pidasid arvet oma menstruaaltsükli üle: näiteks on luule või kivile uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse tõenäoliseks, et selle teoreemi tõestas tegelikult mõni hilisem pütaagorlane, aga kombe kohaselt omistati see tõestus, nagu teisedki avastused, Pythagorasele. Ta ema oli Pythais Samoselt ja isa Mnesarchus, foiniikia kaupmees Tüürosest. Pythagoras oli antiikolümpiamängude kahekordne rusikavõitluse võitja. Kõige tuntum on ehk Pythagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kohta:
Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Hippokrates Hippokrates (460 - 370 eKr) · Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja.
Käibel olid mitmesugused kavalad võtted ja lausumised. Mõned näited. Kui õlu ei tahtnud käärima hakata, toodud laudast vana emis. Üks hakanud emise kõrvust kinni, teine utsitanud malakaga tagant. Nii veetud siga kolm korda päripäeva ümber õlletõrre ja suitsutatud seakarvadega tõrre alumist serva niikaua, kuni õlu käima hakanud. Kui õlletegu hästi ei läinud, otsiti süüd ikka mujalt. Olid need siis nõiad või muidu kadedad, kes õlle ära silmanud. Seepärast tavatseti õlut pruulida rohkem öösiti, mil võõraid vähe liikvel. Suur kannapööre õlle ajaloos toimus 1070. aastal kui prantslased hakkasid õlut uutmoodi valmistama, kasutades humalakäbisid. Võib öelda, et esimese kaasaegse õllepruulimiskoja rajasid prantsuse mungad 1074. aastal. Esimesed kvaliteetsed laager-tüüpi õlled toodeti 15. sajandil. 18. sajandi paiku algas Inglismaal toodetava õlle nn. ALE (hääld.: eil) võidukäik. Ale oli hele, klaar ja
Seoses tänapäeva uute teadus ja tehnika arengutega, näitab, et Demokritose (antiikatomistid) jõudsid oma mõttetöö abil õigele arusaamisele tajuprotsesside kohta. Demokritose õpetaja oli filosoof Philolaos, kes kuulus Pütaagorlaste hulka. Pütaagorlasteks kutsutakse Pythagorase järgijaid. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Sofistid olid Vana-Kreeka filosoofid, kes 5. ja 4. sajandil e.m.a õpetasid tasu eest tarkust ja kõnekunsti. Sofistid tegelesid filosoofiaga muu tegevuse kõrvalt ega loonud enamasti filosoofilisi teooriaid. Ometi pidid nad kasutama filosoofia toonaseid arusaamasid ning nendesse mingil viisil suhtuma
lahutamatud osad. Vanas-Egiptuses kasutati dekoratiivkosmeetikat juba üle 7000 aasta tagasi. Minkimismoes dikteeris silmade rõhutamine. Kulmudele anti kõrge kaarjas kuju, ripsmed ja kulmud toonitati musta värviga (must galeniid- kohl/ mesdemet). Laod kaeti roheka või sinakasrohelise tooniga, mida saadi rohelisest malanhiidist (roheline vasemaak). Põsed ja huuled jumestati punaka värvitooniga (punane ooker). Kasutati ka puudrit ja lakiti küüsi. Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi. Arvatakse, et silmade ümbrusesse mitmesuguste ainete määrimine kandis eelkõige infektsioonist hoidumise eesmärki. Silmapõletikesse haigestumine oli väga sage. Vana-Kreekas segasid salve ja õlisid kokku orjad. Nende ülesandeks oli ka oma käskijate keha ja juuste eest hoolitsemine. Neid orje nimetati kosmeetideks. Kreekakeelsest sõnast kosmetike
Ta armastas sõjaväelaslikkust ja hoolitses alati oma juhiliku välimuse eest. Seejuures säilitas ta rahulikkuse ja tõsiduse. Ta oskas olukordi täpselt analüüsida ja sellest tulenevalt lahendada. Seda võib ühtlasi tõlgendada ka aastaste juuraõpingutega Tartu Ülikoolis enne sõjaväeteenistusse astumist. Sisemais soovis ta sakslastega kindlasti hästi läbi saada ja oli sakslaste juures alati heas kirjas. Tol ajal tavatseti natsismis nii mõnigi kord süüdistada kõiki, kes näiteks sakslaste eeskujul korda ja distsipliini nõudsid ning korrektsele välimusele suurt rõhku panid. Sakslased suhtusid sellesse aga heakskiitvalt. Südames oli ta kindlasti täielikult eestlane ja eestlaslike aadete pooldaja. Lõik ,,Narva postiljonist"5.märts 2005 ,,Rüütliristi kavaler,narva kaitsejuhataja Harald Riipalu" 6.märtsi õhtul hakkas punavägi pommitama elaniketa linna
Paadis oli ka Anni Maide, kelle mees, Eduard Maide, oli kangelasena võideldes surnud. Eluajal töölt koju tulles võttis ta viina ja rääkis poegadele põnevaid lugusid. Ühel korral avastas poeg Eero viinapudeli tühjana ja pani sinna vett, et isa jooks seda viina pähe ja siiski jutte räägiks. Paraku sai isa aru, sai vihaseks ning hakkas lapsi rihmaga nüpeldama. Anni Maide oli naine, kes oli harjunud teistele ettekirjutusi tegema. Tema kohta tavatseti öelda, et päike tõuseb sealt ilmakaarest kust Anni ütleb. Anni pojad Mihkel ja Joonas rajasid eduka ja raha sissetoova äri erinevate kaupade müümise näol. Annile see rikkus ei meeldinud, olevat kõlbmatu eluviis tulevastele kodumaa kaitsjatele ja täismeestele. Poegade ärile tõmbas ta lõpuks kriipsu peale ja pani nad uuesti raamatuid lugema ja vanade kommete järgi elama. Ja kui pidevalt kutsuti poegi kodust ära sõjaväkke, siis otsustas ema, et
lihtsalt kardavad pimedust ja üksolemist. (Sepping, 2007) 9 KOKKUVÕTE Veel isegi 20. sajandi algupoolel ei hoolitsetud paljudes riikides loomade eest nii, nagu seda tehakse tänapäeval. Lemmiklooma mõiste oli alles juurdumas. Koeri ja kasse võis näha tänavatel hulkumas ja endale toitu otsimas. Ka ei kantud selle eest hoolt, et koduloomad ei tooks piiramatult järglasi, kellest vabanemiseks tavatseti kasutada erinevaid kättesaadavaid, kuid tänapäeval keelustatud meetodeid. Tänavatel hulkuvad loomad pidid võitlema iga vähegi söödava toidupala pärast. Kui vastasseis kahe koera vahel lõppes tavaliselt ilma tegeliku kakluseta, sest karjaloomadena kasutavad koerad esivanematelt päritud signaale, et anda ohuallikale märku taganemiseks, siis kasside puhul oli lugu hoopis teine — nemad on loomu poolest enesega iseseisvalt toimetulevad kiskjad ja oskus
rohelist malahhiiti, mida toodi egiptusesse Siinai mägismaalt. Hiljem kasutati ka hõbedast ja kuldset. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul. Kontuurid silmade ümber tõmmati musta galeniidi ehk heleda tinaga. Ripsmeid tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmane ülesanne oligi silmi kaitsta kuna silmapõletikesse haigestumine oli väga sage. Silmakontuuril usuti olevat jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Värvivaid pulbreid tavatseti segada vee, rasva või õliga ning neid kanti näole näppude abil. Aplikaatorpulgad avastati alles 4000 aastat tagasi. Kuna egiptlaste make-up sisaldas seatina ja oli oma olemuselt tänapäeva mõistes mürgine, siis paljud kaasaja teadlased eitasid siiani selle kasulikkust organismile. Silmavärve kanti ka templikujudele, et need võiksid näha. Huuled Väga popuularne oli pealekantav punane huulevärv, mida saadi rasvadest, mis
Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel. Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt. Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik oli kohustatud sellest täpselt kinni pidama, mida oli lubanud. Stipulatsioon oli abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole näidatud kohustuste tekkimise alus- causa. Verbaalne leping on ka stipulatio poenae- leppetrahv. Kokkulepe,mille alusel üks pool kohustub teisele maksma trahvisumma mingi teo sooritamise v mittesooritamise puhuks või
Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19
Tema eluaastateks peetakse umbes 580 – 500 eKr. Andmeid tema eluaja ja tegevuste kohta on vähe. Need pärinevad esimestest sajanditest. Suur osa sealsest materjalist arvatakse olevat kokku valetatud. Laertios ja Cicero, antiikfilosoofid, kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks kutsuda. Ta oli esimene idealistlik kreeka filosoof. Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele. Oma koolkonna kaudu on Pythagoras avaldanud järelpõlvedele tugevat mõju. Koolkond püsis uuspütagoreismi kujul seni, kuni kristlus ülejäänud maailmavaated põlustas.
Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19
Riigiametnikke kontrollis bulee ehk nõukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis välja ka seadusi. 7. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja (Pythagorase teoreem) Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Hippokrates oli Vana-Kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi Traditsiooniliselt seostatakse temaga Hippokratese vannet, milles on loetletud arsti kutse- eetika peamised nõuded. Hippokrates eristas kehaehituse ja hingelaadi põhitüübid. Herodotos ajaloo ja etnoloogia isa Sokrates oli vanakreeka filosoof Ta elas ja õpetas Ateenas
dat. Bonae fidei; aac. Bonam fidem head usku; abl. Bona fide hea usuga, heas usus Ühildumine Rooma nimedega (õpik kl 168) Meeste nimed: Marcus Tullius Cicero Gaius Julius Caesar Rooma kodanikul oli klassikalisel ajal kolm nime: I eesnimi (Marcus) II sugukonna nimi (Tullius) III hüüd- või lisanimi (Cicero) Eesnimesid Roomas oli vähe tuntuid 20tk. I Eesnimesid tavatseti kirjutada lühendatult. II Sugukonna nimel oli alati ius lõpp. III hüüd või lisanimi viitas algselt selle kandja iseloomulikule omadusele, päritolule või ametile. Laste adopteerimine oli tähtis pärandamise puhul, kui ei olnud meessoost lapsi vms, et vara edasi pärandada. Naiste nimed: Tullia Cicero Julia Caesar ( lapsed: Julia maior, Julia minor, Julia terita...) Nimedega ühildumine: Tuleb vaadata nimisõna sugu. Lex, legis f.
(1) 4.3 Vaeste inimeste pidulaud Säilinud kirjalik allikamaterjal ei valgusta üldse elanikkonna vaesema osa pidusööminguid, kui mitte arvestada teateid vaestele pühadeks vm säärasel puhul jagatud toiduainete kohta. Hiljemalt 16. sajandi I poolel anti Tallinnas suuremate pühade puhul vaestele kaks korda nii palju toitu kui tavaliselt, niisiis rõhutas mitte toidu tavalisest suurem valik, vaid hulk vaeste jaoks sündmuse erilisust. Keskajal tavatseti veel testamendiga jätta raha vaestele pärast annetaja surma korraldatava söömaaja tarvis. Vaese inimese jaoks oli pidusöök lihtsalt tubli söömaaeg, võimalus kõht korralikult täis saada, mingite hõrgutiste nautimisest pole põhjust rääkida. (1) 15 5. Keskmise linnaelaniku toidusedel Keskaja Tallinna keskmise linnaelaniku (kui võtta nn keskmise linnaelaniku esindajaiks vaesed
―hermaneutiline ring.― Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). ―Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt üksikule – d e d u k t s i o o n ja seejärel tagasi – induktsioon. Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave‖. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, oskusteabe /pro tehnoloogia/, mikrolülituste õppimisel on üldiseks ka keskkonna ruumisuhted ja nende d ü n a a m i k a . Kui detailist /pro lülist/ sovitakse ―aru saada‖, siis on üldiseks mehhanism. Selles lõputöös nähakse p r o b l e e m i selles, et: Töö - ja tehnoloogiaõpetus, on ainsaks põhikooli õppeaineks – Käsitöö kõrval –
hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn hermaneutiline ring. Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt üksikule d e d u k t s i o o n ja seejärel tagasi induktsioon. Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise, oskusteabe /pro tehnoloogia/, mikrolülituste õppimisel on üldiseks ka keskkonna ruumisuhted ja nende d ü n a a m i k a . Kui detailist /pro lülist/ sovitakse aru saada, siis on üldiseks mehhanism. Selles lõputöös nähakse p r o b l e e m i selles, et: Töö - ja tehnoloogiaõpetus, on ainsaks põhikooli õppeaineks Käsitöö kõrval
Kui varem olid olnud talupojad vabad siis nüüd moodustasid nad koos orjadega ühise klassi. Sageli andsid talupojad end suurmaaomanike eestkoste alla, selle eest pidid nad aga oma maatükki ära andma ja rentnikeks hakkama lisaks veel andamit tasuma. Talupojad olid muudetud ka sunnismaisteks., kuna nende tööta polnud maal väärtust. 10. sajandiks olid nad täielikult isanda võimu all ja erinevused orjadega puudusid, eestis tavatseti neid kutsuda pärisorjadeks. Viikingid Skandinaavlased toitusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Enamik inimestest olid vabad ja elasid taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Peredes peeti ka orje ehk trääle. Kogukonna ühisasju arutasid na koosolekutel ehk tingidel. Ülikute seast valiti ka kogukondade pealikud ehk konungid. I aastatuhande II poolel suurenes meresõidu ja kaubavahenduse osatähtsus. Kauplemise
Punane erutab ja kütkestab vaatajat. Kuningarüüd on sageli olnud punased.Teatrites on toolid ja kardinad pidulikkuse röhutamiseks tihti purpurpunased. Prantsuse luuletaja Rimbaud ütles, et naist, kes on riietatud punasesse, on kerge võrgutada. Punane võib siin tähendada kihku tunnete järele. Vanas Indias sümboliseeris punane kirge ja naiselikkust. Slaavlased on kasutanud punast värvust kaitseks kurja pilgu eest. Vanas Hiinas oli punane tseremooniate ja korra värv. Punaseid rõivaid tavatseti kanda suvel, rõhutamaks rõõmu ja ilu. Ka Eesti rahvamütoloogia seostab punast elu, tervise, rõõmu ja uhkusega. Pidulikud seelikud on paljudes maakondades punased olnud. ORANZ mõjub kuumana, kuiva ja tihke ja kompaktsena, ta stimuleeerib ja kannustab, kütkestab ja soojendab oma paistega. Oranz sümboliseerib ülevoolavat ja puhast rõõmu, aga ka julgust, võimsust, luksust, uhkust ja karjerismi. SININE rahustab meeli , lõõgastab närve, aeglustab mõttetegevust. Sinine on rahu ja
aastapäevale. Algasid 18. oktoobril. Julgeolekudokumentides kirjas, et päevad muutusid kiirelt natsionalistlikeks. Vastukajad Ida-Euroopa sündmustele (1956. aasta Poolas ja Ungaris, 1968. aasta „Praha kevad“). Uusvenestuse pealetung. Noorterahutused ja 40 kiri. Majandus ja rahvastik. (Kirjalik loengutekst, Kukk 2008) [I] Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus. Sellel protsessil, mida sõjajärgseil aastail tavatseti nimetada Eesti NSV majanduse taastamiseks ja sotsialistlikuks ümberkorraldamiseks, olid kõik klassikalise kolonialismi tunnused: varasema, s.o 1920.–1930. aastail väljaarendatud rahvuskeskse majandusstruktuuri eesmärgipärane hävitamine; võõrvõimu huve järgiva tootmisstruktuuri import nn üleliiduliste spetsialisatsiooniharude ennakarendamise näol; kohalike loodusvarade ekstensiivne röövellik kasutamine;
Konsensuaalsed- lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete. Verbaarsed lepingud. Stipilatio Stipulatio- suuline lubadus täita teatav kohustus Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel. Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt. Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik oli kohustatud sellest täpselt kinni pidama, mida oli lubanud. Stipulatsioon oli abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole näidatud kohustuste tekkimise alus- causa. Verbaalne leping on ka stipulatio poenae- leppetrahv. Kokkulepe,mille alusel üks pool kohustub teisele maksma trahvisumma mingi teo sooritamise v mittesooritamise puhuks või
Kaplinski puhul tegemist mitmekülge autoriga. Kui tal tekivad soovid distantseeruda mingist peavoolust, oponeerida korralikule kirjandusele, siis silmapaistva kirjaniku staatust ei määra, pigem lisab põnevaid varjundeid. Põnev paradoks üldisemas plaanis, et tegemist tuntuima eesti kirjanikuga, kes nagu ei taha eesti kirjanik olla. Handro Runnel (s. 1938) Kaplinski ja Runneli kõrvutamine ohtlik teema? Kaplinski on leebe ja lubanud isegi oma tekstide kogu avaldada. 90ndatel tavatseti Tartu vaimu kirjeldada kahe poolsuse kaudu, kes vastanduvad: üheltpoolt rahvusvaheline Kaplinski, teisalt üdini rahvuslik Runnel. Kuidas kirjandusse tulemised ühel või teisel autoril on ja kuhu muutused viivad? Kui seda arendada, siis Rummo v Kaplinski on kuidagi varasemad kui Runnel. Samas sünniaastad jne on Runnel vanem kui Kaplinski. Küsimus selles, kui pikk hoovõtt on. Kui palju läheb aega väljakujunemiseks. Kui spekuleerida "kõrge" ja "madala" kirjandusega, siis Alliksaar
Jungi näidetes on siin tegemist pikaajaliste alateadlike protsessidega, mille käigust annab tunnistust peamiselt unenägude sisu. Seesmine areng lõpeb positiivse murranguga. ,,Kui summeerida kõik see, mida inimesed oma kogemustest räägivad, võiks seda formuleerida järgnevalt: nad tulid iseenese juurde, nad suutsid endid aktsepteerida, nad suutsid iseendaga ära leppida ja seega said nad lepituse ka vastakate olukordade ning sündmustega. See on peaaegu sama, mida tavatseti väljendada öeldes: ,,Ta on Jumalaga rahu teinud; ta on omaenese tahte ohvriks toonud; ta on alistunud Jumala tahtele."" (JUNG 1977:81-82) Kokkuvõtlikult näeme, et Jungi vaadete kohaselt esindab neljane struktuur või kujund täielikkust nii inimese kui teadvustamatuses peituva jumalakuvandi puhul. Seega jääb kristliku dogmaatika triniteedikäsitlusega justkui ,,üks koht vabaks". Selgitamaks igapäevase kurja
annaabi.ee 
