Hooldamine kevadel. Talveks jääb 15000…20000 mesilast. Puhastuslend märtsi II poolel ilusa ilmaga. Hädapuhastuslend veebruaris. Puhastuslennu ajal õhutemperatuur vähemalt +5…10°C. Enne puhastuslendu avada lennuavad, asetada õigele kohale lennulauad, puhastada taru ümbrus lumest. Paar päeva enne puhastuslendu võetakse ära nn. mähkmed – pappalus taru põrandal, et näha kui hea on pere tervis. Kui pere vajab varasemat puhastuslendu – lennuava roojastatud ja mesilased rahutud – viiakse pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal). Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg mesilasema olemasolu – kas peres leidub igas v...
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3. Millised muudatused toimusid järgmiste talurahvaseadustega Eesti-ja Liivimaal: 1802 ja 1804 -- Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot ja vallakohtute loomine. 1816/1819 – Võeti vastu talurahva seadused E ja L-l ning kaotati p...
Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Leana Lõhmus LUIII Karjatamise mõju taimekooslusele (luhad, rannaniidud, aruniidud) Referaat aines ,,Pärandkooslused" Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Karjatamise ajaloost Eestis.................................................................................................. 4 2.Karjatamisviisid.................................................................................................................... 5 3. Karjatamiskoormus...................................................
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _____________________________...
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
