Eestimaa Keskaeg (0)

ARVESTUSLIK TÖÖ EESTIMAA KESKAJA KOHTA 
Ülesanne nr.1 Määra lause õigsus või väärus kirjutades õige lause ette + märgi 
ja ebaõige lause ette – märgi. Ebaõiged laused kirjuta ümber õigeteks!  1. Baltikumi rahvaste alistamine nõudis sakslastelt palju energiat ja aega. -ÕIGE! 2. Vana-Liivimaa liitus nii majanduslikult kui eluoluliselt feodaalse Euroopaga ja
kujunes paljuski selle eeskujul. – ÕIGE! 3.   Võõrvõimude   loodud   riiklik   korraldus   ei   olnud   täiesti   uus,   vaid   selle
kujunemisel oli oma osa ka Eestis seni valitsenud oludel. -VALE!  4. Talupojad pidid ise ülal pidama kohalikku vaimulikku. -ÕIGE! 5. Suhetes Venemaaga jätkus püüe laiendada rooma-katoliku kiriku mõju.-???   6.   Eesti   varane   keskaegne   kunst   on   meieni   jõudnud   ehitismälestistena   ja
raidkivikunsti teostena.-ÕIGE!  7. Jüriöö ülestõusu nõrgestas see, et ta ei alanud kõikjal korraga.-ÕIGE!  8. Jüriöö ülestõusu loetakse õigustatult muistse vabadusvõitluse lõpuks. -ÕIGE! 9.   Eestlaste   varasemate   arusaamadega   seoti   katoliku   kiriku   välised   kombed
kergelt. -VALE! 10. Keskaegse linna ilmes peegeldus otseselt tema jõukus ja tähtsus. -ÕIGE! 11. Kõik Eestimaa keskaegsed linnad kuulusid ka Hansa Liitu.-VALE! (Hansa Liitu
kuulus neli linna: Tartu, Tallinn, Pärnu, Viljandi).   12. Linnaks loeti keskajal sellist asumit, kus elas vähemalt 1000 inimest. -?? 13. Keskaegsete suuremate linnade kirikutes oli hulgaliselt altareid. -ÕIGE! 14. Eestis oli 14.-16 saja kõige olulisemaks kohalikuks kaubaartikliks teravili.  -
ÕIGE! 15.   Keskaegne   talupoegkond   muudeti   juriidiliselt   mõisnikule   kuuluvaks
pärisorjaks. -ÕIGE! 16.   Talurahva   protestivormiks   kehtestuva   õiguskorra   vastu   oli   lahkumine
elukohast.-ÕIGE!  17. Reformatsioon võitis Eestis kiiresti ja valutult. -ÕIGE! 18. Tähtsaim riik Vanal-Liivimaal oli Liivi Orduriik. --?? 19. Maa vallutamine andis muinaseesti ülikkonnale surmahoobi. -ÕIGE! 20. Kohe maa vallutamise järel hakkasid olulist rolli etendama linnad. -ÕIGE!   21.   Ilma   kohaliku   elanikkonnata   ei   oleks   linnad   suutnud   üldse   tekkida   ega
püsida. -ÕIGE!  22. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. -ÕIGE! 23. Juba keskajal sattusid kloostrikoolidesse ka eesti rahvusest poisid. -ÕIGE! 24. Eestisse oli rajatud ka segaklooster. -ÕIGE!


 25. Seoses luterluse levikuga hakkas eestlaste hulgas levima ka lugemisoskus. -
ÕIGE! Ülesanne   nr.2   Selgita,   mis   toimus   allpool   loetletud   aastatel   ja   lisa,   miks   see
sündmus on oluline.  1238.aastal tagastas Mõõgavendade ordu Tallinnat koos Põhja-Eestiga paavsti
legaadi Modena Guillelmuse vahendusel Stensby lepinguga Taani kroonile. 1248.  aastal annetas Taani kuningas Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn
liideti   keskaegsete   saksa   kaubalinnadega   ühisesse   õigusruumi.   Tallinn   sai
linnaõiguse.  1262- novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada piiskopilinnust,
kuid linn põletati maha. See on ühtlasi ka Tartu esmamainimine linnana.  1241-valmis Taani hindamisraamat. 1343-1345- Jüriöö ülestõus. Ülestõus algas 1343. aasta 23. aprillil, 4. mail tapeti
Paides   läbirääkimistel   eestlaste   neli   kuningat   ja   kolm   saatjat,   seejärel   said
eestlased lüüa Kanavere, Kämbla ja Sõjamäe lahingutes. Tõenäoliselt 24. juulil
algas ülestõus Saaremaal, mille ordu surus maha pärast kahte sõjakäiku 1344. ja
1345. aastal. 1347- Saksa Ordu loovutas Põhja-Eesti valdused Liivi Ordule. 1458-   Tartu   piiskopkonnas   anti   vasallidele   ulatuslikud   privileegid   läänide
pärandamiseks   ning   sätestati   nende   osalemine   piiskopkonna   valitsemises,
muuhulgas lepiti kokku ka pagenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta. 1525-   Trükiti   esimene   eestikeelne   trükis   Lübeckis   (trükitud   jumalateenistuse
käsiraamat). Raamat ei ole säilinud- 1535-   Esimene   säilinud   eestikeelne   trükis,   mis   oli   Saksamaal   trükitud
katekismus. 1558-  Vene vägi tungib Tartu piiskopkonda ning algab Liivi sõda.  1561- Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. 1578.aastast olid Lääne-Eesti alad osaliselt Põhjamaade 7-aastase sõja tandriks.  Ülesanne nr 3. Selgita, mida tähendavad järgmised mõisted või väljendid:  „mees või võlg“-  põhimõte, mis tähendab, et talupoja vastu võtnud mõisnik
pidi viimase kas tagastama või maksma ära tema tasumata jäänud koormised. „linnaõhk teeb vabaks“-  põhimõte,   et kui  maalt  linna põgenenud  talupoeg
suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust
talupoega   maale   tagasi   tuua.   Linnakodanikele   olid   maalt   tulnud   talupojad
vajalikud,   sest   nad   tahtsid   odavat   tööjõudu,   ega   andnud   seetõttu   põgenikke
meelsasti välja. Adratalupoeg-   talupoeg,   kelle   nimetus   tulenes   adramaade   järgi
arvestamisest(   1   adramaa=   8-12ha;   talukoha   suurus   0,5-5   adramaad),   kelle
taludes võidi tööle palgata sulaseid ja teenijaid, kes teomeestena mõisas käisid. 


  Vakuraamat-   talude   ja   nendel   lasuvate   koormiste   (peamiselt   maksude)
nimekiri.  Sakrament- kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena
kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada. Maapäev-    4   seisuse   kokkutulek   Vanal-   Liivimaal   (Valgas   ja   Volmaris),   kus
arutati omavahelisi tülisid, poliitilisi probleeme, maksuküsimusi ja koordineeriti
oma tegevust selles vallas.  Skraa-   käsitööliste   põhikiri,   mida   kasutati   tsunftides   ehk   käsitööstuskodades.
Skraas  oli  kirjas,   kellel  on  tsunfti  kuulumise  õigus,  samuti  liikmete  õigused  ja
kohustused: näiteks milline on käsitööliste tööaeg, õpipoiste ja sellide arv, nende
suhted meistritega jne. Skraa kinnitas raad. Adrakohtunik-   pagenud   talupoegade   kindlakstegemiseks,   ülesotsimiseks   ja
tagasitoomiseks ametisse seatud isikud. Hinnus- kindlaksmääratud   naturaalmaks,  mida talupojad  pidid  feodaalile  maa
kasutuse eest maksma. Hinnus oli väiksem maks kui kümnis. Teotöö- feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma
töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd
ehk mõisategu tegema  Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-,
esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk
raekojana. Raehärrade amet oli eluaegne. Ordumeister-   ordu   kõrge   ametnik.   Ordumeister   on   kõige   üldisem   nimetus
mitmesuguste   vaimulike   ja   ilmalike   ordude   ametikandjate   kohta.   Tavaliselt
nimetatakse   ordu   kõrgeimat   ametnikku   suurmeistriks,   ent   tihti   ka   lihtsalt
ordumeistriks. Ülesanne   nr.4   Loetle   (nimeta)   tähtsamad   keskaegsed   kirjalikud   ajaloolised
allikad ! (nõutav min 4)! Liivimaa   vanem   riimkroonika-   13   saj.   Liivi   Ordu   kroonika   ,   mis   käsitleb
sündmusi 12 saj. kuni 1290a. Baltikumi aladel. Kroonika autor on teadmata.   Liivimaa noorem riimkroonika- 14 saj. Liivi ordu kroonika, mis käsitleb Vana-
Liivimaa siseolusid, sõdu leedulaste ja venelastega ning Jüriöö ülestõusu. Autor
on Liivi ordu meister kaplan B.Hoeneke.  Novgorodi kroonikad Ülesanne nr.5 Kirjuta lühike hinnang keskaja perioodile tuues välja vähemalt 3
positiivset ja 3 negatiivset arengujoont.  Linnaelanikud   said   tegeleda   käsitöö   ja   kaubandusega,   et   raha   teenida.
Tallinn oli rikas ja tähtis linn Hansa Liidu ajal. 


 „Linnaõhk teeb vabaks“ põhimõte, et kui maalt linna põgenenud talupoeg
suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam
õigust talupoega maale tagasi tuua. Oli vähemalt mingisugune viis vabaks
saada.  Keskajal   oli   ehitatud   väga   palju   ilusa   arhitektuuriga   hooneid,   mis
tänasepäevani säilinud.   Põlisrahva   kohustused   olid   väga   suured,   mille   pärast   ka   tekkisid
talupoegadel   võlad   ning   lõppes   kõik   orjusega.   Enamik   talupoegi   oli
kaotanud isiklikud vabadused ning olid langenud pärisorja staatusesse.  Eesti alad käisid käest kätte ehk võimud pidevalt muutusid.  Pidevate   lahingutega   pidevalt   kuskil   rüüstati.   Väga   paljud   eestlased
hukkusid lahingute käigus.  Ülesanne   nr.6   Selgita,   mida   on   kujutatud   alljärgnevatel   piltidel,   milline   oli
kujutatud   ehitise   või   eseme   tähtsus   keskajal   ning   kuidas   ja/või   kelle   poolt
kasutati antud ehitist või eset/esemeid! 1. Taani   kuninga   aed-   Taani   kuninga   aia   loomise   aluseks   on   mitu
legendi:   ühe   järgi   neist   said   taanlased   (1219.   aastal   Eestimaale
tunginud Taani ristisõdijate vägi) oma lipu Dannebrogi just selles kohas
Toompea nõlval, kui eestlaste malev 15. juulil 1219 oma laevastikuga
Tallinnas maabunud Taani kuninga Valdemar II sõjaväelaagrit ründas ja
kuningas   viimases   hädas   palves   taeva   poole   pöördus.   Juhtus   ime   ja
taevast   langes   alla   valge   ristiga   punane   lipp.   Imest   julgust   saanud
Taani vägi suutis vastased tagasi lüüa. Taanlaste võit tõi kaasa enam


kui sada aastat kestnud Taani kuninga valitsemisaja Tallinnas ja Põhja-
Eestis. 2.  Tallinna   Raekoda-  pärit   13.   sajandist   ning   seega   vanim   raekoda
Baltimaades ja Skandinaavias. Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna
all-linna   omavalitsusorgani   Tallinna   rae   ametihoone.   Raekojast   juhiti
kogu   linna   poliitilist   ja   majanduslikku,   osalt   isegi   seltskondlikku
tegevust.   Raekoda   oli   sageli   kohtuhooneks   ja   kaupade   tutvustamise
kohaks; mõnikord kasutati seda isegi teatriruumina. Seetõttu oli väga
oluline, et raekoda asuks linna südames ja näeks välja esinduslik. 3.    Oleviste kirik-   Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Kirik
on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra
ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. 4. 


Vana   Toomas-  on   Raekoja   torni   tipus   olev   tuulelipp,   üks   Tallinna
sümboleid. Esimene Vana Toomas paigaldati raekoja torni tippu 1530.
aastal. 5. „Surmatants“-  hiliskeskaegse   saksa   meistri   Bernt   Notke   töökojas
autorikordusena   valminud   maal   Tallinna   Niguliste   kirikus.   Maal   on
rahvusvaheliselt   kõige   tuntuma   keskajast   pärineva   kunstiteosega
Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses
sageli.   Üheks   tõukeks   sellele   oli   14.   sajandi   keskel   kogu   Euroopat
laastanud must surm. Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib
vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub
mõtlema   surmale   –   memento   mori.   Surelikud   on   reastatud
hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest – paavstist ja keisrist –
ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. 6.    Mustpeade maja uks- Mustpeade majas kogunes vennaskond kuni
1940a.   suveni.   Tänapäeva   on   suurepärase   akustikaga   maja   Tallina
filharmoonia kodus. Ja ükskuid külalisi on siia lubatud vaid kontsertide
raames.


7.  Niguliste kiriku peaaltar-  ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste
kirikus   asuv   kahetiivaline   kappaltar.   Kappaltar   on   üks
suurejoonelisemaid   ja   paremini   säilinud   hiliskeskaegseid   Põhja-Saksa
altareid   kogu   Euroopas.   Retaabel   telliti   1478.   aastal   tuntud   Lübecki
meistri   Hermen   Rode   töökojast,   Tallinnasse   jõudis   see   1481.   aastal.
Kappaltaril   on   kujutatud   rohkem   kui   neljakümmet   pühakut   ja
piiblitegelast   ning   mõõtmetelt   kuulub   see   15.   sajandi   hansalinnade
suurimate hulka. 8.  Suitsutare-  Korstnata   ahjuga   köetav   elamu.   Majal   ei   olnud   ka
aknaid. Katus oli õlgedest.  9.  Talupoja   tööriistad-   Sirp(tööriist,   mida   kasutati   keskajal   vilja
lõikamiseks),   vikat(tööriist,   mida   kasutati   keskajal   heina   niitmiseks),
äke(Tööriist,   millega   sai   põldu   kobestada   ehk   äestada),   rautsireha,
vokk,   sari(puidust   viljatuulutussõel),   koot   (Viljapeksuriist,   mille   pika
varre külge on kinnitatud kolk).  10. Talupere- Talupoja elu on olnud eestlaste traditsiooniline eluviis kuni Teise maailmasõjani. Algselt olid levinud talupered, mis koosnesid 8–10 liikmest,
kus elas koos mitu põlvkonda. Kõige tähtsam inimene talus oli peremees, kelleks
sai   vanim   poeg.   Nooremad   õed-vennad   jäid   sageli   tallu   sulasteks.   Peremees
jagas   kõigile   ülesanded   ja   ajas   talu   asju   mõisas,   kuid   pidi   arvestama   ka
perenaise sõna.