Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad
Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama. Pearu ütles, et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Tahtsid ka rammu katsuda, kuid ei õnnestunud, sest Pearul polnud kuube. Pearu oli külas tuntud nägu. IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks,
Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad.
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele
Tõde ja Õigus I osa A.H.Tammsaare 1. (6) Krõõt kolib Andrese juurde, sõidavad hobuse vankris Vargamâele. Kohale jõudes lâhevad Amdres, sauna Madis ja karjapoiss sohu kinni jäänud lehma pàastma 2. (12) Kroot, andres ja madis lahevad ostetud krunti uurima. Andres arutab Madisega kuidas maid paremaks teha. Madis ja Andres katsusid omavahel jõudu kive tõstes 3. (17) tammsaarelik tootegemine, Krõõt tutvub kohaliku vanaperenaisega kõrtsi ees, Andrws tutvub kortsis pearuga, 4
Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame"
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski.
Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk.93 Mai läheb, sulane Juss jääb ; saunatädi kuulutus koera järgi ; sead Tagapere rukkisse (Pearu Krõõt ,,hele jaal") XI lk.105 teine aasta talus ; heinategu ; uus tüdruk Mari ; Mari Juss (üle jõe ujumine) ; kraavi valmimine ; Andres
Töde ja öigus-e esimese osa peatükkide kokkuvöte I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mida Pearu tegi. Andres läks Tagaperele kraavi asjus. Lepiti kokku kraavi tegemine. VI (42-52) Mindi nelipühade puhul kirikusse. Karja-Eedi tuli tagasi viletsate riiete tõttu. Krõõt lubas saia ja
rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõsiseks läheb annab kere peale. Pärast Jussi surma (veebruaris) ei peata Andres peaaegu enam kunagi kõrtsi juures ega astu sinna sisse. Teades Mari nutu põhjuseid, luges etteheidet iseendale: tema ei osanud nõnda elada, et temaga oleks võidud olla rõõmus. Ei austanud Jussi tolle enesetapu pärast, öeldes: ,,Inimene põle
III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud
III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega. Seal jäi naine vankrisse istuma, mõne ajapärast tuli Aaseme eit temaga juttu ajama, mõne ajapärast ka teised naised- tulid uudistama. Hetkel kui Andres tahtis kõrtsist lahkuda läks tema juurde Pearu ja ütles et varsti ei ole neil enam maad, sest too sööb nad lihtsalt välja. Pearu hakkas pinnima et mees oma naisega temaga jooma hakkaksid aga kumbki seda ei tahtnud. Ta ostis naisele veel naistejooki
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu
TÕDE JA ÕIGUS I OSA ajastu: u 1870-1900 tegevuspaik: Vargamäe Eespere ja Tagapere inimese võitlus maaga Andres tõdeb, et see kestab igavesti Kokkuvõte Umbes 30 aastane Andres Paas ja tema noor naine Krõõt lähevad Vargamäele elama. Andres on koha suhtes lootusrikas ning valmis oma elu sellele pühendama. Krõõt on umbuslik, kuna tema isakodu n metsade taga, teistsuguses kohas ning ta ise ei sobi kohalike naiste juurde, on peene kondiga. Sellest olenemata täidab mehe soove ja rabab temaga samavääriliselt tööd. Eespere hooned on uue rahva saabudes lohakil ja karjamaad vee all. Vargamäe koosneb kahest talust, millest teine asub allpool orus, kus jõgi on lähemal ja maa parem. Teise talu peremeheks on Pearu Murakas, kes on kange mees, veedab enamuse aja kõrtsis ning on kindel, et sööb
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus I" Lugu algab kuskil 1870-nendate keskel. Algab sellest, et Krõõt ja Andres lähevad Vargamäele. Tee on vilets ja soine, Andres lubab Krõõdale, et kunagi teevad tee nii korda, et sõida või kaarikuga. Teel uude koju juhtub aga õnnetus: lehm vajub sohu, kuid saadakse sealt kätte. Krõõt on väga sokeeritud. Koos nendega tuleb vargamäele kaasa ka karjapoiss. Tutvuti uue taluga: hooned olid üsna vanad ja logud. Talumaad paljuski soised ja liigniisked. Andres arvestas ka rohkem sellega, mida ta töö abil talust teha võib, kui mis juba olemas oli. Ta pidas isegi plaane, kuidas soo kuivendada ning põlluks ja karjamaaks muuta. Madis hoiatab Andrest kiusliku naabri Pearu eest. Ütleb, et ristikivid võivad liikuma hakata (nendega märgiti talude piire). Madis ja Andres
5. Võrdle Andrest ja Pearut (sarnasused, erinevused). Sarnasused: mõlemad olid suhteliselt vägivaldsed ja andsid oma naistele palju tööd. Andres oli ausam ja tugev mees. Pearu aga jäi Andresele alla rammus aga oli egoistlik. 6. Missugustest kodutöödest vabastas rasedus Kröödi? Rasedus ei vabasta Krõõti ühestki tööst, tal on sellega raskusi aga ta ei ütle seda Andresele ja Andres ise ka ei pane tähele kui raske Krõõdal on. Pärast neljanda lapse sündi Krõõt sureb. 7. Missuguste võtetega pani Pearu pere oma pilli järgi tantsima? Pearu oli ka suhteliselt vägivaldne mees, kindlasti ta pani sellega. Ta naine oli harjunud halva ohtlemisega ja ei teinud sellest väljagi enam. 8. Missugune on Kröödi elu Andrese kõrval (mured, rõõmud)? Krõõda jaoks oli Vargamäele minek halb mõte, talle ei meeldinud see ala eriti. Seal oli tal väga väga palju
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus I" Andres Paas, umbes 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil.
Romaan maalib realistliku pildi eesti talupoja elust sajandivahetusel tsaariaja lõpuaastate väljakannatamatuks muutunud ühiskondlikes oludes. «Tõde ja õigus» on oma suurepäraste looduskirjeldustega ning eri inimtüüpide kujutamisega tõeline meistriteos, üks enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants) - Mart(Matu) - Andrese karjapoeg, lõhkus kraavi tammesid
TÕDE JA ÕIGUS I osa kokkuvõte 30 aastat vana Andres Paas asub koos naise Krõõdaga elama Vargamäe soode ja rabade vahele. Andres on ostnud Vargamäe kui põrsa kotis, teadmata koha tegelikku väärtust, mees loodab tööga teha Vargamäest unistuste kodu. Andrese naine Krõõt on koha suhtes umbusklik, sest isakodus olevate laante ja metsadega ei anna Vargamäed võrreldagi. Vargamäe on jagatud kaheks osaks, millest üks asub all orus, kus elab Pearu Murakas(ka Oru Pearu) ja teine mäe peal, kuhu asub elama Andres (ka Mäe Andres). Pearust ja Andresest lähemalt järgnevas tabelis: Pearu Andres Välimus Lühike, kõhnemapoolne, kitsas Tugev kehaehitus, pingul
Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas
Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas
Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe peremehe (Andrese siis) sööb vaevata kohast välja, nagu ta eelmisegagi tegi. Andres kuuleb kyll siit ja sealt, mis mees on Oru Pearu, ometi ei suuda ta uskuda et keegi nii kiuslik olla võiks. Esimene plaan tema meelest oleks kaevata kraav tema maadelt jõkke, et maid veidigi kuivendada ja sellega viljakamaks muuta. Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda,
Vargamäe lapsed, nende mängud ja tegemised. Vargamäel sündis esimene laps Krõõdale ja Andresele, kes oli tütar. LK 66 See tütar muudkui kasvas ja kasvas, ning peagi oli Krõõt jälle lapseootel. Krõõt oli üksinda enda esiklapsega kodus, kui uus tita tulema hakkas. Laps tuli väga kergesti ilmale. Sünnitusest veel nõrk Krõõt pidi ronima üle kõrge lävepaku, et lapsele sooja vanni teha ja ta puhtaks pesta. Krõõt oli mures, et mis näo Andres teeb, kui näeb, et teine laps ka tütar. Ta puhkes nutma. LK 98 Andres tuli koju LK 100 Kui ta oli teada saanud, et ka teine laps tütar, muutus ta murelikuks. LK 101 Juss ja Mari elasid Vargamäe saunas. Nende abielu teisel aastal sündis neil poeg. Juss oli lapse üle väga rõõmus ja siblis koguaeg naise ja lapse umber. LK 125 Nagu needus, oli ka Eesoere kolmandaks lapseks tüdruk, kuid Krõõt tundis seda juba sisimas ette. LK 126
naabritega halb koostöö.Vargamäele tulles oli Andres Paas töökas mees, isegi liiga töökas. Vahetevahel unustas ta tähele panna oma 2 lapsi või naist. Peale Krõõda surma mõistis mees, mida ta teinud oli ja kuidas käitunud. Mõistes oma käitusmis laadi läbi aastate , muutus Andres pehmemaks ning põõras rohkem tähelepanu oma lastele. Peagi mõistis kui kurvaks oli muutunud Krõõt Vargamäel olles, kuid siis oli juba liiga hilja. Peagi abiellub Andres Mariga, püüdes täita Krõõda tühjaks jäänud kohta. Kuid meest tabab varsti uus katsumus- epideemia, mis võtab temalt kolm last.Senisest karmikäelisest mehest oli saanud väsinud ja eraklik mees. Ta hoiab omaette peites oma tundeid maailma eest. Jaks võidelda Pearuga on lahtunud, kuid töötahe vemmeldas tema veres edasi. Inimeste vahelised suhted 4. Andres ja Pearu olid koguaeg omavahel tülis
1. Millal toimub romaani tegevustik? - algab 19. saj teisest poolest, kestab paarkümmend aastat (1870-1890) 2. Kui vanad olid Andres ja Krõõt, kui nad Vargamäele elama asusid? - Krõõt-oma kahekümnendates, Andres-kolmekümnendates 3. Jussi kehaehituses oli midagi, mis Marile nalja tegi ja mille pärast ta Jussi narritas. Mis see oli? - Jussil oli lühike kael ja kõverad jalad 4. Miks Krõõda silmad nukrad olid? - Tal oli järjestikku sündinud kolm tütart ja ei ühtegi tulevast peremeest+pidi koguaeg tegema rasket tööd 5. Miks Andres pühal jõuluõhtulteisepere koera peksis? - See tuli vorsti lõhna peale nende majja
· ,,Püve talus,, · ,,Kosjasõit,, · ,,Neetud talu,, 10)B.Alveri elu ja looming. 1906-1989 Elulugu- Betti Alver kodanikunimega Elisabet lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks.Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Pu
Kas Vargamäel puudub õnn? Nagu ütleb ütlus, et pole head ilma halvata, siis selles raamatus peab see vähem või rohkem paika. Positiivseid sündmusi oli küll vähem jkui negatiivseid, kuid need olid ikkagi sellised sündmused, mis pererahvale kauaks meelde jäid, võiks öelda, et isegi igaveseks. Raamat algas sellega, et Krõõt ja Andres saabusid Vargamäele. Krõõt nagu noored naised ikka pole harjunud kodust kaugel olema igatses tallu tagasi. Ma arvan, et see oli Krõõda esimene kurb sündmus, et ta kodust minema viidi. Krõõda elus algas töökas periood, mille käigus ununes tema koduigatsus, kuid järgnes raske ja vaevarikas töö. Krõõt sai oma esimese lapse, kelleks oli tüdruk. Teadagi vanasti taheti poisslast, et oleks keegi , kellele oma talu pärandada. Andresel oli küll hea meel, et lapse sai, aga siiski oleks ta tahtnud poisslast
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud.
Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab Andres lohutust otsima piiblist, kuid muutub seejärel veelgi endassetõmbunumaks ja kurjemaks. Näib, et krutskimehel Pearul laabub elus kõik ladusamalt. Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
