ÕPIK LK 253 ÜLESANNE Ü-10.2 Firma ostis 01.10.20X7 seadme 212 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga arvatakse olevat 8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5. Kahekordselt alaneva jäägi meetodil 20X8.aasta kohta Kui soetusmaksumus oli 212 000 krooni ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni, siis kuluks tuleb kanda 200 000 krooni. 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 200 000 / 8 = 25 000 kuluks ühel aastal
Tekkepõhine eelarvestamine · Uusim meetod, on välja arenenud tulemuspõhisest eelarvestamisest. · Eelarve kulud ja tulud (nii plaan kui täitmine) tekivad siis kui tehin toimub. · Eelised: o Tegevuste täielik ja täpne maksumuse arvestamine o Varade ja võõrkapitali tedlik juhtimine o Rahakäibe juhtimine ja ressursikasutuse suurenev efektiivsus Staatiline ja paindlik eelarve · Staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud kondlast tegevusmahust lähtudes. · Paindliku eelarve korral võetakse arvesse kulude erinevusi ja muutusi tegevuses- mahtudes, võrrelduna standardkuludega. · Paindliku eelarve eesmärgiks on fikseerida hälbed, olles elimineerinud erisused tegevustasemetes, millistest ebasoodsad tuleb kõrvaldada ja soodsaid võimendada.
Otsekulud+kaudkulud=kogukulud 6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu mahu muutumisega, seotud tegevuse mahtudega, otsekulu ja püsikulud, ei ole seotud põhitegevuse toodetega, teenustega, fikseeritud kulud, sõltumata tegevusmahust need ei muutu. Telefoniarve- püsi kulu, igakuu võib muutuda, aga otsene mõju tegevusmahule puudub. Rendikulu, püsikulu, isegi kui tõstetakse, Amortisatsioonid- tegevusmahul põhinev on muutuvkulu. Toote reklaam- otseselt seotud tootega, otsekulu, ja mitte muutuvkulu. Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud
investeerimistegevusega seotud finantsriskid. Kindlustusportfelli riskide õige hindamine ja põhitegevusest piisavate rahavoogude tagamine on olulisim kahjukindlustuses. Investeerimisportfellilt piisava tulu teenimine on aga peamine kasumiallikas elukindlustuses. Eestis asutatud seltsid on oma kindlustusriskid võrdlemisi hästi maandanud. Elukindlustuses on kindlustusportfelli riskid jätkuvalt suuresti kindlustusvõtja kanda, kuna 50% tegevusmahust moodustab investeerimisriskiga elukindlustus. Tänu majanduse stabiliseerumisele oli elukindlustusmaksete aastakasv positiivne juba kõikides 2010. aasta kvartalites. Kahjukindlustuses näitab riskide juhtimise võimekust ja tegevuse tulemuslikkust netokahjusuhe, mis aasta lõpus langes alla 60%. Tavatingimustes peaks kahjusuhe olema alla 6070%. Finantsriskidest on nii elu- kui ka kahjukindlustusseltsidele suurim intressirisk. Kasutatud materjal 1
ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 80 000 kr, eeldatav koopiate arv on 200 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 5000 kr. Lineaarne meetod (1)
Materjalikulude eelarve, Tööjõuvajaduse plaan, Tööjõukulude eelarve, Tootmise üldkulude eelarve, Turustuskulude eelarve, Halduskulude eelarve, Arenduskulude eelarve, Eelarvestatud kasumiaruanne (2) koondfinantsplaani- Kapitaalmahutuste eelarve, Kassaplaan, Eelarvestatud rahakäibearuanne, Eelarvestatud bilanss Staatiline ja paindlik eelarve staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tegevusmahust lähtudes paindlikus eelarves (flexible budget) võetakse arvesse erinevaid tegevusmahtusid ning sellest tulenevaid tulude ja muutuvkulude erinevusi. Paindlikud eelarved põhinevad normatiivkuludel (standard costs).
potentsiaal. Nullbaasiga eelarvestamine- kõik näitajad eelarvestatakse nullbaasist lähtuvalt. Kõik varasemad kulud ja tulud jäetakse arvesse võtmata, see tähendab iga tegevuse või ressursi esialgne eelarve on null. Plussid: loob analüüsiva ja uuendustele suunatud suhtumise; aitab selgitada ettevõtte reserve. Miinused: töömahukas, kulukas. Eelarvestamises on 2 lähenemist: Staatiline eelarvestamine-kõik oodatavad tulud ja kulud esitatakse kindlast tegevusmahust lähtudes. Paindlik eelarvestamine- võetakse arvesse ühelt poolt kulude mõjutatavust ja teiselt poolt erinevusi tegevusmahtudes. Ettevõttesisene aruandlus- vajalik eelkõige tervikliku pildi saamises majandustulemuste kujunemisel üksikute allüksuste tulemuste kaudu, tähtsad on asjaolud: Majandustulemuste esitamise ja analüüsi aluseks on ühtne planeerimis- ja aruandlussüsteem Koostatavas aruandluses peab olema võimalik integreerida tulemusi.
5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD Rahalised vahendite allikad Summa eurodes (aastate kaupa) 1. Omavahendid 2555 2. Laenatud vahendid 2.1. Lühiajalised vahendid 2.2. Pikaajalised laenud KOKKU 2555 0 0 5.3. KULUDE ARVESTUS (aluseks kulu eelarved kalkulatsioonid). Ettevõttel on püsikulud. 5.3.1. Muutuvkulud (loetleda kulud, mis sõltuvad tootmis-, tegevusmahust) Tooraine/materjalid Mõõtühik Ühiku Kulu ühele Planeeritav Maksumus hind, tootele toodete arv , krooni krooni kuus KOKKU · Muutuvad palgakulud Töö/ töötajad Palk tunnis/kuus, Töömahukus, Palgakulud kokku,
eeldatav kasutusiga aastates Lineaarne meetod (2) Mahaarvestis, mis kajastatakse kuluna, näite alusel: (8000 eurot 500 eurot) / 5 a = 1500 eurot/a Raamatupidamiskanne: D (Depretsiatsiooni)kulu 1500 K Akumuleeritud kulum 1500 Tegevusmahupõhine meetod (1) ... rakendamisel määratakse igale tegevusmahuühikule teatud kindel mahaarvestismäär. Mahaarvestis ehk vastaval perioodil kuluna kajastatav soetusmaksumuse osa sõltub tegevusmahust. On otstarbekas kasutada vahendite puhul, mida kasutatakse ebaühtlaselt ja mille kasutamise ulatust on võimalik mõõta (auto, tööpink). Mahaarvestismäär = soetusmaksumus eeldatav lõppväärtus eeldatav kasutusiga tegevusmahuna (Depretsiatsiooni)kulu perioodi kohta = mahaarvestismäär ×perioodi tegevusmaht Tegevusmahupõhine meetod (2) Eeldatav kasulik eluiga näites on 375 000 koopiat. Oletame, et: 1.aastal tehti 33 700 koopiat, 2.aastal 112 500 koopiat, 3
sissetulekute summa (Mereste, 2003, lk 641). Ettevõtte tekkepõhiste finantstulemuste matemaatilised valemid on (Alver & Reinberg, 2002, lk103): Kasum = kogutulu – kogukulu (1) Kulude liigitamisel muutuv- ja püsikuludeks pannakse valem kirja järgmiselt: Kasum = kogutulu – muutuvkulud – püsikulud (2) Teades, et ettevõtte kogutulud ja muutuvkulud sõltuvad tegevusmahust, kasutatakse järgmist valemit: Kasum = müügihind*tegevusmaht – ühiku muutuvkulu*tegevusmaht – püsikulud (3) Ettevõttel on võimalik arvutada tasuvuspunkt ehk hetk, millal ettevõtte tulud katavad ära kulud ja millest edasi toimub müük juba kasumiga.[ CITATION Tru16 l 1061 ] Joonisel 2 on kujutatud tasuvuspunkt graafiliselt. Graafiline analüüs annab ülevaate kulu, tegevusmahu, kasumi omavahelistest seostest (Alver & Reinberg, 2002, lk 107).
Vastavalt ressursside kättesaadavusele korrigeeritakse eesmärke. Järgneb eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks ning seejärel tegutsemine püstitatud eesmärkide saavutamise nimel. Saadud tulemusi tuleb hinnata ja võrrelda planeeritutega.vajaduse korral tuleb plaane muuta ja kogu protsess kordub.eelarve on detailne plaan,mis kirjeldab ressursside soetamist ja kasutamist kindla perioodi jooksul. STAATILINE EELARVESTAMINE. Kõik oodatavad tulud ja kulud esitatakse kindlast tegevusmahust lähtudes. Kuna aga tulud ja kulud varieeruvad koos tegevusmahtude muutustega,ei ole mõttekas omavahel võrrelda eelarvestatud ja tegelikke andmeid,kui tegevusmaht kujunes oodatust erinevaks. PAINDLIK EELARVESTAMINE.võetakse arvesse ühelt poolt kulude mõjutatavust ja teiselt poolt erinevusi tegevusmahtudes. KOONDEELARVE Koondeelarve on terviklik ja süsteemne eelarvete kogum, millele organisatsioon tugineb lähiperioodil, et viia ellu eesmärkide saavutamiseks vajalikud strateegiad
Ta saab siis endale ümardades 6 (35/6) kampsunit. Prouale jääb siis alles 20-6=14 kampsunit. Seega on mõlemad siin 1 kampsuni võrra rikkamad. Kokku suurenes paari heaolu tööjaotuse ja vahetuse abil 2 kampsuni võrra. Seminariülesanded 1. seminari ülesanded on ka õppematerjalides, aga panen ka otse kirja. 1. Indiviidi tegevusega kaasnevad tulud T ja kulud K, mida iseloomustab piirtulude ja -kulude (vastavalt t ja k) sõltuvus tegevusmahust x: t = 100 - x ja k = 25 + 0,5x. Missugune tegevusmaht x tagab 1) maksimaalse tulu T? Kui suured on seejuures kulud K ja puhaskasu (T-K)? 2) maksimaalse puhaskasu? Kui suured on seejuures tulud T ja kulud K? 2. Indiviidil on valida kahe erineva tegevuse mahud x ja y. Otsusest saadav kasu U on seejuures U = x*y. Valikuid piirab eelarvekitsendus 100 = x + y. Mis otsus (x,y) tagab siin maksimaalse kasu? Kuidas muutub optimaalne otsus, kui
Müüjate komisjonitasu 5 eurot ARVUTA: Tootekulud: 12+3+4+2=21 (põhimaterjal+palk+lisakulud) Otsesed tootekulud: 12+3+4=19 Otsekulud: 12+3+4+5=24 Esmaskulud: 12+3=15 Konverteerimiskulud: 3+4+2=9 (palk+lisakulud) Muutuvkulud: 12+3+4+5=24 Turunduskulud: 5 (komisjonitasu) 12 3. KULUDE KÄITUMINE Kulude kokkuleppeline liigitamine muutuv- ja püsikuludeks, mis lähtub ühest tegurist (tegevusmahust), on mõnevõrra lihtsustatud lähenemine, kuid sellest on praktikas palju abi. --- MÕISTE: olulisusvahemik - väärtuste vahemik, kus kehtib eeldus, et kulude ja kulukäituri vaheline seos on lineaarne. --- Muutuvkulude kogusumma muutub olulisusvahemikus proportsionaalselt tegevusmahuga. Näiteks kui tegevusmaht kahekordistub, kahekordistub ka muutuvkulude summa. Tähtis on mõista, et muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks.
kvaliteedi indikaator, tarbijate ülemised ja alumised hinnapiirid. 2. Kulud jaot. a) muutuvkulud ja püsivkulud b) otsekulud ja kaudkulud c) kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud. Turunduses on tarvis teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga, näiteks tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis küttekulu jne. Püsikulud on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil (aasta jne), näiteks tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. 3. Konkurents . Erinevad turutüübid täiuslik konkurents, monopolistlik, oligopolistlik, puhas monopol. Vertikaalne konkurents asenduskaubad, uued sisenejad, tarnijad, toodete vahendajad. Hinnakujundusmeetodi valik a) kuludele baseeruvad meetodid.
Hinnakujunduse probleemide lahendamiseks turunduses on tarvis (kasulik) teada kulude jaotumist muutuv- ja püsikuludeks. MUUTUVKULUD (variable costs) on kulud, mis muutuvad proportsionaalselt tegevuse mahuga. Muutuvateks kuludeks on näiteks: · tükitöötasu kulu, · põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, · transpordis küttekulu jne. PÜSIKULUD (fixed costs) on kulud, mis ei sõltu tegevusmahust, on muutumatud teatud ajaperioodil · (aasta jne.). · Püsikuludeks on näiteks: · tootmishoone amortisatsioon, · juhatuse esimehe töötasu, · bürooruumi rendikulu jne. Joonis. Püsi- ja muutuvkulude käitumine SEGAKULUD (mixed costs) on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat osa. Segakuludeks on näiteks telefonikulu, kus abonemenditasu on püsikulu ja kõneajaga seotud tasu muutuvkulu. KULUDE POOLT SEATAVAD PIIRID HINNAKUJUNDUSES:
algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul tootmises tehtud kaudsed väljaminekud. Näiteks põhivara amortisatsioon, tootmisvarade ülalpidamiskulud, tootmistöötajate palgad (mis ei ole seostatavad tootega) ja nende sotsiaalmaks, küte, elekter, kindlustus, valve jne ehk kõik kulud, mis tehakse tootmisosakonnas ja mis ei sõltu tegevusmahust. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise kaudsed kulud • Halduskulude konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul ettevõtte juhtimise ja haldamisega seotud kulud. Näiteks administratsiooni palgad, sotsiaalmaksud,
Tootmisseadet müüakse hinnaga 400 000 krooni, mis on masina õiglane väärtus. Tootmisseadme jääkmaksumus on 300 000 krooni (soetusmaksumus 700 000 krooni). Kanne 31.12. on järgmine: 11.Ettevõte ostis 01.01.2006 seadme 360 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga on viis aastat ja lõpetamismaksumus on 60 000 krooni. Arvutada viie aasta amortisatsioonikulu järgmiseid meetodeid kasutades: a) lineaarsel meetodil; b) tegevusmahust lähtuvalt, kui planeeritud tegevusmaht on 100, esimesel aastal tehti 20 toodet, teisel 15, kolmandal 10, neljandal 25 ja viiendal 40 toodet. c) kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil; d) kahekordselt alaneva jäägi meetodil. Aasta Lineaarne Tegevusmaht Kasutusaastate Kahekordselt järjenumbrid alaneval jäägil Kokku Ülesanne 10 1
Muutuvkulu on kulu, mis muutub funktsionaalselt tegevuse mahu muutumisega. Kõige olulisem sõna on siin „funktsionaalselt“. Nende kulude puhul saame alati määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine. Muutuvkuludeks on tüüpiliselt näiteks põhimaterjalide kulud, tükipalgaga seotud kulud, tegevusmahust sõltuvad energiakulud, transpordiettevõttes kütusekulud jne Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele
Strateegilise kasumi mudel (strategic profit mode4 on laialdaselt fmantsanalüüsis kasutatava, juba 1910-ndate lõpus välja töötatud DuPonti mudeli edasiarendus. Põhimõtteliselt integreerib strateegilise kasumi (nagu ka DuPont mudel) mudel ettevõtte kasumiaruande ja bilansi näitajad Mudeli ülemises osas sisaldab kasumiaruande näitajad. Ettevõtte kogukulud on jagatud muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad sõltuvalt tegevusmahust. Muutuvkuludeks võivad olla näiteks allhangete, ostetud teenuste kulu, tootmise ja teenuste osutamisega seotud otsekulud, riknemine ja kadu jms. Püsikulude suurus tegevuse mahust ei sõltu, need on (suhteliselt) konstantsed. Püsikuludeks võivad olla näiteks palgad ja maksud, laokulud, rendid, kindlustusmaksed, amortisatsioon, liisingmaksed jms. Mudeli alumine osa moodustub ettevõtte bilanssi kuuluvate varade väärtusest. Ettevõtte varad jagunevad põhi- ja käibevaraks
võrrelda planeeritutega. Vajaduse korral tuleb plaane muuta, mis viib omakorda uute eesmärkide püstitamisele, mistõttu kogu protsess kordub Planeerimise 3 peamist kasutegurit on: *planeerimise kaudu kujundatakse juhtide tulevikukontseptsioon ja selle seos organisatsiooni eesmärkidega, *struktureerib juhtide vastutustasemed planeerimise ja kontrolli osas, *soodustab juhtidevahelist kommunikatsiooni 2. Staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tegevusmahust lähtudes. Kuna aga tulud ja kulud varieeruvad koos tegevusmahtude muutustega, ei ole mõttekas omavahel võrrelda eelarvestatud ja tegelikke andmeid, kui tegevusmaht kujunes oodatust erinevaks. Nt Planeeriti toota ja realiseerida 10 000 ühikut, kuid tegelik maht oli 8 000 ühikut. Kulude kokkuhoid mõjutavate kulude osas: 31000.-, seda tööjõu osas 8 000,.-, Põhimaterjalide osas 4 000kr ; Mittemõjutatavate kulude osas oli ülekulu 800.-
annaabi.ee 
