müügiprotsessis: - ei ole vaja määrata tellitavat kogust ostja juures, seda ei pea tegema ostja esindaja ega tarnija müügimees ehk ei ole vaja enam ennustada 6 - tellimust ei ole vaja koostada oma infosüsteemis - tellimust ei ole vaja edastada inimese sekkumisega, printimine, faksimine, kõne, e-post - ei pea ootama, millal vabaneb tarnija telefon või faks - tarnijal vähenevad kulutused ressursile, et tagada tellimuste vastuvõtmine - tarnija ei pea tellimusi käsitsi sisestama oma infosüsteemi - ostja vabaneb kauba saabumisel saatelehe käsitsi sisestamisest. Lõpptulemusena peab ostja kauba vastuvõtmisel võrdlema ainult koguseid saatelehel saabunud kogustega ning tarnija koostama saatelehe. Viimast toimingut on ka võimalik oluliselt lihtsamaks teha tänapäevaste IT-lahenduste abil.
Cross-docking Terminali veetakse ööpäeva jooksul põhivedudega kuus erinevatelt saatjatelt tulnud saadetist. Iga saadetis koosneb kahest kuni kolmest kaubaalusest (enamasti segaalused), kus on igaühes kaupu kolmele kuni viiele saajale. Kõigil kuuel tarnijal on ühed ja samad kliendid. Kuna jaotusvedu igalt tarnijalt igale kliendile eraldi oleks kulukas, tehakse terminalis igapäevaselt cross-dockingit, mille käigus tehakse terminalis küll täiendavat käsitsemist, kuid veokuludes saavutatakse arvestatav kokkuhoid. Selleks, et cross-dockingit saaks läbi viia, peavad olema täidetud järgmised tingimused: •teada peab olema saabuvate pakkeüksuste saabumise aeg, saatja, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta
Kindlustamata allikad: 1. äri e. komertskrediit (kaubakrediit) tegemist on ühe kõige paindlikuma finantseerimis allikaga. Krediidi saamiseks peab laenu taotleja esitama tellimuse mõnele oma tarnijale, kes seejärel kontrollib tema krediidikindlust ning positiivse tulemi saavutamisel võib ta sõlmida tarnea lepingu. Tarneat huvitab kõige enam lühiajaline krediidi kindlus, seega tuleb hinnata laenu saaja eelnevat makse suutlikust a) kui tarnijal on varasemad suhted antud kliendiga on hinnangu andmine suhtelliselt lihtne b) Kui tarnijal puuduvad suhted, tuleb kasutada erinevaid kaudseid kanaleid. Nt üheks võimalikuks info allikaks on nn. krediidihinne (laenu taotlejale esitatakse suhteliselt lihtne küsimustik, mille vastuseid võrreldakse kehtestatud normidega või muu taust infoga ning otsustatakse taotleja usaldusväärsus.)
jooksul. (Laovarude ringlussagedus = aastane käive/ keskmine laoväärtus). Laovarude piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub (laovarude piisavus = 365/laovarude käibesagedusega). Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru (VMI) on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. VMI keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust. Varudega seotud kulud Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust.
pikemaks ajaks ajutise hoiuvõimalusena. Puistekaupade ladu Vedelike hoiundamine mahutites ja tehkete puistekaupade ladustamine lahtiselt või varju all. Võimalike lisateenuste osutamine. Ladustamise funktsioonid: · Kliendi teenindamine Klienile on tähis, et ladu rahuldaks tema tellimuse ja teenust osatatakse sobival tasemel. · Kaitse erakorraliste olukordade vastu Transpordist tingitud viivitused, kauba riknemine, kauba puudumine tarnijal- kõik need võivad põhjustada kaotusi tootjale ja ühtlasi ka tarbijale. · Silumine, tasandamine Aataaegadest põhjstatud häired vedudes või nõudluse hooajalised kõikumised. Jaotussüsteemi kavandamine Jaotuskeskus on kompleks, mis liigutab toodet ja millel on kõik lao funktsioonid, v.a traditsiooniline kauba hoidmine. Jaotussüsteemi kavandamisel tuleb lähtuda ladustatava kauba iseloomust, nomenklatuurist ja kogestes ning kaalutleda ladude Omandivormi
K kulude kasvutegur tootmistsükli vältel, S omahinna suhe maksumusse. 55. Käibevara katteallikad. · pikaajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud · kui pikaajalist laenu võtta põhivara soetamiseks, siis peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale · kui müüakse võlgu, siis on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega. 56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad. Käibevara kasutamise efektiivsus: · käibekordaja: K = Q : KV t1, t0 aruandeaasta ja eelneva aasta Q aastane käive käibekestuste näitajad, · käibekiirus: T = 365 : K Q - aruandeaasta müügikäive,
vähenemisest kui ka paberdokumentide voolu asendamisest e-suhtlusega. 21. VMI: tarnija juhitud laovarud · VMI lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas (nt maaletooja) võtab endale vastutuse järgmise lüli (nt jaemüüja) laovarude täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. · Sisuliselt laovarude juhtimise sisseostmine · Tarnijal peab olema ülevaade kliendi laovarude seisust ja läbimüügiandmetest reaalajas, et selle põhjal prognoosida nõudlust ning korraldada täiendavaid saadetisi. Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. · Mitmed edulood jaemüügis, kogub populaarsust · Sätestatakse piirid kliendi laovarude tasemele: · Minimaalne nõutav varu · Maksimaalne lubatav varu · Võimalikud tagasiostukokkulepped
vähenemisest kui ka paberdokumentide voolu asendamisest e-suhtlusega. 21. VMI: tarnija juhitud laovarud • VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas (nt maaletooja) võtab endale vastutuse järgmise lüli (nt jaemüüja) laovarude täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. • Sisuliselt laovarude juhtimise sisseostmine • Tarnijal peab olema ülevaade kliendi laovarude seisust ja läbimüügiandmetest reaalajas, et selle põhjal prognoosida nõudlust ning korraldada täiendavaid saadetisi. Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. • Mitmed edulood jaemüügis, kogub populaarsust • Sätestatakse piirid kliendi laovarude tasemele: • Minimaalne nõutav varu • Maksimaalne lubatav varu • Võimalikud tagasiostukokkulepped
o Nii on ettevõtte klienditeeninduse tasemel otsene mõju selle turuosadele, logistika kogutuludele, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte kasumlikkusele ja rentaablusele. o Sel põhjusel kuulub klienditeenindus lahutamatu osana igasuguste logistiliste süsteemide planeerimise ja toimimise juurde. o Kui teenindustase peegeldab rohkem kooskõlastatud ja kokkulepitud tingimusi ja lubaduste taset, mida klient ootab ja mille täitmiseks on tarnijal potentsiaal, siis teeninduse kvaliteet iseloomustab kliendi poolt vaadatuna tarnija poolt antud lubaduste tegelikku täitmist. o Teeninduse kvaliteeti käsitletakse konteptsioonina kui tõsist otsust ja hoiakut, mis sarnaneb rahuloluga ja pärineb kliendi võrdlusest selle vahel, mida ettevõte on võimeline pakkuma sellega, mida ta tajub ettevõtte tomingute kohta tegelikult. o Teenuse kvaliteeti käsitletakse kui ka erinevust ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel.
vööte ja tühimikke, samamoodi ka koodil 128. Vöötkoodide soovitused Seal, kus koodi laius on tähtis ja on vaja kasutada tähti kui ka numbreid on kood 128 parim alternatiiv. Kood 128 on väga tihe numbiline pakett, et produtseerida väga tihedaid vöötkoode, samas saab kasutada kõiki 128. ASCII tähemärki. Kõik lugejad ei suuda lugeda koodi 128, seega enne kui võtate selle kasutusele, veenduge, et teie lugeja on võimeline lugema 128. koodi. Kood 93 on kasutusel ühel tarnijal, ta kasutab kahte tähemärki, et produtseerida täis ASCII-d ja sellel ei ole numbri võimalust. Seetõttu on kood 128 igati parem. Vöötkoodi lugejate tööpõhimõte Üks valgusdiood (LED) valgustab väikest vöötkoodi punkti ja fototransistor mõõdab valguse peegeldumise koguhulka. Kiire ja fototransistori liikumisel vöötkoodi peal vöötide ja tühikute muster kogutakse ja dekodeeritakse. Joonis 1. LED valgusdioodiga vöötkoodi lugeja
Laovarude ringlusageduse saame, kui aastase käive jagame keskmise laoväärtusega. Laovaru piisavus näitab mitmeks päevaks laovarusid jätkub, selle saame juhul kui 365 jagame laovarude käibesagedusega. Varude juhtimise strateegiad on kliendile parim teenindustase, madalad hinnad ja kulud ning uuenduslik ja lai tootevalik. Varude juhtimise suunad on tihe koostöö kus kaubanduspartnerid töötavad üheskoos ning jagavad infot, millest tõuseb tulu mõlemale. Tarnijal ja kaupmehel on klassikalisele tellimusmudelile vastupidine kokkulepe. Tarnija juhitav kaubavaru on kui tarnija jälgib ostja laoseisu (elektroonilist andmevahetust kasutades) ja otsustab perioodiliselt lisatarnete koguse ning tarneaja üle. Tarnija juhitav kaubavaru keskendub laoseisu minimeerimisele tarneahelas, vähendades samal ajal ka tarneaukude esinemise tõenäosust.[1] Otsuala töötajate üheks peamiseks ja samal ajal ka raskemaks ülesandeks on leida iga toote
6 kontrollsüsteemide rakendamine olla vajalik. (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise...) See valikuvõimalus nõuab tarnijatelt, et tõendatakse puidu päritolu ning raie seaduslikkus päritolumaal. Kohustus esitada piisavad tõendid võiks hõlmata kõiki tarneid. Päritolu ning raie seaduslikkuse tõendamise kohustus lasuks tarnijal. Kui seaduslikkust tõestada ei õnnestu, siis on tegemist rikkumisega, mida karistatakse Euroopa seaduste alusel Euroopa Nõukogus (otsus võeti vastu 2008 aasta oktoobris). (Additional Legislative Options) 2008 aasta juunis nõustus ka Ameerika Kongress aktsepteerima Euroopa Liidu FLEGT regulatsiooni ning see seoti Lacey Act'iga, millesse tehti ka vastavasisuline muudatus. Varem puudutas Lacey Act vaid kala ja eluslooduse eksporti Ameerikast,
Puudused: kogused väiksed ehk pole tugevat positsiooni läbirääkimsitel; lepingud, ostuhinnad ja tingimused on allüksustes erinevad; standardiseerimine on raskesti teostatav; hankimise kogukuusid on raske jälgida ja mõjutada; ei saa globaalselt hankida, põhiraskus kohalikel tarnijatel Millal tsentraliseerida? Kui on ettevõttel palju sarnaseid ostuvajadusi; allüksused paikenvad geograafiliselt lähestikku ja on hästi ühendatud; tarnijal on läbirääkimistel tugev positsioon; mastaabiefektil on suur mõju ostutingimustele; hinnamuutused ja hinnatundlikkus on suured Millal detsentraliseerida? klientidel on suur mõju ettevõtte hankeotsustele; allüksuste vajadused on väga erinevad; geograafiliselt paikevad kaugel; allüksused suured; hinnatasemed tarnijaturgudel on stabiilsed. Kategooriajuhtimine: toodete jaotamine oluliste tunnuste alusel gruppidesse ehk kategooriatesse ja nendele erinevate juhtimisvõtete rakendamine
3. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – järeltellimus, tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus, tootmisseisak. Tarnija juhitud laovarud (VMI) VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas (nt maaletooja) võtab endale vastutuse järgmise lüli (nt jaemüüja) laovarude täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. Sisuliselt laovarude juhtimise sisseostmine. Tarnijal peab olema ülevaade kliendi laovarude seisust ja läbimüügiandmetest reaalajas, et selle põhjal prognoosida nõudlust ning korraldada täiendavaid saadetisi. Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus. PLUSSID : Mitmed edulood jaemüügis, kogub populaarsust • Sätestatakse piirid kliendi laovarude tasemele: • Minimaalne nõutav varu • Maksimaalne lubatav varu • Võimalikud tagasiostukokkulepped
kasvutegur tootmistsükli vältel, S omahinna suhe maksumusse. Varud ehituses üldiselt on tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad, ettemaksed tarnijatele. 55. Käibevara katteallikad. Pikajaline laen ajutiste vajaduste katmiseks, siis on firmal osa omavahenditest külmutatud. Põhivara soetamise puhul peaks laenu tasumise aeg vastama seadme tasuvusajale. Võlgu müümine on see kasulik mõlemale poolele: tarnijal on kindel ostja ja ostja saab võlgu. Käibekapitali saab katta lühiajaliste kohustuste või katteallikatega, omavahendite ja avanssidega. 56. Käibevara kasutamise efektiivsuse näitajad. Käibekordaja: K = Q : KV , Q aastane käive. Käibekiirus: T = 365 : K käibevara mahukus: M = KV : Q. Suhteline säästu näitaja: +,- DKV = Q : 365 (t1 t0), kus t1, t0 aruandeaasta ja eelneva aasta käibekestuste näitajad, Q - aruandeaasta müügikäive, KV - käibevara
laovarude parema ja koostöise kavandamise eesmärgid, konsignatsioonilao põhimõte Tarnija juhitud laovarud (VMI) Põhimõte - VMI – lahendus tarneahela efektiivsuse tõstmiseks, mille sisuks on, et eelnev lüli ahelas („tarnija“) võtab endale vastutuse järgmise lüli („kliendi“) laovarude täiendamise eest, teostades ise tellimusi kliendi eest. Sisuliselt (artiklite/kategooriate) laovarude juhtimise sisseostmine. Tarnijal peab olema ülevaade kliendi laovarude seisust ja läbimüügi andmetest reaalajas, et selle põhjal prognoosida nõudlust ning korraldada täiendavaid saadetisi, arvestades enamasti ka kokkulepitud laosaldode ülem- ja alampiiriga. (võimalikud ka tagasiostukokkulepped) Automatiseeritus on VMI toimimiseks hädavajalik tingimus.Kauba omand võib, kuid ei pruugi üle minna tarnijalt kliendile tarne toimumise hetkel.
See toimub uue toote arendamise varases staadiumis. See võimaldab juba tootearenduse käigus alustada võimaluste otsimist uue toote tarneahelate optimeerimiseks; toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. Selle meetodi näiteks on Hewlett Packard DeskJet printer, millele lisatakse sihtmaa elektrivarustuse standarditele vastavad adapterid ja toitejuhtmed ning riigikeelsed kasutusjuhendid; ühine probleemide lahendamine. Kliendi ja tarnijal on koos märksa kergem ühiseid probleeme lahendada ning leida kiireid ja paremaid lahendusi spetsiifilistele probleemidele. Näiteks on autode komponentide tootjatel oma insenerid koostetehastes, mis võimaldab töö käigus tekkivaid tehnilisi probleeme operatiivselt lahendada; töökoht tarnija esindajale. Tarnija esindaja töötab kliendi juures, kasutab selle arvutussüsteemi, tellimisvorme ja vahendab tellimusi oma firmale. Reeglina töötab
– Võimalik, et tarnija märkab kergemini nõudluse ebaregulaarseid kõikumisi ning uurib nende põhjuseid – Tarnijad võivad osalise kaubapuuduse korral eelistada VMI kliente, et vastata lepingu tingimustele • Väiksemad tellimisega seotud kulud – Kategooria jälgimise ja täiendamisega tegeleb tarnija – Võimalik, et vähem „üleöö“ tellimusi, mis tuleneb varude paremast kontrollist – Kui tarnijal on parem info, on tal parem varustatus, vähem järeltellimusi ja vähem tellimusi kokku – IT-süsteem peaks automaatselt logima kõik andmed ja dokumendid ning võimaldama lihtsat kliendipoolset ülevaadet • Väiksemad tegevuskulud: – Vähem vigaseid tellimusi valede andmete tõttu (näiteks valesti sisestatud tootekood või kogus), kokkulepitud andmestandardid ja elektroonne
.n
<
dusväärsed. Sel juhul võiks küsida, miks üldse tehakse koostööd ebakindlate tarnijatega. Vahel võib olla selle põhjuseks asjaolu, et on olemas ainult üks, monopooolne tarnija. Olukord on kahet- susväärne, kuna tõenäoliselt on tarnijal siis klientettevõtte ja tema ostuorganisatsiooni suhtes täie- lik ülemvõim. Üheks ostjale ebasoodsaks tagajärjeks võib olla see, et tarnija kehtestab tellimuse minimaalse suuruse, mis võib ületada ostja tegelikke vajadusi lühiperioodil mitmekordselt.
Nii on ettevõtte klienditeeninduse tasemel otsene mõju selle turuosale, logistika kogukuludele, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte kasumlikkusele ja rentaablusele. Sel põhjusel kuulub klienditeenindus lahutamatu osana igasuguste logistiliste süsteemide planeerimise ja toimimise juurde. Klienditeeninduse kvaliteet Kui teenindustase peegeldab rohkem kooskõlastatud ja kokkulepitud tingimusi ja lubaduste taset, mida klient ootab ja mille täitmiseks on tarnijal potentsiaal, siis teeninduse kvaliteet iseloomustab kliendi poolt vaadatuna tarnija poolt antud lubaduste tegelikku täitmist. Teeninduse kvaliteeti käsitletakse kontseptsioonina kui tõsist otsust või hoiakut, mis sarnaneb rahuloluga, ja pärineb kliendi võrdlusest selle vahel, mida ettevõtte on võimeline pakkuma sellega, mida ta tajub ettevõtte toimingute kohta tegelikult. Teenuse kvaliteeti käsitletakse ka kui erinevust ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel
Nii on ettevõtte klienditeeninduse tasemel otsene mõju selle turuosale, logistika kogukuludele, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte kasumlikkusele ja rentaablusele. Sel põhjusel kuulub klienditeenindus lahutamatu osana igasuguste logistiliste süsteemide planeerimise ja toimimise juurde. Klienditeeninduse kvaliteet Kui teenindustase peegeldab rohkem kooskõlastatud ja kokkulepitud tingimusi ja lubaduste taset, mida klient ootab ja mille täitmiseks on tarnijal potentsiaal, siis teeninduse kvaliteet iseloomustab kliendi poolt vaadatuna tarnija poolt antud lubaduste tegelikku täitmist. Teeninduse kvaliteeti käsitletakse kontseptsioonina kui tõsist otsust või hoiakut, mis sarnaneb rahuloluga, ja pärineb kliendi võrdlusest selle vahel, mida ettevõtte on võimeline pakkuma sellega, mida ta tajub ettevõtte toimingute kohta tegelikult. Teenuse kvaliteeti käsitletakse ka kui erinevust ootuste ja tegelikkuse tajumise vahel