etteantud tt t d piirides ii id Takistid · Püsitakistid võivad olla süsinik- komposiittakistid, kiletakistid või traattakistid · T Takistitele ki tit l on valmistaja l i t j pooltlt ette tt antud t d tolerants kui palju võib tegelik takistus erineda nominaalsest Takistid · Takistuse väärtus võib olla takistile kirjutatud või on see antud vastava värvikoodiga g · Sõlt Sõltuvalt lt skeemi k i üh ühendamise d i viisist ii i t nimetatakse muuttakistit kas potentsiomeetriks või reostaadiks Takistid · Takisti max pinge on määratud läbilöögipingega · Takisti vool on piiratud takisti j soojenemisega g · Takisti võimsus näitab kui palju suudab
Võnkering Teooria: Võnkering Koosneb kondensaatorist ja poolist. Kasutatakse elektromagnet lainete tekitamiseks ja raadio vastuvõtjates. Elektromagnetvõnkumiste periood võnkeringis Leitakse Thomsoni valemiga. Maksimaalne voolutugevus Kondensaator on tühi. Võnkumiste sumbumine Kondensaatori elektrivälja energia muutub voolu magnetvälja energiaks ja vastupidi. Toimub tänu takistile. Valemid: Kondensaatori energia Wp=C*U2/2 Pooli energia Wm=L*I2/2 Periood võnkeringis T=2L*C Sagedus võnkeringis F=1/T L*w=1/C*w Transformaator Teooria: Transformaator Seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Koosneb vähemalt kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühtsele raudplekilehtedest koostatud südamele. Lehed on pöörisvoolu vältimiseks. Kasutatakse auto
OHMI SEADUS Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi. See seadus on saanud nime saksa füüsiku Georg Simon Ohmi (1789–1854) järgi, kes selle 1826. a sõnastas. Ohm seadus määrab kindlaks pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R vahelise seose: Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1. Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2. Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V.
hülsi 4 vahel. Hülsi pööramisega saab 9.2 Takistid takistuse suurust sujuvalt muuta. Voolutakistus toimub mõlemas suunas Vooluhulk läbi takisti sõltub rõhkude (sele 9.6). Vajadusel takistada vedeliku vahest takistil, mida suurem rõhkude voolamist ainult ühes suunas lisatakse vahe seda suurem on vooluhulk. takistile mittetagasivoolu ventiil. Kohtades, kus ei vajata konstantset vooluhulka kasutatakse takisteid, kuna vooluhulka reguleerivate ventiilide maksumus on kõrge. Takisteid kasutatakse juhtudel kui: - koormus ahelas on konstantne - koormuse muutumisel muutuv tööorgani liikumiskiirus ei oma tähtsust või on see soovitav. Võrrand (3) näitab voolutakistuse sõltuvust vedeliku viskoossusest. Mida lühem on takistuse pikkus seda väiksem on vedeliku viskoossuse mõju
Kui suur laeng läbib lampi? 4. Kui kaua aega võtab aku laadimine laadimisvooluga 7,5 A, et akusse salvestuks laeng 270 kC? 5. Aku pinge on 12 V, lambi takistus 5 . Leia voolutugevus. 6. Kui suur takistus peaks olema elektripliidil, et teda läbiks 220voldisel pingel 5amprine vool? 7. Arvuta voolutugevus 300oomise takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12 V. 8. Arvuta nikeliintraadi pikkus 42oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on 0,15 mm2. Nikeliini eritakistus 0,42 mm2/m 9. Lambi takistus on 8 , nimivool 0,25 A. Kaka sellist lampi on ühendatud jadamisi. Leia vajalik toitepinge. 10. Arvuta alumiiniumitraadi pikkus 42oomisele takistile, kui traadi ristlõikepindala on 0,2 mm2. Alumiiniumi eritakistus 0,028 mm2/m 5. ÜLIJUHTIVUS Aastal 1911 avastas hollandlane Heiki KamerlinghOnnes, et elavhõbeda
1. Coulombi seadus Kahe punktlaengu vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute suurusega ja pöördvõrdeline laengute kauguse ruuduga. 2. Elektrivälja tugevus Elektrivälja tugevus mingis välja punktis võrdub antud punkti paigutatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtega. Kui väljapunkti kaugus suureneb kaks korda, siis väljatugevus väheneb neli korda. 3. Elektrivälja jõujooned Elektrivälja jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. 4. Elektrivälja potensiaal Elektrivälja mingi punkti potensiaaliks nimetatakse antud punkti paigutatud laengu potensiaalse energia ja laengu suuruse suhet. 5. Elektripinge kahe punkti potensiaalide vahet nimetatakse elektripingeks. 6. Elektrimahtuvus Kahe juhtmevaheline mahtuvus võrdub laenguga mis tuleb anda ühele juhtidest, et potensiaalide vahe suureneks 1V võrra. 7. Kondensaatorite jada ja rööpühendus JADAÜHENDUS: ...
2897 Hz; Q = 36,5; Δω = 79,4 Hz; 10 219V. 4. Sarnane ülesanne rööpresonantsi jaoks aga antud juhul, milline on voolu amplituud resonantssagedusel? Loenguslaididel on jäänud märkimata aga rööpresonantsi korral on samade R, L ja C väärtuste korral Q jadaresonantsi Q pöördväärtus (Q = R(C/L)1/2). 5. Skitseerige 4 V amplituudiga ja 1 kHz sagedusega siinuselise signaali käik jadamisi ühendatud takistit ja dioodi sisaldavas ahelas, kui sisendpinge rakendatakse takistile ja dioodile ning väljundpinge võetakse takistilt (dioodi lävepinge 0,6 V)! Tehke seda nii ideaalse dioodi kui ka lihtsustatud dioodi jaoks. Milline on antud juhul ruutkeskmine pinge ideaalse dioodi korral? Joonistage skeem sildlülituses dioodidega alaldi jaoks ja näidake signaali käik sellise juhul koos ruutkeskmise pingega (ainult ideaalsete dioodide jaoks)? (ideaalse dioodi korral on positiivse poolperioodi ajal väljundpinge väärtus samasugune nagu
seal, kuhu inimese juurdepääs on võimatu). Ainet, mille takistus absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutub peaaegu nulliks, nimetatakse ülijuhtideks, nähtust ülijuhtivuseks. Aineid, mille ülijuhtivus ilmneb kõrgemal temperatuuril, nimetatakse kõrgtemperatuurilisteks ülijuhtideks. Vooluringi takistuse muutmiseks kasutatakse takisteid (kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutavate juhtmete takistustest, takistuse väärtus võib olla takistile kantud värvikoodi abil) ja reostaate (juht, mille takistuse väärtus on muudetav, iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus).
A=q*U ( A- töö(J) ; U- laengu ühiku poolt kulutatud energia (V); q- seadet läbinud laeng (C) 2. Defineerige elektrilaengu ühikud ja valem? Kui igas sekundis läbib juhet 1 kuloni suurune laeng, siis on voolutugevus 1 amper. q= J*t (J- voolutugevus(A); t- aeg (s)) 3. Takistid 4 oomi, 5 oomi ja 20 oomi on ühendatud rööbiti, skeem ja kogu takistus? 4. Kui suure takistusega takisti tuleks 51 oomisele takistile rööbiti ühendada, et kogu takistus oleks 50 oomi? 5. Auto aku elektromotoorjõud on 12 volti, starteri sisse lülimisel langeb aku pinge 10,8 voldini, kusjuures starter tarbib voolu tugevusel 120 amprit. Kui suur on aku sisetakistus? 6. Elektripirnile on kirjutatud 100 vatti ja 200 volti, kui suur on ta takistus põlemisel? 7. Pingejagur, skeem + kasutus? 8. Elektrivoolu töö ja võimsuse valemid, Dzauli, Lensi seadus.
Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. Konstantse voolutugevuse puhul võib kasutada valemit , Kus Q on aja t jooksul juhti läbinud laeng. Voolutugevuse muutudes, annab viimane valem keskmise voolutugevuse. Laengute liikumist saab iseloomustada ka elektrivoolu tiheduse kaudu, mis iseloomustab laengu liikumist ajaühikus läbi ühikulise pinna. Ohmi seaduse järgi on voolutugevus (ideaalsel) takistil võrdeline takistile rakendatud pingega. Vastavat võrdetegurit nimetatakse takistuseks. Ohmi seadust saab väljendada järgmise valemi abil: Kus U on takistile rakendatud pinge, I on voolutugevus ja R on takisti takistus.: Elektrivoolu tugevus juhtmes on 1 A, kui sekundis läbib seda juhet laeng, mis võrdub umbes 6,3×1018 elementaarlaenguga. Ampermeeter on seade voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeeter ühendatakse vooluahelasse jadamisi. Reeglina
4. Kõrgeim lubatav temperatuur (t.max) kõrgeim temperatuur millel võib takisti püsivalt töötada. 5. Takistuse temperatuuri tegur (R) Näitab takistuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1 K võrra. Kui temperatuuri tõustes R suureneb on temperatuuritegur positiivne, kui väheneb siis on negatiivne. 6. Takisti müratase (Em) mürataset iseloomustab suhteline müraelektromotoorne jõud, mis on takistil tekkiva müra elektromotoorne jõud V, takistile rakendatud alalispinge 1V kohta. Lisa takistite tabel. Takistite kasutamisel peab järgima põhiparameetrites esitatud nõudeid ja tingimusi, neid ei tohi ületada. Tavaliselt rakendatakse takisti tööle 30 80%'lise võimsusega haruharva nimivõimsusega. Uk=Utegegelik/Ulubatud; Pk=Ptegelik/Pnimiväärtus 03.10.2007 (vene L )peab olema Takistite tähistused MLT Metallkile lakitud ja kuumakindel. (üldkasutatavad)
Tegemist on paralleelstabilisaatoriga, kuna stabilitron on ühendatud koormusega rööbiti Tööpõhimõte: 1. Kui muutumatu koormuse korral ( Ik = const.) sisendpinge e.toitepinge (Usis) väheneb siis selle tulemusena väheneb vool (Is) takistus Rb mille tulemusena omakorda väheneb vool stabilitronis Iz 2. Selle käigus muutub (suureneb) aga stabilitroni takistuse alalisvoolule, mille tulemusena väheneb pingelangu väärtus takistile Rb ning väljundpinge püsib muutumatuna. 3. Sisendpinge suurenemine aga kutsub esile analoogilise suuruste muutused ning jällegi tagatakse väljundpinge stabiilsus : suureneb stabilitroni läbiv vool Iz, väheneb tema takistus alalisvoolule, kutsudes eisile takistuse Rb tekkiva pingelangudu suurenemise. 4. Vaatleme varianti- toitepinge ei muutu, kuid muutub koormus- väheneb koormusvool Ik.
Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 2500 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. 2500*8/100kbit/s=20ms +0,1s V:0,12s * Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist, mille võimendused on vastavalt 10 dB, 13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20W * Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi * Startstop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s
125B=1000 b => 1kb/1Mbit/s=1ms. Tee l2bimiseks kulunud aeg on 0,3/3=0,1s. V: 0,101s Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist, mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? - Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20W Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s
ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? Shannoni valemiga S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22. S/N=100 W=130,8kHz 30. Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist, mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? 10W=40dBm 40+10-13+6=43=20W 31.Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) 32.Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s 33. Terminaalid ühendatakse koaksiaal kaabli kaudu. Koaksiaal kaabli sisendis on
Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. Ief=Im/ √ 2 =0,707 Im Uef=Um/ √ 2 =0,707 Um d)Keskväärtus Keskväärtus saadakse voolu hetkväärtuste aritmeetilise keskmisena. Ik=(2/π)*Im=0,6371 Im 4. Ideaalsed vahelduvvooluringi takistused ja nende vektordiagrammid a)Aktiivtakistus Tähistatakse tähega r. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistus on alati faasis takistile rakendatud pingega. b)Induktiivtakistus Induktiivsusega vooluringis tekib voolu takistav endainduktsiooni elektromotoorjõud. Lenzi seaduse kohaselt tekib voolu kasvamisel elektromotoorjõud, mis on võrdeline voolu muutumise kiirusega ∆i ∆i ∆t ; eL=-L ∆t . Endainduktsiooni elektromotoorjõud jääb voolust maha 90 kraadi ehk π/2 võrra. Vool jääb pingest 90 kraadi ehk π/2 võrra maha. Induktiivsuse mõjul tekkivat takistust nimetatakse
Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 2500 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. 2500*8/100kbit/s=20ms +0,1s V:0,12s Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist, mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? - Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20WStandardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele vastava digitaalvõrgu jaama
enam väärtusi näha. Otse muutujate poole pöördumine pole viisakas ei võimalda
programmeerijal hiljem enam loodud objektiga toimuvat kontrollida. Siin aga kui andmed
antakse sisse konstruktoris ning hiljem on võimalik neid ainult küsida, siis pole muret, et
takisti andmed seletamatul põhjusel muutuma hakkaksid. Juurde ka mõned käsklused voolu ja
võimsuse arvutamiseks ning kontrollimiseks, et kas soovitud pinge või vool ka konkreetsele
takistile lubatud on.
using System;
using System.Text;
namespace Takistid {
class Takisti {
///
Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 2500 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. 2500*8/100kbit/s=20ms +0,1s V:0,12s 59. Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist, mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? - Koguv6imendus on 3dB. 3=10log(P/10) => P=20W 60. Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi 61. Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s 62. Telefonivõrgu abonendiliini takistus (koos Euroopa standarditele
kohaselt ja vastavalt sellele väheneb ka D.D1 sisendis toimiv pinge. Kui sisend pinge väheneb loogika tüürimis nurk, kuna väljundvoolu impulsid on järsu esiküljega, siis tekivad seal kõrgemad avanemis pingeni Uav, siis D.D1 sulgub, tema väljundisse tekib seisund 1, ning hakkab laaduma harmoonilised, mis levivad vahelduvvoolu võrgu kaudu ümbritsevasse ruumi ja põhjustavad kondensaator C1. Laadumisvool tekitab pingelangu takistile R2 ja see viib D.D2 väljundi asendisse 0. raadiohäireid. Tugev pulsatsioon on põhjuseks miks pool periood reguleeritavat alaldit ei kasutata. Saadud seisund kestab seni kuni D.D2 sisendis pinge langeb avanemis pingeni, ning toimub järjekordne Reguleeritavates alaldites eelistatakse reeglina lülitusi milles dioodide või türistoride arv on väiksem. ümberlülitumine. Võnkesagedus on määratud ajakonstantidega C2*R1 ja C1*R2
Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul kulgeb vool rohkem pinnakihtides. Juhtme südamik jääb põhiliselt kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt väheneb ja takistus suureneb. 80 Kui aktiivtakistusega vooluringis on siinuspinge u =U m sin t , siis tekib Ohmi seaduse põhjal ka siinusvool: u U i = = m sin t = I m sin t. r r Aktiivtakistust läbiv vool on alati faasis takistile rakendatud pingega. Efektiivväärtuste jaoks, jagades maksimaalväärtuse Um avaldise Im = mõlemad pooled läbi r amplituuditeguriga 2 , saab Ohmi seaduse U efektiivväärtuste jaoks I = . r Võimsuse hetkväärtus võrdub pinge ja voolu hetkväärtuste korrutisega p = u i = U m I m sin 2 t. Graafikust nähtub, et toiteallikast ei saabu võimsus
Leida info ülekandeaeg, kui paketis on 2500 baiti ja bitikiirus on 100 kbit/s. 2500*8/100kbit/s=20ms +0,1s V:0,12s Sidesüsteem koosneb 3 järjestikusest plokist, mille võimendused on vastavalt 10 dB, -13 dB ja 6 dB. Sisendvõimsus on 10 W. Milline on väljundvõimsus? - Koguv6imendus on 3dB ehk 2 korda, seega v2ljundv6imsus2*10W=20W Standardse telefonivõrgu abonendiliinis mõõdetakse voolu, kasutades telefoniga järjestikku ühendatud 10-oomilist takistit. Milline on takistile lülitatava voltmeetri minimaalne sisetakistus, et mõõteviga <= 1%? Yle 1000 oomi (10/0,01=1000) Start-stop liidese kaudu on vaja edastada sõnum 10000 baiti. Valige liidese parameetrid ja leidke ülekandeaeg, kui bitikiirus on 10000 bit/s. Edastada vaja 80000 b. Jagame 7 andmebitiga saame paketid: 11429. 11bitti paketis (1 start+7andme+1paarsus+2stopp) =>125719 b t=12,6s
Vektorsuuruse negatiivne väärtus tähendab suuna muutumist vastupidiseks. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 3. Olulised järeldused Ohmi seadusest: 1) Kui muuta pinget tarbija otstel n korda siis muutub ka tarbijat läbiv voolutugevus n korda. Näiteks kui 5 oomisele takistile on rakendatud pinge 10 V läbib seda vool tugevusega 2 A. Suurendades pinget takisti otstel 3 korda (30 V) siis suureneb ka takistit läbiv vool 3 korda (ehk siis takistit läbivaks voolutugevuseks on 6 A). 2) Kui tarbijat läbiv vool muutub n korda siis muutub ka pinge tarbija otstel n korda. Näiteks kui 6 oomist takistit läbivaks voolutugevuseks on 2 A siis on selle takisti otstel pinge 12 V. Kui seda takistit läbiv vool
2. Millist takistust nimetatakse aktiivtakistuseks, millise tähega aktiivtakistust tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 3. Millist takistust nimetatakse oomiliseks takistuseks?Takistuse arvutamise valem. 4. Millest on tingitud aktiiv- ja oomilise takistuse erinevus? Tuua näide. 5. Kas aktiiv- ja oomiline takistus saavad olla võrdsed? Tuua näide. 6. Kuidas muutub sageduse kasvamisega aktiivtakistus? Põjenda. 7. Kuidas on omavahel nihutatud aktiivtakistit läbiv vool ja takistile rakendatud pinge. 8. Ohmi seadus efektiivväärtuste jaoks. Kirjutada valem. 9. Kuidas muutub aktiivtakistusega ahelas võimsus? Kirjutada aktiivtakistusega vahelduvvoolu ahela võimsuse valem. 10.Millist võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks? 11.Mis on aktiivvõimsuse mõõtühikuks? 12.Kuidas muundub aktiivtakistuses elektrienergia? 13.Mida tavaliselt mõistetakse vahelduvvoolu võimsuse all? 14.Milliseid takistuse viise eristatakse vahelduvvoolu korral? 49
Otse muutujate
poole pöördumine pole viisakas ei võimalda programmeerijal hiljem enam loodud objektiga
toimuvat kontrollida. Siin aga kui andmed antakse sisse konstruktoris ning hiljem on võimalik neid
ainult küsida, siis pole muret, et takisti andmed seletamatul põhjusel muutuma hakkaksid. Juurde ka
mõned käsklused voolu ja võimsuse arvutamiseks ning kontrollimiseks, et kas soovitud pinge või
vool ka konkreetsele takistile lubatud on.
using System;
using System.Text;
namespace Takistid {
class Takisti {
///
kui aga see väljendub takistuse sajandikosades, siis paikneb see täht arvu ees, asendades nulli ja kõma. Täis- ja kümnendosast koosnevas takistusväärtuses asendab ühiku tähis kõma. Näiteks 68R tähendab 68, 36K - 36k, R68 - 0,68, 6K8 - 6,8k jne. Tolerants väljendatakse tähena koodi lõpus järgmise süsteemi kohaselt: B - 0,1%, C - 0,25%. D - 0,5%, E - 1%, G - 2%, J - 5%, K - 10%, M - 20%. Värvikoodiga markeerimisel on takistile kantud värvilised rõngad, millest esimene on nihutatud ühe otsa poole (joon. 1.1). Ridade E6...E24 korral tähistavad kaks esimest rõngast numbreid, mis väljendavad takistuse nimiväärtust, kolmanda rõngaga määratakse korrutaja, neljanda rõngaga tolerants (kui neljas rõngas puudub, on tolerants 20%). Takistitel, mille nimitakistus määratakse kolmekohalisena (read E48, E92, E 192), on koodis viis rõngast. JOONIS 1.1
Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul kulgeb vool rohkem pinnakihtides. Juhtme südamik jääb põhiliselt kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt väheneb ja takistus suureneb. 80 Kui aktiivtakistusega vooluringis on siinuspinge u =U m sin t , siis tekib Ohmi seaduse põhjal ka siinusvool: u U i = = m sin t = I m sin t. r r Aktiivtakistust läbiv vool on alati faasis takistile rakendatud pingega. Efektiivväärtuste jaoks, jagades maksimaalväärtuse Um avaldise Im = mõlemad pooled läbi r amplituuditeguriga 2 , saab Ohmi seaduse U efektiivväärtuste jaoks I = . r Võimsuse hetkväärtus võrdub pinge ja voolu hetkväärtuste korrutisega p = u i = U m I m sin 2 t. Graafikust nähtub, et toiteallikast ei saabu võimsus
annaabi.ee 
