tõusud ja mõõnud. Seega võib üks elusorganism hukkuda teine aga tunda ennast vägagi hästi. Kuid see selleks. Ma tahaks rääkida rohkem sellest, et vaatamata elusorganismide koguajalisest võitlusest omavahel on inimtegevuse pärast tekkinud ka teisi mõjutegureid, mis võivad hukkata elusorganismi. Täpsustuseks ka see: ,,iga keskkonnateguri suhtes on elusorganismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni." Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Muidugi tahaks igaüks elada elurikkas maailmas. Ajaloost on teada seda, et
rasvaineta. Nüüd on selgunud selle plasti ohud ja mürgisus. Keemilised ained muudavad meie elu mugavamaks, kuid samaaegselt võivad saastada ja reostada elukeskkonda. Väetised suurendavad saake ja parandavad toiduainete kvaliteeti, üleväetamisel aga saastavad elukeskkonda, võivad kuhjuda toiduainetesse ja joogivette ning halvendada nende omadusi. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiirid, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride vahemik moodustab organismi ökoloogilise nisi (ökoloogilise amplituudi). Erinevail organismidel on erinevate keskkonnategurite suhtes erinev taluvus, mida nimetatakse kohastumuseks. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine. Kui organismi ümbritsevate keskkonnategurite väärtused on tema taluvuspiiride lähedal, tekib organismil keskkonnastress. Organismi subjektiivset keskkonda nimetatakse organismi omailmaks. Vastuväide
inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3
4. Keskkonnategurite skeem (tabel) Abiootilised eluta- Päikesevalgus, temp, sademed, tuul, pH, veereziim, rõhk, tuli, toitainete sisaldus Biootilised elus – Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, konkurents, viirused, bakterid, taimed, loomad, seened. Antropogeensed inimmõju: Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loodusressursi kontrollimatu kasutus. 5. Mida iseloomustab ökoloogiline amplituud iseloomustab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes s.t min-max 6. Mis on Liebigi miinimumseadus? Mis on piirav tegur? LIEBIGI miinimumseadus – seadus, mis ütleb, et organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Piirav tegur – selline tegur mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. 7. Selgitada tolerantsusreeglist lähtuvalt kuidas mingi tegur võib olla piiravaks teguriks
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem
elutegevust Ökoloogilise teguri mõju on võimalik väljendada graafiliselt arvukus P Alumine Sooduspiirkond taluvuslävi Ülemine taluvuslävi Teguri intensiivsus Ökoloogiline amplituud ökoloogia Ökoloogiline amplituudnäitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist kuni maksimumini võib olla kitsas e. stenotoopne Bambuskaru toidu mageveeteod vee soolsuse suhtes suhtes ökoloogia lai (põisadru soolsuse suhtes)= eurütoopne Harilik mänd niiskuse suhtes Optimumiks nimetatakse sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi Ökoloogia Organismi mõjutab alati tegurite kompleks. LIEBIGI miinimumseadus organismi
3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (vale/ GMO) 4.õige 5.ISO 14001 on üks keskkonnanormatiividest (õige) 5.keskkonnastandarard..........vale 6. E. Kumari tegeleb linnustiku kaitsega. (vale/ Punase raamatu toimetaja) 6.k.e.bear tegeleb millega (kalakasvatus vms)....õige 5. Täida lüngad 1. Säästva arengu seadus on…… sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. … ……………………… 2.Vaba liikumist vee ääres võimaldab…4m…kallasraja seadus…kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ja asub kaldavööndis (VeeS).…………………. 3. Eesti noorim rahvuspark on………Soomaa…………………………….. 4. Eestis koostatakse planeeringutele…detail, üld, üleriigiline, maakonnaplaneeringud…………………………………. 5
-) Stenotoop kitsa ökoloogilise amplituudiga liik. -) Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas, mis jaguneb sekundaarseks ja primaarseks. -) Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. -) Taimtoidulisus suhe taime ja taimtoidulise looma vahel. -) Ökolooiga teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid/suhteid. -) Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. -) Ökoniss organismi roll koosluses, mis kujuneb välja suhetest teiste organismide ja keskkonnaga. -) Ökosüsteem isereguleeruv tervik, milles eluskooslus ja ökosüsteemi elukeskkond on omavahel seotud aineringe kaudu. -) Ökotoop ala, kus asub biotsünoosi elupaik. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Agenda 21 on ülemaailma XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide
Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskonna elemendid või protsessid: abiootilised, biootilised, antropogeensed. Nimeta abiootilised faktorid, mis mõjutavad toakärbest Temperatuur, niiskus, valgus Mis on ökoniss?
Need on abiootilised (eluta loodusest - näiteks valgus, temperatuur, vesi jne.) - ja biootilised tegurid (elus loodusest - mis on kogu ümbritsev keskkond näiteks liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad elusorganismid). Iga keskkonnateguri suhtes on organismidel mingi taluvuspiir, mille ületamine võib viia kuni organismi või koosluse hukuni. Erinevad organismid on eri keskkonnategurite suhtes erinevalt kohastunud, kuid väikese taluvuspiiride nihkumisega tulevad tavaliselt organismid toime. Kui keskkonnateguri mõju on organismi taluvuspiiri lähedal, tekib organismil stress. Erinevad häiringud takistavad normaalset puude kasvu ja aastarõngaste tekkimist. Teame, et läbi aegade on metsi mõjutanud tuul, tuli, vesi, lumi, loomad (pms putukad, ka kobras) ja seenhaigused, olles metsakooslusele loomulik ja mõningal määral ka vajalik. Intensiivistudes muutub nende tegevus metsale aga mõistagi hoopis kahjulikuks.
mitmeid viise. Ökoturismi nimetus annab mõista, et tegemist on loodustsäästva turismivaldkonnaga, millel on omad kindlad kriteeriumid, et sellist tähendust omandada. EHE-märgisega teenusepakkuja peab olema teadlik kõikidest ohtudest, mida turism sihtkoha looduse ning kultuuriga teha võib. Seejuures peavad nad oskama vältida kõiki võimalike ohte ning teadlikust suurendama ka turistide näol. Oluline on, et ettevõtted väldivad taluvuspiiride ületamist ning ei tekita „ökoloogilist jalajälge“. Ettevõte peab analüüsima sihtkoha võimalike ohtusid ning neid iga reisiga vältima. Sihtkoha loodus ressursse peab kasutama minimaalselt ning nii, et see loodust ei kahjustaks. Analüüs on oluline ka seetõttu, et sihtkoha külastatavus pole liialt tihe või rahvarohke, kõik peab jääma tasakaalu loodusega. Analüüsi peab esitama kirjalikult vormitatult. (Villo 2007)
kaupa bioomideks: tundra, stepp, kõrb jne. Kooslus Teatud ühetüübilist maa-ala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum. Näiteks kõik elusorganismid mõnes metsas, järves või rabas. Populatsioon Populatsiooni moodustavad ühe liigi isendid teatud terrotooriumil. Näiteks ahvena populatsioon äravooluta järves. 4.Liikide taluvus- ja optimaalala. Ökoloogiline amplituud. Igale liigile on iseloomulik ökoloogiline amplituud, mis näitab tema taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes st miinimumist maksimumine. Optmimumala on teguri väärtus mis sobib organismile kõige paremini. Näiteks on kalaliike kes ei saa elada soolases vees ja vastupidi. 5.Valguse, temperatuuri mõju organismidele. Valguse mõjul toimub taimede fotosüntees. Selle intensiivsus sõltuv valguse intensiivsusest. Valgusnõudluse alusel jaotatakse taimed valgus- ja varjulembelisteks. Paljude taimede areng sõltub ööpäevase valgusaja pikkusest. On
Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Maismaa ökosüsteem- mets, veeökosüsteem-
tasemeil. * Keskkonnategurid nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. * Liebigi miinimumseadus selle järgi piirab organismi eksisteerimist (kasv, aktiivsus) kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. * Piirav ehk limiteeriv tegur tegur, mille hulk või intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. * Igale liigile on omane ökoloogiline amplituud. See näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. * Eurütoopne laia ökoloogilise amplituudiga liigid. * Stenotoopne kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid. * Eurüfaag liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Inimene näiteks. * Stenofaag liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga toidu suhtes. Koaala ja pandakaru näiteks.
bakterid, taimejuured (biootilised tegurid). Abiootilised ja biootilised tegurid on vastastikuses sõltuvuses, näiteks organismijäänuste kõdunemisel tekib mulda toitaineid, mulla liigne happesus võib pärssida teatud liikide konkurentsivõimet, jne. 6. Ökoloogiline amplituud Organismide suhet keskkonnaga iseloomustab ökoloogiline amplituud ehk taluvuasala. Ökoloogiline amplituud on liigi taluvuspiiride vahekaugus mingi teguri suhtes. Eristatakse kitsa ökoloogilise amplituudiga ehk stenotoopseid ning laia ökoloogilise amplituudiga ehk eurütoopseid liike. Vastavalt tegurile räägime näiteks eurütermsetest liikidest (saavad elada väga erinevates temperatuuritingimustes, näiteks haug) või stenofaagsetest liikidest (toituvad teatud kindlast toidust, näiteks käbilind kuuse ja männiseemnetest). Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist
keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnaseisund. Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: - Kliimasoojenemine - BMK vähenemine - Reostus - Maavarade vähenemine - Kliimamuutused - Toidupuudus 1 - Ohustatud liigid - Tarbimine
energiavahetuse kaudu omavahel seotud kujutis, mis iseloomustab eelkõige organismid koos keskkonnatingimustega. modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. Variatsioonirida mõõdetavate tunnuste ja nende miinimumist (teguri mõju vähimast vajalikust esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis määrast) kuni maksimumini (teguri suurima iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist mõjuni, mida organism veel talub).
teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Agenda 21 eesmärgid: Majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ja põhiliste vajaduste rahuldamine; rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine ning inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine;
2 põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja
2 põhimõttel, et saastaja/tarbija maksab; koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja
väärtuslike maastike ja looduse üksikobjektide säilitamine KESKKONNAEESMÄRGID: · Keskkond, tervis ja elu kvaliteet; · Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine; · Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine; · Kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet. SÄÄSTEV ARENG · Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. · Riigi eesmärgiks on elanike kõrge elukvaliteedi, tasakaalustatud, keskkonnahoidliku ning tulevikkusuunatud arengu kindlustamine täna ja tulevikus. ( säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.) Keskkonnaseisund. Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas ·Globaalne soojenemine ·Liigne nafta tarbimine ·Märgalade kadumine ·Hiigeltammide kasv
keskkonnastrateegia eesmärgid (esmatähtsad valdkonnad): o keskkond, tervis ja elu kvaliteet o maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine o loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine o kliimamuutuste ärahoidmine ja õhu kvaliteet säästev areng – sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt KESKKONNASEISUND suurimad keskkonnaprobleemid ja saavutused maailmas ja Eestis: MAAILMAS EESTIS Keskkonnaprobleemid: Keskkonnaprobleemid
molekulidest (nukleoproteiin). Esineb päristuumse raku interfaasis. Nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Nüüdisinimene - vt. arukas inimene. Ökoloogia - bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist (teguri mõju vähimast vajalikust määrast) kuni maksimumini (teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub). Ökoloogiline efektiivsus - näitab energia kogust, mis kandub ühelt troofiliselt tasemelt teisele (s.o. umbes 10 %). (Energia väheneb toiduahelas järk järgult.). Ökoloogiline globaalprobleem - ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu- ja veepuudus, elukeskkonna
keskkonnaprobleemide lahendamisel, keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse lähtealused: Parima võimaliku tehnoloogia kasutamine, parima keskkonnapraktika rakendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Agenda 21 eesmärgid: Majandusliku kasvu ergutamine ja selle kvaliteedi muutmine; inimkonna elukvaliteedi parandamine ja põhiliste vajaduste rahuldamine; rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine ning inimeste hoiakute ja harjumuste muutmine;
annaabi.ee 
