Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 2 Õppeaines "Puiduteadus" Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Juhendaja: Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Pundumiskiiruse määramine Kaaluda naturaalpuidust ja termotöödeldud puidust katsekehad Määrata katsekehade paksus radiaal- ja tangentsiaalsuunas
ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi. Kuid analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Suurema niiskusmahtuvuse ja aeglasema tasakaaluniiskuse taseme saavutamise tõttu on tselluvilla niiskustase sügis- ja talveperioodil madalam. See omadus alandab hallituse tekke ohtu sügisel ja kondenseerumise ohtu talvel. Kuna tselluvillaga piire sisaldab rohkem niiskust,
Puidutöötlemise õppetool Laboratoorne töö nr. 2 Õppeaines "Puiduteadus" Puidu niiskusomadused Üliõpilased: Marco Oolo , Aulis Puri, Daniel Dorch, Kristjan Ostov, Margus Laur Juhendaja: Jaan Kers Tallinn 2014 Töö eesmärk Naturaalse ja termotöödeldud puidu tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide ning niiskuse ja tugevuse vahelise sõltuvuse määramine. Töövahendid Tehnilised kaalud Nihkkaliiber Indikaatorkellad Eksikaator Katsemasin R-5 Puidust katsekehad Töö käik Tasakaaluniiskuse ja niiskusdeformatsioonide määramine Kaaluda katsekehad Mõõta katsekehade paksus ja laius Asetada katsekehad eksikaatorisse vee kohale niiskusega küllastunud õhu keskkonda
loeta keemiliselt ühenditesse seaotud vett. · Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. · Materjal paisub,pehmeneb,mureneb,soojajuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus,tasakaaluniiskus · Omadust imada niiskust übritsevast (õhu-)keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. · Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auruõhust materjali pinnal. · Kuiv materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisalduse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus · Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta. · Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet pa-des. Kümalkindlus · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunult(täisimbunult)talude lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. · vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulamist vees nimetatakse
niiskusdeformatsioonid. PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1. Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) 2. Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 3. Mida näitavad puidu aastaringi osad? 4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19
Gm materjali mass märjalt Gk materjali mass kuivalt V0 materjali ruumala koos pooridega > Materjali omadused veega immutamiselt muutuvad oluliselt. > Materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojusjuhtivus suureneb võib muutuda ka tugevus. Hügroskoopsus, tasakaaluniiskus > Omadust imada niiskust ümbritsevast (õhu) keskkonnast nimetatakse hügroskoopsuseks. > Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. > Kui materjal omandab niiske õhu käes seistes tasakaaluniiskuse aga suure veesisaldusega märg materjal kuivab sellise õhuniiskuse juures aegamööda kuni tasakaaluniiskuse saavutamiseni. Aurutihedus > Aurutihedus on materjali omdus endast auru läbi lasta. > Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pades. Külmakindlus > Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud (täisimbunult) taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist.
kahjustavad mitmesuguseid röövikud ja mädanikud, suured töötlemiskaod. · 3.Mida näitavad puidu aastaringi osad? · 3. kui vana on puit · 4.Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 4. lülipuidul on lüli ja maltspuit selgesti eristatavad ja maltspuidul lülipuit puudub. · 5.Kuidas jagunevad niiskus puidus? 5. puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. · 6.Puidu standardne niiskus? 6. 15% · 7.Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 7. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit. · 8.Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? · 8. tangensiaalsuunas · 9.Kuidas jagunevad puidu praod? 9. sisemisteks ja välimisteks · 10.Puidu kasvuvead... · 10. puidu keerdkasv, küverkasv, koonuskasv · 11.Kuidas jagunevad mädanikud põhjustavad seened? · 11. laoseened ja majaseened · 12.Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? · 12. ehituslikud ja keemilised vahendid · 13
Toores puit üle 25% (maksimaalselt 100% ja enam) Õhukuivpuit 1525% (saavutatavvälisõhuskuivatamisel). Transpordikuiv puit u 18% (selline kuivusmäär väldibtranspordikahjustusi). Tislerikuivpuit1015%. Mööblikuiv puit 610%. Taoline jaotus lähtub puidu otstarbest. Puidul on nimelt omadus imada kuivana endasse ümbritsevast õhust niiskust, märjana aga niiskust välja anda. Seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskustaseme ehk tasakaaluniiskuse. Mööbel paikneb enamasti küllalt kuiva õhuga ruumis, tisleritooted (uksed-aknad) puutuvad sageli kokku nii sise- kui ka välisõhuga. Puidu omadused ja kasutamine Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 4060%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 2030%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete
Võimalik saavutada normidele vastav soojapidav välissein AEROC iga kokkupuutuvad metallid tuleb kaitsta ilma teisi materjale kasutamata 375 mm paksusena korrosiooni eest või kasutada roostevaba terast või Ehitusprotsessis on oluline tagada tootmisprotsessis alumiiniumi poorbetooni jäänud niiskuse eemaldumine. Normaalsetes AEROC plokid tuleb eraldada hüdroisolatsiooniga ehitise oludes saavutab poorbetoon tasakaaluniiskuse esimeste osadest, milles võib esineda kapillaarne niiskuse liikumine kütteperioodide jooksul Seinakonstruktsiooni soojapidavust mõjutab ka AEROC Aurustuv ehitusaegne niiskus võib kahjustada AEROC müüritise vuukide arv. Üleminek 1-2 mm paksustele plokkidega kokku puutuvaid puitkonstruktsioone, mis tuleb
1 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks. Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Gaasitiheduse mõõtühikuks on
keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi. Kuid analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt. Suurema niiskusmahtuvuse ja aeglasema tasakaaluniiskuse taseme saavutamise tõttu on tselluvilla niiskustase sügis- ja talveperioodil madalam. See omadus alandab hallituse tekke ohtu sügisel ja kondenseerumise ohtu talvel. Kuna tselluvillaga piire sisaldab rohkem niiskust, on kevadine väljakuivamise
Mahuline veeimavus aga ei ületa 100%. HÜGROSKOOPSUS, TASAKAALUNIISKUS • Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust (vastand kuivavus). • Materjal niiskub siis kui aururõhk õhus (sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist) on suurem aururõhust materjali pinnal (sõltub tema niiskusest ja temperatuurist). Vastupidisel juhul materjal kuivab. • Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta tasakaaluniiskuse. • Seega: Materjali hügroskoopsuse mõõduks on tema tasakaaluniiskus. • Näiteks: puidu tasakaaluniiskus on 12-15%, harilikul tellisel 0,2-0,5% MATERJALIDE SORPTSIOON • Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi – õhu niiskusesisalduse vähenedes materjal kuivab. Seda nähtust nimetatakse sorptsiooniks ja sellekohast niiskust materjalis sorptsioonniiskuseks.
Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. -Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele
· Õhukuivas 15- 20% · Toakuivas 8- 13% · Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem · Standartseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitataksejust selle niiskuse juures. · Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus) · Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskuses paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3)
kasutada standarditele EN 338 ja EVS-EN 1194:2000 vastavaid saematerjali ja liimpuidu tugevusklasse). Nendes standardites esitatakse iga tugevusklassi kohta normtugevuse, -jäikuse ja -tiheduse väärtused. Saematerjali normtugevuste ja -jäikuste väärtused ning puitmaterjali tihedus määratakse standardi EVS-EN 384 meetodite kohaselt normaaltingimuste juures. Sorditud puidu normväärtused saadakse tugevuskatsetuste alusel katsekehadega, millised peavad vastama tasakaaluniiskuse olukorrale 200C temperatuuri ja 65% suhtelise niiskuse juures. See standard annab meetodi vastavate normväärtuste määramiseks visuaalselt ja/või mehaaniliselt sorteeritud puidukogumi tugevusklasside määramiseks. Visuaalset sorteerimist Eestis teostatakse standardi EVS 806:2002 "Puidu visuaalse tugevussortimise reeglid" kohaselt. Nimetatud standard koostati selliselt, et Eesti saeveskid sordiksid ehituspuidu igapäevaselt tugevusklassidesse C16 ja C24.
Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% veega ei täitu. 5) HÜGROSKOOPSUS materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab. Hügroskoopse materjali niiskuse sisaldus kõigub vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused
kohas peaks kasutama. A1-sordi männipuit on kuuse C-sordist 4-5 korda kallim. Kasutatava puidu niiskusastme valikul tuleb arvestada kahe asjaoluga: · kogu kasutatav puit peaks olema kuivatatud kambris; ka välisõhus kuivatades võib saavutada puidu niiskuse 15...20%, aga kambris kuivatamine vähendab oluliselt hilisemate seenkahjustuste riski; · puidul on omadus imada või eritada niiskust, omandades õhu niiskusele vastava tasakaaluniiskuse, seepärast peab kasutatava puidu niiskus vastama eeldatavale tasakaaluniiskusele. Eeldatav tasakaaluniiskus sõltub ruumist. Kuigi normaalseks õhuniiskuseks eluruumis peetakse 40...60%, millele vastab puidu tasakaaluniiskus 9...12%, on keskküttega ruumis õhk sageli kuivem. Seepärast peaks põrandalaua niiskus olema alla 10%, mööblikuivaks nimetatakse 6...8% niiskusega puitu. Sisevoodrilaua niiskus peaks olema alla 14%, välisvoodril alla 18% ning karkassimaterjalil alla 20%.
muutub raskemaks, kui ta endasse vett imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust Hügroskoopsus on materjali omadus endasse imeda niiskust õhust. Materjal niiskuv siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga marerjal seisab kaua püsias keskkonnas, siis ta saavutab tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjalide poorsusest ja pooride kujust (avatud või suletud poorid). Neid nimetatakse ka hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste kihtide loomiseks. gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi
PUIDUST EHITUSDETAILID Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneid. Tähtsamad puitdetailid on uksed ja aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsoonid, puitpaneelid jne. 1. Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) 2. Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 3. Mida näitavad puidu aastaringi osad? 4. Mis vahe on maltspuidul ja lülipuidul? 5. Kuidas jaguneb niiskus puidus? 6. Puidu standardne niiskus? 7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18
Termotöötluse tulemusena muutub puit pisut kõvemaks, kuigi see muutus on väga väike. Kuid ikkagi tuleks sellega arvestada töötlemismeetodi valimisel · Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga peaaegu poole võrra. Samas väheneb puidu imamisvõime, eriti küljel. Seega paraneb termotöödeldud puidul mõõtmepüsivus ning niiskusolude vaheldumisest tingitud deformatsioonid jäävad võrreldes tavalise puiduga väiksemateks. · Tasakaaluniiskuse vähenemine parandab ka termotöödeldud puidu vastupidavust ilmastikukoormusele ja seentele. Väliskasutuses on termotöödeldud puidu niiskusesisaldus umbes pool töötlemata puidu omaga võrrelduna. Termotöödeldud puidule on ultraviolettkiirguse lagundav mõju samuti väiksem kui töötlemata puidule. Teisalt aga hallistab UV-kiirgus ka termotöödeldud puidu värvitooni.
Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta
mõned peatükid eespool) Vundamendi ja pinnasel asuva põranda soojakaod arvutatakse täpsemal arvutamisel standardis EVS-EN ISO 13370:2003 "Soojuskaod.Soojusülekanne pinnasesse,Arvutusmeetodid" alusel. Eespooltoodud arvutused ei võta arvesse akende soojapidavust; Arvutused võimaldavad ligikaudselt dimensioneerida vajalikku soojustuspaksust Täpsem hindamine peaks ka arvesse võtma ka soojus-niiskus koostoime füüsikat (kastepunkti, niiskuse, sorptsiooni, tasakaaluniiskuse, niiskuse tekkimise-väljakuivamise bilansi, ehitusniiskuse jt.küsimused) Kõige paremini lahendab neid küsimusi ARVUTUSPROGRAMM Tähelepanu seejuures arvutuslike temperatuuride valiku küsimustele! 56 28 4. SOOJUSISOLEERIMISE EESMÄRGID
Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt: · toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), · poolkuiv puit (niiskust 23...30 %), · õhukuiv puit (niiskust 15...20 %), · ruumikuiv puit (niiskust 8...12 %). Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus). Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangensiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad
vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk õhus sõltud õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn. tasakaaluniiskuse. · Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks. · Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Gaasitiheduse mõõtühikuks
pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab. Hügroskoopsuse vastandmõiste ongi kuivavus. Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, õhurõhust ja õhutemperatuurist. Aururõhk materjali pinnal sõltub materjali niiskusest ja materjali temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna niiskuse muutumisele. Kui materjal seisab kaua ühesuguses (püsivas) keskkonnas, siis saavutab see tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus. See on materjali omadus lasta endast läbi vett. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. See sõltub ka sellest, kas on tegemist avatud või suletud pooridega. Veeläbilaskvuse vastandmõiste on veetihedus. 12 Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. Neid kasutatakse mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks. Gaasitihedus
Tegemist on suure poorsusega ( mahuprotsent > 40 %) ja väikse veeimavusega (≤ 5 mm) müüritise veeslahustuvaid sooli endas ladestava krohviseguga. o kui krohviproovide analüüsid ei tuvastanud veeslahustuvaid sooli, teha seinte krohvimine traditsioonilise märgmeetodil ( mitte kuivmeetodil ) kustutatud lubjakrohviga (lubi-liiv vahekorras 1/1). Lubjakrohviga krohvimisel on eriti oluline seinte tasakaaluniiskuse saavutamine. 220 o pärast seinte krohvi välja kuivamist ja karboniseerumisprotsessi lõppemist, teha värvviimistlus lubivärviga (lubjavesi segatuna 40-50 % märgkustutatud lubjataignaga). Soklikorruse ruumide ventilatsioon on otseses seoses vana hoone niiskussaneerimise terviklahendusega. Joonis 13.8 Keldri veetõke muutuva (võib tõusta kuni 0,5 m keldri põrandapinnast) pinnasevee taseme korral
annaabi.ee 
