Udmurtide arvukus viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Udmurdi keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma. Lähimad sugulaskeeled on permikomi ja komi keel. Erinevused udmurdi ja komi keele vahel on umbes sama suured kui eesti ja soome keele vahel. Murdeerinevused põhja- ja lõunaudmurtide vahel on suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida on täiendatud mõnede lisamärkidega. Kirjakeel hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ühtse standardiseeritud kirjakeeleni jõuti 1920. aastail. Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Lisaks maakoolidele õpetatakse udmurdi keelt õppeainena nüüd ka osades linnakoolides. Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudised
Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda, saates Liivimaale väe endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel. Ivan IV katsed luua Liivimaale
tegevuse juhtimiseks vajalikud ametimehed. Veetse valis ka vürsti, kelle võim oli piiratud. Vürstiga sõlmiti leping ja tal tuli anda veetse ees vanne. Novgorodi elus etendasid tähtsat osa käsitöölised ja kaupmehed. Linnas asusid Gooti ja Saksa kaubahoov omalaadsed hansakaupmeeste esindused. 2. Selgita Moskva esiletõusu Ivan I ja Ivan III ajal lk. 144145 Ivan I oli kaval poliitik, kes oskas rahvalt makse nõuda ning Moskva piire nihutada. Ivan I tegi koostööd tatarlastega, tema väljapaistvad teod toimusid venelaste arvel. Ivan III seadis oma põhieesmärgiks vene alade ühendamise. Ivan III vallutas kahe sõjakäiguga Novgorodi, liitis Moskva külje alla teises iseseisvad vürstiriigid. 3)Iseloomusta Jan Husi seisukohti. Hus ründas eelkõige katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades suureks kuritarvituseks simooniat ja ebaõiglaseks võtta eraldi tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalitluste eest
nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Katariina rajas hiilgava õukonna, mida imetleti ka väljaspool Venemaad. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedust. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati. Suurima ettevõtmisena tuntakse saksa talupoegade paigutamist Volga kallastele. 5 Huvitavaid fakte Katariina suri oma voodis rabanduse tagajärjel, teadvudele tulemata. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult
Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Katariina II isiklik elu Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (17621813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli
Monomahh. 1237. aastal tungis Venemaale mongoolide tatarlaste väed. 1252.aastal sai Vladimir suurvürsti jarlõki endale ja vürstiks sai Aleksander. Moskva tugevnemine 14. sajandil Moskva vürst asus võitlema suurvürsti jarlõki pärast. Ivan(I) Kalita sai suurvürstiks. 14.sajandil kõige suuremaks konkurentsiks sai Leedu suurvürstiriik. Leedu vürst püüdis Moskvat vallutada kuid see ei õnnestunud. Võitlus tatarlastega 1380.aastal võimule pääsenud väepealik Mamai, Moskva oli vallutatud Ivan III valitsemiseaeg (14621505) Ivan III valmistus Novgorodi alistamiseks, mis tal ka õnnestus. 1480.aastal saabus suur tatarlaste vägi Venemaale. Kiri ja õigeusk muutus Vene riigile tähtsaks Kujunes välja vene ungari ja valgevene rahvused Kirik ja õigeusk olid aegade jooksul saanud vene rahvale oluliseks. 1439.aastal võttis Firenze kirikukogu vastu
aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Isiklikku Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli
Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Türgi sõja (1768-1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (1787-1791) andis Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni. Venemaa
Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. 7 Katariina II ja Eesti 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil. Esimese vastuvõtu organiseerisid Eestimaa
Olulised olid ka käsitöölised, kaupmehed. Venemaale kuulusid Põhja-Vm laialdased maavaldused, kus elasidväiksemad soome-ugri rahvad, nende toodetu müüdi kallilt maha, mille abil Novogrod rikastus. Moskva nimetamine 1147. moskvas kakeldi jarlõki parst, kuid Ivan Kalita sai suurvürstiks. Tegi koostööd tatarlaste vene rahvaga. Ivani järglane Dimitri oli väljapaistvaim. Leedu oli Venemaa suurim koknurent.Võitused tatarlastega aastal 1380, kasvatades moskva autoriteeti, kuid moskva vallutati. IvanIII vene alade ühendamine põhieesmärk. vallutas Novgorodi.1480 oldi Ugra jõeääres ja oodeti võitlust, kuid keegi ei julgenud esimest sammu teha, tatarlaased alistusid(mongoli-tatari ikke löpp). vana-vene riigis kujunes väljaa kolm rahvust1)venelased2)ukraina3)valgevenelased. kirik ja õigeusk olid olulised.metropoliid-kõrgeim juht õigeusu kirikus. "jutustus Vladimiri vürstidest" kinnitasVladimiri olemasolekust,
Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar, küsitavalt veel kaks vallastütart kahe armukesega. Nimetatavaid soosikuid: Grigori Potjomkin, Platon Zubov.
aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal kaotati Läänemereprovintside iseseisvus, mille Paul I võimule tulles taastas. Sõdades türklaste ja tatarlastega võitis Venemaa Lõuna-Ukraina ja Krimmi. Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevits
Suurimad ja võimsamad neist olid Novgorod ja Moskva. Novgorod oli üks esimesi tekkinud linnu, seal arenesid jõudsalt käsitöö ja kaubandus- ühendus Lääne- Euroopaga. Novgorod paistis silma üsna demokraatliku valitsemiskorraga- Veetse ehk rahvakoosolek. "koloniaalimpeerium", hansalinn. Moskvat mainiti esmakordselt 1147.a. 14.saj Vürst Ivan (I) Kalita võitis Kuldhordi poolehoiu- hakkas koguma makse kogu Venemaalt. Tõusis esile kavalusega, jättes osa rahasid endale. Tegi tatarlastega koostööd. Hiljem Ivan III purustas tatarlased ja ühendas venemaa, Novgorod oli siis suurim linn. Ivan (IV) Julm(1530-1584) 1547 vene tsaariks. Uus valitsuorgan- Valitud Raada. Saadikute maja. Maakogu. 1550a- "Tsaari Koodeks". Uus teenistusaadel- opritsnikud- kogu venemaal piiramatu võim- TERROR. Venemaa tuumikalad. Vaesemad alad e zemstsina Välispoliitika- võitlused tatarlastega -> khaaniriigi vallutamine, Läänes- Liivimaa vallutamine, suur rünnak ka Siberile.
oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi ja seega oli kogu Volga veetee kuni Kaspia mereni vene võimu all. Lääne pool oli Ivani sihiks Liivimaa. Jan
pp suhtes oli tingitud Sks ordu sise ja välpol raskustest. 1492 Kirckholmi leping pandi uuesti kehtima-linn langes Ordu ja pp kaksikvõimu alla. Ordum Bernd von der Borch saavutas pp Silvesteri üle võidu, 1479 Silvester ka suri. Borchi ettevalmistused sõjaks Pihkv vastu. 1480 algul tungiti Pihkva aladele, Pihkva sai Moskvast abi> venelaste vägi Trtu pk-a, vallutati Kastre knts ja naasti Pihkvasse 1480 suvel Borchi uus katse jäi tulemustetavenelased sel ajal tatarlastega sõjas) 1481 veeb Moskva, Pihkva, Novgorodi väed Liivimaale, märtsis langes Viljandi, linnust ei suudetud vallutada. 1481 sept Moskva suurvürst Joann III Novgorodis ja Pihkvas sõlmiti Liivimaaga 10 aastaks Liivim-l jätkusid isetülid Ordu,pp ja Riia vahel. 1492 suvel ehitavad venelased otse Narva ordulinnuse vastu jõe paremale kaldale Ivangorodi(Ivan III) 1493 uus vaherahu 10 aastaks Pärast Moskva ja Leedu suurvürsti Aleksandriga sõlmitud rahu- ja liidulepingut 1494 algul,
Ka sõna ,,kirjandus" ei olnud varem olemas. 1870. jõuti kaasaegse soome keele perioodini. Korraldati sõnause ja ilukirjandusvõistlusi. Sealt tulid ka Soome ärielu loomise ja parteide ideed. Fennomaanide ideid avaldas oma ajalehes Snellmann. Tema õhutusel sündis soomekeelne rahvuskirjandus. Rootsikeelsed ei soosinud seda. 1850 tuli tsensuuri keel, mis keelas trükkida soomekeelset kirjandust peale usuteemaliste teoste. Sel ajal räägiti ka seda, et soomlased on tatarlastega suguluses ja väga metsikud, aasia rassi osa. Sellepärast pidavat haridustase olema halb. Seda propageeriti eelkõige reisikirjade kaudu. Freudenthal- asutas soomerootsi partei, mis oli väga intellektuaalne. Ta ise oli lingvist ja uuris rootsi murdeid Rootsis ja lähimaades. Miroslov Hrochi rahvuse tekke kolmejärguline mudel: 1) Enda valdusesse võetakse rahvuslik minevik ja sellega seotud kultuuri käsitletakse kui ajaloolist tõde. See algas noore Topeliuse ajal
olemast Euroopa viimane paganlik paaria. Poola ja Leedu sõlmisid 1385 Krevo uniooni ning, loomata küll ühist riiki, olid edaspidi tihedas liidus. Kõige olulisem oli aga Moskva suurvürstiriigi esilekerkimine laguneva Kuldhordi rusudel. Moskva allutas endale järk-järgult kogu tollase Venemaa, 1478. aastal ka Novgorodi feodaalvabariigi. Vana-Liivimaal sellest vajalikke järeldusi ei tehtud ja 1480. aastal, mil Moskva suurvürst Ivan III oli seotud sõjaga tatarlastega, leiti olevat õige aeg Pihkvat rünnata. Vastuseks tungisid Moskva väed 1481. aastal Eestisse ja laastasid siin tõsisemat vastupanu leidmata. Hirmutavaid märke tuli aina juurde: 1492 rajasid venelased otse Narva vastu Ivangorodi kindluse, 1494 suleti suurvürsti käsul Novgorodis Hansa kaubakontor ja algas pikaajaline kaubandus-sõda. Samal 1494. aastal sai Liivimaa Ordu ordumeistriks Narvas sündinud
omavahel kuni 17.saj-ni). Poola vaenu asemel, Poola ja Saksimaaga koostöö. Moskva-Leedu sõda, mitmed tegurid: 1) Leedu oli konglomeraat erinevatest vürstkondadest (mõned V-V dünastiatest, mõned Leedu omadest). Piirialadel balanseerivad. Vastuolusid suur- ja pisivürstiriikide vahel; sisemisi pärimistülisid ära kasutades, Mosvka võttis üle idapoolsetest Leedu Suurv.riigi aladelt. Võimalus oma territooriume laiendada (pisivürstidel, omavaheline võitlus). 2) suhted tatarlastega. Krimmi Khaaniriigi ja suure Hordiga. Tehakse ühe või teise khaaniga koostööd. Tihti Leedu ja Khaaniriik jms. Mõnikord Leedu-Moskva konfliktides tataritega suhteid, kes kus kellega. Al 15.saj lõpus Moskva pool idee piiripärandist. Kui Moskva suurvürst kunagise Kiievi suurvürsti pärija, kuidas ss Leedu saab pärija olla ? Pretendeeritakse Kiievile (Moskva). Tõenäoliselt I-d võimalikud variandid loodud fiktiivsetest aj. tekstidest,
võim oli parem kui tatarlaste võim. Ta ühendas Leeduga Valge-Vene, Polotski vürstiriigi ja Ukraina alad. Suutis säilitada paganliku usku. Gediminas suri 1341. aastal lahingus ristirüütlitega. Algirdas ja Kestutis (1345-1377) - Gediminase pojad. Algirdas oli aastatel 1345- 1377 Leedu suurvürstiriigi valitseja, Kestutis oli kaasvalitseja. Kestutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa ordu vastu. Algirdas valitses riigi idaosa ja sõdis lõunas tatarlastega. Algirdas lõi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni (50 miili Moskvast). Üks Euroopa suurimaid riike. Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist toetades Tveri vürste ja korraldas 3 sõjakäiku Moskva vastu. 1370. aastal sai lüüa Saksa ordult. Aastal 1377 kui Algirdas suri sai Kestutis suurvürstiks. Suurvürst Jogaila - 1377-1381/1382-1401 oli Leedu suurvürst ja Poola kuningas 1386-1434. Pärines gedimiinide seast, panu aluse Jagelloonide dünastiale, mis
Keskpärane valitseja. Isikupäratud vürstid, kes polnud ei kangelased ega kõlbelisemad. Iseloomulik, et selle aja vürstid ja perekonnad küllaltki üksmeelsed. Vennad omavahel ei võidelnud võimu pärast, kes suurvürstiks saanud, seda toetati. Ühtekuuluvus tunnet vaja, kuna Moskva vürstid avalikult Kuldhordi käsilased, seetõttu oli neil teiste vürstide näol kogu aeg tõsised vastased. Vassili Klutsevski arutanud Moskva vürstide probleemi üle, leidnud et kummaline, miks liit tatarlastega? Moskva vürstide tugi sel ajal seisnes Kuldhordis. Teeniti sageli Kuldhordis. Moskva sõjavägi võttis väga palju just Kuldhordist üle nii relvi kui sõjataktikat. Vene vägi palju ülevõtnud just sõjalist õpetust. See üks põhjus, miks Moskva sellist edumaad teiste vürstiriikide ees saavutas? Hiljem see kogu Venemaa sõjaväele kandunud tänu Moskva laienemisele. 16. sajandil idast relvastust ja kombeid ka Eestis. Ivan II vanim poeg Dimitri. Dimitri Donskoi suri 1389
moodustas uue valitsemisorgani Valitud Raada, sinna kuuluvad isikud valis tsaar ise, algul juhtisid seda metropoliit Makari ja ülempreester Silvester, tegelikud juhid olid Aleksei Adasev ja Andrei Kurbski; loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja; Maakogu; õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550 "Tsaari koodeks" raskemate kuritegude ja korduva seaduserikkumise eest surmanuhtlus, väiksemate eest nuudikoobid, süü kindlakstegemiseks piinamine. Võitlused tatarlastega, sõjakäik Kaasani vastu, alles kolmandal sõjakäigul vallutati, vallutati Astrahani riik, läänes sihiks Liivimaa, 1558 alustas Liivi sõda, Liivi orduriigi lagunemine Saare-Lääne piiskopkond Taanile, Tallinn, Harju-, Viru- ja Järvamaa Rootsile, katsed luua Liivimaale vasallriiki nurjusid. Rünnak Siberile, vallutust ei põlistatud. Algul tarvitas Ivan võimu mõistlikult, pärast ta naise Anastassia surma andus ta joomisele ja liiderdamisele,
1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes. Läänemere äärsed riigid olid kiire arengu teel( Rootsi, Taani). Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal. Venemaa 16 saj keskpaigas Esile hakkab kerkima Moskva vürstiriik. Moskvast saab Vene õigeusu keskus. 14 saj alguses on see selgelt nähtav. Vene alasid hakatakse koguma Moskva vürsti võimu alla. Võitlus tatarlastega. Moskva vürstiriik hakkab koguma alasid, mis enne olid tatarlastel. Ivan III 1562-1565 ajal eriti agressiivne. Seda pol jätkab tema poeg Vassili III. Viib Venemaa kogumise lõpuni. Venemaa=Moskva. Liikumine Läänemere suunas. Pihkva ja Novgorod ei tahtnud Venemaale alluda. 1471 tungitakse Novgrodi. 1479 ametlikult Novgorod Moskva koosseisus. 1492 jõutakse Soome lahe kaldale. 1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510. 1514 Smolensk. Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa
ning sellest ajast sattusid handid tihedamasse kontakti venelastega. Handi nn vürstid2 tehti vene vasallideks ja 17. sajandil kaotasid nad täielikult sõltumatuse. Hantidelt hakati koguma jassakki orava- ja sooblinahkades. Seda tasuti esialgu handi ,,vürstide" vahendusel, hiljem maksti otse vene ametnikele. 18. sajandi algul toimus hantide vägivaldne ristimine. Lõunapoolsetel aladel olid vene mõjud tugevamad kui põhjas ja idas. Irtõsi ja Konda handid assimileeriti venelastega ja tatarlastega suurel määral 20. sajandi alguseks. 1930. aastatel kannatasid handid nagu teisedki Lääne-Siberi põlisrahvad kollektiviseerimise all, mille käigus jõukamad inimesed, nn kulakud jäeti oma varast ilma ning samaanid vangistati või tapeti. Lapsi hakati saatma vastu vanemate tahtmist internaatkoolidesse, kus õppetöö toimus valdavalt vene keeles. Sellised nõukogude võimu
annaabi.ee 
