vahelamell. Tselluloos on sitke painduv materjal, mis koosneb pikkadest, ristsidemete varal omavahel ühendatud glükoosimolekulide (suhkrute - süsivesikute) ahelatest. Paljud loomad, aga ka inimene, ei suuda taimses toidus sisalduvat tselluloosi seedida. Kuid isegi seedimatuna on tselluloosil täita oma ülesanne - ta muudab toidu mahukamaks ja koredamaks, vältides sooltelihaste mandumist ning hoides sellega ära kõhukinnisuse. Taimtoidulistel loomadel, näiteks küülikutel ja veistel, on seedekulglas erilised mahutid, kus bakterid muudavad tselluloosi seeditavaks.
kiiresti võisid mingi väljasurnud liigi isendid omal ajal kasvada looteeast täiskasvanueani ja leidsid, et dinosauruste ainevahetustüüp jääb kõigusoojaste ja püsisoojaste tüübi vahele. ERR Novaator 2014 Kahe sauruseliigi munakoorte analüüs viitab aga, et sauruste seas leidus nii püsisoojaseid, kui ka kõigusoojaseid. ERR Novaator 2015 Enamikule dinosaurustest on iseloomulik kiire ainevahetus ja seltsinguline eluviis (sh ühine järglaste eest hoolitsemine ja taimtoidulistel ühisrinne röövloomade vastu). Evolutsioonilised trendid Keha suurus Oli trend kehamassi suurenemisele. Esines ka trend kehamassi vähenemisele, kuid see oli juhuslikum (nt lindude evolutsioon). Liikumine Dinosauruste eellane oli kahel jalal liikuja, koos kehamassi suurenemisega arenes välja ka neljal jalal liikuvaid dinosaurusi. Toiduallikas Eellane oli lihasööja, kuid arenesid ka dinosauruseid, kes olid taimtoidulised, herbivooridest enam uuesti karnivoore ei arenenud.
makroparasiidid inimeste sees on ümarussid (Ascaris lumbricoides).Pilt 1. (3) Pilt 1.Ümaruss (Ascaris lumbricoides) 3. Sümbiontsed bakterid Sümbiontsed bakterid elavad sümbioosis teise organismiga, kellega kooselu on kasulik või vajalik.(6) Paljud sümbiontsed bakterid elavad tesite organismide soolestikes, lagundades toitu ning valmistades peremehele vajalike vitamiine. Peremeesorganism pakub vastutasuks toitu, sobivat elukeskkonda ning trasporti (eelkõige taimtoidulistel loomadel nagu hobused,lehmad, etc).(7) 4. Peremeesorganism Peremees on organism, keda parasiit kasutab elukohane ja toitumisallikana. Mitmed parasiidid vahetavad oma elutsükli käigus peremehi. Lõplikuks ehk definitiivseks peremeheks (ld.k. definitivus lõplik) ja ka peaperemeheks nimetatakse organismi, kelles parasiit veedab suguküpse osa oma elutsüklist või kelles ta suguliselt paljuneb. Vaheperemees on organism, kelles parasiit veedab oma vastseea või kelles ta paljuneb
Üksikule saakloomale on kisklus probleem, aga populatsioonile tervikuna kasulik. Kommensalism on kahe liigi vastastikune suhe, mis on ühele kasulik ja teisele neutraalne, milles üks saab või säästab oma energiat teise liigi elutegevusest tulenevalt, ilma seda liiki kahjustamata (sitasitikas ja hobune, inimene ja tema soolestikus elavad bakterid). Herbivooria ehk taimtoidulisus on taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe (rohttaimed, võrsed, oksad ja põder). Taimtoidulistel loomadel on pikk soolestik, nad söövad palju. Konkurents on sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm, võitlus toidu või elupaiga pärast (tihedalt kõrvuti kasvavad puud). Konkurents jaguneb liigisiseseks (kõige teravam, kuna vajadused kattuvad kõiges; kassipulm, võilillede õitsemine) ning liikide vaheliseks (rebane ja mäger, kormoranid ja kalamehed). Populatsiooniks nimetatakse ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma
mineraalainetega ja tekkisid kivistised. Eri liiki organismide ehituse sarnasusi võib märgata selgroogsete loomade puhul nende jäsemed on sarnase põhiehitusega, seega võib eeldada, et nad on arenenud ühisest eellasest. Nii inimestel kui loomadel on säilinud kehaosi, mis pole nende eluks vajalikud, kuid on olulised teistele loomadele või nende eellastele. Neid nimetatakse mandunud elunditeks. Inimesel on mandunud elundiks näiteks väike ussripik, mis on taimtoidulistel imetajatel aga suur ja seedimiseks vajalik organ. Inimesele on tarbetud veel õndraluu, teravad silmahambad, kõrva liigutavad lihased ja kolmas silmalaug. Eri liikide looted on varases arengujärgus sageli väga sarnased, näiteks kalal linnul ja inimesel (lõpusepilude algmed ja saba). Sageli on märgatavad sarnasused inimese ja simpansi DNA's (ühesugune hemoglobiini tase) ELU TEKKIMINE JA TAIME-NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Bioloogide uurimuste
tekitas tema suur 20 cm pikkune küüs kohutavaid haavu, võimaldades Utahraptoril halvata ja tappa temast palju suuremaid loomi. Dromaeosaurse ainulaadsed randmeliigesed võimaldasid käsi küljelt-küljele pöörata, mis sarnanes linnutiiva liigutustele. [3] 7 Dinosauruste toitumine Dinosauruseid oli nii taimetoidulisi kui ka lihatoidulisi, suuremad nendest aga olidki taimtoidulised. Taimtoidulistel dinosaurustel olid laiad ja lamedad hambad et nad saaks tükeldada ja ribastada taimi. Taimtoiduliste dinosauruste toit oli mitmekesine, see segu lehtedest, okstest ja seemnetest. Mõned taimtoidulised dinosaurused võisid ka neelata kive, mis aitasid tal jahvatada kiuliseid taimseid tarbituid toite. Selliseid kive on leitud isegi dinosauruste skelettide juurest. Loomtoiduliste dinosauruste hambad olid teravad, pikad ja sakilised et läbi närida ka sitket liha
Kaksteistsõrmik on peensoole alguseks. Tühisool on peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 2648 ja hobusel 1828 meetrit. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 7080cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool on mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 14. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal produtseerib peale sapi kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre on pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb
jätkub veel aastaid hiljem. 26. Hammaste jaotus asukoha, kuju ja otstarbe põhjal Hambad jaotatakse lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. intsisiivid (dentes incisivi) asuvad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuu kehasse. Nad kõik vahetuvad. Kihvad (dentes canini) asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning neid on kokku 4.Mäletsejalistel need puuduvad. Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega (canini, incisivi, premolares, molares). Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste hammaste arv jone alla
kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist.
vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 10. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ.
neljandikus vastu kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist.
informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta. Peale pöördlüli tuleb tundlapiug, millel asub erineva arvuga tundlalülisid. Putuka pea alaosas asub suu, mille ümber asuvad suised. Suiseid on nelja tüüpi: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. (Teder) Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Röövtoidulistel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning tükkide rebimiseks. (Teder) Libamissuised on kohastunud nii vedela kui ka tahke toidu vastuvõtmiseks. Alahuul ja alalõug on pikenenud ning sellist moodustist nimetatakse imikärsaks. (Teder) Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest.
kõhuseina. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, mille pikkus veisel on 26-48 ja hobusel 18-28 meetrit. Niudesool: peensoole lühike lõpposa, suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool mahult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 16. Maks ja pankreas Maks on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ.
Kuklalihas - m. occipitalis MÄLUMISLIHASED Mälurlihas - m. masseter Näoköber või -hari, sarnakaar Alalõuaharu, mälurilihaseauk Kahepoolsel toimel alalõua tõstmine ja hammaste kokkusurumine, ühepoolsel toimel aga taimtoidulistel mälumisliigutuste tegemine Lateraalne tiiblihas - m. Kiil- ja tiibluu Alalõuaharu kaudaalne serv ja Alalõua ettenihutamine ja tõstmine pterygoideus lateralis lõualiigese liigeseketas Mediaalne tiiblihas - m
põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. 18) Jämesool jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel
Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised, libamissuised, pistmissuised ja imemissuised. Haukamissuised - kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest, sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel. Haukamissuised on paljudel mardikalistel, prussakalistel, jt. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad, mis võimaldavad putukal taime küljest tükke lahti hammustada, ja mälumispinnad, mis aitavad seejärel neid tükke peenestada. Rööveluviisiga putukatel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning saagist tükkide rebimiseks. Joon. 7. Haukamissuised: 1 – ülahuul, 2 – ülalõuad, 3 – alalõuad, 4 – alahuul. Libamissuised - kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks
Peensool jaotatakse: kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik: peensoole algus,. Tühisool: peensoole ulatuslikum osa, Niudesool: peensoole lühike lõpposa, Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesool – mahult, pikkuselt ja kujult suurem kui peensool. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. 22. Maks ja pankreas: Maks – on lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maksal on palju funktsioone: produtseerib sappi, kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganina. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas ehk kõhunääre – pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ.
Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal
Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglates. Nt mäletsejad nagu veised, putukad nagu termiidid, vihmaussid. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C:N on madal. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained. Taimtoidulistel on probleeme seedimisega, loomtoidulisel mitte. Viimased peavad aga tegema pingutusi toidu leidmiseks ja püüdmiseks (toit puikleb ärasöömise vastu). 15.Millest sõltub taimede (taimeosade) söödavus? Taime söödavus sõltub tema C:N suhtest (ligniin nt.) ja mürgisusest. Organismidel on kujunenud füüsilised, keemilised, ehituslikud ja käitumuslikud kaitsemehhanismid ärasöömise vältimiseks. Nt tugev
Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem. Niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole mahu, pikkuse kuju ja asendi liigilised erinevused on suuremad kui peensoolel. Et jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille lõhustumine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis, siis on mõistetav, et kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal
Sõnajalgade hulka kuuluv kilpjalg (Pteridium aquilinium) kasvab sobivates kasvukohtades massiliselt terves maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tema tärkliserikast risoomi kasutatakse mitmel pool nagu näiteks Uus-Meremaal maooride poolt toiduks. Risoom sobib ka õlle pruulimisel ning suurepärase kliistri tegemiseks. Jaapanis süüakse kilpjala võrseid. Tänu iseloomulikule lõhnale peletavad tema lehed eemale paljusid putukaid. Kogu taim on siiski mürgine. Tema söömine põhjustab taimtoidulistel loomadel terve rea nii akuutseid kui ka kroonilisi toksilisi sündroome tiamiini defitsiiti hobustel ja sigadel, akuutset hemorraagiat veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel). Kilpjalg on teadaolevalt ainus kõrgem taim, mis põhjustab loomadel vähki. Kantserogeeniks (samuti võrkkesta degenereerumise ning müeloidse aplaasia põhjustajaks) on ptakuilosiid (ptaquiloside) saponiinid
Imemissuised Haukamissuised on kohastunud tahke toidu manustamiseks. Osa haukamissuistega putukaid toitub mitmesugustest taimeosadest (kõige sagedamini lehtedest, aga ka juurtest, õitest, seemnetest jne.); sama tüüpi suised on sageli ka rööveluviisiga putukatel. Haukamissuised on paljudel mardikalistel, prussakalistel, parasiitsetel kiletiivalistel, sihktiivalistel jt. Haukamissuistega putukate ülalõugade ülesanne sõltub toitumistüübist. Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Teravad servad võimaldavad putukal taime küljest tükke lahti hammustada ja mälumispinnad aitavad seejärel neid tükke peenestada. Rööveluviisiga putukatel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning saagist tükkide rebimiseks. Haukamissuistega putukate alalõuad koosnevad mitmest lülist, näidates sellega kõige
massiliselt terves maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tema tärkliserikast risoomi kasutatakse mitmel pool nagu näiteks Uus-Meremaal aborigeenide poolt toiduks. Risoomi kasutatakse ka õlle pruulimisel ning suurepärase kliistri valmistamiseks. Jaapanis süüakse kilpjala võrseid. Tänu iseloomulikule lõhnale peletavad tema lehed eemale paljusid putukaid. Kogu taim on siiski mürgine. Tema söömine põhjustab taimtoidulistel loomadel terve rea nii akuutseid kui ka kroonilisi toksilisi sündroome tiamiini defitsiiti hobustel ja sigadel, akuutset hemorraagiat veistel, silma võrkkesta degenereerumist lammastel, kusepõie ning mao ja söögitoru neoplaasiaid mäletsejatel). Kilpjalg on teadaolevalt ainus kõrgem taim, mis põhjustab loomadel vähki. Kantserogeeniks (samuti võrkkesta degenereerumise ning müeloidse aplaasia põhjustajaks) on ptakuilosiid (ptaquiloside.
Mandunud elundid/vestiigium - organid, mis on olemas nii nüüdisaegsetel inimestel kui eelnevatel, kuid, mis tänapäeval on järk-järgult kaotanud oma tähtsuse, samas säilides teistel loomariigi esindajatel ning täites neil ka olulist rolli. Inimesel: kolmas silmalaug (ülihästi arenenud madudel), kõrvalesta liigutavad lihased (inimene ei saa liigutada- liigutada saab peanahka, koer aga liigutada ka kõrva heliallika suunas), ussripik (hästi arenenud kabjalistel (taimtoidulistel imetajatel), tarkusehambad, karvkate jms. Konvergents ehk sarnastumine- süstemaatiliselt päritolult erinevad liigid omandavad samas keskkonnas sarnaseid jooni nii ehituselt kui talitluselt (nt: imetaja, roomaja ja kala- delfiin, ihtyosaurus ja kala) (kahepaikne, roomaja ja imetajal vees silmade ja ninasõõrmete paiknemine). Divergents ehk eristumine- sarnase päritoluga isenditerühm eristub seoses elukeskkondade erinevusega
annaabi.ee 
