Kalavarude taastamisvõimalused – 1)piiritletud Kasvab: Euroopa, kanada Venemaa Peamised liigid: mereterritoorium 2)Püügi piirmäärad 3)rahvusvahelised Kuusk,Mänd, Seeder, nulg, kask, Iseloomustus: 1)Juurdekasv kokkulepped 4)preemiad püügist loobumiseks 1-2 m3/ha 2)Loode-Ameerikas kuni 20 m3/ha Sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed kalavarude 3)Hõredad,mdalad 4)hästi säilinud 5)peamine tarbepuidu vähenemisele – 1)kalandusega seotud ettevõtted allikas 6) kohati laastatud pankrotistuvad 2)töötajad jäävad tööta, suurenb tööpuudus Metsade hävinemise põhjused: 1) Pidevad 3)Kalandusega seotud asulate areng takerdub metsatulekahjud: Austraalia, Põhja-Ameerika (California), 4)kalatooted kallinevad Kreeka, Hispaania
inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisemgi prügi metsa all on alguseks meie oma ilusa looduse hävitamisel. Inimesed peaksid aru saama, et kuigi mets on taastuv loodusvara, siis see kehtib ainult teatud tingimustel.
levikut, kahjustab mulla viljakust Kasvab metaani ja teiste kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris. Aina uute põllumaade jaoks võetakse aastas maha tuhandeid km² metsi. 3 Metsade hävimine Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad ka põllumaade laiendamine, kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Tänapäevase metsade raiumise mahu juures on metsade püsimine mitmes maailma piirkonnas tõsise küsimärgi all. Et metsadel on täita väga oluline roll globaalses aineringes, siis võib metsade pindala vähenemine teatud kriitilise piirini põhjustada ennustatamatuid globaalseid muutusi. Maailma metsade pindala vähenemisel on palju põhjuseid. Vihmametsade hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. Rahvaarvu suurenedes
3. ökoloogiline - mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja 4. kultuuriline - mets kui osa Eesti kultuurist. ● metsade efektiivne majandamine - kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomne tootmine ja kasutamine nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Loetele metsade hävimise looduslikke ja inimmõjulisi tegureid. Looduslikud:Metsapõlengud,kõrbestumine Inimmõjulised:Põllumaade laienemine,kontrollimatu tarbepuidu raiumine,väärispuidu eksport,asjatundmatu ja lohakas metsahooldus,keskkonna saastumine ja metsapõlengud. Iseloomusta säästlikku metsamajandust. ● säästlik metsandus - metsade majandamine selliselt, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõik funktsioone;
3) m ets kui puhk e ala. 5 puuliikide rühma: 1. väärispuu d 2. kõvad lehtpuud 3. tarbepuit(oka s m e t s a d ) 4. vähevä ärtuslikud puuliigid 5. erikasutu s e g a liigid (n. Hevekautsiuk; apuu kiinapuu malaaria) Metsatüübid. I para sv ö öt m e okas m et s a d: 1 tööstuslik tähtsu s suur, annavad suure m a osa maailma tarbepuidu d st. 2 kuna asuvad jahed a kliimaga alad el, mis ei konkure eri p õllumajan du s e g a . 3 levinud Ven e m a a Siberis, Põhja Euroop a s , Kanada s II parasv ö öt m e leht ja se g a m e t s a d 1 tööstuslik tähtsu s kesk min e, annavad nii tarbepuitu kui ka väärispuitukõvad e lehtpuud e näol. 2 konkurents põllumajan du s e g a suur 3 levinud ida ,kesk ja lään e euro o p a s , natuke ka aasia s III ekvatoriaals e d vihma m et s a d
haigusetekitajaid. Külad asuvad rannikutel ja veeteede ääres, majad on ehitatud vaiadele. Lisaks alepõllundusele ja istandustele annavad elatist väärispuidu raiumine ja teatud paikades ka turism. Raha teenitakse ka salaküttimise ja kokapõõsaistandustega. Vihmametsade vööndis leidub naftat, maagaasi, boksiiti, niklit ja mangaani, kuid neid kasutatakse vähe. Suurimaks keskkonnaprobleemiks on vihmametsade ulatuslik raie. Kohalikud elanikud suhtuvad metsadesse kui tuluallikasse. Tarbepuidu müügist saadud tulust rahastatakse haiglaid ja koole ning toetatakse ka majanduse arengut. Vihmametsadel on oluline osa kogu maailma veeringes ja nende hävimine mõjutab oluliselt kliimat. Metsade vähenemisega suureneb süsihappegaasi hulk õhus, kaovad loomade ja kohalike primitiivsete hõimude elupaigad. Igas minutis hävib 40ha vihmametsa ja iga päev sureb välja umbes 140 taime-ja looma liiki. Metsadest varutakse mööblitööstusele mahagoni, eebenit, roosipuud, balsapuud
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu), asjatundmatu ja hooletu metsahooldus(asjatundmatu ja hooletu metsahooldusega metsad kasvavad tihtipeale võsasse ja hävivad, puud ei saa valgust, iga uus kasvama
metsad (Poola, Läti,, Leedu), kastanid (mööblitööstuses kasutatav) Sega USA, Jaapan, Korea, kuused, männid 2-3m3/ha, segametsa Hiina kasutatakse tarbepuiduna Okas Põhja-Ameerika, Euroopas kuusk, mänd, kasutatakse peamise Euraasia Aasias seedermänd, tarbepuidu allikana 1-2m3/ha lehis, P-Ameerikas nulg, tsuuga 9. Selgita metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomusta arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust. Arengumaades on enam kui 2 miljardile inimesele peamiseks kütteks puit. Aafrikas kasutatakse üle 90% langetatud puidust energia saamiseks. Arenenud maades keskendutakse rohkem tulu saamisele. 10
Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga,sest kasvav rahvastik vajab (põllu)maad ja kütust ning riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida.Selleks,et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus,tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa,teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet,varuda seemet jne. Viimastel aastatel ongi istutatud metsade pindala maailmas suurenenud,pool sellest Indias,Hiinas ja Jaapanis.Metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll. Nii nagu põhjamaades,on ka Eestis palju metsamaad ning metsandus oluline majandusharu.Kujunenud on metsa-ja puiduettevõtete tihedalt läbi põimunud majanduskooslus-metsatööstuskobar,mis kasutab väga tootlikke ja kalleid masinaid.Eestist müüakse suurem osa puidutoodetest välja. Kõrge tootlikusega kõndiv harvester põhjustab minimaalset kahju metsa ökosüsteemile. Küsimused. 1. Kus kohas on olemas metsamajandus? 2. Nimeta üks väärispuu.
Kas seda on vähe või palju ? Argentiina pindalast on ainult 19% metsa all, seda on muidugi vähe. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid ? Riigi idaosa katavad metsad, kuna seal on niiske. Põhjas kasvavad aga hõrendikud, ehk põhimõtteliselt seal ei olegi korralikke puid. Ülekaalus on okaspuud. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid on siiski mäestiku jalamil. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse tarbepuidu ( mööbel ja puit ) saamiseks, tselluloosiks, paberi ja papi tootmiseks. Arvestades riigi üldist majanduslikku arengutaset , püüa iseloomustada metsamajandust ja metsatööstust selles riigis. Riigis on alati metsanduses asi tasakaalus, kuna pidevalt istutatakse ka uut metsa ning hooldatakse. Nad teevad endale puidust ka kasulikku materjali, näiteks mööblit jne. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Riigi puiduvarud ei rahulda riigi vajadust.
. 34. Keskkonnaprobleemid põllumajanduses: · Erosioon, muldade degeratsioon, kõrbete teke. · Maa viljatus · mulla struktuuri hävimine · põllukultuuride liigne väetajmine veekogude kinnikasv · metaani hulga kasvamine õhus · loomaliikide keskkonna hävimine · põhjavee taseme alandamine ja pinnase soolsus Keskkonnaprobleemid metsanduses: · metsad hävitatakse raiumise teel · kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine · keskkonnasaastumine ja põlengud · erosioon, tuuleülekanne, soostumine ning kasvukoha halvenemine mull viisil · hooldustööde tegemata jätmine Keskkonnaprobleemid kalanduses: · kalavarud vähenenud, eriti hinnatumad kalaliigid · mere sasstumine maailma mere bioloogilise produktiivsuse vähenemine · suur ja ebaühtlane väljapüük 35.Energiamajandus on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete
Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed. Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit, mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena. Tansaania toodab ka paberit kohalikust töötlemata materjalist, saepuru, pehmet puitu. Suurem osa tööstuslikust ümarpidust on kasutatud postide jms. põllumajanduslikuks otstarbeks. Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha. 13 Metsa toodang 1990-1997 -ümarpalk
1. Puidu rikked Oksad Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Kõrgekvaliteediliste metsamaterjalide kogus oleneb peamiselt puidus esinevate okste rohkusest ja iseloomust. Puidu kvaliteedile avaldavad kõige rohkem mõju kokkukasvamata oksad ( väljalangev küvaoks)ja kõige vähem kokkukasvanud oksad (terved ja värvunud oksad). Oksad rikuvad puidu ehituse ühtsust. Oksad avaldavad mõju puidu mehaanilistele omadustele (puidu painde- ja tõmbetugevus piki kiudu). Tarbepuidu väljatulekule ei avalda mõju mitte ainult üksikud suured oksad, vaid okslikkus tervikuna.Okslikkus oleneb puuliigist, kasvukohast, pärilikest omadustest, inimese tegevusest. Vastavalt puu kasvamisele, saavad alumised oksad vähem valgust ja kuivavad. Okste kuivamine toimub nii võra alumises osas kui ka võra sisemuses. Oksad küdunevad peamiselt seente tegevuse tagajärjel. Seente tegevust mõjutab aga temperatuur ja niiskus.
p-ameerikas ja jaapanis. Seetõttu suudavad oma puiduvarudest ise rahuldada. Arengumaades jätkub metsaraie endise hooga, kasvav rahvastik vajab põllumaad ja kütust, riik eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida. Selleks et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll. Metsatööstus - Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Umbes 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, üks viiendik paberi tootmiseks ja ülejäänu mitmesuguste puutoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu ehk palke USA, koos kanadaga annab üle poole maailma toodangust
seda Tansaania jaoks vähe. Peamised puuliigid: kamper, aafrika mahagon, kadakas, bambus, mandlipuu, mänd, akaatsia, eukalüpt. Suuremad metsamassiivid asuvad riigi kagu- ja loodeosas . Edela- ja kirdeosas on vähem metsa, sest neis piirkondades on suured mäed. Kõige tähtsam metsa toodang on küttepuud ja sellele ennustatakse ka suur tõusu. Metsa sektorist on kõige tähtsam siiski ehituspuit, mis läheb peamiselt ekspordiks. Tarbepuidu toodang oli Tansaanias 1999.a 39mln rm, mis kõik oli kasutatud küttena. Tansaania toodab ka paberit kohalikust töötlemata materjalist, saepuru, pehmet puitu. Suurem osa tööstuslikust ümarpidust on kasutatud postide jms. põllumajanduslikuks otstarbeks. Metsandus kindlustab aastas enam kui 700000 inimesele töökoha. Metsa toodang 1990-1997 -ümarpalk -küttepuud ja puusüsi -tööstuslik palk
(EUR) (EUR) (EUR) (EUR) 1 VÄLISRAJATISED 111 Ettevalmistus ja raadamine Kändude juurimine ja 1 4,0 52,0 1111 teisaldamine kuni 50 m kaugusele tk 1112 Kännuaukude täisajamine 1 tk 0,1 16,0 1,2 1,3 18,5 114 Tarbepuidu kogumine 1141 Puude mahavõtmine 1 tk 5,0 65,0 65,0 12 Hoonealune süvend 0,5 m paksuse pinnase 343,7 0,1 4,08 1,33 1859,68 121 koorimine hoone alt 5 m3 8 122 Kaeved 2,8 m mineraalpinnase 1925, 0,1 3,9 1,3 10010,0 1221
(allikad 1, 11) Metsamajandus Dominikaani Vabariigis on 30% maast kaetud metsaga ning see teeb umbes 1,4 milj hektarit. Kõige suuremad ja tihedamad metsamassiivid jäävad riigi keskosa mägedesse. Umbes 80% on niiske või kuiv lähistroopiline mets, mille moodustavad laialehised puuliigid. Ülejäänud 20% on männimets. 25% metsadest on looduskaitse all. Küttepuude tootmiseks on arvutatud 556000 m3 aastas. Igaaastane tarbepuidu toodang, väljaarvatud küttepuud, on 6000 m 3. Tähtsal kohal on ka paberi tootmine, mida toodetakse aastas umbes 130000 tonni. Saematerjali Dominikaani Vabariigis ei toodeta, sest riik ei ole piisavalt arenenud ja oskustöölisi ei ole saada. Puusüsi toodetakse 70000 tonni aastas (2004). (allikas 12) 10 Tööstus Dominikaani Vabariigis töötab enamik inimesi teenindussektoris. 1990
Saksamaa suurem osa mööblitööstuse puidust Parasvöötme Kanada, Venemaa, Mänd, kuusk, nulg, 1-2m3/ha okasmetsad Rootsi, Soome lehis kasv aeglane, mets hõre tähtsaim tarbepuidu seisukohalt Milles seisneb metsade tähtsus? elukoht loomadele puud toodavad hapnikku toit (marjad, seened) puit (ehitusmaterjal, küte) veereziimi ühtlustamine keskkonnatähtsus Metsade majandamise põhimõtted ARENENUD MAAD ARENGUMAAD 1) raie ja juurdekasv tasakaalus (paremini 1) üleraine, röövraie
Ekvatoriaalsed Brasiilia, Indoneesia, Väheväärtuslikud Pindala väheneb kiiresti vihmametsad Kongo, Madagaskar puud hevea, eeben, üleraie tõttu; palmid Aletamine, juurdekasv 50 m3/ha Parasvöötme USA, Venemaa, Kuusk, mänd, lehis, Tarbepuidu allikas; okasmetsad Kanada, Norra, nulg Soome, Rootsi Tugevalt laastatud; Juurdekasv 1-2 m3/ha Parasvöötme Lääne-Euroopa riigid, Tamm, vaher, kask Mitmekesised; lehtmetsad Korea, Tsiili, Hiina Mööblitööstuse puit;
ja teistes lehikulaadsetes seentes. steriilne vorm viljakehad. Eenduvad 2)Büromütriin- kottseentes. 3) Silotsüriin- viljakehad on: muguljas, kabjakujuline, narkootiline toime 4)falloidiin. Metsa konsooljas, teravnurkne, nürinurkne, kahjustajad ning nende poolt tekitatud küüsjas, neerjad, lehvikjas. Kinnitub: kahjustuste vahekord väljendatuna tsentraalselt või külgmiselt. Viljakehade tarbepuidu kadudena: haigused 40% ja ülakülg: a) ainult horisontaalsete lõhedega ja putukad 19%, tuli, ilmastik, loomad.Puittu b) lõhed nii horisontaal kui vertikaalsuunas. lagundavad seened: Aeroobsetes Viljakehade ülakülg on: karvane, sile, tingimustes langundavad seened: villane või eivärviliste vöötidega. 1kandseened põhilised puitu lagundavad Metsamädanikud on sellised mädanikud,
..7,2) tm = 8,16...12,24 - traditsioonilist küttepuitu e halupuitu - 0,4 ha pm3 hakkpuitu. Seega eraldiselt saaks raie tule- x (12...18) tm/ha = 4,8...7,2 rm, musel (13...18) + (8,16...12,24) + (16...23,2) - hakkpuitu raiejäätmetest - 0,4 ha x (40...58) = 37,16...53,44 pm3 hakkpuitu. Selline kogus pm3/ha = 16...23,2 pm3. vastab hakkeveoki täiskoormale. Seega an- Kuna eraldiselt raiutavad tarbepuidu ja tradit- tud oludes võiks kasutada eespool kirjeldatud sioonilise küttepuidu kogused on väikesed, tüvestehakke tehnoloogiat. P uitkütuste keskmised hinnad viimastel aastatel Eesti Statistikaameti andmetel www.stat.ee oli Eesti ettevõtetes 2008. aastal tarbitud puitkütuste hinnad järgmised: küttepuud 375 kr/tm hakkpuit 156 kr/pm3 ja puitjäätmed (peamiselt puukoor) 94 kr/pm3. Küttepuidu keskmine hind detsembris 2009 oli 297 kr/tm. Tabel 20 13
staadiumis. 43. Millised tööd ehituses kuuluvad ettevalmistööde hulka. Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Ehitusplatsil toimuvad ettevalmistustööd, kaevatööd, lõhketööd, vaiatööd, pinnase tugevdamine, täitetööd, õuevõrkude ehitustööd, õueala pinnakattetööd, õueinventaritööd. Ettevalmistustööd- käsitleb ehitusplatsi ettevalmistamist ja raadamist, ehitiste ja taimestiku kaitsmist, tarbepuidu kogumist ja äravedu Mõõtmisreeglid: Ettevalmistustööd Ettevalmistus- ja raadamistööd (m2): Mahud rühmitatakse raadamistööde raskusastme ja maapinna tasasuse järgi Raadamismahtu arvestatakse maapinna horisontaalprojektsiooni järgi (m2) Ehitusplatsil olevate ehitsite kaitse (m2, m, tk): Mahud rühmitatakse kaitsmisviisi järgi Joonistelt mõõdetakse ehitise kaitstav pind, pikkus või kogus; kaitstavat ehitist kirjeldatakse töökirjes
Metsavaesed arenenud riigid, nagu Holland, impordivad metsarikastest riikidest metsandustooteid ning -teenuseid. Nad väärtustavad oma väheseid metsi ning kasutavad metsi peamiselt keskkonnakaitse ja puhkeotstarbel Kultuurpuistute ja istandike tunnused, nende pindala maailmas ja selle trendid. Istandike roll puiduvarumises. Riigid, kus paiknevad suurimad istandike pindalad. Tööstusliku toormena tarbepuidu tootmiseks kasvatatavate ning keskkonnakaitse funktsioonideks kasvatatavate istandike vahekord. Kultuurpuistute ja istandike kogupindala oli sajandivahetusel 204 miljonit hektarit ehk peaaegu 5 %. Seega on valdav enamus metsadest loodusliku päritoluga . GFRA 2010 andmetel oli kultuurpuistute 29 ja istandike pindala jõudnud juba 7 %-ni ja pindala 264 miljonit ha-ni ( 2010)
Näiteks aastatel 2001-2007 vahetas omanikku üle 40 000 ha maad aastas ja kogu perioodi jooksul müüdi seega kolmandik erametsamaadest. Viimast soodustas ka tulumaksuseadus, mis ei nõua tulumaksu maksmist tagastatud maade müügitulult. Valitsev arusaamine, et "turg on parim reguleerija" põhjustas sajandivahetusel hüppelise raiemahtude kasvu. Arenev metsatööstus ja paberipuud eksportivad ettevõtted suurendasid tarbepuidu nõudlust. Selleks, et pidurdada raiumist, otsustasid valitsevad poliitikud metsade majandamist metsaseadusest tulenevate administratiivsete (raieluba, kohustuslik majanduskava ning kõrgemad raievanused) vahenditega piirata. Bürokraatlike piirangute mõju saabus paraku alles koos järgmise puiduturul tekkinud kõrge nõudlusega, mis kestis aastani 2008. Kui reeglina on metsade majandamise intensiivsus seotud kasvava turu nõudlusega,
Hinnanguliselt 90- Kuupula ümbritseb 1/3-1/4 pikkuselt. muudab mulla viljakamaks, kuusk on aga 95% raieküpsetest haavikutest on Seemneaastal võib 1ha-lt saada kuni 1,5 mullaviljakuse suhtes nõudlik puuliik). nakatunud selle seenega ja puit seetõttu tonni tõrusid. Paljuneb peamiselt tõrudest, Hall lepp on sobiv puuliik ka põllumaade mädanikuga ja tarbepuidu väljatulek väike. noores eas annab ka kännuvõsu. metsastamise ja sobiv eeluuendus kuusele. Eristatakse mitmeid vorme: koore värvuse järgi: Areaal on lai, kasvab Euroopas, Kaukaasias, Halli lepa võssa raiutud koridoridesse tumeda (halli) kooreline, aeglasema Väike-Aasias. Eestis kasvab oma areaali
väljaraiutud puidu kogus, siis ulatub koguproduktsioon kuni 1000 tm/ha. Täiesti külmakindel, valgusnõudlik, kasvab peamiselt viljakatel ja väga viljakatel kasvukohtadel. Keskmise tormikindlusega liik. Haava kasvatamisel on peamiseks probleemiks seenhaigused, eriti haavataelik (Phellinus tremula). Hinnanguliselt 90-95% raieküpsetest haavikutest on nakatunud selle seenega ja puit seetõttu mädanikuga ja tarbepuidu väljatulek väike. Eristatakse mitmeid vorme: koore värvuse järgi: tumeda (halli)kooreline, aeglasema kasvuga ja heleda (rohelise)kooreline, kiirema kasvuga ja haava triploidne vorm (Populus tremula f. gigas). Puidu kasutamise mahud varem olid üsna tagasihoidlikud, tööstuslikult vähesel määral tuletikkude tootmiseks, kuid valdavalt kasutati kütteks. Seoses puidutööstuse kiire arenguga
enamusega ja puht- lehtpuupuistutes. Tormikahjustused esinevad; tormimurruna - puude tüved on ühest või mitmest kohast murtud ja tormiheitena - puud heidetakse koos juurtega. Tormiheidet soodustab puude pindmine juurestik (pindmine juurekava on kuusel) või olukord, kus juurekava ebasoodsate kasvutingimuste tõttu ei saa tungida sügavale (looalade õhukesed mullad, kõrge põhjaveega mullad). Tormikahjustuste otsene kahju seisneb: ** tarbepuidu kadu (murrukohtades on tüveosa lõhenenud ja pilbastunud) ** puidu juurdekasvu kadu tormist hõrenenud puistus; ** puidu ülestöötamiskulude suurenemine ja tööde ohtlikkus; Lisanduvad veel tormi põhjustatud kaudsed kulud, millised võivad kordades ületada otseseid kulusid (kahjustatud puistute raske ja kulukas majandamine, edasine tormioht, üraskirüüstete ja seenhaiguste kahjustuste oluline suurenemine jne.) Värske
annaabi.ee 
