Epinephelus tukula Küürselg merikurat- Melanocetus johnsonii Reproduktiivne mimikri: Reproduktiivse mimikri puhul osaleb kohastumus organismi paljunemisel või levimisel. Epifüüt orhidee sugukonnast- Epidendrum ibaguense [13],[14] Agressiivne mimikri [15] Huvitavalt sõnastatud- Mimikri on bioloogiline fenomen, mida iseloomustab pealiskaudne sarnasus kahe või enama organismi vahel, kes ei ole omavahel taksonoomiliselt lähedalt seotud. See sarnasus annab eelise - nagu näiteks kaitse kiskjate eest - ühele või mõlemale organismile mingit tüüpi informatsiooni voolu tõttu, mis kandub läbi organismide ja elusolendist valiku teostaja. (Wickler 1998: 144) Ctenomorphodes chronus matkib eukalüpti oksa [16] [17] Taimtoiduline putukas Siphanta acuta matkib lehte ÄITÄH KUULAMAST! Kasutatud materjal: [1]-http://www.fotocommunity
Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkona kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana või hõimkonna ainsa seltsina. Okaspuude pärinemine Okaspuud ilmusid Karbonis, nende levila suurenes oluliselt Juura ja Kriidi ajastul ning ka Peleogeenis ning Neogeenis
o reovee sissevool o süvavee "upvelling" · Detriidil põhinevate toiduahelate suur osakaal Terminoloogia Bentos ( kreeka k. benthos "sügavus") ehk põhjaelustik veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogum. Jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks, fütobentoseks ja zoobentoseks Zoobentos ehk põhjaloomastik veekogu bentaali asustavate selgrootute kogum. Zoobentos ulatub harilikult veekogu suurima sügavuseni. Zoobentos on taksonoomiliselt ja ökoloogiliselt koosseisult ülimalt mitmekesine, hõlmates loomi pea kõikidest selgrootute hõimkondadest ja klassidest Nektobentos hea ujumisvõimega selgrootud, kes aeg-ajalt lahkuvad veekogu põhjalt ja vahetavad pikemat või lühemat aega ujudes kohta Holobentilised organismid on bentilised kogu elutsükli jooksul Merobentilised organismid on bentilised vaid teatud arengujärkudel Bentiliste koosluste tüübid: 1
Pääsuke Referaat Pääsulased (Hirundinidae) on värvuliste seltsi kuuluv lindude sugukond. Siia kuulub ka eesti rahvuslind suitsupääsuke. Piirpääsuke kuulub taksonoomiliselt hoopis pikatiivaliste seltsi. Eestis elavad pääsulased · Kaldapääsuke (Riparia riparia) · Räästapääsuke (Delichon urbica)
Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6 5. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi
tsüstidena. Algloomade tähtsus: 1) olulised maakera geoloogilise mineviku uurimisel 2) olulised settekivimite moodustamisel 3) osalevad looduse aineringes 4) lubjakivi- ja kriidilademete moodustamine 5) toiduks paljudele mereloomadele. Algloomad võivad olla ka mitmete haiguste tekitajad! VETIKAD · Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. vetikate hulka kuulub taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Leidub ka makroskoopilisi vetikaid mis võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Ehituse
Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. Vaid vähesed tõvestavatest bakteritest moodustavad spoore. 4. Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia,
enamasti 1–2 mm sügavuselt ning selle saab taas kasutuskõlblikuks, kui hallitus pealt maha hööveldada. Muide, rõivaid, mis hallitama läinud, ei saa enam täielikult puhtaks. Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi – baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev ühine terminoloogia nende morfoloogia, anatoomia ja ontogeneesi
3. Elu areng Maal tekkimisest kuni Kambriumi plahvatuseni Enamus ajast elu arengus Maal on elanud vaid bakterid ja nende sarnased organismid, keda kutsutakse prokarüootideks e. eeltuumseteks. 4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps kuna domineerivad liigid vahetuvad Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire Masshävingule järgneb vähemalt mõne aja möödudes ellujäänute levik ja uute liikide teke. 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused Otsesed põhjused a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine 1 suur populatsioon on parem demograafilise juhuslikkuse puhuks, väiksed
Liike, millest teised liigid alguse saavad, nimetatakse parafüleetilisteks liikideks. Fülogeneetilised (kladistilised) liigid Sama esivanemaga organismide grupp. Päritolu säilitab oma puutumatuse ajas ja ruumis. Mingil ajal toimub selles grupis liikmete lahknemine teineteisest ning kui see lahknemine ilmneb, saab kaht populatsiooni lugeda erinevateks liikideks. Erinevad evolutsioonilistest liikidest selle poolest, et uute liikide arenemisel vanemliigid surevad taksonoomiliselt välja. Alamliike kui sellised ei eristata. Ökoloogilised liigid Organismide hulk, mis on kohanenud keskkonnas kindlatele ressurssidele ehk nissidele. Bioloogilised liigid Väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. Samasse liiki kuuluvad isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning saada paljunemisvõimelisi järglasi. Seda seletust on kritiseeritud, sest fraas 'vaba ristumine' ei ole üheselt määratletud
4. Elu areng Kambriumist edasi, liikide väljasuremine Liikide arvu kasv ei ole olnud pidev, pigem iseloomustavad seda ajajärgud, mil liigiteke oli kiirem, neile on järgnenud minimaalsete muutuste perioodid ja ka massiväljasuremise ajajärgud. 5. Elustiku masshävingu tunnused - Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps, kuna domineerivad liigid vahetuvad. - Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire 6. Liikide väljasuremised ajaloos Niikaua kui liigitekke kiirus on võrdne või suurem väljasuremise kiirusest, jääb bioloogiline mitmekesisus konstantseks või kasvab. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused - Otsesed põhjused: a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid, ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine - killustumine
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta
on omavahel koevolutsioneerunud (koos evolutsioneerunud). Nende vahel on teatud tööjaotus. Superorganism areneb ajas. Nii, nagu organismidel toimub ontogenees, nii toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liigid vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. 27.Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon (Begon et al. 17.3.2); Kooslus nimetatud ka biotsünoosiks. Enamasti on vaja kooslusi piiritleda a) taksonoomiliselt: Nt rääkides taimekooslusest (moodustavad ühe kompaktse taksoni) Nt looma.- linnu-, seenetakson. b) funktsiooni järgi: 1. Primaarsete produtsentide kooslus (nt peale taimede võivad esineda ka tsüanobakterid) 2. Nt kiskjakooslused Kooslus tähistab mingeid kooselavaid populatsioone, kooslusi piiritletakse: a) taksonoomiliselt - liblika-, taimekooslus b) funktsionaalselt - primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti
Maapeal eraldi, maa alla kõik ühendatud, ehk tegu sama taimega. Tegelikult üks isend, kuid ökoloogiliselt käituvad kui eraldi organismid. Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt(ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus community. Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi kooslused. Ökosüsteem Esimesena kasutas seda sõna Tansley 1935. eluskooslus ja selle abiootiline keskkond. Nt kuumaveeallikas, lillepeenar vms. Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma. Nt troopiline vihmamets, tundra. Biosfäär globaalne ökosüsteem. Kõik teadaolevad ökosüsteemid on avatud
Perm o Mesosoikum ehk Keskaegkond Triias Juura Kriit o Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod – kaovad terved arenguliinid(kuni 90% liikidest), domineerivad liigid vahetuvad Skaala - mõju on globaalne, taksonoomiliselt lai ja kiire Taksoni säilumine on puhas õnn 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal Peamised põhjused: vulkaaniline aktiivsus, meretaseme langus, kokkupõrge taevakehaga, globaalne jahenemine/soojenemine, laamade liikumine Hilisordoviitsiumi väljasuremine toimus 440-450 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumi-Siluri üleminekul. Väljasuremise põhjuseks peetakse hiidmandri
vôsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon - ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem - vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon - alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) - kôik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Vôivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem - (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom - sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor - aine, energia vôi info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele môju. 1) Abiootilised - eluta päritolu, nt. nafta, hapnik. Biootilised - elusat päritolu, nt
võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum kindlal areaalil. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre. Metapopulatsioon alarühmad, mis kipuvad sagedamini ristuma. Kooslus (community) kõik vaadeldaval alal elavad populatsioonid e. kooselavate ja inerakteeruvate populatsioonide kogum. Võivad olla taksonoomiliselt piiritletud (nt. vihmaussikooslus). Ökosüsteem (Tansley, 1935) süsteem, mis koosneb kooslusest ja selle eluta keskkonnast (mis on oluliselt muudetud koosluse poolt). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum, nt. taiga, tundra, savann. 3. Ökoloogilised faktorid. Ökoloogiline faktor aine, energia või info voog keskkonnas, mis on suuteline avaldama organismidele mõju. 1) Abiootilised eluta päritolu, nt. nafta, hapnik. Biootilised elusat päritolu, nt. toit nt. kana
liikumisvõimega organismide plankterite kogum. Osa neist võimelised aktiivselt liikuma, kuid alluvad vee liikumisele.Plankton koosneb *Fütoplankton e. taimne hõljum vetikad, peamiselt mikroskoopilised Siia arvatud ka tsüanobakterid e. sinivetikad e. tsüanoprokarüoodid e. Sinikud *Zooplankton e. loomne hõljum *Bakterplankton e. Pisikhõljum Neuston vee pindkilet asustavad organismid Kriteeriumid, mille alusel eristatakse vetikate ökoloogiline rühm-taksonoomiliselt kirju elustikurühm, eristatakse nii taksonoomilise kuuluvuse, eluvormide ja ökoloogiliste nõudluste alusel. Plankterite kohastumised veekihis püsimiseks - Kohastumised hõljumiseks: a)erikaalu vähendamine väikesed mõõtmed, suur pindala-ruumala suhe gaasivakuoolid sinivetikatel kerged ainevahetusproduktid (õli- ja rasvatilgad) lima esinemine kolooniates raske pantsri õhenemine b)vee takistuse suurendamine vetikarakkude väljakasvud: jätked, ogad, harjased tsüklomorfoos -
Seenhaigused, bakterhaigused, viirushaigused põhjustavad mädanikke, närbumist, laikusid, padjanteid, kirmeid, eritusi, mumifitseerimist, lehtede enneaegset varisemist. Protistid vetikad. Vetikate olemus, ehitustüübid ja levik. Vetikate kasutamine põllumajanduses.- suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt., taimedest rohevetikad. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Vetikaid uuriv teadusharu on algoloogia, vastavat eriteadlast nimetatakse aga algoloogiks. Kuna vetikaid käsitleti botaanikas pikka aega ühtse rühmana, kujunes välja ka paljus seniajani kasutusel olev
Viirused ― kuuluvad eraldi iseseisvasse riiki. Klassifikasioon ― mikroobide jaotamine gruppidesse mingite tunnuste alusel. Tänapäevane klassifikatsioon arvestab morfoloogilisi (mo-de kuju, suurus, mobiilsus, värvumine Gram’i järgi, kolooniate värvus, spooride moodustumine); füsioloogilisi ja biokeemilisi tunnuseid (hapniku vajadus, optimaalne kasvutemperatuur, toitainete vajadused, ainevahetussaadused, pH vahemik, ensüümide moodustumine). Loetuid mikroobe jaotatakse taksonoomiliselt: 1) liik; 2) perekond; 3) sugukond; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Nomenklatuur – esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest. Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga mikroobi, mille tunnused avalduvad standartsetes tingimustes ühesuguselt.Liike iseloomustab ühine päritolu,
· Kloon vegetatiivne järglaskond, geneetiliselt ühenäoline. · Ramet haruorganism, võib olla iseseisev (võsu) Populatsioon ühise genofondiga isendite kogum. Panmiktiline populatsioon vabalt (ilma ristumisbarjäärideta) ristuvate isendite kogum. Mingit liiki isendite kogum mingis kohas mingil ajal. Kooslus Koosluse moodustavad koos eksisteerivad populatsioonid. Enamasti on mõistlik ja vajalik neid kooslusi piiritleda taksonoomiliselt või funktsiooni järgi. Linnukooslus, seenekooslus taksonoomilised. Primaarsete produtsentide kooslus, kiskja kooslus funktsiooni järgi. Ökosüsteem eluskooslus ja selle abiootiline keskkond (kuumaveeallikas, lillepeenar). Bioom sarnaste ökosüsteemide kogum üle maailma (troopiline vihmamets, tundra). Geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ka kliimavöötme piires. Biosfäär globaalne ökosüsteem
komakujulised mikroobid ). Suurus, pikkus, läbimõõt, ümaratel bakteritel diameeter; mobiilsus ( liikuvad ja liikumatud ), kolooniad, kolooniate suurus ja värvus, värvumine grammi järgi, spooride moodustumine ( spoore moodustavad ja mittemoodustavad bakterid ). Füsioloogilised ja bioloogilised tunnused hapniku vajadus, kasvu temperatuur, toitainete vajadused, ainevahetuse saadused, pH ja ensüümide moodustumine. Loetuid mikroobe jaotatakse taksonoomiliselt: 1) liik; 2) perekond; 3) sugukond; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Selle süsteemi aluseks on liik ühendatud perekondadeks jne. Identifikatsioon ( samastamine ) klassifikatsiooni praktiline kasutamine, kus tundmatud mikroobid samastatakse tundmatute mikroobide järgi. Näiteks, kui toiduainetest kasvavad välja teatud mikroobid, siis tehakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud mikroobid. Nomenklatuur esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele
komakujulised mikroobid ). Suurus, pikkus, läbimõõt, ümaratel bakteritel diameeter; mobiilsus ( liikuvad ja liikumatud ), kolooniad, kolooniate suurus ja värvus, värvumine grammi järgi, spooride moodustumine ( spoore moodustavad ja mittemoodustavad bakterid ). Füsioloogilised ja bioloogilised tunnused hapniku vajadus, kasvu temperatuur, toitainete vajadused, ainevahetuse saadused, pH ja ensüümide moodustumine. Loetuid mikroobe jaotatakse taksonoomiliselt: 1) liik; 2) perekond; 3) sugukond; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Selle süsteemi aluseks on liik ühendatud perekondadeks jne. Identifikatsioon ( samastamine ) klassifikatsiooni praktiline kasutamine, kus tundmatud mikroobid samastatakse tundmatute mikroobide järgi. Näiteks, kui toiduainetest kasvavad välja teatud mikroobid, siis tehakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud mikroobid. Nomenklatuur esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele
hästi tunda ja arvestada. Järgnevalt vaatlemegi mõnda näidet võrdleva meetodi kasutamisest käitumisökoloogias, tutvumaks probleemidega, mis selle meetodi kasutamisel võivad ette tulla, ja ühtlasi ka nende probleemide võimalike lahendusteedega. Näiteid võrdleva meetodi kasutamisega seotud probleemidest Kui me küsime, miks mingi loomaliik käitub teatud olukorras just nii ja mitte teisiti, siis peitub selles küsimuses ühtlasi teine küsimus: miks mõned teised muidu taksonoomiliselt ehk fülogeneetiliselt lähedased liigid käituvad samasuguses situatsioonis teistmoodi? Võrdleva meetodi puhul eelistataksegi alati just fülogeneetiliselt lähedaste liikide võrdlemist. Kuna niisugused liigid on evolutsiooniliselt enam-vähem sama vanad ja neil on ühine eellane, siis on neil enamus omadusi kokkulangevad. On alust arvata, et mingi üksiku silmatorkava erinevuse kujunemisega mõnes omaduses kaasneb tavaliselt erinevus ka milleski muus, mis
66 • Teadvustamata mäluprotsessides osaleb ka väikeaju, millest kulgevad närviteed läbi Esitati viis erinevat sõnajada, igas 12 sõna. Neli sõnajada koosnesid taksonoomiliselt sama taalamuse motoorsesse koorde. klassi sõnadest (nt spordialased).Viienda jada sõnad teisest kategooriast (nt loomad). Katsealused pidid lugema kõik sõnajadad läbi ja kohe meenutama kõikide jadade sõnu. Implitsiitse mälu juures tegevad ajutruktuurid: BG, premotor cortex, thalamus, kõi sagarad
soni skeemi illustratsiooniks. Kolmnurga alus kujutab Wilkinsoni esi- mest m¨argit¨ uu ¨pi, parempoolne k¨ ulg teist m¨argit¨ uu¨pi, vasakpoolne aga kolmandat m¨argit¨ uu¨pi. Leksikograafilises kontekstis ma ei n¨ae sellisele mudelile aga rakendusv~oimalusi, kuna kanji m¨ark v~oib Wilkinsoni jaotuse j¨argi esineda k~oigis kolmes funktsioonis ning seega pole selline jaotus taksonoomiliselt m~ottekas. 2.3 Kokkuv~ otteks Kasutades C.S.Peirce m¨argiteooriat taandasin eelnevas peat¨ ukis esita- tud kuueosalise kanji mikrotasandi taksonoomia kolmele p~ohikomponen- dile: 1. ikoonilised seosed; 2. osutavad seosed; 3. s¨ umboolsed seosed. V~ottes u¨lesandeks m¨arkide mikrostruktuuri kirjeldamise, tuleb arvestada k~oigi kolme toodud v~oimalusega
annaabi.ee 
