Ametlikult kuulub Gröönimaa Taani riigi alla, tegutsedes iseseisva kolooniana. (Aader et al, 1970) Geograafiliselt ja etniliselt on selle Arktika saare rahvas olnud seotud Põhja-Ameerikaga, poliitiliselt ja ajalooliselt aga seevastu lähemalt Euroopaga. (http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]) Gröönimaa on pea üleni valdava tüseda mannerjää katte all, jättes vabaks vaid kitsama rannikuala. Sellel saarel ja ka Antarktise mannerjäästikel valitsevad läbi aasta kõvad pakased. (Tammekann et al, 1930) Asend ja kliima Gröönimaa asub põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikast kirdes, Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel. Saart ümbritseb idast Grööni meri, läänest Baffini laht ning Davise väin. (Aader et al, 1970) Gröönimaa suurim ulatus põhjast lõunasse on 2650 km, idast läände 1050 km. Nabamaale kohaselt katab 90% pindala 3000 m paksune jää. Seda põhjustab sademete rohkus (umbes 2000 mm aastas) ja niiskust toovad tuuled
Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olevat osutunud probleemiks kuna Aalto pakutud õhukest seinakonstruktsiooni Eestis teha ei osatud, seinad ehitati mitte 45 cm vaid 65 cm pakused ning mõõdeti sissepoole, mille tulemusena ei mahtunud mööbel tuppa ära. Suur probleem oli ka lameda katusega, millest juba esimene vihm läbi sadas. ,,Kogu
settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja-Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (1903 1981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu kõrgus kuni 35 m, samas kui laugenõlvalise paeastangu kõrgus
Klindivööndi laius suureneb Põhja-Eesti klindi lääneosa 35 kilomeetrilt kuni 40 kilomeetrini idas ja kõrgus enam kui 230 meetrini. Ingeri klint on Balti klindi idapoolseim lõik ja hõlmab u 250 km Narva jõe ja Laadoga järve suubuva Sjassi jõe vahemikus. Klindiastang on siin kogu ulatuses mattunud ja enamasti ka lamendunud. Aluspõhjakivimite paljandeid võib kohata vaid klindiastanguisse lõikunud jõgede kallastel. Nime on Ingeri (Ingermanland) klindile andnud A. Tammekann (1940) selles piirkonnas elanud läänemeresoome hõimude (vadjalaste, vepslaste, karjalaste, isurite) ühendnimetuse järgi. Ingeri klindil Koporje lähistel on Balti klindi paeplatoo kõrgeim punkt (kuni 140 m ümp). Suurim (kuni 50 km) on siin ka klindivööndi laius.
inimesed tema hoonetes elama ja töötama hakkavad. 4 Hooneid · 1925 Jyväskylä tööliste maja · 19271935 Viiburi linnaraamatukogu · 1929 isamaalaste ühenduste hoone Jyväskyläs · 1929 Turu ajalehe Turun Sanomat toimetuse hoone · 19291933 Paimio tuberkuloosisanatoorium Turu lähedal · 1932 Villa Tammekann Tartus · 19361939 ja 19511954 elamud Sunilas · 1937 Restoran Savoy Helsingis (täielikult säilinud Aalto interjöör; ikka veel restoran) · 1937 Soome paviljon Pariisi maailmanäitusel · 1938 Villa Mairea Noormarkkus · 1939 Soome paviljon New Yorgi maailmanäitusel · 19471949 Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Senior Dormitory (Baker House) Cambridge'is Massachusettsis · 1952 Säynätsalo raekoda
Humbolt maadeavastaja, geograafia rajaja Richhofen - geograafia rajaja Ritter inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Ratzel - inim ja antropogeograafia, geograafia rajaja Passarge maastikuteaduse rajaja EV eelne: Scmidt uuringud Eesti aluspõhja Klinge soodeuurija Grewingk koostas baltimaade geoloogilise kaardi EV aegne: Gräno Eesti geograafia ja maastikuteaduse rajaja, jaotas maastikuvormid nelja gruppi. Tammekann uurimus ,,Eesti maastikud", aerofotod Kant Eesti 1. majandusgeograafia professor. Piiritles maastikud kaheks, Kõrg-Eesti ja Madal-Eesti Kirde uuris kliimat Nõmmik Eesti esimene mullastikukaart II ms järgne: Varep Teise ms järel üks suurimaid geograafia teadlasi. Koostas 12 maastikutüüpi. Kildema Kompleksprofiil Lillema mullastikukaart Setete kompleks: 1. Aluskord kristallsed kivimid(gneiss, graniit jne) 2
Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika pangal on 55 m ja vaid ülemised 15 meetrit sellest on lubjakivi. Enamik astangust (u 40 m) kuulub aga liivakividele ja sinisavile. Kunda Toolse vahemikus on Kambriumi liivakivisse-sinisavisse murrutatud astangu
46 17.10.2011 Kogu maja mööbel on valdavalt geomeetriliste vormidega, suures osas sisse ehitatud 47 17.10.2011 48 17.10.2011 Alvar Aalto Villa Tammekann (1932--36) 49 17.10.2011 50 17.10.2011 Art déco Õitseng langes aega enne 1929. aastat. Sotsiaalselt peegeldab sõjajärgset majanduslikku edenemist. Eriline õitseng suurimas tööstusriigis USAs Põhitunnus on kuubilis- geomeetriline või vabalt
Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Villa Tammekann Alvar Aaltoga sai kirjavahetus alguse 1932. aasta märtsis ja jätkus kuni 1933. aasta teise pooleni. Ehitusloa maja ehitamiseks saadi Tartu magistraadilt 15.7.1932 ja ehitustööde algusega keskendus kirjavahetus välisseinte paksusele ja sellest tekkinud mõõtude erinevusele ning sokli kõrgusele või elutubade põranda kõrgusele ja päratpoole lamekatuse töövigadele. Kuigi majaperenaise värvikaist kirjadest,millele Alvar Aalto püüab hästi leplikult ja
Miks on tähtsad?1. Sadamapiirkonna arenguprojekt Berliinis „ Media Spree“ 2. Mereäärse piirkonna arendamine Aalborgis, Taanis. Raamatu näided olid: Baltimore- USAs tähtis kuna see on vanim London-Inglismaal, Londonis kuna see on kuulsaim ja ka suurim 12) Nimeta 5 linnageograafiaga tegelenud Eesti geograafi: Edgar Kant, Endel Krepp, Endel Kareda, Karl Ristikivi, August Tammekann, Granö, ll RÜHM 1) 6 suuremat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai 2) 2 veeäärset rahvusvahelise tähtsusega sadamatRotterdam, Singapore ja Shanghai. 3) Defineeri gentrifikatsioon Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on nt võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikumalt tulusama kasutusviisiga
Alutaguse mäed on taganeva liustikujää servamoodustis. Ka 1920. aastatel peeti kriivasid enamasti taganeva mandrijää servamoodustisteks, mis märgistasid liustikujää seisakuid. Just niiviisi on neid pinnavorme iseloomustanud geoloog Artur Luha 1924. aastal Virumaa koguteoses ( Eesti Loodus, 2008). Johannes G. Granö on neid 1922. aastal siiski pidanud tuule ja lainete tegevuse läbi sündinud liivakuhjatisteks. Üks Eesti tuntuimaid geomorfolooge enne Teist maailmasõda August Tammekann peab kriivasid jällegi mandrijää servamoodustisteks oma 1940. aasta töös mandrijää taganemisest ja otsamoreenidest. Suure tõenäosusega ei käinud ükski eelnimetatud uurija Alutagusel välitöödel, vaid nende uuringud põhinesid suuresti varasematel üldistel geoloogilistel käsitlustel ja topograafilistel kaartidel (Eesti Loodus, 2008). Valdavad kolm peamist versiooni: esimene ja vanem käsitleb kriivasid kui otsamoreene , teise
·Linnad ei mõjuta tagamaad otse, vaid väiksemate keskuste (abitsentraalide) vahendusel. ·Suuremate keskuste ümber kujunevad kontsentriliselt abitsentraalide sise ja välisvanikud. ·Sisevanikuil asetsevad väikealevid, välisvanikuil suuremad keskused. ·Täislinnad Tallinn ja Tartu moodustavad kaks suurt peasüsteemi, millele lisandub hulk tsentraalseid allsüsteeme st uuris linnasid ja alevikke August Tammekann "Otepää kõrgustik LõunaEesti maastikuna" kasutab aerofotot. Uurimus PõhjaEesti klindist. Eristab 4 maastikutüüpi lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik. August Tammekann õppis: · 1919.1923. a. Tartu Ülikoolis geograafiat · hiljem täiendas Soome Ülikoolides. 1926.aastal alustas ta õppejõutööd Tartu Ülikoolis. Uue võimu saabudes siirdus Soome. 1953. aastast kuni oma surmani 23. veerbuaril 1959. aastal töötas ta Helsingi Ülikoolis
see äratas inimestes huvi ja tähelepanu, mistõttu hakati neid juurde ehitama. Öeldakse, et 1930ndate aastate alguses tegid peaaegu kõik eesti arhitektid läbi lühiajalise „Valgete villade perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Kõik soovid olid kirjeldatud väga detailselt, millest väljendus ka perekonna selge huvi moderniseerumise vastu. Taheti kõiki uusi, moodsaid vidinaid. Palju detailseid soove
vähesele asustusele. [4] Sven Hedini uurimistöö oli tabu Saksamaal ja Rootsis tema seotuse tõttu natsi Saksamaaga, kuid see-eest tõlgiti palju hiina keelde ning tulemused on olnud hinnatud Hiina teaduse arengu seisukohast. Hedini teadustöö tulemusi avaldatakse tänapäevalgi ning tema oskuslikult kirjutatud reisikirjeldused on hoiavad lugejaid põnevil. [2] Viited ja kasutatud kirjandus 1. Tammekann, A. 1935. Sven Hedin 70-aastane. Eesti Loodus. 1935. nr. 1. lk 30-32 2. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Entsüklopeedia, Tallinn 1988, 3. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Sven_Hedin (19.04.09) 4. Konspekt Erki Tammiksaar, http://baer.emu.ee/243977 (19.04.09) 5. http://www.absoluteastronomy.com/topics/Sven_Hedin (19.04.09) 6. http://www.silk-road.com/bibliography/hedinb3.html (19.04.09) 7. http://www.astrotheme.com/portraits/X455uUy4PQxQ.htm (19.04.09) Lisa 1 Joonis 1
merest rohkem mõjutatud ja mille eluolu on tihedalt merega seotud. See eripära on välja toodud ka August Tammekannu ja Kallio Kildema Saaremaa maastikulises liigestuses, kus eristatakse saare siseosa ja rannikumaad. "Meri ja rannajoon ning ranniku iseloom on Saaremaa ääreosis seevõrra määrava tähendusega, et ümber Saaremaa võime eraldada küllaltki iseloomuliku rannikumaastiku, mille laius sisesaare poole võib kilomeetri osast küündida mitme kilomeetrini," kirjutab Tammekann Saaremaa maakondlikus koguteoses . Tammekann liigestab Saaremaa rannikumaa kuueks: Kihelkonna Sõrve läänerannik, Mustjala rannikumaastik, Saaremaa kirde ja Muhu põhjaranniku maastikud, Muhu ja Pöide lõunaranniku maastikud, LõunaSaaremaa rannikumaastikud ja JärveAnseküla rannikumaastikud. Peale looduslike erinevuste peatutakse raamatus lühidalt ka inimasustuse jamaakasutuse erinevustel. Kildema järgi kuulub rannikumaa 7
NB! J.G.Granö- Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija, Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik, edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist T.Lippmaa, L.Laasimer- Eesti taimkatte kaardistamine K.Kirde- uuris Eesti kliimat 5. Maastikuteadus Eestis peale II MS, nimed ja millega tegelesid Uued geoteadlased ja uurimussuunad said alguse alles 50-ndatel. Sõjajärgselt tehti peamiselt praktilisi uuringuid
Avaldas ka Soomes raamatu. Tema teoseid tõlgiti ka inglise keelde. Kihelkondade kirjeldamise kava. Kant- oli granö õpilane. Ülikooli rektor saksa ajal. Pärast sõda põgenes rootsi. Tähelepanuväärseim teos: tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Selle teosega pani aluse linnageole eestis. Doktoritöös keskendus majandus-ja rahvastikugeole, kuid leidus ka kultuurilisi momente. Tema puhul räägitakse ka nn lundi koolkonnast. Oli see kes hakkas kasutama kvanitatiivseid meetodeid. Tammekann- tartu ülikooli geoprofessor. Oli geomorfoloog peamiselt. Osales koduuurimistel ning koostas koos kandiga sarja maailma maad ja rahvad. Rumma- geomagister: Viljandi orustik. Osales kodu-uurimistel ning esimesed teosed olid tema õlul. Pärast 2 maailmasõda- nimetust kultuurigeo ei kasutatud ja sellega otseselt ei tegeletud. Teatud mõttes kodu-uurimine jätkus, kuid NSVL range pilgu all. Esimene kultuurigeo töö Kentsi poolt: Eesti ,,kõrve" nimelised kohad.
Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud mullaprofiile, paned taimestiku peale, saab näha, kuidas looduses toimuvad muutused. Jaan Rumma mõõtis Eesti järvede ja saarte pindala
Intersemiosis. Eds. Marina Grišakova, Markku Lehtimäki. Tartu: Tartu University Press, pp. 151–167. Vinkel, Aarne 1997. August Mälk. Tartu: Ilmamaa. Allikteosed Carson, Rachel 1968. Hääletu kevad. Tlk Ain Raitviir. Tallinn: Valgus. Ehrmann, Karl 1935. Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid. Võru: V. Pohlak. Ernits, Peeter 2003. Mõned mu naabrid. Tallinn: Varrak. Fischer, Elmar; Fluss [Teaste], Alfred; Kant, Edgar; Kask, J.; Maide, Johannes; Parts, Anton; Tammekann, August; Vilberg [Vilbaste], Gustav 1923. Turist Kagu-Eestis. Tartu: Tartu Turist-Ühing. Itse, Birgit 2005. Jalutuskäik saladusliku Naissaare keskrajal. – Eesti Loodus, nr 2, lk 38–41. Jakobson, Carl Robert 1867. Kooli Lugemise raamat. Kirja pannud C. R. Jakobson, gümnaasi koolmeister. Esimene jagu. 80 pildiga. Tartu: H. Laakmann Jõgisalu, Harri 1981. Nõiutud allikas. Tallinn: Eesti Raamat. Jõgisalu, Harri; Tihkan, Lembit 2004. Kohtumised... Tallinn: Ilo. Jüssi, Fred 1966
Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. "Juridica" nr 9, 1996 73. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia" nr 7, 1994 74. Strömholm, S. Juristide Euroopa. "Akadeemia" nr 11, 1994 75. Sundnormide kogu maaomavalitsuste kohta. Koostanud Maddison, E.; Kaiv, J. Eesti Maaomavalitsuste Liidu väljaanne 1926/1932 76. Taagepera, R.; Shugart, M. S. Häältest mandaatideni: Valimissüsteemide mójud ja mójutajad . EMI loengumapp nr 5-3. I - III. Tallinn, 1989 77. Tammekann, A. Euroopa geograafiline suurjaotus. "Akadeemia" nr 8, 1994 78. Tõnisson, J. Kodaniku käsiraamat. I . "Postimehe" kirjakogu III. Tartu, 1911 79. Uibopuu, H.-J. Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus: printsiibid ja areng. "Juridica" nr 9, 1995 80. Uluots, J. Kohtuvõimu korraldus põhiseaduses. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12.ja 13. aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 81. Uluots,J. Riigikogu juriidiline laad ja funktsioonid
Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. “Juridica” nr 9, 1996 71. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia". Nr. 7, 1994 72. Strömholm, S. Juristide Euroopa. "Akadeemia". Nr.11, 1994 73. Sundnormide kogu maaomavalitsuste kohta. Koostanud Maddison, E.; Kaiv, J. Eesti Maaomavalitsuste Liidu väljaanne 1926/1932 74. Taagepera, R.; Shugart, M. S. Häältest mandaatideni: Valimissüsteemide mójud ja mójutajad . EMI loengumapp nr.5-3. I-III. Tallinn, 1989 75. Tammekann, A. Euroopa geograafiline suurjaotus. "Akadeemia". Nr.8, 1994 76. Tõnisson, J. Kodaniku käsiraamat. I . “Postimehe” kirjakogu III. Tartu, 1911 77. Uibopuu, H.-J. Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus: printsiibid ja areng. "Juridica" nr.9, 1995 78. Uluots, J. Kohtuvõimu korraldus põhiseaduses. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12.ja 13. aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus". Nr.5-6-7, 1928 79. Uluots,J. Riigikogu juriidiline laad ja funktsioonid
annaabi.ee 
