2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo
postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB!
kõik mitteinertsiaalsüsteemid/taustsüsteemid/inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis a. võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) b. On väiksem kui 300 000km/s c. On suurem kui 300 000km/s 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass a. On väiksem kui kehaga seotud taustsüsteemis b. on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis c. on sama mis kehaga seotud taustsüsteemis 5. Kui objekt liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objektiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus a. on väiksem kui objektiga seotud taustsüsteemis b. on sama mis objektiga seotud taustsüsteemis c. on suurem kui objektiga seotud taustspsteemis 6
gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erinevad. Aeg ja ruum saavad mõistetavaks ühtse aegruumi raames. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Järelikult dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ka ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisja positsioonil, mis pole võimalik. (Klassikalises mehaanikas tähendas objektiivsus maailma kirjeldamist sellest väljaspool oleva vaatleja seisukohalt, mis olevat võimalik silmapilkselt kohale saabuva signaali tõttu.) 2. Maailmas puudub absoluutne aeg. Eri inertsiaalsüsteemides mõõdetud ajad on erinevad. (Aega mõõdetakse selles
seaos, sümmeetriamõiste oluliseks tunnuseks on:1.jäävus2.nähtuste või objektide ühisosa olemasolu3)lubatud teisenduste piiratus. LISA:1)Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele.2)impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemis moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel. 2 VALEMIT:1) F=Gm1m2/r2 2)F=kq1q2/r2 Relativistlik maailmapilt -vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Dialooog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisjana positsioonil.-maailmas puudub absoluutne aeg. Eri inertsiaalsüsteemides mõõdetus ajad on erinevad, sest aega mõõdetakse selles süsteemis liikumatu kellaga. Järelikult on aeg suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga.-kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis eri
ruumis siis relativistlikus füüsikas elame me 4 mõõtmelises maailmas. Selle moodustavad 3
ruumi koordinaati ja 1 aja koordinaat.
Aegruum 4 mõõtmeline maailm
AEGRUUM liidab aja ja ruumi koordinaadid. 1 ja 3.
Klassikaline - Aeg ja ruum on absoluutsed ei sõltu taustsüsteemi valikust ja keha liikumise
kiirusest.
Aja dilatatsioon
v keha liikumise kiirus
t aja vahemik liikuva keha suhtes st liikuvas taustsüsteemis
t' ajavahemik maa suhtes (paigal seisva taustsüsteemi suhtes)
c valguskiirus vaakumis
Aja dilatatsiooni võrrand
1) Eeldus v<
mateeria kahes vormis: ainena ja väljana.7 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria8,9 Relatiivsusteooria jaguneb kaheks üld- ja erirelatiivsusteooriaks. Üldrelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil (gravitatsioon on aegruumi geomeetria tulemus). Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. Et eukleidiline geomeetria ei sobi kõvera aegruumi kirjeldamiseks, võttis Einstein abiks erilise kõverate
valguse kiirus oli igas suunas täpselt ühesugune. Sellest tuletati ka erirelatiivsusteooria põhipostulaat: Valguse kiirus vaakumis c on ühesugune kõigis inertsiaalsüsteemides. See postulaat pärineb Albert Einsteini 1905. aastal kirjutatud tööst, millest tuleneb ka suurem osa erirelatiivsusteooriast. Erirelatiivsusteoorial on kokku seitse põhipostulaati. Neist üks on juba eelnevalt mainitud. Tooksin välja lisaks sellele veel teised: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Näiteks dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui me ise viibime ka looduses, mitte ei ole lihtsalt kõrvalseisja rollis. 2. Maailmas ei ole absoluutset aega. Erinevates riikides on mõõdetud ajad erinevad. Aeg on suhteline ja seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste üheaegsus on suhteline. Ühes taustsüsteemis samal ajal toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui
t. kiirendusega liikuvates süsteemides, illustreerib järgmine näide. Paigalseisval vankril olevale inimesele mõjuvad jõud on tasakaalustatud, ta seisab paigal. Newtoni esimene seadus kehtib. a Kui vanker hakkab liikuma vasakule, s.t. tema kiirendus on suunatud vasakule, siis inimene kaldub vankri suhtes paremale, s.t. vankri kiirendusele vastassuunas. Seega saab inimene vankriga seotud taustsüsteemis paremale suunatud kiirenduse, kuigi talle ükski teine keha mõju ei avalda. See on Newtoni seadustega vastuolus. a=0 v Kui vanker liigub ühtlaselt, on olukord samasugune nagu paigalseisva vankri korral. Inimesele mõjuvad jõud on tasakaalustatud, ta seisab vankriga seotud taustsüsteemis paigal. Välja vaatamata pole võimalik kindlaks teha, kas vanker liigub või mitte.
Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. Sellepärast saab planeet kõverdada mööduva objekti teed või isegi hoida seda orbiidil objekt lihtsalt jälgib lühimat teed läbi ruumi, mis on deformeeritud planeedi poolt. Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon. Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. Vabalt langevad objektid liiguvad mööda kõvera ruumi geodeetilisi jooni. · Relatiivsusteooria põhiolemus seisneb selles, et
. 15)Pöörleva keha kineetiline energia ,kus Ek-kineetiline energia (J), I-keha inertsimoment (kg*m 2), nurkkiirus(1/s) 16)Relatiivsusteooria.Suhtelisus.Lorentzi teisendused Einstein ehitas erirelatiivsusteooria üles kahele postulaadile. 1) Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. 2) Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. Sellest järeldub ka pikkuse suhtelisus. Antud taustsüsteemis erineb liikumatu varda pikkus sama varda pikkusest liikuvas taustsüsteemis. Keha on kõige pikem selles taustsüsteemis, milles ta on paigal.
jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega.
jõuvektori vektorkorrutisega. Jõupaarimoment- vabavektor, risti jõupaari tasandiga ja seda võib lugeda lahendatuks ükskõik mis punkti antud kehal. R=Ruutj. F12+ F22+2 F1F2 cosa Jõusüsteemide tasakaal- R=Fi=0 Mo=Mo(Fi)=0 Koonduv jõusüsteem- lõikuvad kõik ühes punktis, keha tasakaal ei muutu. Ekvivalentne resultandiga, on rakendatud vaadeldava süsteemi jõudude mõjusirgete lõikepunktidele. Liikumine-keha asendi muutus taustsüsteemis Liuge hõõrdumine- kehad puutuvad omavahel kokkuvolditud Mass- kaal jagatud raskuskiirendusega (m=P:g) Masskese-punkt, kuhu oleks nagu kogu mass kogunenud Mehaanika- teadus,mis uurib tahkete kehade,vedelikeja gaaside paigalseisu/liikumist/selle põhjust/tagajärge. Punktmass- materiaalne keha,mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata Resultandi mõjusirge- jaotab jõudude rakenduspunktide vahelise sirglõigu osadeks pöördvõrdeliselt liidetvate jõudude arvväärtusega.
keskmiste vahekauguste kuupide suhtega [T12 / T22 = r13 / r2 3] Geostatsionaarne orbiit - orbiit, millel olev tehiskaaslane on Maa suhtes koguaeg ühe koha peal Inertsiaalne taustsüsteem - kehtivad Newtoni ja teised mehaanikaseadused st seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt Igasugune tiirlev, pöörlev keha saab olla ainult mitteinertsiaalne Inertsijõud Fi - kujuteldav jõud, mis mõjub kehale kiirendusega liikuvas taustsüsteemis, suund on süsteemi kiirendusele vastupidine [F i = m*a] Coriolise jõud - näiv jõud, mis mõjub liikuvatele kehadele pöörlevas taustsüsteemis
30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv. Isoleeritud süsteem- puuduvad välisjõud või nad kompenseeruvad. Olgu kahest kehast koosnev süsteem. Vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad nad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Need on süsteemi sisejõud. Jõud on võrdne impulsi muuduga. Seega võime kirjutada: 47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid. a=2*R Fi=-m*2*R 52. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment 66. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem.
). z punktmass v r O taustkeha y x taustsüsteem r - punktmassi kohavektor vaadeldavas taustsüsteemis. v - punktmassi kiirusvektor vaadeldava taustsüsteemi suhtes. Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). r (t ) = i x(t ) + j z (t ) + k y (t ) = ( x, y , z ) . (1.1) Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid, x = x(t )
Kõigis intersiaalsüsteemides valguse kiirus sama. Einsteini relatiivsusprintsiip (esimene postulaat) – Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Einstein ehitas erirelatiivsusteooria üles kahele postulaadile. 1) Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. 2) Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. t 0 25. Samaaegsuse suhtelisus.) √ t v2 1 e2 Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis.
registreeritud sagedus, υ0 allika sagedus - 23.Erirelatiivsusteooria. I postulaat Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees, ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. II postulaat Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. 24.Samaaegsuse suhtelisus. Kui sündmused toimuvad ühes ja samas punktis, siis nende samaaegsus ei olene taustsüsteemi valikust. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Samaaegsus kehtib vaid antud inertsiaalsüsteemis. Ühes taustsüsteemis samaaegselt toimuvad sündmused toimuvad teistes taustsüsteemides eri aegadel, kui need taustsüsteemid liiguvad antud taustsüsteemi suhtes. t0 t v2 1 c2
Mikroosakese oleku määrab tema lainefunktsioon Ψ (Ψ2 – tõenäosuse tihedus), mille argumendid on osakeste koordinaadid ja aeg. Lainefunktsioon leitakse Schrödingeri võrrandist, kvantmehhaanika põhivõrrandist, mis kirjeldab süsteemi käitumist ajas ja ruumis. 13 ERIRELATIIVSUSTEOORIA POSTULAADID Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid[muuda | redigeeri lähteteksti] 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. Järelikult dialoog loodusega on võimalik vaid siis, kui oleme ka ise looduses, mitte sellest väljaspool, kõrvalseisja positsioonil, mis pole võimalik. (Klassikalises mehaanikas tähendas objektiivsus maailma kirjeldamist sellest väljaspool oleva vaatleja seisukohalt, mis olevat võimalik silmapilkselt kohale saabuva signaali tõttu.) 2. Maailmas puudub absoluutne aeg. Eri inertsiaalsüsteemides mõõdetud ajad on erinevad. (Aega mõõdetakse selles inertsiaalsüsteemis liikumatu kellaga
· Tuntakse kahte relatiivsusteooriat erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. · Erirelatiivsusteooria kirjeldab füüsikanähtusi üksteise suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuvates taustsüsteemides. · Üldrelatiivsusteooria seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. · Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. · Albert Einstein oli oma eluajal väga viljakas kirjavahetaja. · Oma elu jooksul saatis ta üle 14 500 kirja ja sai üle 16 200. · Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja. · 1921. aastal sai Nobeli füüsikapreemia 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest, mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. · Iisraeli valitsus pakkus pärast riigi esimese presidendi surma kohta
Siis eraldame muutujad ja taastame vektorid: Saadud võrrandi mõlemaid pooli integreerime vastavalt lõikudel 0- ja - : | 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. Punkti asend taustsüsteemis : ( ). asend taustsüsteemis : ( ). Antud Galilei teisenduste diferent- seerimisel aja järgi saab leida kiiruse: { { { 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor, järgmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöör-
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi.
1. Elektrostaatiliseks väljaks nimetatakse antud taustsüsteemis seisvate laenguga kehade elektrivälja. 2. Elektrivälja antud punkti väljatugevuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q , kus F-Elektrijõud (N); q-proovilaengu laeng(c); E-Elektrivälja tugevus antud väljapunktis(N/c) Kui välja tekitav punktlaeng on positiivne, siis tema elektrivälja tugevus on suunatud temast eemale. E=kq/Er(ruudus), kus q-punktlaengu laeng(c);
Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. E=mc² Erirelatiivsusteooria Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. Üldrelatiivsusteooria Seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. 1955 Albert Einstein sureb 18. aprillil. Vastavalt tema soovile põrm tuhastatakse ja tuhk heidetakse lennukilt tuulde. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cldrelatiivsus http://et.wikipedia.org/wiki/Relatiivsusteooria http://www.hot.ee/fiction/inimesed/einstein.htm
1) ERT 1.printsiip: Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neis kulgevate protsesside kirjeldamisel samaväärsed. 2) ERT teine printsiip: Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski süsteemis ja on kõikides inertsiaal süsteemides ühesugune. 3) ERT 2.printsiibist järeldub aja suhtelisus ja valguse kiirus ei sõltu suunast Näide: Rongiga seotud taustsüsteemis jõuab valgus samal ajal rongi algusesse või lõppu, ehk sündmused on samaaegsed. 4) Kaksikute paradoks: seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini. Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemikku tagasi. 5) Aja sõltuvus, keha liikumise kiirusest. Valem. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell,
Impulssmoment on kehade pöörlemise ja tiirlemisega määratud suurus. .L kg*m2/s Kui suletud süsteemi mingid osad panna süsteemisiseste jõudude mõjul pöörlema ühes suunas, siis selleks et summaarne impulssmoment ei muutuks, peab ülejäänud süsteemi osa pöörlema vastassuunas. Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment, siis peab vastupidiselt muutuma nurkkiirus. Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 1) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis, kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum). Tsentrifugaal- e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e. kesktõmbekiirenduse). 2) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis kui keha liigub seal kiirusega v. Coriolis'e jõud. Et keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (kui liikumine on suunatud teljest eemale) või kiirendada (kui keha liigub telje poole)
Ema : Pauline Einstein Esimene abikaasa: Mileva Maric Teine abikaasa: Elsa Einstein Löwenthal Pojad: Hans Albert ja Eduard Tütar: Lieserl Millega tuntud? Relatiivsusteooria looja Tuhandete raamatute autor E=mc² fotoefekti teooria looja Kvantteooria looja Jne. Relatiivsusteooria Tuntakse kahte relatiivsusteooriat – erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid: 1. Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis. 2. Maailmas puudub absoluutne aeg. 3. Kahes punktis toimuvate sündmuste samaaegsus on suhteline. Üldrelatiivsusteooria seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. Kuulus valem E=mc² Selle valemi järgi on energia võrdne massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega. Selle valemi kaudu saab erirelatiivsusteoorias defineerida massi. Fotoefekt Fotoefekt seisneb elektronide väljalöömises metalli pinnast valguse toimel. 1921. aastal sai Einstein Nobeli
§6 -Kinemaatikaks nim mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise geomeetrilisi omadusi. -Mehaanikaliseks liikumiseks nim keha asendi muutumist, teiste kehade suhtes, ruumis aja vältel. -Liikuva keha asendi määramiseks kinnistatakse sellele kehale, mille suhtes liikumist uuritakse, jäigalt koordinaat telgede süsteem, mida nim taustsüsteemiks. Kui keha asend valitud taustsüsteemis ei muutu, siis keha on selle taustsüsteemi suhtes paigal. -Pidevat joont, mille joonistab liikuv punkt antud taustsüsteemi suhtes nim punkti trajektooriks. -Kahe ajahetke vahet nim ajavahemikuks. -Punkti kiirendust iseloomustab punkti kiiruse muutmist aja hetkel. -Millega võrdub punkti kiirendus? Punktikiirendus antud hetkel võrdub kiirusvektori tuletisega aja järgi. -Millega võrdub punkti kiirus? Punkti kiirus antud hetkel võrdub selle punkti kohavektori tuletisega aja järgi.
Kui teiste kehade mõjud antud kehale on komperseeritud, siis keha on paigal või liigub ühtalselt sirgjoonelislt. SEDA SEADUST NIMETATAKSE INERTSISEADUSEKS! St. Et keha püüab säilitada oma liikumiskiirust. Näiteks inimesed bussis soovivad paigale jääda, mitte ei hakka kohe bussiga kaasa liikuma Kaugusthüppes võtad hoogu ja lendad edasi. Jalgrattaga sõites pedaalidele ei enam ei vajuta, siis sa seisma ei jää Newtoni esimene seadus kehtib inertsiaalses taustsüsteemis. Inertsiaalsüsteemiks loetakse süsteemi mis on maasuhtes paigal või siis liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. NEWTONI TEINE SEADUS. Selgita, milles seiseb kehade innertsus(näide). Selles, et kehad üritavad säilitada oma kiirust, Et keha seda kiirust säilitaks kulub kindel aeg. Suure massiga keha kiiruse muutmiseks kulub rohkem aega. näiteks inimesesd bussis kui buss liikuma hakkab. Mis on innertsuse mõõduks? Kõgile igapäevaselt tuntud füüsikaline suurus- Mass, tähiseks m
}=d/dt=( m1* v1®+...+ mn*vn®)= F1´®+ +F1®+ F®n+...+ F ´®n dv®/dt=0 p®=const. Galilei relatiivsusprintsiip - Koordinaadistik on vaataja suhtes paigal. Koordinaadistik liigub jääva kiirusega. Kõik mehaanikanähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustüsteemides ühtemoodi, mistõttu mehaanikakatse abil pole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem seisab või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Erirelatiivsusteooria postulaadid Vaatleja peab olema konkreetses taustsüsteemis; Maailmas puudub absoluutne aeg; Kahes punktis toimuvate sündmuste üheaegsus on suhteline; Ruum on suhteline, see on seotud konkreetse inertsiaalsüsteemiga; Aeg ja ruum on omavahel seotud ning moodustavad 4mõõtmelise aegruumi, mis on omakorda seotud taustsüsteemi liikumisega teiste taustüsteemide suhtes; Universaalset konstanti c saab kaustada etalonina kiiruste võrdlemisel; Kaob liikumisseaduste universaalsus (suurte kiiruste korral Galilei kiiruste liitmine ja Newtoni II seadus).
iseloomustuse aegruumi geomeetriale ja võimaldavad tuletada peale meie poolt vaadeldavate kinemaatilise efektide (omaaeg, mitteühtlane omaaeg, kellaparadoks, pikkuste ja masside teisenemine, Doppleri efekt jt.) ka kõik teised geomeetrilised (kinemaatilised) seosed. Neid teisendusvalemeid nimetatakse Lorentzi teisendusvalemiteks. Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus erirelatiivsusteoorias, millega seotakse kahe erineva inertsiaalses taustsüsteemis paikneva vaatleja mõõtmistulemused.[1] Sarnaselt klassikaliste Galilei teisendustega Newtoni füüsikas sisaldavad Lorentzi teisendused ruumi pöördeid (koordinaattelgede pööramine alguspunkti ümber). Fundamentaalne erinevus Galilei ja Lorentzi teisenduste vahel seisneb selles, kuidas viimastes teineteise suhtes erineva kiirusega liikuvaid vaatlejaid kirjeldatakse: relatiivsusteoorias on ajaühikud, ruumilised pikkused ning sündmuste ajaline
väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi. Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika, ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika. Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises taustsüsteemis toimunud suuri muutusi. Eesti ja Euroopa Liidu liikmesmaade vaheliselt kaubavahetuselt on kaotatud tollimaksud. Eestil tuli üle võtta Euroopa Liidu ühtne tollimaksusüsteem Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide suhtes. Eesti peab rakendama ka Euroopa Liidus kasutatavat mittetolliliste kaubandusmeetmete (impordikvoodid, ekspordisubsiidiumid jm.) süsteemi. Eestil tuleb harmoneerida oma väliskaubanduslepingud Euroopa Liidu omadega ja üle võtta liidu sõlmitud kaubanduslepingud.
2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c. tugev vastasmõju 3. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 4. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kirgusega, mis võrdub 300 000 km//s 5. Kui keha kiigub valguse kirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem, kui kehaga sotud taustsüsteemis 6. Kui objekst liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objekstiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus on väiksem, kui objekti seotud taustsüsteemis 7. kas on õige väide “ liikuva objekti trajektoori kuju sõltub taustsüsteemist? tõene 8. Kas on õige väide “sündmuste samaaegsus on suhteline?” tõene 9. Milline seos väljendub massi ja energia ekvivalentsust? E=mc2, kus Eon energia ja c
Seda suurem on selle vastupanuvõime pöörlemisele. •Pöörlemise kin. energia (+ valem) Inertsimomendi definitsioon tuleneb pöörleva keha •kineetilisest energiast •Impulssmoment ja selle jäävuse seadus (+ valem) Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv. •Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis.1) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis, kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e. Kesktõmbekiirenduse). kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub 2) Inertsjõud pöörlevas taustsüsteemis kui keha liigub seal kiirusega v. Ehk Coriolis’e jõud (Maal:
on kiirendusega liikumisest põhjustatud inertsijõud või gravitatsioonijõud. Kiirus on suhteline e. relatiivne füüsikaline suurus. Inertsiaalsüsteemideks nimetatakse taustsüsteeme, mis on seotud kiirenduseta s.o. üksteise suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate kehade e. vaatlejatega. Inertsiaalsüsteemis paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null. Relatevistlik kiiruste liitumisseadus rõhutab piirkiiruse c saavutamatuse nõuet. Kui üks keha liigub ühes taustsüsteemis sirgjooneliselt kiirusega v1 ja süsteem ise kiirusega v2, siis keha kiirus u juhul v1 = c on c. Knemaatiline tegur näitab aja aeglustumist. Kui kiirus kasvab, kasvab ka piiramatult. Aja aeglustumiseks e. dilatatsiooniks nimetatakse nähtust, mille tõttu igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Omaaeg t0 korrutatud kinemaatilise teguriga annab ajavahemiku t, mis suureneb. Pikkuse suhtelisus e. kontraktsioon e
iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda. Sellepärast on kiirus mehhaanikas vektoriaalne suurus, mis on iseloomustatav kolme koordinaadiga. Sirgjoonelise liikumise puhul võib piirduda ühe koordinaadiga, nagu tegemist oleks skalaariga. Et liikumise kiirus üldjuhul muutub, siis iseloomustatakse seda kas keskmise kiiruse või hetkkiiruse kaudu. Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse
jõule, mis püüab keha kiirendada. Massi ühik on kilogramm. Mass on skalaar. Järelikult kiirendus ja jõud on samasuunalised. Jõu ühik on njuuton: 1 N = 1 kg m/s2. Märkused: · Newtoni II seadus kehtib vaid välisjõu mõjumisel. Keha (süsteemi) osade vahel mõjuvad jõud ei saa muuta keha (süsteemi) liikumise olekut · Newtoni II seadus kehtib vaid siis, kui mass ei muutu · Newtoni II seadus kehtib vaid inertsiaalses taustsüsteemis Keha kaal on jõud, millega Maa tõmbab seda keha enda poole. Maa asemel võib olla ka mõni teine suur (taeva)keha. Oluline on see, et protsessi vaadeldakse Maale või teisele taevakehale küllalt lähedal. Keha kaal on võrdeline keha massiga, kusjuures võrdeteguriks on raskuskiirendus P = m g , kus g = 9.81 m/s2 ja g on suunatud alla, so Maa poole. Järelikult on ka keha kaal suunatud alla. Kaalu ja massi vahel on kaks olulist erinevust: · Kaal on vektor, mass on skalaar
F Rõhk p= S m1 ∙m 2 M ∙m Gravitatsioonijõud F=G∙ ; F=G , kus R on planeedi r ∙r (R+ h)(R+h) raadius ning h on keha kõrgus maapinnast. M Raskuskiirendus g=G ( R+h)( R+ h) Inertsjõud mitteinertsiaalses taustsüsteemis F=−ma ( taustsüsteemi kiirendus ) Keha kaal (üldine) p =mg Liikumine liftis: Kui lift seisab paigal, siis kaal: p = mg Kui lift liigub üles, siis kaal: p = m(g+a) – ülekoormusel Kui lift liigub alla, siis kaal: p = m(g-a) – alakoormusel Kesktõmbejõud: F=an ∙ m v∙ v Tsentrifugaaljõud: F= ∙m r Hõõrdejõud: F=μ∙ F (kokkusuruv) DEFORMATSIOON
Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirlemine ümber päikese .. 2.geograafilised =>mandrite ja ookeanite paigutus geograafilised tegurid määrab ära asukoht. mandrite ja ookeanide paigutus Ilma tunused sademed ; tuulekiirus , rõhkond , tuulesuund Temperatuur õhuniiskus Rõhkkond Tuule suund sademed (Hulk) tuule kiirusuw otsekiirgus mis on nende erinevas .. Hajuskiirgus Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud on "jõud", mis näiliselt mõjub liikuvale kehale pöörlevas taustsüsteemis. Coriolisi jõudu saab selgitada nelja füüsikalise printsiibi kaudu Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoon (inglise monsoon) on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Läänetuuled on püsivad tuuled, mis on ülekaalus parasvöötmes. Nad puhuvad põhja- ja lõunapoolkera troopika piirkondadest, kus kujunebkõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kus kujuneb madalrõhuala
Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on Leiame seose nende koordinaatide vahel, eeldusel, et aeg kulgeb ühteviisi mõlemas taustsüsteemis st . Aega lim
Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed) Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumisest Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise alaliik. Ta on alati kiirendusega liikumine Kinemaatika põhisuurused on kiirus ja kiirendus Punktmass – nt: auto parklas, mitte mootor ja rool eraldi Liikumisseadus Võrrand, mis võimaldab mistahes ajahetkel määrata keha asukohta antud taustsüsteemis. Ringjooneline liikumine Ühtlase ringliikumise korral kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund Ringliikumine oa alati kiirendusega liikumine Ringliikumise kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti poole 3. DÜNAAMIKA Dünaamika on mehaanika haru, mis uurib liikumist lähtudes liikumise põhjustest Keha kiiruse muutumise põhjustab teise keha mõju ehk jõud Newtoni seadused
jäävuse seaduse pikemalt ja täpsemalt. Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv.Sageli aetakse Impulsi jäävuse seadust sassi impulssmomendi seadusega,impulssmomendi seadus väidab väidab, et kui jõumoment puudub, siis impulsimoment ehk pöörlemishulk ei muutu. Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: LO , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektoriline impulsi momendi jäävuse seadus. (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Kokkuvõtte:Liikumishulga jäävuse seaduse kasutamine on möödapääsmatu misthaes kehade vastastikuse mõju uurimisel.Selle abil saab arvutada kokkupõrkavate
soodusta Eesti liikumist Euroopa integratsiooni suunas, pigem vastupidi, väljaöeldud soovide ja mõneti ka vastava toimetamise kiuste nihutavad meid koguni Euroopast eemale. Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad. Esiteks Eestis on demograafiline seisund ilmselgelt halvem kui teistes sama demograafilise arenguetapiga riikides. Teiseks, rahvastikutrend näitab samas taustsüsteemis üldisest hälbivat ja seejuures negatiivset suunda. Käesoleval ajal saab välja tuua vähemalt neli Eesti rahvastiku taastearengu aspekti. 1. Rahva tervis ja suremus Esimese sõjajärgse rahvaloenduse andmetele (1959) toetuv elutabel, hiljem ÜRO meetodil ümberarvutatud, fikseerib keskmise eluea meestel ja naistel vastavalt 64,3 ja 71,6 eluaastat. Nimetatud ajani oli suremuse langus ja eluea tõus Eestis igati võrreldav samalaadse trendiga Põhja- ja Lääne-Euroopas
sirgjooneliselt. Keha on tasakaalus siis, kui sellele rakendatud jõudude resultant ja nende jõudude momentide summa mis tahes pöörlemistelje suhtes võrduvad nulliga. Intertsiaalne taustsüsteem- taustsüsteem, kus ehtivad Newtoni seadused, kas on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Maa peaaegu, sest ta pöörleb. Mitteintertsiaalne taustsüsteem- ei kehti Newtoni seadused, kiirendusega liikuvad taustsüsteemid. Inertsijõud- kujutletav jõud, mis mõjub kiirendusega liikuvas taustsüsteemis mõjuvale kehale. Suund on kiirendusega vastupidine. Coriolisi jõud maal- maa peal avaldub selles, et põhja poolkeral piki meridiaani suunduvatel jõgedel on parem kallas rohkem uhutud, parem kallas on järsem. Tänu sellele jõule valitseb Eestis edela-ja läänetuuled.
tõene 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kiirusega, mis võrdub 300000 km/s (valguse kiirus on maa suhtes kõikides suundades ühesugune) 4. Kui keha liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis keha mass on suurem kui kehaga seotud taustsüsteemis 5. Kui objekt liigub valguse kiirusele lähedase kiirusega, siis objektiga mitteseotud taustsüsteemis objekti pikkus on väiksem kui objektiga seotud taustsüsteemis 6. Kas on õige väide: liikuva objekti kuju sõltub taustsüsteemist? Tõene 7. Kas on õige väide: sündmuste samaaegsus on suhteline? Tõene 8. Milline seos väljendab massi ja energia ekvivalentsust? E = mc2 9. Aegruumil on 4 mõõdet 10
liikumise põhjuseks. Näiteks saab kinemaatikaseaduste abil arvutada, kui kõrgele lendab otse üles visatud kivi. Selleks kasutatakse liikumisvõrrandeid. Kinemaatika üheks põhimõisteks ja põhiliseks suuruseks on aeg (). See koosneb hetkedest. Kinemaatika jaguneb ja deformeeruva keskkonna kinemaatikaks. Kinemaatikas ei ole aksioome ning rajaneb geomeetria aksioomidele. Aeg mehaanikas on pidevalt ja ühtlaselt muutuv skalaarne suurus, mis ei sõltu üheski ruumipunktis ega üheski taustsüsteemis keha liikumisest. Aeg on sõltumatu muutuja. Kõiki teisi muutuvaid suursi vaadeldakse aja funktsioonidena. on alati aja lugemise algus. Jäiga keha kinemaatika Jäiga keha kinemaatikas (ja punktmassi kinemaatikas) kasutatavate põhiliste suuruste seas on teepikkus s (nihe), kiirus v ja kiirendus a, nurkkiirus ja nurkkiirendus. Põhimõistete seas on trajektoori mõiste. Kõik need põhinevad kehade või punktmasside võimalikest asukohtadest kui punktidest koosneva ruumi mõistel
Eesti rahvastikuprotsesse on vaadeldud nende rahvaste ja riikide kontekstis, kellega oleme demograafilise arengu ajastuselt võrreldavad. Ebasoovitavaks saab siis määratleda niisugust olukorda, mis vastab vähemalt ühele, aga soovitavalt mõlemale alljärgnevale kriteeriumile. Esiteks, teatud demograafiline seisund Eestis on ilmselgelt halvem kui teistes sama demograafilise arenguetapiga riikides. Teiseks, rahvastikutrend näitab samas taustsüsteemis üldisest hälbivat ja seejuures negatiivset suunda. Loo 2008 2 Loo Keskkool Rahva tervis ja suremus Tervist või selle puudumist saab mõõta mitut moodi. Kindlaks mõõdupuuks on suremusolukord ja trend. Inimese surm on üks väheseid absoluutseid asju meie suhtelises maailmas, ja see sündmus kajastab inimese tervise lõplikku kadumist
Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist , kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustasüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemis suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise kiirus
17.Massi ja kiiruse seos.Mida see valem näitab? Impulss – ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis ning iseloomustab keha liikumist. p=mv 18.Energia jäävuse seadus on jäävusseadus füüsikas, mis väidab, et energia on jääv. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.19.Üldrelatiivsusteooria põhitõed. /3/ *pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis * aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge, vaid kõver joon.* Mass kõverdab ruumi ja valguskiir järgib seda kõverust. 20.Mis toimub keha pikkusega ja massiga kui ta liigub kiiremini kui valguse kiirus? Mass tõuseb
ringjooneliseks jne. Looduses esineb sirgjoonelist liikumist harva, tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. Trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul nimetatakse teepikkuseks. Näiteks kahurist tulistatud kuuli trajektoor vaakumis on raskusjõu mõjul parabooli kujuga. Liikumise suhtelisus Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Liikumise kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning
annaabi.ee 
