2. looduslooline looduse mõiste on lauseks, kui käsitletakse primitiivset olukorda. Siin tahab Rousseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistustest. 1-le ja 2-le on ühine asjaolu, et nad mõlemad leiavad aset kaua enne kultuuri. Muidu aga erinevad nad täiesti. 3. psühholoogilise looduse mõiste leiab Rousseau enesevaatluse teel. Ta jätab siin ilmutuse ja loodusloo ning süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal see juures ometi mitte. Kuri on tema tegevus ainult meie ihnus, aga mitte meie mõistuse silmis. Inimene
perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist, taju, kujutlust, emotsioone jne, aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne närvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeid ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Ta viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust (Bachmann, Maruste 2001 : 43). Need kaks allsüsteemi on väljasuunatud vahendajad, mille kaudu saame me kehasse tagasisidet. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja
Ajatunnetus tugineb usundile: aega tajutakse kui erinevate/vahelduvate omadustega (kvaliteediga) ajalõike. Seega on eristatavad sakraalne ehk pühade aeg ja profaanne ehk tavaaeg (M.Eliade järgi): Sakraalne aeg: · müütiline aeg - loomise aeg · sakraalne aeg on tagasipöörduv algusse, uuesti läbi elatav · jumalate kohaloleku tõttu see aeg on püha Profaanne aeg: · ...saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused
Fenomeniline teadvus kogemused, elamused Juurdepääsuteadvus sihipäraselt juurde pääseda oma teadmistele ja kogemustele Teadvuse kontiinum teadvuse seisundid erinevad oma selguse ja muljes esindatud teabe adekvaatsuse poolest. Teema 4 Neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteem: Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste osavõttu. Vegetatiivne parasümpaatiline (ns osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) ja sümpaatiline (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust jne) Autonoomne väliselt jälgitavad reaktsioonid Tsentraalne pea-ja seljaaju, kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ Perifeerne pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes
Ajatunnetus tugineb usundile: aega tajutakse kui erinevate/vahelduvate omadustega (kvaliteediga) ajalõike. Seega on eristatavad sakraalne ehk pühade aeg ja profaanne ehk tavaaeg (M.Eliade järgi): Sakraalne aeg: · müütiline aeg - loomise aeg · sakraalne aeg on tagasipöörduv algusse, uuesti läbi elatav · jumalate kohaloleku tõttu see aeg on püha Profaanne aeg: · ...saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused
tekkimisele, millele järgneb eluohtlik hüperadrenergiline reaktsioon Psüühilist tegevust omakorda mõjutavad hormonaalsüsteem, tunnetust erinevad aitsingud interotseptiivsetelt retseptoritelt. Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide
perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all. Vegetatiivne e autonoomne NS kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda
perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, 7 mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka mitteteadvustatud psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirde NS on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades ärrituste vastuvõttu. Motoorne allsüsteem on liigutustesse ja liigutamisse puutuv, viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsust. Perifeerne NS on KNS-iga seotud väljasuunatud vahendajateks, mis on KNS kontrolli all. Vegetatiivne e autonoomne NS kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese
tähenduste & tähistamistega seonduv tavandikompleks. Ajatunnetus tugineb usundile: aega tajutakse kui erinevate/vahelduvate omadustega (kvaliteediga) ajalõike. Seega on eristatavad sakraalne ehk pühade aeg ja profaanne ehk tavaaeg (M.Eliade järgi): Sakraalne aeg: · müütiline aeg loomise aeg · sakraalne aeg on tagasipöörduv algusse, uuesti läbi elatav · jumalate kohaloleku tõttu see aeg on püha Profaanne aeg: saab mõtte sakraalse aja kaudu Mis puutub aja tajumisse, siis ei ole aeg lineaarne, vaid tsükliline. Sakraalse ja profaanse piiri ületamine toimub rituaali ja sinna kuuluvate toimingute kaudu. Eesti talupojakalendrile omaseks arhailiseks jooneks on aasta / nädala / päeva jagunemine tööperioodiks. Uuema kogemuse kohaselt lisanduvb ka astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender (kuukalender, päikeseaasta). Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid: · teatrielemendid · verbaalsed meenutused
liikumiselundite tööd (motoorne süsteem) ja saada infot välismaailmast (sensoorne süsteem). Perifeerne närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis on väljaspool pea- ja seljaaju. See koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), 2. parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) Mõlemad osalevad organismi ainevahetuses, kuid on vastastiku toimega. Kui sümpaatiline
osalejaid ei tohi kahjustada psühholoogiliselt ega füüsiliselt. Psüühika bioloogilised alused. (vt. lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) Närvisüsteemi liigendusi: Somaatiline närvisüsteem jaguneb kesk (pea- ja seljaaju)- ja perifeerseks (kesknärvisüsteemist lähtuvad närvid) närvisüsteemiks. Perifeerne närvisüsteemi saab jaotada omakorda: sensoorne süsteem meeltesse ja tajumisse puutuv, vahendab ärrituste vastuvõttu ja motoorne süsteem liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide
Höffding leiab tema looduse mõistel kolm erisugust tähendust: osalt teoloogilist, osalt loodusloolist, osalt psühholoogilist päritolu. Teoloogiline loodus on inimese loonud õnnelikuks. Õnnetus on midagi, mida ei peaks olema ja mille vältimine ja kaotamine oleneb meist endast. Looduslooline siin tahab Rosseau hoiduda üleloomulikust maigust ja kunstlikust kaunistusest. Psühholoogilise looduse mõiste leiab Rosseau enesevaatluse teel. Ta süveneb selle tajumisse, mis ilmub inimhinges, et sel teel leida inimese põhilised jõud ja tungid. Kolmest tähendusest on talle kõige lähedasem psühholoogiline; see vastab tema meetoditele ja on ühenduses tema isiksusega. Rousseau arvab, et lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus. Ta tahab asju muuta, sest iga muutus on tegevus. Laps võib väärtuslike asjade lõhkumisega teha väga palju kahju, kuid tahet kahjutegemiseks pole tal seejuures ometi mitte
jne, aga ka mitteteadvustatuid psüühilisi protsesse. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Perifeerne närvisüsteem jaguneb kaheks: sensoorseks ja motoorseks. motoorne allsüsteem on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Viib ellu reageerimist välisärritustele ja organismi omaalgatuslikku aktiivsus. Sensoorne allsüsteem on meeltesse või tajumisse puutuv, vahendades mitmesuguste ärrituste vastuvõttu. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem: muutused võivad peegelduda inimese väliselt jälgitavates reaktsioonides ja nende tundmine on seetõttu suhtlemispraktikas oluline ja huvipakkuv (nt soojad emotsionaalsed reaktsioonid võivad avalduda pupilli läbimõõdu suurenemises). Sümpaatiline närvisüsteem seevastu reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, kohandab
1966 jt). Kunst on loomult esteetiline. Kunsti hindamine kunstina on kunsti esteetiline hindamine. "Kunstiteose mõiste ja esteetilise hindamise mõiste on loogiline paar ja käivad koos, tähenduses, et oleks vastuoluline kõnelda millegi hindamisest kunstiteosena, kuid mitte esteetilisest vaatepunktist". P. F. Strawson (1966: 9). 2. Esteetiline ja pertseptuaalne: Esteetiline hindamine on loomult pertseptuaalne (tajumisse puutuv): Esteetilised omadused nõuavad vahetut tajumist. Erinevalt moraaliotsustustest, peavad esteetilised väärtusotsustused tuginema objektide eneste otsesele kogemisele (the acquaintance principle) (Wollheim 1992). 4. Milliseid funktsioone on kunstiteose vahetule kogemisele omistatud? Näiteks kahe eelmise küsimuse vastust annab siia alla paigutada kui vaja. Vahetule kogemisele omistatud mitmeid funktsioone: 1."õigeks elamuseks" 2.Tõlgendamiseks/hindamiseks 3
Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv) Vegetatiivne NS - jaguneb sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all
Aju erinevate osade funktsioonid ja suuraju sagarate funktsioonid Refleks – kohanemisfunktsioon. Tingimatud (tahtele allumatud; nt aevastamine, neelamine) ja tingitud (ära õpitud; nt puudutades kuuma eset) Instinkt - kaasasündinud käitumine (nt jahipidamine loomadel) Somaatiline NS - juhib organite välist, kehalist tugevust, jagunedes tsentraalseks (pea- ja seljaaju) ja perifeerseks (pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega): Sensoorne (meeltesse või tajumisse puutuv), monotoorne (liigutustesse või liigutamisse puutuv) Vegetatiivne NS - jaguneb sümpaatiliseks (reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust) ja parasümpaatiliseks (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taastumist) süsteemiks Kesknärvisüsteem - tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga. Individuaalse ja liigimälu alus. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all
sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealise koor jt)tegevusest,mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa-hüpotaalamuse talitlusega. Somaatiline NS Juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne koosneb pea-ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne e piirde NS on pea-ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne on meeltesse ja tajumisse puutuv, motoorne on liigutustesse või liigutamisse puutuv. 12 Vegetatiivne e autonoomne NS Sümpaatiline NS reguleerib siseelundige talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist.
sisesekretsiooninäärmete (kilpnääre,neerupealise koor jt)tegevusest,mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa-hüpotaalamuse –talitlusega. Somaatiline NS Juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne koosneb pea-ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne e piirde NS on pea-ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Sensoorne on meeltesse ja tajumisse puutuv, motoorne on liigutustesse või liigutamisse puutuv. Vegetatiivne e autonoomne NS Sümpaatiline NS reguleerib siseelundige talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. 10
erinevad, 2 näidet lk 52. Üldiselt: see mida vaatleja näeb, subjektiivne elamus, mille ta saab silmitsedes objekti või mingit olukorda, ei olene ainuüksi kujutistest võrkkestal, vaid ka vaatleja kogemusest, teadmistest, ootustest ja kogu tema vaimsest või hingelisest seisundist. Chalmersi näidete vastatakse nii (54): sama nähtust samast kohast vaadates näevad vaatlejad üht ja sama, kuid interpreteerivad nähtut erinevalt. Chalmers vaidlustab selle: selles osas, mis puudutab tajumisse, on vaatlejad otseses ja vahetus kontaktis ainult oma varasemate kogemustega. Kui naiivinuktivistid ja empiristid võtavad eelusena, et kogemus annab meile midagi ühest, mida võib mitmeti tõlgendada, eeldavad nad ühtlasi mingit üks-ühele-vastavust võrkkestale tekkiva kujutise ja meie subjektiivse kogemuse vahel, kuigi põhjendusi selle poolt neil ei ole. Chalmers ei püüa väita lk 54 ja 55 asju induktivismi kohta. Üldiselt ei saada sama tajukogemust. 3
Jaapanis korraldati uuring eesmärgiga selgitada välja, milline roll on närvimehhanismidel selles, kuidas tarbija tajub visuaalselt kujundatud tooteid, millele 10 on lisatud täiendavaid aistinguid. Uurimise alla võeti visuaalselt disainitud tooted, kuhu lisati seos maitsemeelega (vt lisa 1). Magnetresonantstomograafia tulemused näitasid, et need aju piirkonnad, mis olid kaasatud stiimuli tajumisse maitsemeele kaudu, olid kaasatud ka aistingu puhul, mis saadi disaintootest läbi nägemismeele. (Sung jt. 2011: 349) Näiteks banaanile sarnaselt kujundatud toodet vaadates toimuvad ajus sarnased protsessid banaani maitse tundmisele. See seos seletab, miks maitsvat sööki vaadates võivad hakata tööle süljenäärmed. Eelnevast võib järeldada, et kui pilt või video on hästi disainitud, siis seda vaadates
annaabi.ee 
