Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad
kompileerimise ajal laadimise ajal (kompilaator moodustab suhtelised aadressid) töötamise ajal (protsess töötamise ajal saab nihkuda ühest mälupiirkonnast teise) Kuidas realiseeritakse erinevaid sidumisviise? dünaamiline laadimine (korraldab põhiliselt kasutaja) programm laetakse sisse alles siis kui pöördutakse dünaamiline linkimine linkimise ajal asendusprogramm, mis näitab kuidas vajalik alamprogramm asub (keelte standardfunktsioonide teegid, vajab OS toetust) Ülekatetega struktuur (OVERLAY) Andmete sisestamine Töötlemine Väljastamine Pea Töötlemine Andmete sisestamine Väljastamine Loogiline (virtuaalne) füüsiline aadress MÄLU relocation register
MMU · Aadressi teisendamise korraldab mäluhaldur · MMU (Memory Management Unit) riistvaraline seade loogiliste aadresside füüsiliseks teisendamiseks. · Kasutajaprogramm tegeleb oma loogiliste aadressidega (0...max) ega näe otseselt füüsilisi aadresse. Lähtekood kompilaator või assembler objektmoodul Linker laademoodul Laadur Programmi mälukujutis Teised objektmoodulid Linker Süsteemsed teegid Laadur Dünamiliselt laetavad süsteemsed teegid Programmi mälukujutis Kompilaator · Compiler * Kompilaator · Kõrgkeele translator ehk program, mis transleerib programmi lähtekoodi objektkoodiks · Nimetus "kompilaator" tuleb sellest, et kõigepealt otsitakse üles terviklikud lähtekoodi osad, sorteeritakse need ja reorganiseeritakse käsud. Assembler · Assembler * assembler · Vahend (translator), mida kasutatakse kõrgkeele tõlkimiseks kodeeritud keeled (masinkoodi) Linkur
BSD tehnoloogia BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'ijuurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi, kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näitekstulemüürina ja/või ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc(NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi, mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara,
tasuta. Arendus algas 5. jaanuaril 1984, kui Stallman lahkus töölt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, et viimasel poleks õigust tarkvara omandada ega takistada selle jaotamist vaba tarkvarana. 1990 aastaks suutsid GNU töötajad kokku panna korraliku operatsioonisüsteemi, kuid neil puudus tuum. Aastal 1991 töötas Linus Torvals välja Linuxi tuuma. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. GNU litsentsiks on GNU General Public Licence. 3 GNU/LINUX 3 https://www.gnu.org/ 5 Free Software Foundation Free Software Foundation (lühendina FSF; Vaba Tarkvara Fond) asutati 1985. aastal Richard
Näiteks 11110111xx100xxx, kus x-id tähistavad operandide aadressi arvuti mälus. Seega on assemblertranslaatori töö päris lihtne, see peab jaotama mälu instruktsioonidele ja andmetele, lisaks tõlkima iga muutuja ning sümboli masinkoodi. Lõpuks koondab see saadud koodi väljundformaati. Väljunditeks võivad olla kas objektkoodi - või käitusfailid Enamik assemblereid oskab seda teha ka käivitus- või objektifailiks. Teegid ja objektifailid saab ühendada üheks tervikuks linkuri abil. Assembler koodi ei optimeeri, kuna teisendamine assemblerkeelest masinkoodi käib üksüheselt. Igapäevaselt kasutatakse sõna assemblerkood tihti ka assembleri kohta, kuigi nii nimetatakse ka assemblerkeele kompilaatorit 3 Masinkoodi puhul on programmikood kahendarvude jadana ehk binaarkujul. Assemblerkeele
ja paremad digitaalfotofunktsioonid. Peamised täiustused mobiilsetele kasutajatele on raadiovõrgu 8021x tugi, Windows Messenger ja kaugabi. 4 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.
lennu-,merevägi. ehk: teeme vahel vigu. The five types of lõppkasutaja-rakendusprogr, Suured 1996 - Eestis netipangad (foreks,hoiupank.) information that are the only types the computer valmiskomponendid,Teegid. GNU 1997 - Deep blue maleproge, mis võidab commonly manipulates: Visual (pictures) Numeric ideoloogia:vabadus: primaarne on tarkvara 1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda- maailmameistrit(Gasparovit). (numbers) Character (text) Audio (sound) vabadus, sekundaarne tasuta arvutus
. then .. else ühes või teises 1938, Shannon’i magistritöö sidus: Boole algebra. operaator Radiolinja Soomes). (if (fn (car lst)) keeles);Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud programm tegelikult siis teeb);Teegid Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. (every? fn (cdr lst)) (libraries) (millised valmisprogrammijupid on selle 1993 – NCSA Mosaic 1.0 – I popp avalikult Info otsimise algoritmid
........................................ 34 Transaktsioonid............................................................................................................................ 35 2 / 55 Google App Engine Andris Reinman GAE spetsiifilised teegid................................................................................................................... 35 Google kasutajad......................................................................................................................... 35 Memcache................................................................................................................................... 37 E-post................................................
Transistorid ja juhtmed Arvutisüsteemid võib jagada 4-ja ossa -Raudvara -Opsüsteem -Kasutaja rakendused -Kasutajad -Paberilehel on paar tabelit, mis tuleks siia ümber panna. Arvutite ajalugu Esimese põlvkonna arvutid (1945-1955) Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured(spordisaali suurused ja suuremadki) ja sõid palju elektrit. OS-ile eelnesid teenindusprogrammid- laadurid ja monitorid, sagedamini kasutavate alamprogrammide teegid. Teenindusprogrammid minimiseerisid operaatori tegevust seadmete juhtimisel, teegid võimaldasid lahti saada korduvatest programmeerimistest. Programmeerimise areng Esimesed sammud Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises. Selge on see, et sellisel viisil ei saa väga pikki programme teha. Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood, mille abil programmeerija andis arvutile käske kasutades vastavaid
Soloni (VI saj.) seadused vähendasid karistusmäärasid, likvideerisid võlaorjuse. Riik kohustus juba välismaale müüdud ateenlased tagasi ostma. Kel palju õigusi, neil ka suuremad kohustused ühiskonna ees. Elanikud jaotati omandi suuruse j. 4 klassi, aluseks iga-aastane viljasaak. Pentakosiomedimnid 500 medimnost vilja (1 medimnos = ca 52,5 l), õli v. veini; ratsanikud 300, dzeugiidid (härjarakendi `zeugos' omanikud) 200 ja teegid alla 200 medimnose. Kõrgemaisse riigiameteisse pääsesid 3 varakama kl. liikmed, arhondiks ja varahoidjaks ainult pentakosiomedimnid. Nemad pidid korraldama ka kulukaid riiklikke tseremooniaid. Kuna sõjavarustuse pidi igaüks enesele ise muretsema, siis ratsaväes said teenida 2 rikkama kl. esindajad, dzeugiidid said teenida hopliitidena, teegid olid sõjaväekohustusest vabad, erandjuhtudel värvati kergejalaväkke või sõudjaiks. Neil oli õigus võtta osa
arvuti riistvaraga tihedalt seotud. Vähemasti selline oli asi teoreetiliselt. Tegelikkuses oli igale arvutile Bell Labs-is installeeritud erinev operatsioonisüsteem. C programme, mis oli kirjutatud labori PDP-11 arvutil, sai küll ära kompileerida ka mõne teise masina peal, ent nad töötasid vigaselt. Üks põhjus oli näiteks selles, et iga operatsioonisüsteem korraldas suhtlemist sisend- väljundseadmetega erinevalt. Sellest ülesaamiseks töötas Mike Lesk välja "universaalsed I/O teegid", kuid ka need ei lahendanud probleemi täielikult. Aastal 1977 sai UNIX-i töögrupp aru, et palju lihtsamaks võib kujuneda hoopis kogu UNIX-i installeerimine teistele masinatele, selle asemel et püüda üle kanda vaid erinevaid programmijuppe. Esimesena paigaldati UNIX labori Interdata 8/32 mikroarvutile, mis oma ehituselt sarnanes PDP-11-le. 1978. aastal suudeti süsteem üle kanda ka Digital-i VAX miniarvutile. Kuigi sel ajal oli UNIX veel üsnagi
selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux Täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.
BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik
See tähendab, et kõik sellesse piirkonda jäävad alamprogrammid ja põhiprogramm saavad seda muutujat kasutada. Lokaalse muutuja tegevuspiirkonnaks on see alamprogramm, milles ta on deklareeritud. Seda muutujat saab kasutada ainult selle alamprogrammi sees ning teiste alamprogrammide ja põhiprogrammi jaoks seda muutujat ei eksisteeri. Programmeerimiskeele translaatoriga käivad harilikult kaasas alamprogrammide teegid, milles sisalduvaid protseduure ja funktsioone nimetatakse standardprotseduurideks ja -funktsioonideks. Programmide vormistamine. 1. Milleks on vaja programme hästi vormistada? Kas Te olete kunagi proovinud lugeda teise inimese poolt kirjutatud programmi või otsinud sellest vigu? Kui ei ole, siis kunagi kindlasti tuleb esimene kord. Ja kui see on Teie enda kolm kuud või enam aega tagasi kirjutatud
31. Mida teeb route? Esmalt optimiseerib ja vajadusel vähendab vajaminevate nn kaablite arvu. Leiab signaalidele kõige lühema tee. 32. Pane õigesse järjekorda: optimeerime netlisti; laeme FPGAsse; kompilleerime netlisti; place; route; simuleeritav tulemus; kirjutame koodi. Kirjutame koodi, kompileerime netlistis, optimeerime netlistis, simuleeritav tulemus, place, route, laeme FPGAsse. 33. Mis on VHDL koodi kolm peamist komponenti? Lisa lühikirjeldused. Teegid(milliseid lisasid kasutame, nt artimeetika), entity(I/O viikude määramine), architecture(kuidas kood käitub). 34. Mis on kirjas ja millisel kujul .ucf failis ning mis on TestBench Xilinx ISE tarkvara puhul? UCF failis on kirjas i/o viikude paigutus, kujul NET „led0“ LOC = „G12“ TestBench on simulaator, millega saab testida koodi käitumist. 35. Mis faililaiendiga on VHDLi kood ning TestBenchi kood Xilinx ISE tarkvara puhul? Mõlemad .vhd 36
NB! Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi täitmine. Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Programmeerimiskeelte kolm põhi-erinevusteemat: Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud programm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmisprogrammijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) 8. Components of a simple PC: CPU , Video controller, Memory, Hard drive controller, USB controller, Network controller Opsüsteemi põhieesmärgid: Pakkuda programmeerijale valmistehtud standardtükke. Võimaldada kasutajal arvutis ühtemoodi ja harjumuspäraselt tegutseda, sõltumatult sellest, mis programmid tal arvutis on. Arvutit saaks programmeerida ka ilma opsüsteemita
Osta on võimalik kõike hõlmav üldpakett redigeerimistööriistu, kaasaarvatud need, mis on mõeldud automatiseeritud andmete sisestamiseks ja vigade leidmiseks, andmete arendustööks, andmete ühildamiseks, keerukateks analüüsideks ja keeruliste andmete kuvamiseks ning kaardi komponeerimiseks. Saadaval on ka programmeerimiskeeled koos programmeerimistööriistadega, mis võimaldavad spetsiifilisi laiendusi lisada ise tehtud programmidele, ning programmi teegid lubamaks GeoMedia algoritmide modifitseerimist eri- eesmärkidega tarkvara loomiseks. GeoMedia on eriti võimekas integreerimaks andmeid erinevatest allikatest, formaatidest ning platvormidelt. Tundub, et Integraph on suuresti pühendanud OpenGIS algatusele, komplekt standardeid hõlbustamaks platvormide- ja tarkvara vahelist andmete jagamist. Ükskõik millises tavalises kommerts andmebaasis olevat infot saab integreerida erineva vorminguga ruumiandmetega
MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra Elektrilülitid ja -skeemid Bitid ja info kodeerimine Info otsimise algoritmid Tarkvarasüsteemid ehitatakse reeglina mitmesuguste komponentide kokkupaneku, s.t. kokkuprogrammeerimise teel, või teisiti öeldes: komponente kasutades. Neid komponente võib klassifitseerida - näiteks - järgmisel viisil: Terviklikud lõppkasutaja-rakendusprogrammid Suured "valmiskomponendid", näiteks andmebaasimootorid Raamistikud ehk frameworks Teegid ehk libraries Priorities for software development Three main consumers of time and effort: Understanding the business processes and needs. Understanding the exact contents of existing data. Writing code. The second component - understanding existing data - is growing and will keep growing for foreseeable future. Why? We do have AI already: society is a large animal with an intelligence of its own. People - society is just like cells - animal NetBEUI NetBIOS Extended User Interface
unicode Eksam– EksamTähemärkide kodeerimissüsteem utf-8 Eksam– EksamPeamine Unicode standard mis on latex, markdown, nende Eksamplussid Eksamja Eksammiinused. LaTeX on dokumentide ettevalmistussüsteem, mis kasutab märgenduskeelt ja TeX-programmi Markdown is a lightweight markup language for creating formatted text using a plain-text editor 7 Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, teegid Eksam– Eksamlibraries – väiksed valmisprogrammijupid mis on kergesti kättesaadavad või kohe keelega kaasas raamistik Eksam– Eksamframework – edasiarendamiseks/ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näiterakendused Nt: MS .NET, JS Angular, Java Spring, etc vabavaralised (gpl Eksamvs Eksammit Eksamja Eksambsd) 1
masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näide: C. Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili ja asub seda ridarealt täitma.Näide:vana BASIC Just-in-time compilaator(TSI) Java Keelte erisused: kolm põhiasja Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud rogramm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmis programmijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) Keeled: näited lisavõimalustest eri keeltes Kiired bitioperatsioonid, otsepöördumine mälu kallale: C Keerulisemad andmetüübid: listid, hash tabelid jne: Lisp, Scheme,Python Erikonstruktsioonid stringitöötluseks: Perl, PHP Objektid: C++, Java, C#, Python, Lisp Moodulid (enamasti ühendatud objektidega): C++, Java, C# Veatöötluse konstruktsioonid (exceptions): Python,
Opsüsteemi loader otsib lisaks vajalikud olemasolevad failid osa sümbolinfo seostamiseks päris koodi-viidetega Saadud kogum paigutatakse mällu, tehakse opsüsteemi infoblokk tema jaoks (protsess) ja kogum käivitatakse Keelte erisused: kolm põhiasja Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud programm tegelikult siis teeb) Teegid (libraries) (millised valmisprogrammijupid on selle keele jaoks kergesti kättesaadavad või kohe kaasa pandud) Keeled: tüüpilised asjad, mida pea iga keel pakub Primitiivsed andmetüübid: int, char etc (näiteks: 1 ja –3 on int-id, ‘c’ ja ‘a’ on char-id) string (näiteks “aaa123bb”) massiiv (näiteks a[1]=2; a[2]=20; a[3]=15; y=2; x=a[y]+a[1]+3;) Avaldised:
BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks
BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näiteks tulemüürina, ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult. Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc (NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks
Markdown - Märgituskeel (markup language) teksti vormindamiseks (juhendite, lühikeste dokumentide loomiseks, veebisisu (foorumipostitused, kommentaarid) kujundamiseks) 8. nädal • Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte- vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Teegid – Konkreetseid, piiratud funktsioone realiseerivad väikesed komponendid ja nende komplektid N: Trükkimine, faili kirjutamine, võrguühenduse avamine Raamistik - Edasiarendamiseks ja ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näiterakendused, levinud eeskätt „tüüpiliste“ andmebaasi-kesksete veebirakenduste jaoks. N: Ruby on Rails, Python Django, Java Spring Litsentsi tüübid: Litsents - ühepoolne „võta-või-jäta“ leping, et kuidas tarkvara tohib kasutada
Praegusel ajal baseeruvad personaalarvuti ja serveri operatsioonisüsteemid suuresti sarnasel lähtekoodil, erinedes enamasti konfiguratsiooni poolest. 33 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kuiLinux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.
surmanuhtlus (siit väljend drakoonilised seadused). Soloni (VI saj.) seadused vähendasid karistusmäärasid, likvideerisid võlaorjuse. Riik kohustus juba välismaale müüdud ateenlased tagasi ostma. Kel palju õigusi, neil ka suuremad kohustused ühiskonna ees. Elanikud jaotati omandi suuruse j. 4 klassi, aluseks iga-aastane viljasaak. Pentakosiomedimnid 500 medimnost vilja (1 medimnos = ca 52,5 l), õli v. veini; ratsanikud 300, dzeugiidid (härjarakendi `zeugos' omanikud) 200 ja teegid alla 200 medimnose. Kõrgemaisse riigiameteisse pääsesid 3 varakama kl. liikmed, arhondiks ja varahoidjaks ainult pentakosiomedimnid. Nemad pidid korraldama ka kulukaid riiklikke tseremooniaid. Kuna sõjavarustuse pidi igaüks enesele ise muretsema, siis ratsaväes said teenida 2 rikkama kl. esindajad, dzeugiidid said teenida hopliitidena, teegid olid sõjaväekohustusest vabad, erandjuhtudel värvati kergejalaväkke või sõudjaiks. Neil oli õigus võtta osa rahvakoosolekuist
konsooli ning kasutaja sisestatud vastuste kokku korjamiseks sealt. Programmi laademoodul asub internetis aadressil: http://www.tud.ttu.ee/~t010636/ExSys/KT2.exe Programmi klassifailid jm Visual Studio poolt arendusel loodav materjal aadressil: http://www.tud.ttu.ee/~t010636/ExSys/KT2.zip Nõuded programmi käivitamiseks: Programm töötab kõigil MS Windows operatsioonisüsteemiga arvutitel, millele on installeeritud .NET Framework (see on ühine runtime fail ja klasside teegid microsoft .NET arendusvahenditega loodud programmide käivitamiseks). Windows XP operatsioonisüsteemiga arvutitel on .NET raamistik võimalik paigaldada juba installeerimisel. Kui seda siiski tehtud pole, siis on .NET Framework installeeritav mistahes MS operatsioonisüsteemile alates Windows 98-st. Raamistiku saab laadida ja installeerida näiteks aadressilt http://windowsupdate.microsoft.com. Rohkem infot .NET Frameworki paigaldamise ja olemuse kohta: http://msdn.microsoft
· Lisaks on spetsiaalsete lippudega ACE-d päritavate õiguste kohta Windows NT: ACL näited Päring: kasutaja Mati grupist Müüjad soovib õigusi RW Mobiilseadmed · Seadme kaitsmine volitamata kasutajate eest · Salvestatud andmete kaitse (näiteks krüpteerimisega) · Võrgusuhtluse turve · Rakenduste liideste turve Üks rakendus ei saa reeglina teist rakendust usaldada Android · Avatud kuid Google kontrolli all olev platvorm · Linuxi tuum, Androidi teegid, UI ja VM · Igale rakendusele oma liivakast · Igal rakendusel oma UID ja GID (installil valitakse) · Dalvik VM ei paku turvapiiranguid · Rakenduses kirjeldatakse vajatavad õigused, neid kontrollib OS raamistik · Rakenduste vahelised sidevõimalused OS API kaudu · Igal rakendusel oma failid, juurdepääsu reguleeritakse Unixi õigustega · Signeeritud rakendused · Rakenduste poes on automaatne turvakontroll Apple iOS · Apple kontrolli all olev kinnine platvorm
end. Tuleb endale meelde jätta, et lokaalne muutuja on alati kõrgema prioriteediga ehk kui eksisteerib lokaalse muutujaga samanimeline globaalne muutuja, siis seda ei ole 'näha'! Piltilikut väljendudes on lokaalne muutuja lähemal ja kui juhtub nii, et toimub tegevuspiirkondade kattumine, siis käib lähemal olija võim üle. ÜLEVAADE STANDARDPROTSEDUURIDEST JA -FUNKTSIOONIDEST Meie poolt vaadeldavate keelte translaatoritega käivad harilikult kaasas alamprogrammide teegid, milles sisalduvaid protseduure ja funktsioone nimetatakse standardprotseduurideks ja -funktsioonideks. Sisestamise ja väljastamisega seotud standardprotseduure me juba tunneme. Järgnevalt teen ma väikese valiku enam vajaminevatest alamprogrammidest, kusjuures ma ainult loetlen üles nende nimed ja otstarve. Põhjalikumalt saab lugeda vastavate translaatorite raamatutest või abifailidest. Pascal Aritmeetilised funktsioonid Abs (function) absoluutväärtuse leidmine
prioriteediga ehk kui eksisteerib lokaalse muutujaga samanimeline globaalne muutuja, siis seda ei ole 'näha'! Piltilikut väljendudes on lokaalne muutuja 96 / 115 lähemal ja kui juhtub nii, et toimub tegevuspiirkondade kattumine, siis käib lähemal olija võim üle. Ülevaade standardprotseduuridest ja -funktsioonidest Meie poolt vaadeldavate keelte translaatoritega käivad harilikult kaasas alamprogrammide teegid, milles sisalduvaid protseduure ja funktsioone nimetatakse standardprotseduurideks ja -funktsioonideks. Sisestamise ja väljastamisega seotud standardprotseduure me juba tunneme. Järgnevalt teen ma väikese valiku enam vajaminevatest alamprogrammidest, kusjuures ma ainult loetlen üles nende nimed ja otstarve. Põhjalikumalt saab lugeda vastavate translaatorite raamatutest või abifailidest. Pascal Aritmeetilised funktsioonid Abs (function) absoluutväärtuse leidmine
•High cohesion .A module should encapsulate some coherent piece of functionality •Low coupling .Minimize the amount of dependencies between modules ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 Süsteemide arhitektuur ja perekonnad ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 Arhitektuurifaasid ajaloos 1945-1970 1970 -1995 1995-... Süsteemid Suurarvutid Mikroarvutid Võrgusüsteemid Tarkvara- platvormid Assembler, puhtad keeled Teegid, arendusvahendid, komponendid Komponentide sidumine Tootmise organiseerimine Suurfirma, avatud Väikefirma, suletud Vabad komponendid, sidumine, hooldus ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 Tarkvara arhitektuur kui uurimisvaldkond •Edsger Dijkstra ja David Parnas olid esimesed teadlased, kes näitasid, kui suur on arhitektuuri mõju lõpptulemusele •Alates 1990 on uuringud laienenud tegeletakse: .Arhitektuuri mustritega .Arhitektuuri kirjelduskeeltega
AutoCAD Classic – AutoCAD-kuvari kujundus nagu vanadel AutoCAD’idel s.t. Ülariba ei kuvata; NB! Selle nimistu sisu sõltub sellest, millised AutoCAD-programmid olid juba arvutis olemas ja kas uuema AutoCAD’i paigaldamisel (Knicks-Marichjen – installeerimisel) lubati neid kasutada Järgmistes ridades on toodud teave arvutisse eelnevalt paigaldatud AutoCAD- programmdest ja nendest programmidest üle võetud tööala seadistused, nagu ikoonid, materjalide teegid jne. Iga sellise rea järgi on kirje „Migrated from AutoCAD...” , millistest vanematest, paigaldatavas arvutis olnud AutoCADidest on need üle võetud Edasi on read: Save Current As... – anda salvestamisel kasutatavale tööalale nimi; Workspace Settings... – valida seadistatud tööaladest see kõige õigem; Customize – tööala täiendav seadistamine oma soovide järg – näiteks milliseid ikoonijadasid kasutada jne.
annaabi.ee 
