremad erinevused esinevad aga erinevate tegevusviiside, psüühiliste 4 protsesside ja omaduste kujunemisel, iseloomuomadustes, võimetes ja huvides. Ja otse loomulikult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt (Tiko 2006:7). Arengul on kolm aspekti: 1. intellektuaalne e vaimne e kognitiivne areng, 2. sotsiaalne ja emotsionaalne areng, 3. füüsiline e kehaline e psühhomotoorne areng. Tuntud psühholoog J. Piaget´ järgi on lapse arengus neli etappi:
1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika. Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid. 6 2
ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi 13 toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks. Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda.. On hea, kui õpilased arutlevad uute tegevusviiside üle ja liituvad nendega. Õpilasi on vaja kannustada tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi. (Tallinn, Koolikiusamine) 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks? 1. Õpi oma õpilasi tundma. Korraldage koos erinevaid klassiüritusi ning veeda õpilastega vahetunnis ühiselt aega. Tunniväline tegevus loob eelduse teineteise paremaks tundmiseks. Lisaks aitavad positiivsed ja usaldusväärsed suhted õpilase ja õpetaja vahel
Erakonnad suunavad oma programmi keskmisele valijale, seetõttu on need mõõdukad. Väike ülekaal valimistel toob kaasa suured muutused erakondade mandaatide arvus ja valitsuse vahetumisel ka poliitikas. Valitsuse programmiks on võitja programm. Valijad tahavad olla võitjatega ja ei hääleta kandidaadi poolt, kelle puhul valituks osutumine on kaheldav. Eksamipilet nr 9 1. Selgita erinevusi erakonna, huvirühma ja sotsiaalse liikumise eesmärkide, tegevusviiside ja organisatsioonide vahel. Erakond tahab oma eesmärkide elluviimiseks tulla valimiste teel võimule. Programmis tegeleb pea kõigi ühiskonna küsimustega. Huvirühm ei taha võimu, küll mõjutada otsustajaid. Avaldab kas otsest survet otsustajatele või mõjutab avalikku arvamust. Keskenduvad neile huvi pakkuvatele küsimustele. Sotsiaalsed liikumised on ilma kindla organisatsioonita. Inimesed ka ühinevad ettevõtmistega või jäävad kõrvale. Tavalised on
koondumine, valikulisuse süvenemine (konvergents). 29 On väga oluline silmas pidada, et indiviidid erinevad oluliselt üksteisest oma psüühilises arengus. Esmalt väljenduvad need erinevused arengutempodes. Samas kultuurikontekstis on lastel üldiselt kindlad keskmised ealiste kriiside tekke ajad, kuid üksikutel lastel võivad viimased esineda märgatavalt varem või hiljem. Veel suuremad erinevused esinevad erinevate tegevusviiside, psüühiliste protsesside ja omaduste kujunemisel, huvides, iseloomuomadustes, võimetes. Vaieldamatult erinevad lapsed oma looduslikelt eeldustelt. 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel Ilmselt on igaühel meist olnud vahel tunne, et teisest inimesest on võimatu aru saada kust muidu on tulnud väljend «räägi nagu seinaga». Ilmselt tunneb «sein» ennast samamoodi ja ei saa millestki aru. Kui juba täiskasvanud üksteisest mööda räägivad, siis kuidas on lood laste ja
2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika. Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid. 2. Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid. 3. Kaupade ja reisijate transportimise viisid ja vahendid. 4
1. Kapital (hooned, masinad, kaubavaru, raha, kontoriinventar, tööriistad) 2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika. Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid. 2. Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid.
pisut tähtsam. Tabel 6. Meeskonna kujunemise etapid Etapp Tegevuse sisu Fookusrollid Vajaduste määratlemine Pannakse paika ideed ja ideegeneraatorid ja eesmärgid, mida meeskonnatöö ergutajad. abil tahetakse saavutada. Ideede otsimine Eesmärkide realiseerimiseks Ideegeneraatorid ja vajalike tegevusviiside ja ressurssiuurijad. vahendite genereerimises ning teadvustamises Plaanide sõnastamise Ideed muudetakse konkreetseks hindajad ja plaaniks, kaalutakse erinevaid spetsialistid ideid Kontaktide loomine Sillutatakse teed ülesande Liider ja realiseerimisele, mõjutatakse ressurssiuurija.
Organiseerimine on oma olemuselt kordineerimistegevus, mis hõlmab töökohtade vajaduse kindlaksmääramist ja töötajate osakondade grupeerimist, töö, õiguste, võimu ja vastutuse jaotamist ning tegevuste suunamist ja ühtlustamist organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Töö organiseerimise tulemusena tekib organisatsiooni struktuur, mis näitab kui paljuon organisatsioonis ametikohti ja osakondi, kellele need alluvad ja mille eest vastutavad. Organisatsiooni struktuur on seega tegevusviiside kogum, mille abil on töötajad jagatud kindlate tööülesannete kaupa ning on tagatud nende omavaheline kordineeritud tegevus. Selleks et organisatsiooni struktuur aitaks saavutada organisatsiooni eesmärke, tuleb saavutada tema elementide vaheline harmoonia ning sobivus hetkeolukorraga. Olulist rolli mängivad organisatsiooni suurus, vanus, keskkonna iseloom, kus ta tegutseb, tehnoloogia, mida kasutab jne.
2. Tööjõud, kaasa arvatud juhtimispersonal (selle kvaliteet, hind, olemasolu) 3. Hindade tase ja dünaamika 4. Tööviljakus 5. Valitsuse finants- ja maksupoliitika (krediidipoliitika, maksude suurus ja kogumise viis, valuutaregulatsioon). 6. Ostjad (vajadused, soovid, ostuvalmidus, maitsete muutumine jne) 7. Konkurendid 8. Rahvusvahelised majandussuhted Tehnoloogilise keskkonna all mõistetakse teadmiste ja tegevusviiside kogumit, mis on ühiskonnas olemas kaupade ja teenuste tootmiseks ja realiseerimiseks. Siia kuuluvad ka leiutised ja kaupade ning teenuste projekteerimise, tootmise organiseerimise, jaotamise või müügi meetodid ja progressiivne tehnika. Keskkonna põhielementide hulka kuuluvad: 1. Teadmised, leiutised, nende saamise ja realiseerimise viisid ja vahendid. 2. Kaupade tootmise ja säilitamise viisid ja vahendid. 3. Kaupade ja reisijate transportimise viisid ja vahendid. 4
tõenäosust. Reaalse vägivalla kogemine põhjustab õpilastel enam vägivaldeset käitumist kui selle nägemine televisioonis. BANDURA sotsiaalse õppimise faasid: märkamine mudelkäitumise jäljendamiseks peavad õpilased seda märkama ja olema huvitatud selle jäljendamisest. Kui ei märka ei saa jäljendada. Meelde jätmine lisaks tähelepanu koondumisele mudelile on jäljendamiseks tarvis kujundada seos situatsiooni märguande ja käitumisviisi vahel. Käitumis- või tegevusviiside omandamine võib sageli nõuda teadlikku õppimist. Keerulisema käitumise meeldejätmiseks luuakse sellest üldpilt ja seejärel jätkatakse üksikoperatsioonide õppimisega. Reprodutseerimine – komplekssemate käitumisviiside omandamiseks on sageli vajalik nende praktiseerimine. Praktiseerimisel tuleb kindlustada adekvaatne tagasiside resultaatidelt. Keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult (algul jäljendatakse ligilähedaselt, siis korrigeeritakse)
annaabi.ee 
