TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS (ETT0011) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisneb Piiratud hankemenetluse põhiline erinevus Avatud hankemenetlusest? Avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele. Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. 2. Kuidas valitakse edukas pakkumus Väljakuulutamisega läbirääkimistega HM-s? Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineeri
5. TEHNIKA JA INIMTÖÖJÕU VAJADUS.......................................................................................7 6. TÖÖ MAKSUMUSE KALKULATSIOON JA AJALINE VAJADUS............................................8 7. TÖÖDE KVALITEEDI KONTROLL..............................................................................................9 8. TÖÖDE VASTUVÕTMINE..........................................................................................................10 Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll.................................................................................11 Lisa 2. Kaetud tööde akti näidis................................................................................................12 Lisa 3. Elastsusmoodulite mõõtmise protokolli näidis..............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14
ETT0063 Tee-ehitus - RROJEKT Lähteandmed Variant nr 26 1 Tee klass Katendikonstruktsioon: AC 16 surf 2 AC 32 base BS 32 Killustik 0/31,5 (EVS-EN 13825) Stabiliseerimise projekteerimine Sisaldab vana freesipuru: -Põlevkivibituumeniga, % -Bituumeni, % -Penetratsioon,% 3 -Pehmenemistäpp Uus lisatav bituumen: -Lisatava emulsiooni bituumeni % -Baasbituumeni penetratsioon -Baasbituumeni pehmenemistäpp 4 Killustiku ja bituumeni lao asukoht 5 Muu mineraal materjali asukoht 6 Asfalditehase asukoht Ehitatava lõigu pikus 3km II cm 5 cm 7 cm 18 cm 22
24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masin vahetuste ja masinate arv: Buldooser CAT D6R Kasvupinnase eemaldamine 5,69 Süvendi kaevamine ja pinnase teisaldamine muldesse 1,65 Pinnase kaevandamine karjääris ja transport teele Veetud pinnase tasandamine ja planeerimine 1,08 Pinnase tihendamine Mulde pealispinna planeerimine Nõlvade planeerimine Kasvupinnase laotamine ja planeerimine nõlvadele 0,319 Ülejäänud kasvupinnase laadimine veokitele
Asfaltbetoonist tehakse teede, lennuväljade, tööstushoonete põrandate ja lamedate katuste katteid. Vana asfaltbetooni saab uuesti kasutada. Asfaltsegud on Asfaldiliidu Standardi (AL ST) nr. 1-le vastavad tihedast, poorsest või kergasfaltbetoonist segud ja mustsegud. Loetletud segudest valmistatud katted on allpool nimetatud asfaltkateteks. Eritingimustes (nt. sildadel, lennuväljadel) töötavate katte- ja aluskihtide segude kohta võidakse koostada erinõuded või kehtestada projektis eriolusid arvestavad nõuded. Katendikihtides kasutatavate segude liigid ja konstruktsioonikihtide paksused määratakse projektis. Konkreetne seguretsept peab vastama AL ST nr.1 nõuetele. Tellija ja töövõtja vahelisel kokkuleppel võidakse kasutada AL ST nr.1 ettenähtust erinevaid segusid. Seguretsept tuleb töövõtjal tellijaga kooskõlastada. 3. Milliseid kivimaterjale kasutatakse asfaltbetoonsegude valmistamisel? Peentäitematerjali terasuurus on vahemikus 0-2 mm (liiv, sõelmed)
[email protected] tänavakivid, äärekivid ÕUEMEISTER OÜ 5 65175312 Reti tee 21, Rae vald, 979 [email protected] tänavakivid, äärekivid Materjalid Paekivitoodete Tehas OÜ Peterburi tee 34, (372) Tallinn6213 090www.limestone.ee [email protected] Killustik, AS Kiviluks Betooni 26, Tallinn 52 311 70 Kalevwww.kiviluks.ee Tisler [email protected] Killustik, liiv AS Teede REV-2 Pärnu mnt 463, Tallinn 677 6535 www.trev2.ee [email protected] Asfaltbetoon AS Teede REV-2 Pärnu mnt 463 504 4870 www.trev2.ee kaido@trev2
Tihendatavat ala tuleb rullida seni, kuni pinnas on muutunud ühtlaselt tihedaks 14 3. Ehitus- ja montaazitööd Ehitus- ja montaazitööde järjekord ja kestvused on kajastatud ehitusobjekti kalendergraafikus. Hoone ehitusega alustavad montaazimehed ja abitöölised 19. aprillil 2011 a. Esimeseks tööks on vundamenditööd, mis algab killustikaluse rajamisega, mille projektis antud sügavuse mõõdavad välja ja märgivad ära geodeedid. Kui alused on valmis, siis montaazimehed paigaldavad kannvundamendid ära märgitud kohtadele. Peale vundamendi montaazi hakatakse paigaldama hoone karkassiposte P1, s.t r/b kannvundamentidele hakatakse paigaldama poste. Postid rihitakse vertikaalseks, kontrollitakse hälbeid ja nende lubatud suurusi. Peale karkassipostide montaazi paigaldatakse talad (eelpingeriivid). Järgneb soklipaneelide montaaz,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
F0 cm MPa MPa MPa MPa MPa 1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 4 2400 1200 3600 2,4 I 2. Kompleks stab. freesipuru 5 1400 800 2200 1,6 TS32 3. Kompleks st. Pinnas 12 600 4. Killustik alus 20 400 5. Keskliiv 20 120 0,006 40 6. Muldepinnas (tolmliiv) 20 66 0.012 35 7. Looduslik pinnas (raske 27 0,008 11 tolmune saviliiv) 11 8.2 Elastsele läbivajumisele
Koormatäisi saab leida, kui jagada 30t materjali mahukoefitsendiga. Liivakoormat tunnis saab, kui võtta, et veoki keskmine kiirus kogu tsükli läbimisel on 20km/h, seega ühe reisijaoks läheb kalluril aega 18/20=0,9 x 60=54 minutit. Päevas jõuab üks kallur teha 480/54=9 reisi ehk tunnis teeb 1 auto 9/8h=1,1 reisi. Samamoodi leian teiste materjalide puhul. Kallurite vajadus päevas liiva veo korral: liiva maht on 10080m3, mis on vaja ära vedada 5 päevaga (kuna buldooser jõuab liiva laiali lükata 5 päevaga). 10080/5=2016m3 päevas. Üks auto veab päevas 9x16,2=145,8m3. Leian autode arvu 2016/145,8=14 autot on liiva veoks vaja. Kuna liiva maht on kõige suurem, siis läheb objektil vaja 14 kallurit. 10 6. MUUD TÖÖD 6.1. Eeltööd Unit of Item No
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
6)Pinnase süvistamine buldooseriga 1 süvistatakse hõlm pinnasesse 2 kogutakse pinnast hõlma ette (lohistuskuhelik) 3 teisaldatakse pinnase kuhelik teatud kaugusele koos pinnase pideva lõikamisega 4 paidaldatakse pinnas nõutavasse kohta 7)Ilma täiendava lõikamiseta on pinnast võimalik teisalda: - kui on olemas kraavi seinad või vallid mis takistavad lohistuskuhelikust pinnase mööda minekut hõlma külgedest - tasasel kõval pinnasel kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse - buldooser läbib mitu korda ühte sama kohta, esimese paari läbimisega moodustavad külgvallid mis järgmistel läbimistel takistavad pinnase mööda minekut hõlmast - kaevik meetod-- pinnase kadu väga väike kuna enmus pinnasest koguneb hõlma ette. Ligi 70% materjali teisaldamist tehakse kaevik meetodil - paaris buldooseritega kaks buldooserit liiguvad kõrvuti väikeste vahe kaugustega hõlmade vahel pinnase teisaldamine kahe või kolme kuheliku kaupa poole tee peale
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendamine, keskkonnakahjulikkuse vähendamine, liikluse ja phistranspordi korraldamine,
MÕLEMAPOOLNE KONFIDENTSIAALSUS. MIN AEG PAKKUMISE ESITAMISEKS 10 PÄEVA + AEG EHITUSPLATSI ÜLEVAATAMISEKS JA DOKUMENTIDE SAAMISEKS.PAKKUJA VÕIB PAKKUMISE TAGASIVÕTTA ENNE ESITAMISE TÄHTAJA LÕPPU.ÕIGUS KÕIK PAKKUMISED TAGASI LÜKATA KUI SELLELE ON VIIDATUD KUTSE DOKUMENTIDES.PAKKUMISTE AVAMINE . KÕIGIL PAKKUJATEL ON ÕIGUS OSALEDA AVLIKUSTATAKSE : NIMI, AADRESS JA HIND.KÕIKI PAKKUJAILE TULEB SAATA PROTOKOLL 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid PAKKUMISTE HINDAMISE KRITEERIUMID OLULINE ON KRITEERIUMITE TÄPNE FORMULEERIMINE PAKKUMISKUTSE DOKUMENTIDES HINNAKRITEERIUM , KUI EI OLE MÄÄRATUD TEISITI, MUID VÕIMALIKKE KRITEERIUME KÄSITLETAKSE SEL JUHUL KITSENDUSTENA AJAKRITEERIUM, ÜLDJUHUL PIIRANGUKS VALIKUL HINNAKRITEERIUMI JÄRGI. KUI EHITUSTÖÖ KESTUSE LÜHENDAMINE EHITUSPLATSIL ON OMAETTE EEMÄRK PEAB TELLIJA TEATAMA
- ISEEHITAMINE 5% NÕUTAVAD LITSENTSID PEATÖÖVÕTJA OMA JÕUDUDEGA TÖÖ VÄHENEMINE 3.2.2.EHITUSE PEATÖÖETTEVÕTT NII FIKSEERITUD HIND ( NII KOGUSUMMA KUI TÖÖMAHTUDE LOEND ) KUI KA TEGELIKE KULUDE KATMISEL PÕHINEV HIND ON VÕIMALIK A.FIKSEERITUD HIND EELISED TELLIJA POOLT VAADATUNA: * PIKAAJALINE KOGEMUS MINIMAALNE HINNARISK JA VÕISTUPAKKUMISE PUHUL MADALAIM HIND * TÖÖMAHTUDE LOEND VÕIMALDAB SELGELT ERISTADA MUUDATUSI PROJEKTIS * PAKKUMISE AJAKS ON JOONISED VALMIS , EDASINE ON LIHTNE * TELLIJAL POLE VAJA OLULISELT OSALEDA PROJEKTI JUHTIMISEL PUUDUSED TELLIJA POOLT VAADATUNA: * EHITAJA KOGEMUST EI SAA KASUTADA PROJEKTEERIMISEL * PIKIM SUMMAARNE PROJEKTEERIMIS-EHITUSKESTUS 10 * PEATÖÖVÕTJA ON HUVITATUD ODAVATEST ALLTÖÖVÖTJATEST EELISED TÖÖVÕTJA POOLT VAADATUNA: · KASUM HINNA SEES ( VARJATUD ) JA EFFEKT SUURIM
1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Rooma linnal oli oma tippajal teedesüsteem, kus oli 29 Roomast radiaalselt väljuvat teed. Nende teede ülesandeks oli hoida koos Rooma provintse ja hõlbustada nede valitsemist.Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Ta on tuntud oma ökonoomse killustiku konstruktsiooni poolest. Tema idee oli, kuiv pinnas ei vaju, niiet ta soovitas anda aluspinnale kumera kuju, et vesi saaks paremini ära voolata. Tema ideed on kasutusel teeehitusel ka praegu Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesanded: teehoiu korraldamine, liiklusohutuse suurendami
(segutüüp) kiht AC BASE 16,h=6cm Killustikmastiksasfaltkate 43004 m2 11000 2,47 4,52 1,65 95145,5 (segutüüp) SMA12,h=5cm Peenarde kindlustamine 44501 m2 500 1,96 4,00 2,38 4171,2 (purustatud kruus, killustik jne.) 9.MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD 90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv m2 4000 3,01 3,98 27964,4 ITP Palgad Projektijuht kuu 4 3400 13600
suunas. Järgnevalt on üks väike tabel, mis iseloomustab riski jaotust tellija ja töövõtja vahel. Selge on see, et kui tellija tahab töövõtjaga sõlmida kogusumma lepingut, siis sisuliselt kogu risk on töövõtjal. Sellise lepingu tüübi puhul läheb tellijale ehitus küll kallimaks aga sellega väldib lepingu ülekulu. Valides aga kulude katmise lepingu koos töövõtja %-ga, suudab ta kulusid rohkem kontrollida ja vajadusel ka projektis viia sisse muudatusi, aga lepingu maksumus selgub alles ehitustööde lõpuks ning projektist tulenev kogu risk on tellijal. Kogusumma Peatöövõtt Hinnakirjadel Kulude leping töömahuloendiga põhinev hind katmine + % Tellija risk Töövõtja risk Joonis 3.4 Riski jaotus tellija ja töövõtja vahel 3.4
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
- vuukimine, rühmitatuna vuugitüübi järgi - m - dekoratiivääristus, rühmitatuna nende markeeringu ja materjali järgi - nurga- ja otsaplaadid, rühmitatuna nende markeeringu ja materjali järgi - tk - eriplaadid, rühmitatuna nende markeeringu järgi Mõõtmisreeglid: - plaatkatted tuleb eristada plaatide markeeringu järgi - plaatkatte pinda tuleb arvutada kaetava pinna mõõtmete järgi või kuni piiravate tarinditeni - kui projektis ei ole nõutud teisi, tuleb seinte plaatkatte kõrgust mõõta aluspõranda või vahelaetarindi pealt kuni kõrgemal asuva vahelaetarindi alla, ripplae korral sellest 10 cm kõrgemale - plaatriba pikkust tuleb arvestada selle pikima mõõtme järgi - püsisisustusega kaetud seina- või laeosa plaatkatte mahtu ei arvestata, kui ehitusprojektis ei ole nõutud teisiti Maha arvatakse - enam kui 0,5 m2 pinnaga avad 4.4. Ehitusplatsi kulude eelarvestamine 4.4.1
Kokku KM-ga 1522,7 3 2. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 2.1. Tööde loetelu Teostatavate tööde loetelu on järmine [3]: 1) krundi märketööd; 2) kasvupinnase eemaldus ehk koorimine; 3) mineraalpinnase eemaldus; 4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla; 5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele; 6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus; 7) vundamendi seina plokkide paigaldus; 8) monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele (betoonvöö vajadus sõltub projektist); 9) süvendi tagasitäide; 10) haljastuskihi rajamine 2.2. Tööprotsesside kirjeldus 2.2.1. Krundi märketööd
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi ja tööseadusandlu
omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku, kes ei või olla sama ehitist ehitav isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul. (2) Omanikujärelevalve tegemise eesmärk on tagada: 1) ehitusprojektikohane ehitamine; 2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; 3) ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. (3) Omanikujärelevalvet peab tegema ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni. Omanikujärelevalve tegija peab omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. 15. Omaniku seadusest tulenevad põhilised kohustused ja vastutus seoses ehitustegevusega § 29. Ehitise omaniku kohustused ja õigused (1) Ehitise omanik on kohustatud tagama: 1) enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav; 2) enne ehitamise alustamist kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui
45. Eelprojekt- projekti liik, mis hõlmab tellija vajaduste ja lahenduste analüüsi ning funktsionaalseid, tehnilisi ja tehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist. 46. Tehniline projekt- projekti liik, mis määrab ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi ning tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba. Tehnilises projektis koostatakse põhimõtteline tehnoloogiline lahendus ning tehakse esmane seadmete ja nende põhikarakteristikute valik. 47. Tööprojekt-projekti liik, mis üldjuhul koostatakse lihtsamate või väikesemahuliste ehitiste kohta, sisaldab tehnilist projekti ja tööjooniseid 48. Tööjoonis- projekti liik, mis koostatakse tehnilise projekti detailiseerimiseks ehitamiseks vajalikus ulatuses. 49. Maantee klass: kiirtee (KT) ja I - VI klassi maantee 50
-täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. Täitumisarved- arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. Igale eelarve tasemele saab fikseerida mingi täpsuse, mille juures neid arvutatakse nt.5% täpsus tööjooniste eelarves. Projekteerija ja ehitaja kulud lisatakse hinnangule %-des. Hinnangute täpsus 25% võrreldes tegelike kulutustega. Test korda saab ehituse maksumusi kui on olemas projektlahendus. Maksumuse aluseks koondnormid. Täpsus 15%, ise ei arvuta
Omanik võib tellija rolli täita ise või delegeerida selle käsunduslepingu kaudu professionaalsele ehitusjuhile. - Tellija firmasisene projektijuht – isik, kes on volitatud esindama omanikku projekti arendusega seotud küsimustes suhtlemisel lepingupartnerite ja ametkondadega. - Ehitaja – ehituse töövõtu korralduse kontekstis töövõtja (contractor) – ehituse peatöövõtja või spetsialiseerunud osatöö (eritöö) tegija. Peatöövõtja (main contracotr, general contractor) on tellija poolt valitud ja lepingu alusel volitatud juriidiline või füüsiline isik, kes teeb tööd ise või jaotab töö teistele ettevõtjatele (alltöövõtjatele – subcontractor), vastutades tellija ees ka nende töö eest. Kõrvuti peatöövõtjaga võib tellija valida ja volitada osa töö tegemiseks otse(kaas)töövõtja (prime contractor), kes vastutab oma töö eest tellija ees ise
Johannes Kukebal Maikel Astur SELETUSKIRI PROJEKTILE Õppeaines: Teede projekteerimine Ehitusinstituud Õpperühm: TE 51 Juhendaja: Meelis Toome Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................2 1. LÄHTEÜLESANNE ........................................................................................................................4 2. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- JA LÕPPPUNKT ............................................................5 3. KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................................................................6 4. ASUKOHA SKEEM ...............................
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Parkla ja juurdepääsu aluskihi rajamine, 250mm 1722 killustikalus koos tihendamisega 174 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 3585 Kõnniteede dreenikihi rajamine, 200mm liiva koos 1723 tihendamisega 61 m3 0,3 0,41 6,3 3,9 648 Kõnniteede aluskihi rajamine, 200mm killustik koos 1724 tihendamisega 61 m3 0,4 11,5 3,9 5,2 1257 173 Teede ja platside katted 1731 Asfaltbetoon TAB-12-II, 40mm 108 m2 0 1,98 3,4 0,59 645 1732 Asfaltbetoon PAB-16, 40mm 1230 m2 0 2,99 7,12 1,19 13899
jäljendada Rooma stiili ja tehnoloogit. Enne 18 saj mingit erilist edu polnud. - Teaduslikult hakati lähenema 18 saj, kui Prantslane Pierre Tresaguet kirjutas memorandumi ja metoodika 152-179mm kividest aluskiht, 25nm kattekruus, 25-75mm kividega katend. - Thomas Telford sotlane arendas eelmise mehe metoodikat edasi selliselt et oleks drenaaziv kiht all ja paigutas sinna suuremaid kive. 179x100 kivid aluskiht, <63mm kivid 100mm kiht, 51mm purustatud kive, 38mm killustik - John McAdam sotlane arendas odava katendi pinnasest ja killustikust (macadami), kasutas tõstetud muldeid, mis tagasid vee äravoolu. Täheldas kitsaste vankriratast kahjustusi suurema läbimõõduga kividega katendi puhul. Leiutas ka odava killustiku teekonstruktsiooni MAKADAM- kolm kihti kildu ja kraavid. Esimene kiht purustatud kividest (killustik fra 75mm) 100+100mm, kolmas kiht kild fra 25mm 50mm kiht. Iga kihti rulliti
Objektialuseks mineraalpinnaseks valis autor liivapinnase ning süvendi varisemisnurk sai valitud tabeli järgi - = 30°. Selle põhjal arvutati väljakaeve- ja tagasitäite mahud, materjali kogused ning valiti vajaminevad masinad. 3. MULLATÖÖDE TEHNOLOOGIAKAART 3.1. Tööde loetelu Objektil vajavad teostamist projekti järgi järgnevad tööd: krundi märketööd, kasvupinnase eemaldus ehk koorimine, mineraalpinnase eemaldus, killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla, geodeetilised märgid taldmiku plokkidele, vundamendi taldmikuplokkide paigaldus, vundamendi seinaplokkide paigaldus, monoliitse betoonvöö ehitus, süvendi tagasitäide, haljastuskihi rajamine. Materjali ladustamine ning soojakute asukohad on ära toodud joonisega lisa 11. Tööde aeg ja tööle kuluv töövajadus on lisana ära toodud graafikutega alapeatükis 3.9. 3.2. Tööprotsesside kirjeldus 3.2.1. Märketööd