Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moo...
väliskihid takistavad kiirguse pääsemist Maailmaruumi. Seetõttu me Tähte veel ei näe. IV etapp- Kui tepmeratuur on tõusnud 10 milj°C ja algavad termotuuma reaktsioonid, siis täht süttib (plahvatab) ja paiskab endast eemale külma gaasipilve, millest hiljem võivad tekkida planeedid. Kuidas lõppeb Tähe areng? Tähe edaspidine areng sõltub tähe massist. Suurte tähtede (m) areng on kiirem, väikeste tähtede areng on aeglasem. I Päikesest 100x suurema massiga tähtedel ei teki tasakaaluseisundit ja nad plahvatavad vesiniktähtedena. II 10x Päikesest väiksema massiga tähed ei süttigi ja ei saavuta vajalikku 10milj°C ja neid nim. Pruunideks kääbusteks. (nt. Jupiter- tähte temast ei teki) III Päikesest 5-10x suurema massiga tähed, plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti, mis paisuvad ja nendest tekivad udukogud (krabiudukogu) 3 PÄIKESE ARENG (Päikese evolutsioon õp. lk.71 joonis) Päike on jõudnud peajadale
S. Freudi käsitlus inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse. TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD Tung = kui inimese organismis on puudu mingi vajalik asi (nt. vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti tasakaalu poole, seda tasakaaluseisundit nim. homöostaasiks. Selle teooriaga saab seletada paljusid asju käitumises, aga sellega on väga raske seletada nt. uudishimu inimesel on kalduvus uudishimu suurendada, mitte püüda saada tasakaalu. Samuti on raske seletada adrenaliinijanu osa inimesi üritavad kogeda veel ekstreemsemaid olukordi. AJENDITE TEOORIA Ajend = mingi väline tegur, mis ,,tõmbab" enda poole, paneb inimest tegutsema. (N: inimene sööb suure prae, supi ja salati, aga tahab ikka magustoitu
23.Vastandprotsessid Need protsessiod on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani.Vastand protsessid võivad toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. 24.Homöostaas Homöostaatilise seisundi regulastioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitad ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit(homöostaasi) 25.A.Maslow püramiid Teoreetiline vajaduste areng Tagasi põhivajduste juurde Eneseteostusvajadus Tunnustusvajadus Armastus- ja kuuluvusvajadus Kaitstusvajadus(inimesel on tarvis turvalisust)
kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. ( Vikipeedia.ee , 2012) Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. ( Jaak Jaaniste,1998)
Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani (2: 128). See protsess võib toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Kusjuures kestab see kauem kui meeldiv tunne. 6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit ehk homöostaasi. Niisugused olukorrad seonduvad näiteks janu või näljatundega (vt joonist 1). Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Kui inimene tajub häirivat pinget, on ta sunnitud tegutsema nii, et organismi füsioloogiline tasakaalustatus taastuks (2: 129). Joonis 1. Janu 7 3
Algavad muutused kutsub esile reaktsiooni käigus tekkiv heelium, mis koguneb tähe keskmesse ja jätkates kokkutõmbumist, moodustab väga tiheda tuuma. Selle pinnal "põlev" vesinik on kaotanud võimaluse oma temperatuuri reguleerida -- tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. Järjest tugevnev kiirgus suurendab siserõhku, mis sunnib põlevkihist kõrgemal asuva täheosa paisuma. Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas.
Ei oska ette ennustada. Erinevad rannikutüübid Eesti rannajoonel sõltuvad: varasemast reljeefist ja tektoonikast, kivimite ja setete omadustest ning keskkonnamuutustest. Seepärast võivad nad põhjustada randade muutusi, mis jäävad püsima aastakümneteks (-sadadeks) või ei taastu olukord üldse. Tagajärjed: randade arengus ühekordselt toimuvad muutused on nii suured, et loodus ise enne järgmist erakordset perioodi ei suuda taastada varasemat tasakaaluseisundit. Randade looduslik areng toimub nagu stressi tingimustes, esinevad tüsistused. Randlate nüüdisareng toimubki hüppeliselt, milleks on vajalik intensiivseks arenguks soodsate tingimuste kokkulangemine - ekstreemsete perioodide kujunemine, mille moodustavad: erakordselt tugevatest tuultest põhjustatud tormilainetus, tugevate tormituultega kaasnev ajutine väga kõrge mereveetase, mis
tööd, halba töökorraldust ja pikaajalist töötamist üksinda. Nende tegurite mõjud võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Psüühilisi muutusi võib nimetada ka tööstressiks. (Tööinspektsioon 13.03.2011) Stressi võib defineerida kui häiret inimese vaimses, emotsionaalses või füüsilises heaolus. Stressiseisund tekib reaktsioonina ohumärkidele, mis häirib inimese organismi tasakaaluseisundit ja tekitab organismil vajaduse oma bioloogilisi ja psüühilisi jõuvarusid kasutada. (Seilenthal 2002: 7) Tööstress ilmneb, kui töökeskkonna nõudmised ületavad töötajate võimeid. Kui nõudmisi ja pingeid saab liiga palju ning puudub võimalus situatsiooni kontrollida, võib avalduda see stressina. Tööstressi tagajärjel võib tekkida depressioon, rahutus, närvilisus ja väsimus. Samuti põhjustab tööstress häireid tootlikkuses, loome- ja konkurentsivõimes
jalamile. Ka päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalainetega varustada. See tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise. Toitaineid lahkub rohkem, kui neid juurde tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes ja vulkaanide tuhal. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu aastaid. Ootamatu geoloogiline tegevus, nt mandrijää tekkimine
Algavad muutused kutsub esile reaktsiooni käigus tekkiv heelium, mis koguneb tähe keskmesse ja jätkates kokkutõmbumist, moodustab väga tiheda tuuma. Selle pinnal "põlev" vesinik on kaotanud võimaluse oma temperatuuri reguleerida -- tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. Järjest tugevnev kiirgus suurendab siserõhku, mis sunnib põlevkihist kõrgemal asuva täheosa paisuma. Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. Kui sinna jõuab kunagi
Jääb üle C. 4. Kõrgsoos ehk rabas: A. Seotakse süsinikku rohkem kui hingamisel vabaneb? B. Seotakse süsinikku sama palju kui hingamisel vabaneb? C. Seotakse süsinikku vähem kui hingamisel vabaneb? Kuna rabas süsinik ladestub, peab fotosüntees ületama hingamise. Õige on A. 5. Kas saarte biogeograafia teoorias vaadeldakse liigirikkust saarel kui: A. Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti? B. Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit? C. Konkurentsitasakaalu seisundit? D. Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit? MacArthuri ja Wilsoni teoorias vaadeldakse saare liigirikkust kui sisserände ja väljasuremise tasakaalu. Õige on B. 6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D. deem – panmiktiline populatsioon. Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar. 7
Kontakti liigid jagnuevad kaheks: mehaaniline kontakt, mida näen lehelt ning teiselt poolt sisemised kontaktioskused (psühholoogiline kohalolek, sisemiste tegevuste katkestamiseoskus, minapiiride tunnetamine ja realiseerimiseoskus, kontakt oma enda tunnetega, vastutus nende eest, töö iseenda ja parteriga). Üldiselt inimene üritab oma tasakaalusesundit hoida (ei taha teisega suhelda, tahetakse oma mõtet säilitada), kuid kontakt eeldab, et tasakaaluseisundit kõigutatakse. Vastupanu tähendab seda, et ei laskuta kontakti. Introjektsioon (sissekujutamine), projekstiooni (eeldamine), retroflektsioon (tahapoole painutus, endasse), konfluents (koosvoolamine, kokkusulmaine) , defektsioon (vajumine, kõrvale kallutamine). 1. Üks osa keskkonnast võetakse enda osaks. Tihti endale teadvustamata oleme endale omastanud kellegi teise hoiakud, seisukohad, käitumise ning meile tundub, et need on meie enda omad
tasakaaluks piisav tugevus ja jäikus) liigub ühtlaselt sirgjooneliselt) NB! Kõik tasakaaluseisundid ei ole usaldatavad Juhuslik häiring = väike jõud, mis tekitab varda tühise hälbe tasakaaluasendist Lähtvalt süsteemi käitumisest juhusliku häiringu FH toimel eristatakse kolme võimalikku tasakaaluseisundit (Joon. 13.1): Stabiilne seisund = Indiferentne seisund = Labiilne seisund = häiringu lõppedes häiringu lõppedes jääb häiringu toimel taastub süsteemi algne süsteem uude süsteem kaotab tasakaaluasend (tekkinud tasakaaluasendisse tasakaalu (tekib kohe
ta astenosfääri poolt erinevale kõrgusele surutud. Näiteks mäestikud on paksenenud litosfäär, mis ulatub sügavamale astenosfääri kui külgnevad tasase pinnamoega madalikud. Olukord on analoogiline näiteks jäämägedega mida kõrgem jäämägi, seda sügavamale vee alla peab ta ulatuma. Isostaasia nähtus tekitab isostaatilisi liikumisi, mis on litosfääri vertikaalsed liikumised, mis tulenevad isostaatilise tasakaaluseisundi poole püüdlemisest. Tasakaaluseisundit võivad rikkuda mitmesugused tegurid. Näiteks settimise või mandrijäätumise tõttu hakkab litosfäär lisandunud massi tõttu sügavamale vajuma. Erosioon aga vastupidiselt vähendab litosfäärisamba massi ning tema all olev astenosfäär taastab aeglaselt oma kuju vähenenud massiga litosfääri kõrgemale surudes. Seetõttu võivad maapinnal paljanduda näiteksmoondekivimid, mis tekkisid 20 kilomeetri sügavusel maakoores. 9. Maa ja maakoore enamlevinud keemilised elemendid?
Kui y ei muutu, siis tema tuletis aja järgi =0, seega tasakaaluväärtus y*=b/a ; a0. Kui a=0, siis y'=b, y(t)=bt+c, integreerimise constant c=y(0) y(t)=bt+y(0). Eeldame nüüd et a0, siis lineaarse DV lahendamise valemis p=a, q=b. Leiame üldlahendi : y(t)=e-t( etbdt+c)= e-t(et b/a+c)=b/a +c*e-t .Leiame konstandi c, votes t=0,c=y(0)-y*. Seegay(t)=y*+y(0)-y* e-t .Selle valemi järgi saab leida süsteemi seisundi igal ajamomendil t, arvestades algseisundit y(0) ja tasakaaluseisundit y*. Üldjuhul võib öelda, et dünaamiline protsess on stabiilne (läheneb tasakaaluväärtusele), kui constant a0. Kui a0, on protsess ebastabiilne, y läheneb lõpmatusele. 37. Dünaamilised süsteemid (turu tasakaalu mudel) Joonis Sellel on eeldatud, et nii nõudlusfunkts qD kui ka pakkumisfunkts qS on lineaarsed. Nende argument p
Verbaalne - lause, graafiline - graafik, matemaatiline - valem. 8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus. 9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse, millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist. Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas 1 tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes. Dünaamiline uurib ka muutumist ajas kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess. 10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud,
Verbaalne - lause, graafiline - graafik, matemaatiline - valem. 8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus. 9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse, millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist. Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas 1 tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes. Dünaamiline uurib ka muutumist ajas – kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, oluline on seega ka tasakaalustumisprotsess. 10. Millised on agregeerimise head ja halvad küljed? Sellega kaasneb suur infokadu, kuna vaadeldakse ainult sektorite vahelisi transaktsioone, vaatluse alt jäävad välja investeeringud,
ühendid. Funktsioon: Ensüümid on erilise funktsiooniga valgud, sest seondavad ja muudavad keemiliselt teisi molekule katalüüsivad reaktsioone. Toimemehhanism seisneb reaktsiooni kiirust limiteeriva energeetilise barjääri alandamises, st. reaktsioon, mis ilma ensüümita oleks toimunud aeglaselt, toimud ensüümi osavõtul väga kiiresti. Ensüümid ei muuda reaktsiooni suunda, ei muuda tasakaaluseisundit vaid kiirendavad selle saabumist, ei lõhustu reaktsiooni käigus. Klassifiatsioon: 1. Oksüreduktaasid katalüüsivad redoksreaktsioone 2. Transferaasid Funktsionaalsete rühmade ülekanne 3. Hüdrolaasid katalüüsivad hüdrolüüsi 4. Lüaasid Kaksiksidemete (nt. C-C, C-O,C-N, C-S) lõhustamine 5. Isomeraasid Isomerisatsioonireaktsioonid 6. Ligaasid sünteesireaktsioonid 15
Vastandprotsessid- Need protsessid on seotud olukordadega, kui inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani. Vastandprotsess võib aga toimuda ja teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv. Homöostaatilise seisundi regulatsioon- Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit. Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Inimene tajub häirivat pinget, ta on sunnitud tegutsema, et organismi füsioloogiline tasakaaluseisund taastuks. Humanistlik lähenemine Humanistliku lähenemisviisi alusepanijaid Abraham Maslow üritas viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused ühtsesse süsteemi. Tema arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille
. protsenti: 9,1 (20/20+200)*100 33. Friktsionaalne töötus on töötus, mis on põhjustatud: ajast mis kulub uue töö otsimiseks 34. Noorukite (teismeliste) miinimumpalga alandamine toob suure tõenäosusega kaasa: suurendab kvalifitseerimata täiskasvanute töötust 35. Üks efektiivse palga teooriatest väidab, et firmad maksavad kõrgemat palka seepärast, et: töötajate tööpanuse keskmine kvaliteet tõuseb 36. Reaalpalga jäikus: takistab töö nõudlust ja pakkumist saavutama tasakaaluseisundit 37. Ettevõtte ajutine sulgemine omaniku poolt (ettevõtte administratsiooni tööseisak) on: lokaut 38. Kaks riiki, kus kollektiivlepinguga haaratud töötajate arv on kõige suurem, on Prantsusmaa, Austria 39. Kaks riiki, kus kollektiivlepinguga haaratud töötajate arv on kõige väiksem, on: Jaapan, USA 40. Sektoraalsete nihete selgitus võiks olla järgmine: Inimeste maitsete ja eelistuste muutumine toob endaga kaasa muutused hüviste nõudluses, mille
nt q=200/p 1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused Püüda saavutada max tulemus fiks ressursside juures või püüda saavutada fiks tulemus min ressursside juures. 1.9. Tasakaaluanalüüsi põhitehnikad Tasakaalu ja mittetasakaalu analüüsi põhitehnikad on staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatiline uuritakse, millisteks kujunevad süsteemi hõlmatud muutujate väärtused pärast tasakaalustumist. Võrdlev staatiline võrreldakse mudeli kahte tasakaaluseisundit ja uuritakse, kuidas muutub tasakaal mingite tingimuste muutudes. Dünaamiline uurib ka muutumist ajas: kas ja kuidas uue tasakaaluseisundini jõutakse, seega on oluline ka tasakaalustumisprotsess. 1.10. Agregeerimise head ja halvad küljed. Positiivne on see, et agregeerimine tagab ülevaatlikkuse. Negatiivne on see, et toimub suur infokadu vaatluse alt jäävad välja sektorite sisesed transaktsioonid. Probleem täpsuse ja ülevaatlikkuse vahel.
Klassikaline koolkond vastab sellele jaatavalt. Nad käsitlevad säästude ja laenuprotsendi suhet võrdelisena. Laenuprotsendi tõus stimuleerib rohkem säästma, kuna tõotab suuremat tulu tulevikus. Keynsistid seevastu seovad säästude suuruse jooksva tuluga ja eitavad säästude üksühest seost laenuprotsendiga. Investeeringud sõltuvad Keynesi arvates oodatavast nõudmisest. Neil tingimustel pole finantsturg võimeline tagama tasakaaluseisundit kogu majanduses. Turg pole alati võimeline kiiresti ja sünkroonselt koordineerima 35 omavahel sääste ja investeeringuid. Praktika on näidanud, et ettevõtete investeerimissoov ja majapidamiste säästmiskalduvuse vahe puudub seos. Majanduses puudub mehhanism, mis transformeeriks säästusoovide muutuse otse vastavateks investeerimissoovideks. Siin peitub võimalus kriisinähtudeks
Antud käsitluses sotsiaalne ruum on nimelt kvalitatiivne reaalsus, mitte ruum, mahuti kvantitatiivses, füüsikaliselt mõõdetavate karakteristikute mõttes. Kvalitatiivselt määratletud sotsiaalne ruum kujuneb, toimib ja mõjutab subjektide aktiivsust niivõrd, kui teatav inimkooslus (kultuur) mõtestab, asetab tähendusseostesse nähtusi, tegevusi, protsesse, ideid jne. Semioloogiline vaade ühiskonnale ilmselgelt ei vaja mingit ühetähenduslikku ruumi tasakaaluseisundit või harmooniat. Pigem rõhutatakse siin tähenduste paljusust, mitmekesisust ja muutuvust sõltuvalt subjekti asendist, funktsionaalsest rollist vmt ruumis. Semioloogilise ühiskonnamudeli kontekstis tuleb rääkida dünaamilisest tasakaalust kui protsessist, kui pidevast tasakaalu (harmoonia) otsimisest. Samuti tuleb siin rääkida mitte ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide, normsete seisundite paljususest
annaabi.ee 
