Keemilised nähtused minu igapäevaelus Iga hommik ma ärkan kell seitse kolmkümmend. Teen endale peale ärkamist väikese loputuse suule ja näole. Panen end riidesse ja hakkan süüa tegema. Tavaliselt teen ma endale prae muna, muna on algul vedel ja siis muna läheb kuumenemisel tahkesse olekusse, muna praadimisel tekib keemiline reaktsioon , sest muna jääbki munaks midagi ei muutu. Muna hakkab eritama lõhna ja muutub munal ka värvus. Kui ma hakkan kooli minema, siis kooli teel ma näen kuidas auto eritab heitgaase ja bussid ka eritavad heitgaase. Kui auto eritab heitgaase siis heitgaas eritab lõhna ja heitgaas tekib nii, et autol bensiin plahvatab ja kõik. Auto kui ajab välja ei tekki
Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse. 2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi Vabaneb soojushulk Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks.
aine üleminekut gaasilisest faasist üle Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks vedelasse faasi.Aurumiseks nim. aine nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle üleminekut vedelast faasist gaasilisse vedelasse faasi.Aurumiseks nim. aine faasi.Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aine üleminekut vedelast faasist faasi.Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks tahkesse faasi.Sulamiseks nim. aine nim. aine üleminekut vedelast faasist üleminekut tahkest faasist vedelasse tahkesse faasi.Sulamiseks nim. aine faasi.Sublimatsiooniks nim. aine üleminek üleminekut tahkest faasist vedelasse tahkest faasist gaasilisse faasi.Sublimatsiooniks nim. aine üleminek faasi.Härmatumiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse
Mis on siirdesoojus? Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.Mida nim. kondenseerumiseks ehk veeldumiseks? Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. Mida nim. aurumiseks? Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi.Mida nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks? Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. Mida nim. sulamiseks? Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. Mida nim. sublimatsiooniks? Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi.Mida nim. härmatumiseks? Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi.Mida nim. rekristallisatsiooniks? Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Mis on kolmikpunkt? Kolmikpunktiks nim
Füüsikas nim. aine erinevate omadustega olekuid faasideks. Protsessi, kui aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse, nim. siiret kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. Üleminekule vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üleminekut tahkest faasist vedelasse nim. sulamiseks. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. Üleminekut gaasilisest faasist tahkesse nim. härmatumiseks. Faasi siiret, mille puhul muutub tahke aine kristallstruktuur nim. rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp
ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiiret, millepuhul muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, mis sõltub rõhust.
2. 1)aurumine 2)kondenseerumine 3)keemis 4)energiat 5) eraldub 6)aurustumissoojuseks 7)sõltub 8)keemissoojuseks 3.sarnanevad: a)eraldub energiat b)aineoleku muutused/temperatuur ei muutu protsessi jooksul erinevad:Tahkumine-moodustub kristallvõre/vedelast-tahkesse Kondenseerumine-ei moodustu kristallvõret./gaasilisest-tahkesse või vedelasse. 4 jää sulamiseks läheks 2 korda vähem energiat vaja 5.sest vesi jahtub aeglasemalt, aurustunud vesi täidab õhku ja see on soojem. maismaa jaheneb ja soojeneb kiiremini. 6.andmed: m=10kg L=2260kj/kg=2260000, Q=? Lahendus: Q=L*M Q=2260000*10=22600000=22,6mj Vastus=10 kg vee aurustamiseks kulub 22,6 mj 7.Tahkumine-vabaneb energiat,moodustub kristallvõre,muutub vedelast tahkeks,aine oleku muutus,temperatuur ei muutu protsessi jookusul
Ühed ja samad süsiniku aatomid, erineva kujuga kristallvõred. Järelikult on erinevad füüsikalised omadused. Teemant on kõva, sellest valmistatakse puure või nuge. Grafiit on pehme. Mõlemad on tahkised aga erinevate füüsikaliste omadustega. Ahjutahm, mis koosneb ka süsiniku aatomitest on aga amorfne. Faasisiirded 1) Sulamine, mis on aine üleminek tahkest faasist vedelasse. 2) Tahkumine, mis on aine üleminek vedelast faasist tahkesse. 3) Aurumine, mis on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse. 4) Kondenseerumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist vedelasse. 5) Sublimatsioon, mis on aine üleminek tahkest faasist gaasilisse. 6) Härmatumine, mis on aine üleminek gaasilisest faasist tahkesse. 7) Rekristallatsioon, mis on faasisiire, mis toimub kristallvõre muutmise teel. Siirdesoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga aine üleminekuks ühest faasist teise.
paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev. 3. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. 4. Siirdesoojus on soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. 5. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist üle vedelasse faasi. 6. Aurumiseks nim. aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse faasi. 7. Tahkumiseks ehk kristallisatsiooniks nim. aine üleminekut vedelast faasist tahkesse faasi. 8. Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest faasist vedelasse faasi. 9. Sublimatsiooniks nim. aine üleminek tahkest faasist gaasilisse faasi. 10. Härmatumiseks nim. aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi. 11. Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. 12. Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust. 13
10.faas-aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on selle aine ulatuses ühesugused. Faas on struktuurivorm. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Näited: 1)kui aine läheb gaasilisest faasist üle vedelasse siis sellist siiret nim. veeldumiseks. 2)Üleminekut vedelast faasist gaasilisse nim. aurumiseks. 3)Üleminekut vedelast faasist tahkesse nim. tahkumiseks. 4)Ülemineku tahkest faasist vedelasse on aga sulamine. 5)Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nim. sublimatsiooniks. 6)Gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks.
osakeste paigutuse, osakestevahelise vastikmõju ja soojuliikumise iseloomu poolest. Faasisiire – Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus – Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine massiühiku kohta. Kondenseerumine(veeldumine) – Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Aurumine – Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Tahkumine(kristallisatsioon) – Üleminek vedelast faasist tahkesse. Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuur – Suvalise faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuri mingi väärtus. Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus. Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal.
nimetatakse agregaatolekute muutusteks. Nende käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallvõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Selliste protsessidega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. Teatavatel temperatuuri ja rõhu väärtustel võivad aine erinevad olekud olla tasakaalus, st. et ei toimu olekute muutusi
SULAMINE JA TAHKUMINE Hanna Parv 9.B VKK Sulamine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Sulamistemperatuur · Kulub energia · Suureneb siseenergi potensiaalne komponent. · Aineosakesed liiguvad ühest kohast teise. Tahkumine · Aine üleminek vedelast olekus tahkesse. · Sulamise pöördprotsess. · Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. · Vabaneb soojushulk · Temperatuur ei muutu. Sulamissoojus · Valem lambda = Q/m · Ühik 1J/kg · Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamisel või tahkumisel. Näited · Tahkumine talvel vee jäätumine jääkristallide ja lumehelvest tekke. · Sulamine Kevadel jää ja lume sulamine vee tekke. Kasutatud allikad · https://sisu.ut.ee/dev/soojus/sulamine-ja-tahkumine · 9
Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast - nad on isotroopsed. Amorfsed ained on näiteks klaas, orgaaniline klaas (pleksiklaas), enamik plastmasse, kummi, bituumen jms. 7. Üleminekud ühest agregaatolekust teise Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks. Üleminekut vedelast olekust gaasilisse nimetatakse aurustumiseks. Üleminekut gaasilisest olekust vedelasse nimetatakse kondenseerumiseks ehk veeldumiseks. Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. 8. Siseenergia üleminekutel ühest agregaatolust teise. Sulamise korral aine siseenergia suureneb. Tahkestumise korral aga siseenergia väheneb,
pöörduvad mingi nurga võrra üksteise suhtes. Ka sellise faasisiirde tagajärjel muutuvad aine omadused. Näiteks muutuvad teatud temp. raua magnetilised omadused. Sellest kõrgemal temperatuuril ei saa rauda enam magnetiseerida. Kui aine läheb gaasiliset faasist üle vedelasse, siis sellist siiret nimetatakse kondensatsiooniks e. Veeldumiseks. Üle minekut vedelat faasist gaasilisse nim. aurumieks. Üleminekut vedelat faasist tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristallisatsiooniks. Üeminekut tahkest saasist vedelasse on aga sulamine.Aine võib üle minna tahkest faasist ka otse gaasilisse ja vastupidi. Üleminekut tahkest faasist gaasilisse nimetatakse sublimatsiooniks, gaasilisest faasist tahkesse aga härmatumiseks. Faasisiirded, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur, nimetatakse rekristallisatsiooniks. Kõiki faasisiirdeid saab vaadelda paarikaupa, kusjuures paari moodustavad teineteisele
45.Neelduvad tumedad kehad, kiirgavad heledad kehad. 46.Maapind saab energiat päikeset ja maa sisemusest. 47.Päike saav kiirgamiseks vajaliku energia aatomituumade ühinemisest. 48.Maa kiirgab soojus kiirgust. 49.Maa soojenemisest ja jahtumisest. 50.Tumedad kehad, nad soojenevad kiiremini ja on soojemad. 51.aine osaku muutumisega kaasneb aine energia neeldumine või vabanemine. 52.Mõned ained lähevad tahkest gaasiliseks, teatud ained võivad muutuda gaasilisest tahkesse. 53.Sulamine on muutumine aine muutumine vedelaks aineks.Tahkumine on vedela aine muutumine tahkeks. 54.Aine sulamiseks kulub energiat ja sama palju annab aine tahkumisel. 55.Sulava või tahkuva aine temperatuuri nimetatakse sulamis temperatuuriks. 56.nt:soolaveel on vaja tahkumiseks -18C aga tavalisel veel -1C. 57.Sublimeerumine-tahke aine muutumine gaasiliseks. Härmatumine- aine üleminek gaasilisest tahkesse. 58.vesi keeb temperatuuril 100C 59
AINE AGREKAATOLEKU MUUTUMINE I SULAMINE & TAHKUMINE SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. SULAMISTEMP. nim. temp., mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp.
Mõisted aineehituse kohta Aine olek Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Ainel on kolm põhiolekut: tahke, vedel ja gaasiline. Kondensatsioon Aine üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Gaas Aine olek, milles osakesed liiguvad vabalt, olemata vastasmõjus aine teiste osakestega. Vedelik Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitketeks, taignataolisest olekust lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis-keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: anorgaanilised või mineraalsed orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks.
Siirdetemperatuur- Temperatuur antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt- Antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus (pk, Tk), mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus. Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse. Molekulidevahelised ,,sidemed" muutuvad nõrgemaks. Muidu nad ainult võnguvad, aga nüüd saavad juba rohkem liikuda. Tahkumine- Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised ,,sidemed" tekivad/lähevad tugevamaks, energia vabaneb. Aurumine- Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Molekulidevahelised ,,sidemed" kaovad, aga sidemete lõhkumiseks kulub energiat. Molekulide liikumisekiirus suureneb. Kondenseerumine ehk veeldumine- Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Molekulidevahelised sidemed tekivad, energia vabaneb. Sublimatsioon- Faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. Selleks on vaja energiat.
• silmade punetus, pisaravool, sügelus, põletustunne • naha sügelemine ja punetus • allaneelamisel põletustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus • sissehingamisel limaskesta ärritus, köha, hingeldamine, õhupuudus • võimalik kantserogeen LD50 suukaudsel annusel rotile: 250mg/kg Aniliini log Kow on 0,90, see näitab seda, et aniliin ei ole väga bioakumuleeruv aine. Aniliini log Koc on 0,96 ehk neeldub vähesel määral tahkesse ainesse. 7 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et aniliin on siiski ohtlik kemikaal, mis on värvusetu, õline ning vees halvasti lahustuv. Aniliin põleb tahmava leegiga. See imendub hästi suukaudsel sissehingamisel. Keskmine surmav doos inimese puhul on 25 mg/l õhus. Aniliin pole eriti bioakumuleeruv aine ning neeldub tahkesse ainesse vähesel määral. Aniliini kasutatakse riide, toiduvärvide ning ka ravimite valmistamiseks.
Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel
1. Soojushulk? Soojushulgaks nim. siseenergia hulka, mille keha saab või kaotab soojusülekandel. Tähis Q, ühik 1J ja 1 cal 2. Milline seos on soojushulgal T muuda ja kehamassiga soojusülekandel? Üleantav soojushulk on võrdeline keha T vahega. 3. Mida näitab aine erisoojus? Kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Tähis c, ühik J* kg C 4. Keha soojendamiseks kuluva ja jahtumisel eralduva soojushulga arvutamine? Korruta aine erisoojus keha massiga ja T vahega. 5. Kuidas muutub soojusvahetuses keha siseenergia? Soojusülekandel suureneb kõigil soojeneavte kehade siseenergia täpselet nii palju, kui palju väheneb jahenevate kehade siseenergia. 6. Mis on soojustasakaal? Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. 7. Millest sõltub aine olek? T ja rõhust 8.Milline on kristallsiste ainete siseehitus? Osakesed on korrapärased. 9. Kuidas toimub ainete sulamine, tahku...
· Mustus pinnal esinev aine või ainete segu, mis: vähendab või takistab pinna kasutamist; kahjustab pinda; on ebaesteetiline; on tervistkahjustav; mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist. · Pesemine enamasti sünteesiproduktide pesemine veega või muu lahustiga või happelise või aluselise lahusega; sisuliselt on see ekstraktsiooniprotsess. · Seep pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. · Vaht keemias pihussüsteem, kus tahkesse ainesse või vedelikku on pihustatud/pihustunud gaasi. · Aluseline lahus lahus, milles hüdroksiidioonide sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH>7. · Ester - orgaaniline ühend, mis tekib happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Karboksüülhapetest tekivad estrid karboksüülrühmade vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. · Hüdrolüüs keemiline reaktsioon (täpsemalt nukleofiilne asendusreaktsioon), kus
pikenemine(nim voolamise osaks). CD : Enne katkemist, peame hetkeks suurendama jõudu. DE : Katkemisel jõud väheneb ja punktis E keha katkeb. Plastiline keha näiteks plastiliin, savi, näts. (OA on väga lühike, samas BC on pikk). Elastne keha Näiteks kumm ja vedru (OA lõik on väga pikk). Rabe keha Klaas, kristall. (Sellistel kehadel on lõik kuni Cni väga lühike, kohe hakkab purunemine ehk CDE). Härmatumine Aine üleminek gaasilisest tahkesse. Näiteks härmatise tekkimine veeaurust, temperatuuri järsul langemisel. Sublimatsioon See on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse. Vedel olek jääb vahele. Näiteks Pesu kuivamine talvel.
olema teises faasis. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massioleku kohta, on vastupidiste protsesside puhul vastupidine. Kondensatsiooniks e. veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest olekust vedelaks. Aurumiseks nimetatakse üleminekut aine vedelast olekust gaasilisse. Tahkestumiseks e. kristallisatsiooniks nimetatakse üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamine on üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Härmatumiseks nimetatakse üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, sõltub rõhust. Atmosfääris leidub tänu veekogudele alati veeauru. Õhu absoluutseks
sisehõõrdeteguriga vedelikud. Mis on faasisiire? Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus ja siirdetemperatuur Siirdesoojuseks nim soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta. Siirdetemperatuur on temperatuur, mis vastab antud faasisiirdele antud aine korral. Sõltuv rõhust. Sulamine ja tahkumine Sulamise korral on tegemist tahkest faasist vedeliku faasi ning tahkumise korral on tegemist üleminukuga vedelast faasist tahkesse faasi. Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Sulamisel toimub neeldumine, mille käigus läheb energia molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks ning neeldumine toimub sulamisel, mõlemad toimuvad samal temperatuuril ning seda nim sulamis-ja tahkumistemp-ks. Aurumine ja kondenseerumine, Millal eraldub ja millal neeldub energia ja milleks viimane kulub Aurumise korral on tegemist vedelast aineks gaasiliseks muutumise protsessiga. Selle käigus
2. Mida nimetatakse sulamistemperatuuriks? Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse selle aine sulamistemperatuuriks. 3. Kirjelda aine sulamist. · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurde saadud soojussiseenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks. 4. Mis on tahkumine? Tahkumine on aine muutumine vedelast ainest tahkesse olekusse. 5. Kirjelda aine tahkumist. · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikkuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu äraantud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete moodustamiseks. 6. Mida näitab sulamissoojus? Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub/eemaldub 1 kg sulamiseks või tahkumiseks. 7. Miks esineb talvel külmade ja soojade ilmade vaheldumisel asfaldikahjustusi?
SULAMINE * Aine üleminek tahkest olekust vedelasse. * Tahkestumine e. tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse * Sulamise ajal (ja tahkestumise) keha temp. Ei muutu (Sulalumi, jäävesi 0 kraadi). * Keha sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk, See soojushulk kulub mol.pot.energia suurendamiseks, mille moodustavad tahke keha molekulid, e. kristallvõre lõhkumiseks(temp. Seega mol. Kiirus ja kinenergia ei muutu). *Keha sulatamiseks vajalik soojushulk sõltub ...1...keha massist võrdeliselt ...2...keha ainest võrdeteguri landa kaudu. Q= LANDA * m(mass)
redutseerija element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone. redutseerumine protsess, mille käigus oksüdeerija liidab endaga elektrone. oksüdeerija element, mis redokreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone oksüdatsioon protsess, mille käigus redutseerija loovutab elektrone. lahus ühtlane aine, mis koosneb lahustist ja lahustatavast ainest. suspensioon vedeliksüsteem, kus vedelikku on piserdatud tahket ainet. emulsioon süsteem, kus tahkesse ainesse on piserdatud vedelta ainet. aerosool süsteem, kus gaasi on piserdatud vedelikku. vaht süsteem, kus gaasi on piserdatud tahket ainet. allotroopia ühe ja sama lihtaine erinevad esinemiskujud, näiteks süsinik teemandina ja grafiidina katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni kiirust. korrosioon aine hävimine ümbritseva keskkonna mõjul. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, kus aine ühineb hapnikuga.
Aine agregaatolekute muutumine Sulamine ja tahkumine · Oleku muutumisel aine keemiline koostis ei muutu! · Aine oleku muutused on füüsikalised nähtused. · Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. · Tahkumine on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Igal (kristallilisel) ainel on oma (kindel) sulamistemperatuur, mis näitab millisel temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin jääb samaks).
Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös. 1. Detaili joonis Joonis 1 2. Valandi eskiis Joonis 2 3. Mudeli eskiis Joonis 3 4. Valuvormi eskiis Joonis 4 5. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus käsivormimisega liivvormis 1. Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria, kuid kuna metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades silumiini peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. 2. Vormi valmistamine Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend. Segusse tehakse nõelaga õhukanalid, mis parandab gaaside läbilaskvust. 3. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. 4
Faaside tasakaalud on võimalikud olukorras, puudub võimalus soojust juurde anda ja ära juhtida. Kahe faasi tasakaal on võimalik erinevate (p,T) väärtuste paaride korral, kolme faasi tasakaal on võimalik vaid ühe kindla (p,T) väärtuse juures. · Faasisiire--aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon). · Härmatumine--faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. · Ideaalne gaas--lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Ideaalne soojusmasin--soojusmasin, mis töötab iseaalse soojusmasina tsükli ehk Carnot`tsüklil. · Ideaalse soojusmasina tsükkel--tsükkel, mis koosneb isotermilisest paisumisest temperatuuril T1, soojusvahetusteta paisumisest, isotermilisest kokkusurumisest temperatuuril T2 ja soojusvahetuseta kokkusurumisest. Seejuures T1>T2. Sellises tsüklis
Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise Siirdesoojus- soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta Siirdetemperatuur- temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul aine kõik 3 faasi on tasakaalus Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud
Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub ühe massiühiku kütuse täielikul põlemisel (ühik on J/kg). Soojusliku tasakaalu võrrand väljendab energia jäävuse seadust soojuslikes protsessides. Soojuse üleminekul ühelt kehalt teisele on ühe keha poolt antud soojushulk võrdne teise keha poolt vastu võetud soojushulgaga: (Qantud = Qvõetud). Sulamine on aine siirdumine tahkest olekust vedelasse. Tahkestumine e kristalliseerumine on aine vedelast olekust tahkesse. Aurustumine on üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine e veeldumine on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. Sublimatsioon on soojendatava tahke aine üleminek gaasilisse olekusse. Gaasilisest olekust tahkesse üleminekut nim härmatumiseks. Keemine on vedeliku intensiivne aurustumine kogu tema ruumala ulatuses (vedeliku küllastunud auru rõhk saab võrdseks välisõhu rõhuga. Termodünaamika printsiibid. Termodünaamika I printsiip: suletud süsteemis süsteemile
Aine agregaatoleku muutumine Koostas: Markus Lauka Põhikool Füüsika 9. klass Aine agregaatolekute muutumine · Sulamine · Tahkumine · Aurumine · Kondenseerumine · Millises olekus on aine, sõltub peaasjalikult: · Temperatuurist · Rõhust Sulamine ja tahkumine · Aine üleminek tahkest olekust vedelasse olekusse · Aine üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse Sulamisel · Lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus kulub energiat soojushulk) · Suureneb siseenergia potentsiaalne komponent · Aine temperatuur ei muutu, sest kogu juurdesaadud soojusenergia kulub molekulidevaheliste sidemete lõhkumiseks Tahkumisel · Toimub sulamisele vastupidine protsess · Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi · Vabaneb soojushulk · Aine temperatuur ei
Sulatusahi Tardumine Väljalöömine Täiendav Defektid Valukanalite termotöötlus Surveproov eemaldamine Mõõtmed Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria. Metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse seega peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades hallmalmi peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. Kärnide valmistamine Kärne valmistatakse kärnkastides liiva ja sideaine segust. Valukanalite süsteem valuvormi kanalite ja osade süsteem metalli juhtimiseks vormiõõnde. Hallmalmi vähese kahanemise tõttu kasutatakse kompensaatoreid vaid suurte valandite korral. Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest
Soojusliikumine on aineosakeste liikumine. Kiirus Tähis on v. Valem on v=s:t ehk kiirus on teepikkus jagada aeg Ühik 1m/s jne.. Jõud Tähi on F Ühik on 1N Mõõtevahend on dünamomeeter. Raskusjõu arvutamine on keha mass korda 10N. Aine olekud Gaasilise aine omadused on nähtamatu. Tahke aine omadused on jääs. Vedela aine omadused on vesi. Kondenseerumine on gaasi üleminek vedelasse olekusse. Aurustumine on vedeliku üleminek gaasilisse olekusse. Tahkumine on vedeliku üleminek tahkesse olekusse. Sulamine on tahke aine üleminek vedelasse olekusse Soojuspaisumine Õhupall talvel väike ja suvel suur. Aine tihedus Valem on = m/ V m= aine mass ja V= ruumala. Tähis . Ühikud 1kg/m3. Vee tihedus on kasvav temperatuurivahemikus 0°C. kuni 4°C. Gaasi rõhk Rõhk on keha pinnaühikule mõjuv jõud. Õhurõhk on rõhk mida avaldab õhk kehale. Rõhk sõltub gaasi temperatuurist. Aatomi ehitus Elektron on + laenguga. Prooton on laenguga. Neutron ei ole laengut.
elektronidest mis jaotuvad elektronkihtidele. Elektronide arv niklil on 28, prootonite arv 28 ja neutronite arv on 31. Prootonite arv määrab ära tuumalaengu ja on ühtlasi ka järjenumbriks. Elektronkihtide arv on 4. [1] Sele 1. Nikli aatom: Elektronskeem: +28|2)8)16)2) [2] 3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR Kristalliseerumine ehk kristallatsioon on vedela oleku üleminek tahkesse. Nikli kristalli struktuur on tahukeskne kuubiline K12. Nikkel võib muuta oma struktuuri peale tardumist ka tahkes olekus jahtudes kuni toatemperatuurini sekundaarse kristalliseerumise etapil. Metallide seda omadust nimetatakse allotroopiaks ehk polümorfismiks. Sele 2. Nikli kristalli struktuur [2] Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses
MINERAALSED SIDEAINED Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel-sitkest, taignataoliselt olekust lähevad ühe tahkesse olekusse füüsikalise-keemiliste protsesside toimel st. kivistuvad. Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erinevad terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks.
Jahtumine on keha temperatuuri langus. valem: Q=c·m(t2-t1). (Q-soojushulk, 1J; m-mass 1kg; t2-lõpp temp; t1-alg temp, c-erisoojus, vee erisoojus on 4200 J/kgC). Erisoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1kg alumiiniumi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra läheb vaja 880J). Sulamine on faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. Tahkumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. valem: Q=l·m. Sulamissoojus näitab soojus-hulka, mis on vajalik 1kg aine sulamiseks tema sulamistemperatuuri. (tähis l lambda). Aurumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine on faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. valem: Q=L·m (m-mass; Q- soojushulk, L-aurustumissoojus). Aurumissoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine aurustumiseks jääval temperatuuril. Kui jäävaks temperatuuriks on võetud
· Gaas - aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega. · Küllastunud aur - aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. · Keemine - aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. · Õhuniiskus - õhus olev veeaurusisaldus. · Tahkumine - aine üleminek vedelast olekust tahkesse. · Sulamine - aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. · Kondenseerumine - gaasi üleminek vedelasse olekusse, millega kaasneb energia vabanemine. · Aurumine - vedela aine minek gaasilisse agregaatolekusse vastava aine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril. · Sublimatsioon - tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta. · Härmatumine - gaasi muutumine tahkeks aineks, ilma veeks muutumata.
48.Nukleonid – Prootonid ja neutronid 49.Tuumalaeng – Aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas 50.Tugev elektrolüüt – Aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks(soolad,leelised..) 51. Nõrk elektrolüüt – Aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 52.Emulsioon – Jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku 53.Vaht – Jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse 54.Aerosool – Jämepihus, kus tahke või vedelik on pihustunud gaasi.
fosforiit, kriit. · Kuna settekivimid ladestuvad Maa pealispinnal või veekogude põhjas, siis ei leidu neid sügaval maakoores. 3) MOONDEKIVIMID · MOONDEKIVIMID tekivad teistest kivimitest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel (moondumisel) maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste-gaaside keskkonnas. · Moondel jääb kivim tahkesse seisundisse, muutub vaid tema mineraalne koostis ja struktuur. Tavaliselt muunduvad kivimid tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. · Mida poorsem ja keemiliselt aktiivseid mineraale sisaldavam lähtekivim on, seda kergemini ta moondele allub. Mõned moondekivimid on juba nii palju moondunud, et on raske kindlaks teha, millest nad on tekkinud.
õhukeste materjalide pindadele kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. 15. Mida nimetatakse vaiguks? Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus. 16. Mis on värvi koostisosad? Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse materjali pindu keskkonnamõjude eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid 17. Mis on õlivärv? Veevaba värv
sõltuvust mõjumissuunast nim. anisotroopiaks. Faasisiirded Faas on ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga
hea lahusti Kõrge soojusmahtuvus veel on kõrge soojusmahtuvus. Seetõttu vee t ei lange nii kiiresti. Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm3. Max tihedus +4 0C. Toatp suur pindpinevus. Vee olekud ja nende muutused (sulam., tahkum., kondenseerum., aurustum., sublimatsioon). Mis on vee kolmikpunkt? Vesi võib olla kolmes olekus: tahke vesi (jää), vedel vesi (vesi), gaasiline vesi (aur). Exotermiline muutus on muutus kus vesi läheb vedelast tahkesse. S.o.külmumine. vesi läheb tahkesse olekusse, andes endast ära soojust. kondsenseerum. tahkum. GAAS VEDEL TAHKE aurustum. veeldum./sulam. sublimatsioon desublimatsioon GAAS VEDEL - TAHKE GAAS TAHKE GAAS TAHKE üleminek jääst otse auruks Tahke jää CO2 tükid miinus 72 C juures. Ei lähe vedelaks, vaid otse gaasiks. Vee kolmikpunkt s.o., kus vee sulamis- ja keemit. On võrdsed.kui rõhku vähendada 0
Seda arvutatakse valemiga Q=cm t Q soojushulk ( J) c- erisoojus J/kgC M mass kg T temperatuuride vahe, C 19. Erisoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja anda 1 massiühikulisele ainele, et tema temperatuur tõuseks 1 C kraadi võrra. 20. Vee erisoojus on 4200 J/kg C , st et 1 kg vee soojendamiseks 1 C võrra on vaja talle anda soojushulk 4200 J 21.Aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse nim. Sulamiseks. Aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse nim. Tahkumiseks. 22. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel. Sulatamiseks vajaminev soojushulk sõltub sulatava keha massist ja materjalist, seda arvutatakse valemiga Q=+- m Q soojushulkJ - sulamissoojus J/kg m- mass kg 23.Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja ühikulise massiga aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. 24.Jää sulamissoojus on 3.4 * 10 (5) J / kg, st et 1 kg jää sulatamiseks
Kordamisküsimused Tehnomaterjalid II 1. Metallide kristaliseerumine. Kuumutus- ja jahtumiskõver. Jämeda- ja peeneteralise struktuuri saamine Kristalliseerumiseks ehk kristallatsiooniks nimetatakse vedela metalli üleminekut tahkesse (kristalsesse) olekusse. Seda nimetatakse ka tardumiseks. Kristalliseerumine leiab aset, kui süsteem läheb üle termodünaamiliselt püsivamasse olekusse, st. vähima vaba energiaga olekusse (Gibbsi energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t
Faas Aine erinevate omadustega olekud. Nad erinevad üksteisest molekulide paigutuste ja soojusliikumise iseloomu poolest. Faasisiire Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojus Soojushulk, mis eraldus faasisiirde aine ühe massiühiku kohta. Kondenseerumine Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. Aurumine Faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. Tahkumine Faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. Sulamine Faasisiire, kus aine läheb tahkest olekust vedelasse Sublimatsioon Faasisiire, kus aine läheb tahkest olekust gaasilisse. Härmatumine Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust tahkesse. Rekristallisatsioon Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstuktuuri tahke agregaatoleku piires. Siirdetemperatuur Temperatuuri väärtus aintud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, magalamal aga teises faasis.
annaabi.ee 
