Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik; Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve; Rahvuspargid: Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu, Karula; Looduskaitsealad: Nigula, Alam-Pedja, Endla, Viidumäe. SOOVITATAVAD ÕPPEMATERJALID PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA EKSAMIKS VALMISTUMISEL Õpikud 1) Raivo Aunap, Are Kont, Ülle Liiber, Ene Saar. Loodusgeograafia põhikoolile 1. osa. AS BIT, 2002. 2) Are Kont. Loodusgeograafia põhikoolile 2. osa. AS BIT, 2003. 3) Are Kont, Jussi Jauhiainen. Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003. 4) Are Kont. Loodusgeograafia põhikoolile 4. osa. AS BIT, 2004. 5) Kalev Kukk. Geograafia põhikoolile 5. osa. Eesti ja Euroopa: rahvastik ja majandus. Euroopa riigid. AS BIT, 2004. 6) Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen Loodusgeograafia õpik 7. klassile. AS BIT, 2011. 7) Are Kont. Loodusgeograafia 9
puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem tundlik kui inimese silm". (Brian J. Ford, ,,Inimene",lk.20. ). Silm on nägemiselund ,,Silm on meeleelund, mille abis saame kujutuse ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abis saame ligikaudi 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise
Süda koosneb kojast ja vatsakesest ning vereringe on suletud. Luustikku kuuluva: koljuluud, selgroog, roided ja uimeluud. Neil on selgmine närvisüsteem nagu kõikidel selgroogsetel. Kalad on lahksugulised loomad. Viljastamine on kehaväline. (Kokkuvõte) 15 Kasutatud kirjandus: (Galileo) http://kanal2.ee/pluss/video/?id=16078 (Kala hingab lõpustega) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 92 (Kalaliigid erinevad välimuselt) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 99 (Kala välisehitus) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 88-90 (Kalad vajavad kaitset) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 103 (Kalade hingamine) http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/kala/hingamine.html
MATEMAATIKA GÜMNAASIUMILE valemid TRIGONOMEETRIA Sin x Cos Tan x x 0o 0 1 0 30o 0,5 45o 1 60o 0,5 90o 1 0 puudub VIETE'I TEOREEM ARITMEETILINE JADA kui a = 1, siis an = a1 + (n-1)d x1 + x2 = - b x1 * x2 = c TULETISED (u±v)'=u' ± v' GEOMEETRILINE n1 JADA (uv)' u'v + uv' an = a1q Hääbuv geomeetriline jada [u(v[x])]'=u'(v[x])v'[x] NEWTONI BINOOMVALEM VEKTORID KOMBINATOORIKA Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis Permutatsioonide arv Vektor =(x2-x1;y2-y1) Vektori pikkus: Kombinatsioonide arv . Skalaarkorrutis: . Kui kaks ...
suure delta enne Põhjamerre suubumist. Rotterdam – Euroopa suurim sadam Rein on laevatatav 900 km ulatuses Milleks kasutatakse Reini vett? Jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks; aedade - põldude kastmiseks; Rein on Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, raumaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). * Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal. Kasutatud materjalid GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. L. Koppel, Ü. Liiber, E. Saar. Kirjastus Studium, 2010. GEO 2. Geograafia töövihik põhikoolile. Ü. Liiber, V. Rootsmaa, L.Koppel, E. Saar, U. Vessin. Kirjastus Studium, 2010. Maailma atlas. Kaardikirjastus “ Jāņa sēta“, 2000. et.wikipedia.org elu24.ee flickr.com gabriel.ircnet.ee kuukiireneid.blogspot.com panoramio.com pilt.delfi.ee rannu.ee messewohnungen-duesseldorf.de fosterandpartners.com mannlines.ee germany.travel
1. Sissejuhatus Kalad jagunevad kolme rühma luukalad, sõõrsuud ja kõhrkalad. Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu. Luukalad on soomustega veeloomad, kes on painduva ja voolujoonelise kehaga. Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes. (Bioloogia põhikoolile I) 2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES) 2.1 Luukalade välisehitus Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses
Korallid juhan 8c klass 2010 Väiksed mõne mm pikkused polüübid, moodustavad kolooniaid. Lubi või sarvtoes. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõverrakkudega. Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow Bioloogia põhikoolile Kasutatud kirjandus ...
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Eestis Rahvastiku paiknemine Iseloomustatakse rahvastiku tiheduse näitajaga Annab ülevaate, kuidas on rahvastik riigisiseselt jaotunud Eesti rahvastik paikneb ühtlaselt, pole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud alasid Rahvastiku tihedus Eesti rahvastiku keskmine tihedus on 32 in/km2 Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 40 in/km2 LääneEuroopa riikides on rahvastiku tihedus peaaegu kõikjal üle 100 in/km2 Paiknemist mõjutavad tegurid Reljeef Veekogud Rannik Kliima Mullad Maavarad Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid Majanduslik arengutase Töökohad Transpordi tingimused Hariduse võimalused Keskkond Kõige tihedamini asustatud piirkonnad maailmas TÄNAN KUULAMAST! Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/ Geograafia õpik põhikoolile 5.osa
Neljas tase Viies tase Elusa osa tegurid Muutke teksti laade Teise liigi isend Teine tase Toit Kolmas tase Sama liigi isend Neljas tase Viies tase Kasutatud materjal Bioloogia põhikoolile õpik http://www.shutterstock.com Tänan tähelepanu eest!
Gobi kõrb 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis Kaart Gobi kõrb asub Euraasia mandril Aasias. Ta võtab enda alla osa Hiinast ja osa Mongooliast. Gobi kõrb 2.Kõrbe suurus, ulatus. Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5.Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastiku tihedus ja piknemine, kaart. Inimesed kaevandavad Gobis kivisüsi, naftat ja rauamaaki. Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine. Kasutatud materjalid: wikipedia, suur maailma atlas, geograaf...
Tirtslased (Acrididae ) Üldiseloomustus Väga suur sugukond (rohkem kui 6.000 liiki) Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi siristamisvõime Siristavad ainult isased loomad Kuidas tirtslasi eristada kehapikkus on 1 10 cm ühikesed tundlad, tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad tavaliselt rohelised, kollased või pruunid (selline värvus toimib varjevärvusena) Käitumine häirimise korral teevad pika hüppe, mida tiibade abil pikendatakse (niidurohutirts (Omocestus viridulus)) püüab häirijat ehmatada (käristaja (Psophus stridulus)) Liigitus Riik Loomad (Animalia) Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts Sihktiivalised (Orthoptera) Alamselts Tirtsulised (Cae...
Parasvöötme leht- ja segamets Aleksander Pukman 8.klass Kirivere Põhikool 2011 Sisukord Asend Kliimaiseloomustus Muld ja elustik 3.1 Tüüpilised mullad ja nende kujunemine 3.2 Taimestik ja kohastumine eluks. Näited 3.3 Loomastik ja kohastumine. Näited Inimese majanduslik tegevus Riigid Keskonna probleemid Kasutatud materjalid Asend Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Kliimaiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Õhumassid: parasvöötme õhumassid Temperatuur: talvel 5..+5 kraadi ja suvel +15...+25 Sademed: kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Muld ja elustik Lehtja segametsas on vald...
kontrolliga 6 Vahendab informatsiooni pea- ja seljaaju vahel; vastutab lihaste pingeseisundi eest 7 Hingamise, neelamise, oksendamise, südametegevuse reflektoorsed keskused 8 Reguleerib keha hoiakut ja lihaste toonust Paljude refleksikeskuste asukoht Ühendab seljaaju peaajuga 9 Anatoomia atlas Bioloogia põhikoolile TEA taskuentsüklopeedia Wikipedia 10
Neandertallane nimi Click icon to add picture Click icon to add picture Neandertali inimese leviala Neandertallane Homo neanderthalensis Click to edit Master text styles Euraasias kujunes Second level Third level püstisest inimesest (Homo Fourth level erectus) Fifth level Aafrikas kujunes samuti püstisest inimesest ja kujunes tarkinimese (Homo sapiens) esivanemaks. Välimus Pikkus 160165 cm Click to edit Master text styles Second level Massiivne ja muskliline keha Third level Lühike kael Fourth level Lai nägu ...
Niilus 2009 Andmed 6650 km pikk Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas jõgikond on 2,87 miljonit km² keskmine vooluhulk 2600 m³/s Asukoht algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena Victoria järvest väljub jõgi Niilusena voolab põhja poole ... voolab oma 6650km pikkusel teekonnal läbi 7 riigi territooriumi. moodustab Põhja- Egiptuses lõpuks laia delta suubub Vahemerre Lisajõed Valge Niilus (3700km) Sinine Niilus(~1800km) Aswa Bahr el-Ghazal Atbara Sobat Niiluse vajalikkus jõekallaste savi vormiti tellisteks ning kuivatati päikese käes tähtsaim liiklussoon jõest saab kogu riigi põllumajandus oma niisutusvee kallastel on viljakas muld Peamised Niiluse püügikalad niiluse ahven niiluse hulkuim vesihunt hammaskarp ...
Inimese algne areng Loote arengu etapid 1. Kuul (5-10mm ; 0,1- Idulane 0,2 g) • Kujuneb närvisüsteem. • Südame alge. • Veresoonte, luude, • Esimesed kaks kuud. lihaste ja jäsemete • Pesastub emaka algmed. limaskestas. • Areneb kiiresti. • Moodustuvad organite algmed. 4. nädal Loote arengu etapid • Olemad kõik organid. 2. Kuul 3. kuul • Sarnaneb inimesega. • Kiire aju areng. • Nahk õhuke. • Moodustuvad kõht ja ringkere. • Hakkab liikuma. • Silmad ( laugudeta ). 5. Kuul 4. Kuul • Tuntav loote liigutamine. • Luude kujunemine • Südamelöögid • Suguelundite järgi ...
Erituselundkond E R IT U S E L U N D ID N E E R U D K O P SUD S O O L E S T IK N AH K Neerud neere on kaks filtreerivad verest jääkained Reguleerivad kehavedelike hulka ja koostist aitavad säilitada vere keemilise koostise stabiilsena vere veesisaldus jääb tänu neerudele samaks moodustub uriin Esmase uriini moodustumine arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kus...
poolringkanalid koos mõigu ja kotikesega. Mis on kuulmislävi? Kuulmislävi on väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb. Kuidas me kuuleme? Kõrvalest püüab helisi Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele Helivõnked kanduvad edasi keskkõrva Antakse edasi teole Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad helid aju kuulmiskeskusesse Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus: "Bioloogia põhikoolile IV" U.Kokassaar, M. Martin Pildid google-st
Mis on looduskaitse? Looduskaitse on ühiskondlike ja riiklike meetmete kogum,mis peab tagama: Loodusvarade otstarbeka kasutamise Loodusvarade taastamise ja kaitsimise Tervisliku elukeskkonna hoidmise Maastikukaitse ja hoolduse Väärtuslike loodusobjektide kaitse Looduskaitse Liigi kaitsmiseks on vaja kaitsta ka tema elupaika. Kaitsma peab kagu elustikku. Inimene peab tegutsema,nii et ta ei kahjusta tervetes ökosüsteemides seaduspärasusi. Kaitsealad Looduse kaitseks on loodud mitmesuguseid kaitsealasid: Rahvuspargid Looduspargid Maastikukaitsealad Mõte liike kaitsta tekkis inimestel siis, kui ta märkas, et mõnda liiki loomi või taimi ja aina vähemaks või kadusid need liigid täiesti Loomade või taimede kadumise peamiseks põhjustajaks on peamiselt inimene I kaitsekategooria katteseemnetaimed Lehitu pisikäpp Kollane käoking Sinine kopsu rohi I kaitsekategooria...
Ekvatoriaalne vihmamets Koostanud: Kelly Orgusaar Kolga-Jaani Põhikool 2010 Asend Vihmamest laiub ekvaatori lähistel o KeskAafrikas o LõunaAmeerika o KaguAasias Kliima Palav ja niiske. Aastaläbi ühesugune. Kraadid on ööpäevas jooksul 2526 vahel. Sademeid langeb aastas u. 2000mm. Taimestik Taimkate tihe ja lopsakas. Ühel ha võib kasvada 200 erinevat puu liiki. Rindeid on seal erinevaid. Puudel väänlevad liaanid. Epifüüdid ehk pealistaimed. Saprofüüdid ehk lagundajad (näiteks orhidee). Vihmametsa taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Taimede kohastumused Kõrgete taimede lehed on Lõhelised Teravatipulised Vaha...
Karakumi kõrb ehk must liiv 1.Joonis Karakumi kõrb 1.Asend Karakumi kõrb asub Türkmenistanis.Ta paikneb Euraasia mandri keskosas ning Aasia maailmajaos. 2.Joonis kõrbe asend 2.Suurus ja ulatus Karakumi pindala on umbes 350 000km2 . Ta ulatub Amundarja ja Uzboi jõe orust kuni Kopetdagi mäestikuni.Teda piirab läänest Kaspia meri ja lõunast Afganistaan ja Iraan. 3.Kliimatingimused Karakumi kõrb on tekkinud varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes.Suvi on pikk ja palv.Juulikuu keskmine temperatuur on 28-32°C.Talv on lühike ja lumevaene.Temperatuurid jäävad põhjaosas -5°C ja lõunaosas 3°C lähedale.Aastas sajab keskmiselt 50-150mm. 4.Kõrbete tüübid Karakum jaguneb põhiliselt liivakõrbeks ja kohati ka savikõrbeks. 3.Joonis Karakumi savikõrb 5.Taimestik ja loomastik Loomastik...
Island 8.B - Saareriik Atlandi Ookeani põhjaosas. - Põhjapolaarjoone lähedal. - Tekkis vulkaanipursete tagajärjel. - Koosneb 400-600 m kõrgusest laavaplatoost. Faktid - Pindala on 103 000 km ² . - Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull ...
Biosfäär Mis on biosfäär? Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Elustikku on planeedil Maa nii maismaal, vees kui ka õhus. Millest biosfäär koosneb? BIOS Maismaa pindmine kiht e. Veekogud e. Hüdrosfäär FÄÄR Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkon...
järve). Liikide vähenemine Joogivee vähenemine Happevihmade tekke lahendused Kasutada rohkem alternatiivseid kütuseid (nt: maagaasi) Kasutada mõõdukalt elektrit ja õli Kasutada vähem väetisi Vältida põletamist ja metsapõlenguid KASUTATUD MATERJAL http://www.hot.ee/happesademed/moju.html http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/keskkond/9791.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://google.ee otsing happevihmad Bioloogia õpik põhikoolile 3. osa http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/forsurning4/
Mariin Virolainen 9. klass 2008/2009 õ.a Turism Eestis Mis on turism? Turismiks nimetatakse reisimist väljaspoole oma tavapärast elukeskkonda. Seda siis kas puhkuse, äri või millegi muu sarnase eesmärgil. Turism kui majandusharu hõlmab mitmeid teenuseid, nagu näiteks transport, toitlustamine, majutus, suveniirid ja meelelahutus. Turismi eeldused Palju huvitavaid paiku. Palju turiste. Palju võimalusi mõnusa puhkuse veetmiseks. Hea majutus/toitlustus/meelelahutus/ kultuuriüritused/ekskursioonid/transport. Eesti parimad paigad turismiks TALLINNA VANALINN Kuulub Unesco Maailma- pärandi nimekirja. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, Raekoja plats ja Raekoda, Toompea nõlval paiknev ordulinnus. TALVINE OTEPÄÄ Otepääl toimuvad suu- satamise MK-etapid. Otepääl asub Haanja kõrgustik, kus omakorda asub Eesti kõrgeim tipp - Suur Munamägi. Otepää on Eesti talvepeal...
Kristina Bauer 8a Kõrbe ettekanne Sahara kõrb Sahara on maailma suurim kõrb, mis hõlmab enamiku Põhja-Aafrikat. Sahara piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni. Suurim ulatus idast läände 5700km, põhjast lõunasse 2000km, pindala 8mln ruutkilomeetrit. Umbes 70% Saharast on kivi- ja klibukõrb, 20% liivakõrb. Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake (raud, vask, mangaan, tina, nikkel, kroom, tsink, plii, hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on ka keedusoola, fosforiiti ja põhjavett. Saharas valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu- ja liivatorme. Sahara õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30 kraadi. Sahara aastane sademete hulk on alla 100mm. Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane, Sahara keskosas on ka...
ROOMAJAD 4 suurt rühma: 1. sisalikud 2. maod 3. kilpkonnad 4. krokodillid Eestis 5 liiki: 1. arusisalik 2. kivisisalik 3. nastik 4. rästik 5. vaskuss ROOMAJATE VÄLISEHITUS: elavad valdavalt maismaal, mõned vees kõigusoojased osal pole jäsemeid sisalikud roomavad maod looklevad ehk siuglevad enamasti arenevad järeltulijad nahkja või lumiainest koorega munas järglased arenevad moondeta hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomus...
Tallinna Reaalkool Etna Vulkaan Tallinn 2010 Sisukord 1. Asukoht..........................................................................lk 3 2. Paiknemine laamade suhtes...........................................lk 3 3. Vulkaani purskamine.....................................................lk 3-4 4. Vulkaani Ehitus..............................................................lk 4 5. Kasutatud kirjandus........................................................lk 5 Asukoht Etna vulkaani asukoht(punane rist) Etna vulkaan asub Euraasia mandril, Euroopas, Itaalias, Sitsiilia idarannikul.Etna (Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge) on kihtvulkaan, mis asub itaalias, Sitsiilia idarannikul. See vulkaan asub Catania ehk siis Sitsiilias suuruselt teise linna lähedal. Etna...
Kuressaare turismi arengueeldused I Turismi eeldused 1.Looduslikud eeldused Kuressaare on rannikuäärne linn, mis asub Saaremaal. Kuressaares on saastamata ümbrus ja puhas joogivesi, pole suurtööstuse tahma ega ülepaisutatud linnaliiklust. Linnas küll suurt randa pole, aga merel aega veeta saab ikka, sest erinevad ettevõtted pakuvad merematkasid ja muid merega seotud meelelahutusi. Samuti on Kuressaares võimalik mängida looduslikult maalilistel golfiradadel golfi. 2. Ajaloolised vaatamisväärsused Ajaloolisteks vaatamisväärssteks Kuressaares on väga mitmeid hästi säilinud ja kaugest minevikust pärit hooneid. Kindlasti Kuressaare üheks suurimaks vaatamisväärsuseks on 14. sajandist pärit piiskopilinnus . Siis on veel Kuressaare kesklinnas 17. sajandist pärit barokses stiilis raekoda. Raekoja vastas asub vaekoda, mis on pärit 1663. aastast. Kindlasti ei tasuks ka unustada peaväljaku ääres asuvat Laurentiuse kirikut...
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete ...
Jäätmed Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jää...
KESKKONNAKAITSE 1.Elukeskkonnaks nimetatakse liikide omavaheliseid suhteid ja liikide ning eluta looduse keerulisi vastastikuseid seoseid.( http://www.envir.ee/loodus/9page.html ) 3.Säästva arengu põhimõtted on looduskeskkonna pikaajaline säilitamine ja tema kasutusvõimaluste hoidmine tulevastele põlvedele.(Liisa-Kai Pihlak,Andres Tõnisson,Geograafia Põhikoolile,Koolibri,2005) 5.Eestis on neli rahvusparki. LAHEMAA RAHVUSPARK Lahemaa rahvuspark asub Põhja-Eestis. Ta pindala on 64 915 ha maismaad Lääne- Virumaal ning Harjumaal. Lisaks sellele veel 47 069 ha sellega piirnevat rannamerd. Lahemaa rahvuspark on asutatud 1971. Selle rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja- Eestile iseloomuliku pärandkultuurmaastike ja looduse kaitse. ( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) KARULA RAHVUSPARK Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis Karula kõrgustikul
Ardu Kool TOITAINED Referaat Kreete Lüll 9.a. klass 29.11.2007 Ardu 2007 Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu makrotoitaineid. Toitainete hulgast sõltub toidu kalorsus. Organismi toitainete vajadus suureneb: treening- ja võistlustegevuse, raseduse, rinnaga toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodusta...
com/derawan-sea-fish1.jpg http://www.malaysian-explorer.com/images/kl-fireworks.jpg http://www.malaysian-explorer.com/images/kl-fireworks.jpg http://www.inhabitat.com/wp-content/uploads/putrajaya-waterfront-development4.jpg http://justincalderon.files.wordpress.com/2010/03/picture-065.jpg http://2.bp.blogspot.com/_0ZNhYX0iwss/SynAn89TYQI/AAAAAAAAAMQ/9rhaNlINewc/s1600- Loodusgeograagia põhikoolile 3.osa Are Kont Jussi Jauhiainen http://et.wikipedia.org/wiki/Malaisia http://www.ohtuleht.ee/191592 http://www.uniontravel.ee/popText.php? id=102
ÄMBLIKUD nimi klass kool Sisukord 1. ÜLDINE INFO ÄMBLIKE KOHTA Ämblikulised (Araneae) ehk rahvakeeles ämblikud on ämblikulaadsete selts, kus on umbes 30000 liiki ja Eestis üle 520 liigi. Teadusharu, mis uurib ämblikuid, nimetatakse arahnoloogiaks, vastavat eriteadlast aga arahnoloogiks. 2. VÄLISEHITUS JA KUIDAS ÄMBLIKUD SAAKI PÜJAVAD Ämblikud on lülijalgsed. Ämblikutel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Nende keha on 110 sentimeetri pikkune ja koosneb kahest osast: pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on...
Rakk Kõik organismid koosnevad rakkudest. Kõik organismid koosnevad rakkudest ja et uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena, on üks olulisemaid avastusi bioloogiateaduse ajaloos. Organismide rakuline ehitus avastati tänu mikroskoobi leiutamisele. Bioloogia haru, mis käsitleb raku ehitust, arenemist ja talitlust, nimetatakse rakuõpetuseks ehk tsütoloogiaks. Raku avastas 1665. aastal inglane R. Hooke. Omavalmistatud kaheläätselise mikroskoobiga õhukest korgitükki vaadates nägi ta selle rakulist ehitust. Esimeseks silmapaistvaks rakkude ja mikroobide uurijaks peetakse aga R. Hooke`i kaasaegset A.van Leeuwenhoeki, kes kasutas omavalmistatud üheläätselisi mikroskoope. Nendega õnnestus tal uuritavaid objekte näha kuni 270 korda suuremana. Ta avastas ripsloomad, inimese vererakud, uuris taimede rakulist ehitust, jälgis mikroskoobiga lehetäide paljunemist ja palju muudki. Mikroskoobi ehitust on pidevalt täiustatud. Vastav...
inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska. Salvamine tekitab tugevat valu, paistetust ja vahel ka palavikku. Enamasti see siiski surmav ei ole, kuid pole harvad ka juhtumid, kus inimene võib selle tagajärjel surra. Kasutatud kirjandus *** Loomade Elu, 3. köide, Selgrootud III*** *** Eesti Entsüklopeedia 8 köide*** *** Bioloogia põhikoolile III*** *** Illustreeritud lasteentsüklopeedia*** Sisukord Skorpioniliste seltsi kirjeldus 2 Kohastumine kõrbelise kliimaga 2 Skorpionite toitumine 3 Skorpionite paljunemine 4 Skorpioni mürk 4 Skorpion ja inimene 5 Kasutatud allikad 6
youtube.com/watch?v=Nn-BkBcbqhA Kaheksajalad · 8 kombitsat · Halvad ujujad, head varitsejad · Toituvad merepõhjas liikuvatest loomakestest Suu suunatud alla Armastab end peita igale poole ja maskeerimiseks tõstab iminappadega http://www.youtube.com/watch?v=zr2koXYtCd0 kive http://www.youtube.com/watch?v=73mFCtto9e8 Allikad · http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature=related · Bioloogia põhikoolile II (2002) Avita · http://fi.wikipedia.org/wiki/Seepia · http://www.visualphotos.com/image/1x5756349/cuttlefish_sepia_officinalis_mimicry_in_sa nd · http://www.youtube.com/watch?v=__XA6B41SQQ&feature=related · http://www.kalapeedia.ee/kalmaar-ongesoodana.html · http://www.ryanphotographic.com/squid.htm · http://mm2010.postimees.ee/286668/kaheksajalg-paul-laheb-pensionile/ · http://www.kalapeedia.ee/kaheksajalg.html · http://www.youtube.com/watch?v=73mFCtto9e8
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond ENESEHINNANG referaat Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1 MIS ON ENESEHINNANG?..................................................................................... 4 2 ENESEHINNANGU KUJUNEMINE............................................................................5 3 POSITIIVNE JA NEGATIIVNE SUHTUMINE ISEENDASSE..........................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................
Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu! Küsimused Euroopa bioloogilist mitmekesisust ohustavate tegurite väljaselgitamiseks on loodud mis projekt?(nimi) Nimeta ohustatud taime ja loomaliigid.(3) Kas bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastatav või taastamatu? Kasutatud materjal Eesti Loodus, 1995, ESA Keskkond arvudes 1995, 1996, 1997. www.envir.ee Euroopa server Bioloogia põhikoolile III (bioloogiline mitmekesisus) Postimees 16.02.2008 Toimetaja Erik Henno
astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid. Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades. (Joonis 2. Atacama kõrbe rahvastiku tihedus ja paiknemine) Kasutatud kirjandus GEO 3 Geograafiaõpik põhikoolile (Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa) http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama
EKVATORIAALNE VIHMAMETS ASEND JA KLIIMA. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi. TAIMESTIK. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi. Vihmametsad pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Vihmametsades elab üle poole kõigist taime-ja loomaliikidest. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad, kuid seal on kuum, hämar ja niiske. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal p...
olulisemaks vahendiks kliimamuutuse vastases võitluses nii EL-s kui Eestis. Saastekvoodi müük toob Eestisse sadu elektriautosid ja üleriigilise laadimisvõrgustiku. Riik soetab sotsiaaltöötajatele 500 elektriautot. Saastekvoodi müügist laekunud vahendite eest soetatakse liinibusse, remonditakse hooldekodusid (nt. As Hoolekandeteenused Erastvere Kodu, Oru hooldekodu jne.). Ülle Krigulson Ülle Krigulson Kasutatud kirjandus Bioloogia põhikoolile III, Mati Martin, 2002 Http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/happesademed Http:www.kliinik.ee/koolituskeskus/terviseuudised/aid-12000/Heitgaasid-saasta Ülle Krigulson TÄNAN KUULAMAST!
elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal. 10 11 Kasutatud kirjandus Internetilehed http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia http://www.futuren.ee/?op=body&id=107 http://www.futuren.ee/?id=25&op=body http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia Raamatud Mati Martin,"Bioloogia põhikoolile III" 12
OKASMETSAD • http://www.miksike.ee/documents/ma in/referaadid/okasmetsad.htm • http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus /taiga.htm • Loodusgeograafia põhikoolile, 3.osa, AS Bit 2004 • Koostaja: J.Vidinjova, Maardu Gümnaasium Okasmetsad on levinud parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. OKASMETSAD • Okasmetsad levivad laia katkematu (непрерывным) vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. • Laialt on levinud okasmetsade teine nimetus TAIGA, TAIGA mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsa iseloomustavad tunnused:
Kool Nimi klass Kõhunääre ja sugunäärmete hormoonid Referaat Juhendaja: Kuupäev Sissejuhatus: Organismi kudede ja elundite talitust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilisedkeemilised ained hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust. Näiteks mitmete ho...
Bioloogia 9.klassi 1.poolaasta mõisted. Mõisted õpiku `'BIOLOOGIA põhikoolile'' järgi kuni peatükk 1.9. Teemad: Inimese keha üldehitus; Nahk katab ja kaitseb; Luude koostis ja ehitus; Luud ja nende ühendused; Lihased tagavad keha liikumise; Vereringeelundkond ja südame ehitus; Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolett...
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad ,
Uurimustöö Sammaltaimed TkoG 7.b klass ÜLDISELOOMUSTUS Sammaltaimed on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Juured puuduvad kõigil sammaltaimedel. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoidid. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Maksasamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid. PALJUNEMINE Sammaltaimed ei moodusta seemneid, nad paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed...
Kasutatud materjalid: · Tenson, T. 2003. Immuunsüsteem aitab nakkusest jagu saada. - Eesti Loodus 54 (9): 6-12. + samalt autorilt: · http://www.tlu.ee/files/arts/3217/Immuud8241fc5f3ef1e1fd9aebd25023bd84 d.pdf · Timmusk, S. 2003. Immuunsüsteemi evolutsioon loomariigis kestab lõputult. - Eesti Loodus 54 (9): 20-24. · Viikmaa, M., Tartes, U. 2008. Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.kursus: 86- 89. · Kokassaar, U., Martin, M. 2003. BIOLOOGIA põhikoolile IV: 44-46. · Kahn, H., Loit H.-M. (koostajad) 2009. Tervise ABC: 172-175. · http://biomedicum.ut.ee/aran/aloeng/KKlymf.pdf · http://www.immunologyexplained.co.uk/HowItWorks.aspx · http://www.denniskunkel.com · http://www.hughston.com/hha/b_13_2_7a.jpg · http://4.bp.blogspot.com/_OrYGtRC--A8/SgySK0KW68I/AAAAAAAAC9E/ cKTSmyCmRHg/s400/lymphnodes.jpg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
