Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tarkus on teadmine, kui vähe me teame". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
universum, kese, sugugi, füüsik, einstein, piisanud, avastada, teadlaseks, aimugi, albert, öelnud, lõpetatud, küsimusi, toonud, aatom, aineosake, uurisid, elektron, prooton, neutron, arutlema, omaette, teadusharu, kvantfüüsika, vastustest, inimeseks, öeldud, küllap, teaks, ütlus, sealjuures, teades, paneme, läheme, raamatul, peatükki, tekstenooruses. Arvatakse, et mida targemad ollakse, seda lihtsam on sellist ühiskondlikku evolutsiooni järgida, kuid mis on see tarkus, mida nii hullupööra kogu aeg taga aetakse. Kas tarkus on teadmine selle kohta, kui vähe me teame? Inimene on loomult uudishimulik ja see on üks eduka toimetuleku põhialuseid. Just uudishimu kõige uue vastu on see, mis viib avastusteni, mis omakorda viivad edasi ühiskonnaelu arengut. Soov avastada maailma, peitub iga väikese lapse silmades. Nad on teadushimulised ning õnnelikud iga pisikesegi nn avastuse üle. 1. klassi minnakse samuti rõõmsal meelel ning kui uurida, mida lapsed koolis teevad, siis vastatakse justkui kooris, et saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koolijütsile kõige olulisemateks kool ning õpetaja. Kui õpitakse midagi uut, midagi sellist, mida noorema klassi õpilased ei tea, ollakse enda üle väga uhked, sest tuntakse, et ollakse tark
lihtsalt kestavad kauem kui teised. Teame, et maailm ongi ebaõiglane ning iga aasta hukub massiliselt inimesi. Kuid nüüd ei saa enam teadmisi tagasi võtta, kuigi igatsus lollikeseea järele võib olla suur. Kas poleks olnud lihtsam kohe algusest peale otsustada selliseks jääda? Ilmselt oleks ka lihtsameelse elul omad raskused. Ja mitte väiksemad või vähem olulisemad kui maailma probleemid. Teadmisest, et meil pole maailma kohta enamasti halli aimugi, pole mingit kasu. See, kas asja edasi uurida või mitte, jääb aga iga inimese enda otsustada.
vanemad kuuletuvad oma lastele. King Edward VIII Ütlesin oma arstile,et murdsin oma jala kahes kohas,ta vastas mulle et ma lõpetaksin neis kahes kohas käimise. Henny Youngman Kohtle oma sõpra nii,nagu ta järgmine hetk oleks sinu vaenlane. Publilius Syrus Kui ma oleksin teadnud...oleksin hakanud seppaks. Albert Einstein Jumala ees oleme me kõik võrdselt targad-ja võrdselt lollid. A.Einstein Ära muretse kui suured on su probleemid matemaatikas,võin sulle kinnitada,minu omad on ikka suuremad. Albert Einstein Ma ei mõtle kunagi tulevikule-see tuleb niigi ruttu. Albert Einstein Kui me sünnime,siis me nutame,kuna oleme saabunud siia suurele elu lollide
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame Eleri Paatsi Tarkus on tähtis vara, mille omandamine nõuab aega. Õppida saab nii elult endalt kui raamatutest teadmisi omandades. Ilma tarkuseta poleks inimestel millestki rääkida, sest teadmised ongi maailma aluseks. Kui puuduvad teadmised siis on elu igav, sest inimestel puuduvad oskused millegi tegemiseks. Ajaloo arenedes on täienenud ka teadmiste hulk. Esiajal puudusid rahvastel teadmised ja seetõttu ka oskused edasiseks kiireks arenguks. Koos teadmistega tulid ka oskused ja inimkond hakkas tegema samme tänapäeva suunas. Inimese sünniga algab õppimine. Algul on see üsna pinnapealsete teadmiste omandamine, mis hilises eas on iseenesest mõistetav. Imik õpib tundma maailma läbi nägemis-, kuulmis- ja haistmismeelte. Kõik lapse ümber on uudne ning ta peab sellega tutvuma. Lapse kasvades jätkub maailma tundmaõppimine, iga uus teadmine on s
Siis õeldakse predikaadis seda, mis on subjektiga juba ära õeldud ning on analüütilised otsused, sest mõiste ,,ruut" tähendab et tal on neli nurka ja ,,keha" ruumilisust ja kolmemõõtmelisust. Sünteetiline on. Sünteetilist otsust võib mõista kui kokkupandavat ja mingi predikaadi liitmist subjektile. Näiteks kui õelda, et keha on pehme, siis selles, et see keha on pehme, peame me enda kogemuste põhjal veenduma, kuna kõik kehad ei ole sugugi pehmed. Tähendab, et sünteetilisi otsuseid võib langetada posteriori. 2. Esiteks mõrtsukas viiakse hukkamispaigale ja lihtrahvas näeb teda kui julma inimest kes peaks oma tegude eest igavesti põrgus põlema. Inimesetundja aga näeb kuidas on mõrtsukas oma elus jõudnud sinnamaani ning teda on ülearu karmilt koheldatud ja liigne karistus määratud. Mõrtsukat
· "Inimene on ühiskondlik loom" (Aristoteles) sündida." (Arthur Schopenhauer) · "Investeering teadmistesse teenib parimat intressi." · "Põhimõtetel on kaalu alles siis, kui kõht on täis (Benjamin Franklin) söödud." (Mark Twain) · "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." (Adolf Hitler) · "Põhimõtted kestavad igavesti." (William Jennings · "Järgne oma rõõmule ja universum avab sulle uksed Bryan) seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) · "Raske õppustel, kerge lahingus." (Aleksander · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on Suvorov) sul õigus." (Henry Ford) · "Rumal arvab olevat tark mees, tark mees peab ennas · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) rumalaks." (W. Shakespeare)
· "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades komöödia." (Arthur Schopenhauer) · "Iga inimese mälu on tema erakirjandus" (A. Huxley) · "Illegaalse sissetuleku pealt ei saa võtta seaduslikke makse." (Al Capone) · "Inimene on ühiskondlik loom" (Aristoteles) · "Investeering teadmistesse teenib parimat intressi." (Benjamin Franklin) · "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." (Adolf Hitler) · "Järgne oma rõõmule ja universum avab sulle uksed seal, kus sa enne nägid ainult seina." (Joseph Campbell) · "Kas sa mõtled, et sa suudad või ei suuda, igal juhul on sul õigus." (Henry Ford) · "Keel on rahvuse hing." (Aleksei Tolstoi) · "Keha kannatab ainult oleviku pärast; hing kannatab mineviku, oleviku ja tuleviku pärast." (Epikuros) · "Kirjanduslik meistriteos pole midagi muud kui segiaetud sõnaraamat." (J. Cocteau)
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on nelinurksed" ei saa me midagi uut teada, kuna mõiste ,,Ruut" juba sisaldab tunnust ,,Nelinurk". Teine, sünteetiline otsustus, aga teistpidi laiendab meie teadmisi. Näiteks mõiste ,,Mõni raamat on huvitav" , ise endas mõiste ,,Raamat" ei sisalda tunnust nagu huvitav või midagi teine, seega see mõiste avardav meie teadmisi raamatu kohta. Tunnetusi Kant jagas ka aposterioorseteks ja aprioorseteks. Aprioorse tunnetuse puhul meie teadmi
ühist olema? 5) Ideede alusel ei ole võimalik seletada meelelistele asjadele omast liikumist ja muutumist (mate on staatilise iseloomuga, peatab igasuguse liikumise). 15.Keskaja filosoofia lühiiseloomustus. Patristika ja skolastika. Augustinus ja Aquino Thomas. 16. Augustinuse arutlused ajast. KESKAJA FILOSOOFIA (3-14.saj) 1) Religioonikeskne 2) Retrospektiivne (retro ld - tagasi) ei ole midagi uut avastada. Kõik mis on on olemas 3) Õpetlik, kasvatuslik Tõdede allikas PIIBEL, see väga keeruline, iga inimene ei oska lugeda, ainult targad, kes edastasid ja tõlgendasid. Teha tõde, mis ammu kirjas, selgeks ka teistele. Patristika (2-8.saj) kirikuisade õpetus, proovib kristlust süstematiseerida ja teoreetiliselt põhjendada. Peab jumala ilmutust inimese tarkusest kõrgemaks. Kõige aluseks usk (mis võib lähtuda ka absurdsusest)
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend
· "Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · "Vägivald on rumaluse viimane võimalus." (Isaac Asimov) · "Vaimukus on haritud ülbus." (Aristoteles) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Ära laena raamatuid, sa ei saa neid kunagi tagasi.Minu raamatukogu on täis raamatuid mida inimesed on mulle laenanud." (Anon Frenchman) · "Ära püüa saada edukaks meheks, püüa saada väärtuslikuks meheks." ( Albert Einstein) · "Ära tee endale häbi. Sa oled kõik, mis sul on." (Janis Joplin) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw)
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õig
Seega pole Sokratese osutatud tunnetus “tean, et ei tea”, mitte mingi ühekordne teadvustus, vaid areneva teadmise üha korduv faas ja pidev ülesanne. Sokratese arvates oli temale jumala poolt pandud kohustuse täitmine tema kaudu vahendatud jumala abi inimestele, et vabastada nad eksiarvamusele põhinevast intellektuaalsest enesegarahulolust ja teha nende teadmine selle abil arenevaks. Paljudele Sokratese vestluskaaslastele aga ei meeldinud sugugi, et nende teadmatusele avalikult osutati. Seetõttu kutsus see, mis Sokratese silmis oli tema poolt kaaskodanikele osutatud teene, viimastes esile hoopis vaenu Sokratese vastu. Iseäranis suurt pahameelt põhjustas aga see, et osa noorukeid asus Sokratest matkides samuti väljapaistvate inimeste teadmatust paljastama. Siit olevatki Sokratese kaitsekõne kohaselt välja kasvanud ametlik süüdistus – Sokrates rikkuvat
Põhikool on juba järgmine tasand, kus laps õpib seda, mida peab teadma tavainimene. Edasi on gümnaasium või kutsekool, ning ülikool. Keskmiselt haritud inimene on lõpetanud gümnaasiumi või kutsekooli. Nemad leiavad endale tööd, kuid mitte nii head, kui ülikooli lõpetanu, sest nad on enim haritud ning aitavad sellega ühiskonna arengule rohkem kaasa. Haridus on tähtis, kuigi vahel tuleb tahtmine sellele käega lüüa. On ju teada, et isegi kõige tuntumad teadlased, nagu Einstein, ei olnud koolis just kõige eeskujulikumad õpilased, kuid siiski muutsid meie elu oma geniaalsete leiutistega. Siiski, ilma hariduseta inimesel pole selles maailmas mingeid erilisi võimalusi, kui sul just väga tugevat iseloomu ei ole. Inimesed, kes elu hammasrataste vahele jäävad, lõpetavad tavaliselt tänaval. Koolis käimine pole ainult teadmiste saamine, vaid ka loominguline arenemine. See avaldub
mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine. Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise e jõulise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest - kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega - tarkus on inimlik omadus. See sündmus, filosoofia sünd, leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas
pole mingit jõudu, sest üksikisikud, nagu ka Sokrates, muudavad neid kehtetuks ja tühistavad.) Kant: (1724-1804) 9) milline on filosoofi ülesanne ajaloo uurimisel ja ajaloos Filosoofid peavad avastama looduskavatsuse inimeste kui terviku käitumises. („Filosoofile pole siin muud nõuannet kui see, et kuivõrd inimeste ja nende mängude puhul tervikuna ei saa ta eeldada ühtegi inimese enda mõistuslikku kavatsust, siis proovida avastada selles inimlike asjade mõttetus käigus looduskavatsus, tänu millele olendeil, kes toimivad ilma oma plaanita, saaks siiski olla looduse kindla plaani kohane ajalugu. – Me tahame näha, kas meil niisugusele ajaloole teatavat juhtlõnga leida õnnestub; ja jätta seejärel looduse hooleks niisuguse inimese sünnitamine, kes on võimeline ajalugu sellekohaselt üles tähendama.“) 10) mis on antagonism ja milline on selle osa inimeste looduslike eelduste välja
" (Sokrates) Väikestel lastel on periood, kus nad kasutavad sõna ,,miks" rohkem kui muid sõnu. Neid huvitab ümbritsev ning selle põhjused. Mitte alati ei oska vanemad küsimustele vastata, sest laste teadmishimu on sedavõrd suur. Kooli minnes suunatakse lapsed teele, mis viib neid tarkuseni. Kuid kas pärast kooli lõppu tunnevad need inimesed tegelikult, et nad on targad? Kui palju saateid ja filme on tänapäeval tehtud, mille teemaks on universum ja selle saladused ning kui palju tuhandeid aastaid on teadlased nende küsimuste üle pead vaevanud, et leida vastused aja ja ruumi eksisteerimisele, kuid mõistnud, et üks inimelu ja mõistus on selleks liiga lühike ja väike, et tõde avastada. Kui juba teadlased ei saa öelda, et nad on jõudnud punktini, kus nende teadmistemaht on nii suur, et neid ei vaeva enam ükski küsimus, siis ei leidu ka hinge, kes väidaks, et ta teab kõike.
Metafüüsika I raamat Aristoteles 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomult teamishimulised ja selle märgiks on meeltetajude armastamine. Seeläbi omandame erinevaid teadmisi, vahel eneseleteadmatagi. Enim armastatakse meeletajude poolest nägemist, kuna see paneb meid enim tunnetama. Meeletajude abil me saame teada välismaalilmast ja seeläbi saame tegutseda vastavalt meeltele nt. nägemisele. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad algselt meeletaju omavatena, aga see ei tähenda, et nendesse kõikidesse tekib mälu. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad, kuna nad on võimelised mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mälust : ühe kogemuse
373. Tüdrukud ei kaota kunagi . Kaotajateks on poisid , kes jäävad ilma imelistest tüdrukutest 9 374. Kui saaks , annaks armastusele oma telefoni numbri 375. Armastus on sisemine kõdi, mida väljastpoolt sügada ei saa. 376. See on armastus, kui süda valitseb pea üle! 377. Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust, kui seda teevad silmad! 378. Südamel on omad põhjused, millel mõistuselgi pole aimugi. 379. Täna truu surmani, homme ütleb vaevalt tere, ülehomme ei tunnegi enam. 380. Amor on nägemispuudega, lepi sellega ! 381. Armastus on nagu lendamine - kunagi ei tea millal alla võid kukkuda.. 382. Sõprus on tiibadeta armastus 383. Armastus on kõige tugevad kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. 384. Armastusega pole mõtet peitust mängida, ta leiab sind alati üles. 385
" Alain de Botton toob lihtsalt ja arusaadavalt välja tegeliku õnne valemi Epikurose mõtete põhjal: ,,Tõelised sõbrad ei hinda meid maiste kriteeriumide järgi, neid huvitab isiksuse tuum; nagu ideaalset partnerit, nii ei mõjuta ka nende armastust meie vastu ei välimus ega ühiskondlik positsioon, seega ei pea me muretsema selle pärast, et kanname vanu riideid, ega kartma tunnistada, et sel aastal on vähe raha teenitud. Iha rikkuse järele ei tuleks sugugi mitte alati mõista kui janunemist luksusliku elu järele hoopis olulisemaks motivatsiooniks võib olla soov tunnustuse ja hea kohtlemise järele...käputäis tõelisi sõpru võivad tagada armastuse ja lugupidamise, mida varanduse eest võib-olla ei saagi." Raamatus ,, Filosoofia lohutus" on välja toodud mitmed võimalused, mõistmaks, et rikkus ei ole tegelikult mitte mingi varandus, samuti ei suuda see meid õnnelikuks vormida. Mõne asja ihaldamine on vea tegemine
" Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin (prantsuse pedagoog ja ajaloolane) "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat petta pole patt" Daniel Defoe (inglise kirjanik- "Robinson Crusoe" autor) "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm (filosoof) "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels (nats-unistas kirjanikuks saada) "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius (filosoof)
Sest nii on hea.Ja siis tuleb see keegi. Keegi,keda sa ei osanud oodatagi.Ta tuleb su ellu ja lihtsalt keerab seal kõik pahupidi. # Ma suudan elada mõttega , et ma olen vaba , aga ma ei suuda elada mõttega , et mul pole sind . # Müüa purustatud südamete tükke ! Soovib keegi ? # Ütle mulle oma südame hind ja ma olen valmis selle eest topelt maksma! # Ma andestan, kuid ei unusta. # Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. # Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . # Kui sa ei armasta , siis ära palu seda ka minul teha , sest ma ei taha üksi haiget saada. # See on armastus, kui sa lihtsalt ei suuda teda unustada ! # Sa ütlesid , et ma olen kurb, kuid ise sa ju tegid mu selliseks # Kunagi saan ka mina õnnelikuks lausus väike tüdruk pisarsilmi endale astudes otse kihutava auto ette
272. Armastus võtab mõistuse neilt, kellel seda on, ja annab sellele, kel seda pole 273. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 274. Pole hirmsamat kõrbe kui elu ilma sõpradeta 275. Õnn on see, kui üks mure on lõppenud ja teine pole veel alata jõudnud 276. Kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab 277. Naerata, homme on veel hullem! 278. Ärge kaotage pead. Elu tahab seda paitada 279. Suur leek süttib pisikesest sädemest 280. Südamel on omad põhjused, millest mõistusel pole aimugi 281. 90% kõigest on rämps 282. See, mida sa ei tea, on alati tähtsam sellest, mida sa tead 283. Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud. 284. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 285. Üksindus on nagu dieet lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 286. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 287. Ainult piisavas pimeduses näed sa tähti 288. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata,
poolt. See tõttu ta peidab enda puuduseid nii iseenda kui ka teiste eest. Varjates nii oma iseloomu ja välimuse vigu luues nii endast isiku, kes me tahaks tegelikult olla. Puuduste varjamist meie suhtes ootame me eriti inimeste poolt kellest me hoolime ja kes meist hoolivad. 1 Blaise Pascal peab meid mõtlevaks pillirooks kuna inimene on õrn organism, mida on kerge murda nagu pilliroogu aga tänu mõttele oleme me suurem kui universum. Kui universum meid hävitab ei tea ta, miks ta seda teeb aga meie teame. Tema arvates teadmine kui armetud me kõiksuse kõrval oleme teeb meist suured võrreldes näiteks puuga kes seda ei tea. Camus Camus kirjeldab ,et absurd avaldub kui inimene mõtleb ei millestki. Siis tekib iseäralik hinge seisund, kus tühjus muutub kõneks. See moment on absurdi avaldumise koht. Absurd avaldub ka Igapäevasest rutiinist tekkivast tülpimusest. Siis kui tekib soov rutiini muuta avanevad
13. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. 14. Ma pole pika vihaga- maksan kätte ja unustan! 15. Ma andestan, kuid ei unusta. 16. Kes lakkab olemast sõber, polnud seda kunagi. 17. "Sõber" on vahel sõna, millel puudub mõte. 18. When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you. 19. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. 20. Maailmas on kolme liiki sõpru: sõbrad, kes teid armastavad, sõbrad, kes teist sugugi ei hooli, ning sõbrad, kes teid vihkavad. 21. Armastuses tuntakse sageli pettumust, ollakse haavunud ja õnnetu, kuid ikkagi armastatakse. Ja kui seistakse haua äärel ning vaadatakse tagasi, siis võib öelda: olen sageli kannatanud, olen sageli tundnud pettumust, kuid ma olen armastanud. 22. Meie alguse ja lõpu vahel on vaid petlik sekund. 23. Viha on lühike hullumeelsus! 24. Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi. 25. Vihkamine on õilis tunne - selle taga on armastus!
Uusaja empirism John Locke (1632 1704) vaatame tema kolme küsimust. Empirismi rajajana on tema põhilauseks: ,,Kõik meie teadmine, välja arvatud loogika ja matemaatika teadused, on pärit kogemuses". 1. Sünnipäraste ideede kriitika See on suunatud Platoni ja Descratesi vastu. Teadmiste sünnipärasus võib põhineda nende üldisel kehtimisel või esinemisel kõigi inimeste juures. See aga ei vasta tõele, näiteks paljudel inimestel pole aimugi meie jumalast. Samuti saab laps enne aru, mis on kibe ja mis on magus, kui loogika tõde ,,miski ei saa olla ja mitte olla". Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neis seda ükski. Meie esimesed teadmised ei ole üldreeglid ega mõisted, vaid tajud, mida annab meile kogemus. 2. Teadmiste eetika Õpetus kaasasündinud ideedest ei ole ekslik, vaid ka ohtlik, sest paneb meid uskuma
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus armastusest: armastus
soov pürgida materiaalsete eesmärkide poole. 7. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Inimene on keskpunkt eimillegi ja millegi vahel, olematuse ja lõpmatuse vahel. Olematuse jaoks on inimene kõiksus, lõpmatuse jaoks olematus. Kui võrrelda inimest kõige väiksemate osakestega, mida ta ise ei näe ning millest tal aimugi pole, on ta tähtis, suur, kõikvõimas. Kuid kui kõrvutada inimene ja ja universum, siis oleks inimene kui olematus. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, seetõttu on äärmuslikud omadused meile vaenlaseks. Äärmuslikke asju pole meie jaoks olemas, me hulbime keskel, seetõttu on meile kättesaamatud nii kindel teadmine kui täielik teadmatus. 8. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascali sõnul on loomus täiesti loomulik
pole võimalik , ning ka parimad ajad mööduvad ja jäävad igaveseks meile , neile kes mäletavad ja suudavad armastada, on aegu mis ei kordu ja tegelikult ongi hea , sest muidu ei hindaks me neid niivõrd ja ei hindaks ka neid aegu mis meil alles ees on , sest kui need kätte jõuavad me teame , et neist tuleb kinni hoida, tuleb hinnata seda mis meil on ja püüelda parema tuleviku poole' Sa näed mind. Sa vaatad mind. sa arvad, et tead ja tunned mind, kuid sul ei ole õrna aimugi kes ma tegelikult olen. Neile, keda üks tüdruk on armastanud, kuid kes pole sellest hoolinud ja selle tüdrukuga vaid mänginud on: ühel päeval taipate, et kuramus, see tüdruk armastas mind tõeliselt kogu südamest. Aga siis on juba liiga hilja. Seda tüdrukut pole enam. See jalge alla trambitud tüdruk on end vaevaliselt püsti ajanud, pikalt põdenud, pisarad pühkinud, südame lukustanud, killud kokku kokku korjanud, liimida proovinud ja uut elu alustanud.
ei läheks ja leiba ei prooviks) 4. Sõna jõud Leemet ja Pärtel käisid külas, kus kohtasid Magdaleenat ja tema isa Johannest. Külavanem Johannes näitas neile imepäraseid asju, mida kumbki poistest polnud varem näinud. Sõna jõud on tohutu, kui keegi oskab sulle sõnadega ilusa elu maalida, siis me usume seda. Me tahame kõik vana hüljata, sest inimene on kord selline, kes alati uue poole pöördub, sest tema loomuses on kihk avastada. 5. Kui pea ei tööta, siis töötavad lihased Külarahvas oli unustanud ussisõnad, mille abil sai hõlpsasti endale toitu muretseda. Selle asemel rahmeldasid nad päevad läbi põllul, et endale süüa hankida. Siin kehtib ütlemine, et miks mitte minna ringiga, kui saab otse. Kui me unustame midagi, siis üritame leida ikka midagi uut, millega oma elu lihtsamaks teha. Külarahvas unustas ussisõnad, kuid nad mõtlesid välja kõik muud vigurid, kuidas maad harida ja endal elu sees hoida
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
annaabi.ee 
