...........lk.10 .............................................................................................lk.12 2 - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , . . ; . ( 1917) censuses . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 -. , . , -. 1939 15 200 -. , , . 3 1943 . , . . 1950 , , . , -. - .. , , -, , . , - . , - . 1980- . - . - . , , , , . . - . , . - , , , . . . .
-, - , , . . 4000 , , . 1898 : . . - , "": - - . . - - - - - - (. -). . , . . ; . , 1917, . 1939 , 15 200 - . , , . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 - . , . - . 1950 , (kuhu olid sunnitud minema?), . , -. - .. , , -, , . . , . - .
.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].
Rakvere Reaalgümnaasium Karin Toom 10.M klass EESTI RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED Rakvere 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 2.AASTATEL 1900-1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED3 3.AASTATEL 1946-1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 4.AASTATEL 1991-2014 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED7 5.PROGNOOSIAV RAHVAARV AASTATEL 2015-202011 KASUTATUD ALLIKAD AASTATEL 1900 – 1945 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 1914. aastal toimus I maailmasõda kuhu mobiliseeriti ligi 100 000 eestlast, kellest 10 000 hukkus. 1917 aasta oktoobris toimus oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. 1918 aastal Eesti iseseisvus.(2,3) Nendel aastatel rahvaarv vähenes. Selle põhjuseks olid surmad, väljaränded ning vähene sündimus. Seda võib lugeda madala haridustaseme, suure töötuse ja majanduskriisi tagajärjeks. Ebastabiilne sõjajärgne elu ei soosi rahvaarvu tõusu. 1900. aastal oli rahvaarv ligikaudu 958 000 ning aastal
1. Sissejuhatus: Ülevaade looduslikest oludest- Leedu pindala on 65 200 km² ja ta paikneb Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ärees. Naabriteks on Läti, Valgevene, Poola ja Vene FV Kalingradi oblast. Leedu mererand on pea kogu pikkuses kaetud liivaluidetega. Zemaidi kõrgustik (120-180 m, 234 m). Kesk-Leedu on madalik. Ida- ja lõunaosa on metsane järvederohke. Leedu kõrgeim tipp on 294 m - Juozapinési mägi. Kliima: Ilmastik võrreldes Eesti omaga on pehmem ja suved on pikemad. Niiske kliima, talv on pehme ja suvi jahe. Aasta keskmine temperatuur on +6° C. Jaanuari keskmine temperatuur on -2,8° C, juuli oma +16,2° C. Sademeid on aastas 540-930 mm (Kirde- ja Lõuna Leedu viljaaed). Jõed ja järved: Leedus on 8000 jõge, millest vaid 20 on pikemad kui 100 km. Nemunas suurim veesoon (936 km), voolab üle Leedu 500 km, rahvuslik sümbol. Jõgi Neris (510 km), voolab läbi Vilniuse linna. Jõed on laevasõidukõlblikud. Leedus järvi, mille pindala on üle 0,5
. « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». , . , -- -, , -- . 1909 . -- , , . . , -- . 19 « », « » «», 2 -- «» «». . ( , ), , , -, , , , , . : , . 1910 . «-» (1910) , , . , -- , , -- . «» «» , «» -. , «-» . , [5], , , , . , . ( «») , , . . «» . - 1910 . «» «-», « , »[3]. : , , . , , . , , -- , , , -- . , , , -. 1911 - 1911 . . « » ( «»), «», «», « », --
kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Viiuli- ja klaveriteosed Elleri lemmikpill oli viiul. Tema tuntumad viiuliteosed on romantilise väljendusega Sonaat nr 1 (1921), Narva-Jõesuu männimetsast inspireeritud "Männid" (1929), sooloviiuliteosed Fantaasia (1931) ja "Avarused" (1940). Kõige rohkem on Eller aga kirjutanud klaverimuusikat - 200 teose ringis. 1910.-1930. aastatel kirjutas ta hulga prelüüde. Just nendes pöördus ta kõige esmalt moodsate 5 väljendusvahendite poole, see on uudseim ja otsinguterikkaim osa ta loomingust. Üks populaarsemaid nendest on veel 1913. aastal Sevastoopolis kirjutatud, varase suvehommiku päikesest inspireeritud prelüüd Fis-duur (nr 2 Prelüüdide II vihikust, 1920). Tähelepanuväärne
Itaalia Referaat Koostaja: Karmo Allvee Nõo 2009 Sisiukord Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Euroopas. Presidendid Läbi Aegade
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad........................................................
10 kunstiteost, mis mõjutasid maailmakultuuri 20.sajandil Koostaja: 1900-1910.a. kunstiteosed. Kristjan Raud (1865-1943) o Kristjan Raud kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. o Ta alustas õpinguid 1893. aastal Peterburi Kunstide Akadeemias. o Kristjan Raud oli ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. ”Puhkus rännakul”. 1905 ”Inimene ja öö” söejoonistus 1907-1909 1911-1920.a. kunstiteosed. Ants Laikmaa /Hans Laipman (1866-1943) o Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 talurentniku peres Vigala vallas Läänemaal. o Maalikunsti õppis ta Düsseldorfi Kunstiakadeemias. o Akadeemia jäi lõpetamata, vähese huvi tõttu. Laikmaa huvitus rohkem kunsti- ja seltsielust. "Itaalia poisike". 1911 Carl Robert Jakobsoni portree. 1920 1921-1930.a. kunstiteosed. Nikolai Voldemar Triik (1884-1940) o N.V.Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke 703 581 (lätl
valimistel osaleda. Kujundati üha mugavamaid ja kergemaid kleite. Kergus tulenes ka materjalidest, mis muutusid rohkem naturaalseteks. Pärast 1908. aastat muutus naistekleit rohkem vertikaalseks kui S-kujuliseks. Korsett hakkas asenduma rinnahoidja või muude alusriietega. (Maginnis) Materjalidena kasutati looduslikke materjale, nagu näiteks lina, puuvill, vill ja siid. Samas tuli nende kõrvale ka kunstsiid, mis leiutati 1910. aastal. Raskemaid materjale kasutati päevaste riiete puhul, kergemaid õhtu- ja vabaajakleitide puhul. Chanel, kes oli juba ka siis tegev, kasutas ka teksariiet vabaaja rõivaste puhul, ammu enne kui teksariide õitseaeg kätte jõudis. (Vintagevixen.com) 5 1.2 Esimene maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era
KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat; ● Hukkus 20 mässulist ja 21 valitsuse toetajat (teedeminister Kark); ● Hiljem mõisteti surma 97 kinnivõetut; ● Kaitseliit– moodustati taas, et hoida korda erinevates Eesti piirkondades. Majandus 1920. aastatel: ● Oktoober 1919. aastal tuli maaseadus; ● Tehti umbes 35 000 asundustalu; ● Eesti mark; ● 1923. aasta kriis– Venemaa turg kukkus ära; ● 1924. aastal
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000 Varu $30 000 $16 000 Aktsiakapital $180 000 Investeering(T-firmasse Sid) $160 000 $0 Ülekurss $60 000 Masinad ja seadmed $105 000 $82 000 Jaotamata kasum, 0I.01 $40 000 Maa $29 000 $34 000 Müügitulu $260 000 Dividendid(deklareeritud) $20
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-baltikumis omad seadused
Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel. Taastati sõjaeelne olukord. 1583 Pljussa rahu. Venemaa ja Rootsi vahel. 1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaat Koostaja: Laura-Liis Piigert Juhendaja: Maie Jesjutina 2012 PÄRNU 1. , 9 , 1156 - . , , , 1156 , , , - , , . 1153 . , , . , . : , , , . . , , , . , , . - , , . , , - , . , , , , . , , . , , (). , . , , . , 9 , . 12 , , . , . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , ,
Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120,0 5a klass 21 20
Sissejuhatus Välisrände temaatika on tänapäeval väga aktuaalne. See on nii praegu kui ka tulevikus üks tähtsamaid Eesti rahvastiku mõjutajaid. Sellepärast on tähtis püüda välisrännet iseloomustada ja aru saada tema põhjustest ja tegureist ning üks parim viis, kuidas seda kõike teha on võrreldes tänapäevast olukorda ajalooga. Selle uurimustööga proovin ma mõista, mis on põhjustel on eestlased rännanud üle riigipiiri minevikus ja selle abil leida, kas tänapäevane välisränne jälgib mingisugust mustrit või reeglipärasust. Selles uurimustöös on kasutatud uusimaid andmeid ja prognoose Eesti statistikaameti andmebaasist ja Euroopa Liidu statistikasüsteemist. Ajaloolisi andmeid välisrände kohta kogusin mitmelt seda puudutavalt veebilehelt ja raamatutest. Töö on organiseeritud lähiajaloo perioodide järgi alustades iseseisvumisega ja Teisele Maailmasõjale eelneva perioodiga ja lõpetades taasiseseisvumisega ja
1. aprillil 1939 kuulutas Franco sõja lõppenuks. Sõja võitsid mässulised, kehtestati Franco diktatuur, mis lõppes aastal 1975. Franco (s13) Täisnimega Francisco Franco Bahamonde sündis 4. detsembril 1892 Hispaanias. Tema isa oli kuuendat põlve mereväe ohvitser. Francost pidi saama isale sobiv järglane, aga Hispaania-Ameerika sõjas kaotasid hispaanlased suure osa laevastikust ja ohvitsere polnud enam vaja. 1907 astus ta Hispaania armeesse ja 1910. aastal omistati talle leitnandi auaste. Sõdis Hispaania armee koosseisus marokolaste vastu. Selle käigus paistis silma lahingutegevuses ja teda ülendati korduvalt. 1926. aastal sai temast Hispaania ajaloo noorim kindral. (s14) 1936. aastal algatas ta mässu koos teiste Hispaania armee ohvitseridega, tõustes nende juhiks. Mäss arenes edasi kodusõjaks. Franco juhtis sõja ajal natsionalistide vägesid ja kuulutas 1939. aastal kodusõja lõppenuks. Temast sai Hispaania diktaator
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
Hispaania kodusõda 1936-1939 Hispaania Lääne-Euroopa Click to edit Master text styles Pürenee poolsaar Second level 1930 - 23,5 miljonit in. Third level Fourth level 2010 45 miljonit in. Fifth level Tänapäeval tööstusriik 30ndatel: ü Peamiselt põllumajandus Sõja põhjused: natsionalismi ja kommunismi vastasseis; 19. sajandi rahvuslik liikumine Euroopas; rahva soov osaleda riigivalitsemises; baskide ja katalaanide soov iseseisvuda; rahva jagunemine eri leeridesse. Sõja algus 1931 riigipööre kuningas kaotab võimu; Hispaania II vabariik; vabariiklaste demokraatlikud reformid (1931); tsentristide katsed vabadusi piirata (1933); rahvarinde võit valimistel (1936); hirm töölisrahva dik
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p
totalitarism see tähendab riigijuhil on piiramatu võim, riik kontrollib täielikult kodanike igapäevaelu. totalitarismi ja autoritarismi kehtestamiseks on soodne aeg siis kui riik ja rahvas on läbi teinud mõne suure kannatuse(sõda, majanduskriis...) . sellisel juhul rahvas usub kergelt lubadusi. totalitaarse reziimi iseloomulikud jooned: 1. on üks partei, teised parteid keelatakse 2. võim koondub paretei juhi kätte 3. riigi ametisse pannakse režiimile ustavad inimesed 4. rõhutakse rahvuslisele 5. rõhutatakse riigi huve ja õigusi 6. õhutatakse sõjakaid meeleolusid 7. võim kontrollib ühiskonnaelu kõiki valdkondi (majandu, kultuur, haridus) 8. püüti kontrollida inimeste eraelu ja mõttemaailma 9. tootmine täitis võimu huve, kõige olulisem oli sõjaliste tellimuste täitmines 10. keelati streigid, ei soositud ametiühinguid 11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele
Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler Kantsler: Angela Merke
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik j
Mesilane (Apis ) 2009 Mesilane üldiselt Riik - Loomad (Animalia) Hõimkond - Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts - Kiletiivalise (Hymenoptera) Alamselts - Rippkehalised (Apocrita) Sugukond - Mesilased (Apidae) Perekond - Mesilane (Apis) http://www.maine.gov/agriculture/pi/images/bee.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Mesilane Mesilased Mesilased on ühiselulised putukad, kes elavad kindla korraldusega rühmades, mida nimetatakse peredeks. Igas peres on kolme tüüpi mesilasi: emamesilane; lesed; ning töömesilased ehk töölised. Mesilasperes võib olla kuni 60 000 mesilast, nende peale on ainult üks ema. TEA laste ja noorte e-entsüklopeedia http://www.nupsu.ee/parenting/img/articles/1189509449_mesilane_mid.jpg Tuntuim on kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna k
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 192
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ,,Päevalilled" *Paul Gaugu
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik,
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orj
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 18. jaan 1919-21. jaan 1920 ·
KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
