üldminevikku, mis märgib vaid sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti spetsiifilisi tähendusi. Eraldi tunnus puudub. 20. Tegumoekategooria. Tegumood e geenus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause tegevussubjekti (loogilise subjekti) suhet grammatilise subjektiga. Enamikus keeltes on tegumoekategoorial traditsiooniliselt kaks liiget: 1) aktiiv ja 2) passiiv. Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga. Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks.
Morfoloogiliselt avalduv tegumood on laiemalt mõistetud tegumoekategooria erijuhtum. Tegumoekategoorial laiemas mõttes on kaks liiget: aktiiv ja passiiv. Morfoloogilist aktiivi ja passiivi on nende eripärasest tähendusest johtuvalt tavaks nimetada isikuliseks tegumoeks ehk personaaliks ja umbisikuliseks tegumoeks ehk impersonaaliks. Isikuline tegumood Isikuline tegumood on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt on tavaliselt väljendatav alusena, nt Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse siiski ka üldisikulistes lausetes, nt Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 3 Umbisikuline tegumood Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi elus tegija, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi.
44. Tegumoekategooriast üldiselt. (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti suhteid grammatilise subjektiga (alusega). Eesti tegumoekategoorial on kaks liiget: isikuline tegumood e personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, näiteks Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46. Umbisikuline tegumood e impersonaal, iseloomustus ja näited. Umbisikuline tegumood ehk impersonaal näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses väljendamata, näiteks Teises toas lauldi
5. Konstruktsioonigrammatika(Goldberg 1995) generatiivse süntaiksi üheks vastandiks. See siin terviklik teooria, mitte ainult verbidest. Vaadetakse lauset tervikuna, lähtutatkse teistsugustest reeglitest. Meie keel koosneb valmis üksustest. Igal laused on semantiline(tähenduse tase, põhjustamis v muutus verb) ja süntaktiline tasand. 6. Lausetüüpide käsitlus; Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt, TS tegevussubjekt, PS pragmaatiline subjekt(üksusega algab lause) Normaallaused: GS=TS=PS Kogeja-omajalause: GS-ei võrdu-TS=PS Eksistentsiaallaused: GS=TS-ei võrdu-PS 13.11.12 SEMANTIKA JA PRAGMAATIKA (tähendusõpetus) Tähistatu(mõiste) mind MEEL Tähistaja(sõna) KEEL Referent(entiteet) MAAILM Tähendus: 1. Abstraktne: süsteeni tähendus 2. Kontekstiline
kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat) 1 neutraalne osaline (Raamat vedeleb põrandal, Ta on õpetaja) patsient (vaatab kuud, lõhub puid) stiimul (Ma rõõmustan sinu edu üle) vahend (Ta lõhkus kirvega puid) koht (Ma elan Tallinnas) aeg (Koosolek toimub homme) Tegevussubjekt esiletõstetuim osaline (Mees lõhub puid, Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Agent, kogeja, valdaja, neutraalne osaline (vm.) Grammatiline subjekt, muu: allatiiv, adessiiv, partitiiv. Lausesiseste viiteseoste lähtepunkt: Mees vaatab oma lilli, Talle meeldib luuletusi lugeda. Tegevusobjekt semantiliselt tavaliselt patsient, grammatiliselt objekt (Kass vaatab kuud). Pragmaatilisi funktsioone
Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid. Selle tuumaks on tegusõna. Verb seob endaga aktandid ( subjekt, objekt). Käändegrammatika ( semantilised rollid) tegelevad lause tähendusega ( agent jne). Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina. Lause kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS ≠ TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS ≠ PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. 1. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. Tähistaja /keel – tähistatu /meel – referent /maailm.
Transformatsioonid tuumlause on Kevade on Lutsu parim teos. SIIRE e permutatsioon: Lutsu parim teos on Kevade. ASENDUS: See on Lutsu parim teos, Kevade on tema parim teos. LISAMINE: Kas Kevade on Lutsu parim teos? KUSTUTUS: poiss tahtis+poiss õpib+poiss loeb: Poiss tahtis õppida lugema. 2)valentsiteooria e sõltuvusgrammatika 3)lause aktuaalne liigendus, 4)käändegrammatika, 5)konstruktsioonigrammatika - 6) lausetüübid Eesti lausete põhitüübid(EKG) GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt. Normaallausetes omavahel võrduvad. Nt Ta jookseb, ta ehitab maja, ta on haige. Kogeja-omajalauses GS TS=PS. Nt Tal on häbi, talle meeldib tantsida, teda huvitab botaanika, tal on see hea raamat. Eksistentsiaallauses GS=TSPS. Nt Peenral kasvavad lilled, poisist kasvas mees, väljas sajab vihma. Semantika uurib seda, mida miski tähendab , pragmaatika uurib, mida sellega öelda tahetakse.
sõnadevahelised kombinatsioonid. Süntaks kui kogum valmis lausemustreid – lõpliku tähenduse saavad üksused mis töötavad koos, ühekaupa ei saa lõplikku tähendust. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon „Ta pühkis laua puhtaks“<-keegi teeb midagi et miski juhtuks. 4)Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG – Eesti keele grammatika) GS – grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS – tegevussubjekt – kes tegelikult teeb. PS – pragmaatiline subjekt – lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused –Suhjekt ehk alus on esimesel kohal. GS=TS=PS „Ta jookseb“ (intransitiivne), „Ta ehitab maja“ (transitiivne), „Ta on haige“. Kõik 3 tüüpi langevad kokku. 2) Kogeja-omajalause – Kogeja on lause alguses, kuid ei ole grammatiline subjekt. GS≠TS=PS „Tal on häbi“, „Talle meeldib tantsida“, „Teda huvitab botaanika“, „Tal on see hea raamat“
Öeldis ehk predikaat VP (verbifraas) Sihitis ehk objekt - NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP Määrus ehk adverbiaal AdvP või PP (adverbiaalifraas) Täiend ehk atribuut AP (atribuudi fraas) Eesti keele lausetüübid Eesti keele grammatika (EKG II) M. E r e l t, R. K a s i k, H. M e t s l a n g, H. R a j a n d i, K. R o s s, H. S aa r, K. T a e l, S. V a r e, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn 1993 GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS (käändevormilt ei vasta peab olema nominatiivis; tegevussubjekt pole, sest ta kogeb midagi.) Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. grammatiline subjekt on botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. Süntakse põhiüksused
enneminevik ja üldminevik. Ajakategooria ei ole kõigis kõneviisides ühtviisi esindatud. Kõigil kõneviisidel on olemas oleviku vorm (käid, käiksid, käivat, käige, käigu). 27. Tegumoekategooria - Tegumood e geenus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause tegevussubjekti (loogilise subjekti) suhet grammatilise subjektiga. Enamikus keeltes on tegumoekategoorial traditsiooniliselt kaks liiget: 1) aktiiv ja 2) passiiv. Aktiivlause tegevussubjekt on normaaljuhul identne grammatilise subjektiga. Passiiv seevastu väljendab seda, et tegevussubjekt on lause grammatilise subjekti positsioonist välja tõrjutud. Eesti keeles on tegumoekategooriaga seoses räägitud isiku väljendamisest, mida näitavad ka kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks. Personaali-
sõltuvusgrammatika abil kirjeldatakse sõnadevahelisi süntaktilisi sõltuvussuhteid. Selle tuumaks on tegusõna. Verb seob endaga aktandid ( subjekt, objekt). Käändegrammatika ( semantilised rollid) tegelevad lause tähendusega ( agent jne). Konstruktsioonigrammatika on lause käsitlus, kus lauset vaadeldaks konstruktsioonina. Lause kese on verb. ( konstrueeritakse verbi ümber) 54. Eesti keele lausetüübid on: Normaallaused - grammatiline subjekt (GS) = tegevussubjekt (TS) = pragmaatiline subjekt (PS) Näiteks: Ta jookseb. Ta ehitab maja. Kogeja-omajalause - GS TS =PS Näiteks: Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Eksistentsiaallause - GS = TS PS Näiteks: Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. 55. Semantika on keeleliste tähenduse uurimine. 56. Tähistaja /keel tähistatu /meel referent /maailm. Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul on see nn "sõnakest", nt maja häälduskuju või kirjakuju.
temast" muidu pole võimalik seestütlev laiend. Tähendus on tervikkonstruktsioonil, mitte ühel sõnal. Resultatiivkonstruktsioon iga elemendi tähendus tuuakse välja kahe üksuse kaudu, nt ta pühkis laua puhtaks, määrus on saavas käändes. Tegusõna näitab mingit muutust. Tähendus tekib täiskonstruktsiooni tähendusest. 4. Lausetüüpide käsitlus: eesti lausete põhitüübid (EKG). GS grammatiline subjekt (alus); TS tegija, see, kes teeb; tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt, lause alguses olev nimisõnaline üksus. Vastavalt subjekti omadusele on kolme liiki lauseid: 1. Normaallaused kõik subjektid langevad kokku GS = TS = PS Ta jookseb. Ta on haige. 2. Kogeja-omajalause grammatiline subjekt ei lange tegija ehk kogejaga kokku GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida.. 3. Eksistentsiaallause tegija ja grammatiline subjekt langevad kokku, aga ei asu tüüpiliselt lause alguses
Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma"
LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm
LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm
LISAMINE; KUSTUTUS Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika Verbi argumentstruktuur Komplement Verbi valents = verbi kohustuslike laiendite ehk argumentide ehk kohtade arv. (nt Sajab. = 0- valentne verb; Ta aevastab.= 1-valentne; Ta ootab mind = 2-valentne; Ma pakun neile kohvi = 3-valentne) Vabad laiendid Käändegrammatika (semantilised rollid) Ch. Fillmore Konstruktsioonigrammatika - Ch. Fillmore, Adele Goldberg 66. Eesti keele lausetüübid GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused GS = TS = PS Ta jookseb. Ta ehitab maja. Ta on haige. Kogeja-omajalaused GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida. Teda huvitab botaanika. Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 67. Semantika Semantika on keeleliste tähenduste uurimine. 68. Tähistaja/keel tähistatu/meel referent/maailm
Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige" 2) Kogeja-omajalause GSTS=PS ,,Tal on häbi", ,,Talle meeldib tantsida", ,,Teda huvitab botaanika", ,,Tal on see hea raamat" 3) Eksistentsiaallause GS=TSPS ,,Peenral kasvavad lilled", ,,Poisist kasvas mees", ,,Väljas sajab vihma" Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu
sümboolsete üksuste ehk konstruktsioonide kogumina. Mingit süntaktilist malli võib pidada omaette konstruktsiooniks, kui selle tähendus ei tulene kompositsiooniliselt selle osade tähendusest või kui selle vorm ei tulene muudest keeles postuleeritud konstruktsioonidest. ' Ta aevastas taskureti laualt maha. ' 'ta magas kaineks' Näiteks possessiivse perfekti konstruktsioon. [NP ade olema (P) PPP] Nt. Resultatiivkonstruktsioon. Eesti lausete põhitüübid: GS -grammatiline subjekt; TS- tegevussubjekt; PS- pragmaatiline subjekt. Normaallaused GS =TS =PS Ta jookseb Kogeja omalaused GS=/ TS=PS Tal on häbi Eksisteniaallause GS= TS=/ PS peenral kasvavad lilled. Üldkeeleteadused 10.11.10 Semantika ehk tähenduse õpetus Tähistaja/häälikuline vorm/keel---Tähistatu/mõiste/meel---referent/entiteet/maailm Tähistaja ehk sümbol, sõna puhul nn ''sõnakest'' häälikulise vormi kirjakuju.KURSIIV Tähistatu ehk signifikaat on referendi peegeldus teadvuses, referendi mõiste, näiteks see,
), lokatiiv (kus?), põhjus (miks?), ... Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Konstruktsioonigrammatika on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. Eesti lausete põhitüübid (EKG) - GS grammatiline subjekt e alus - TS tegevussubjekt e tegija - PS pragmaatiline subjekt e topik (lause esimene liige) - Normaallaused: GS = TS = PS ta jookseb - Kogeja-omajalause: GS ei võrdu TS = PS tal on häbi - Eksistentsiaallause: GS = TS ei võrdu PS peenral kasvavad lilled 10. Semantika. Tähenduse mõiste. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, propositsioon, presupositsioon.
44. Tegumoekategooriast üldiselt. (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti suhteid grammatilise subjektiga (alusega). Eesti tegumoekategoorial on kaks liiget: isikuline tegumood e personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46. Umbisikuline tegumood e impersonaal, iseloomustus ja näited. Umbisikuline tegumood ehk impersonaal näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene,
Objekt, keda? Jne) kõikidele käänetele vastab mingi küsimus. (semantilised rollid) Ch. Fillmore PUNKT 50. Ja 51. Konstruktsioonigrammatika kahe või enam üksteisele liituvat moodustajat 71. Eesti keele lausetüübid Eesti keele grammatika (EKG II) M. E r e l t, R. K a s i k, H. M e t s l a n g, H. R a j a n d i, K. R o s s, H. S aa r, K. T a e l, S. V a r e, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn 1993 GS grammatiline subjekt; TS tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt Normaallaused (GS = TS = PS)NT: Ta jookseb. Ta ehitab maja.Ta on haige. Kogeja-omajalaused (GS TS =PS)NT: Tal on häbi.Talle meeldib tantsida.Teda huvitab botaanika.Tal on see hea raamat. Eksistentsiaallaused (GS = TS PS)Peenral kasvavad lilled.Poisist kasvas mees. Väljas sajab vihma. 72. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e
annaabi.ee 
