Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tähed ja plaaneedid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
diagrammi, gaas, heleduse, kääbus, peajada, vesinik, hiiud, diagrammil, supernoova, gaasipilv, tavaliste, noovad, selgunud, nurgas, etapis, kordi, gravitatsioon, pöörlemiskiirus, neutrontäht, tähtedeks, mitmiktähed, koosnevat, taevakeha, kiirgusenergia, raadiokiirgus, uurimisel, laotatakse, pikaks, üleval, russelli, siserõhk, plahvatanudhellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam tähtedest (Siirius) omab tähesuurust -1,46; palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Maa taeva heledaima tähe Siiriuse tähesuurus on 1,45, Veenuse oma kuni 4,4, täiskuul 12,6 ja Päikesel 26,8. 2. Värvus ja temperatuur Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnetesse miljonitesse kelvinitesse. Tähe värvi määrab tema temperatuur. Kõige külmemad tähed on punased, kuumimad aga sinised
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus........................
tuumareaktsioonide algamiseks. Tähtede sisemuses hakkavad vesinukutuumad ühinema heeliumituumadeks ja vabastavad seejuures energiat. Kui tuumareaktsioonid on saavutanud täie hoo, siis on tähe elus kätte jõudnud väga kindel ja rahulik ajajärk: temast on saanud nn. põhijada täht. See periood on tähe keskiga, mis kestab miljoneid või miljardeid aastaid. Näiteks meie Päike on praegu stabiilses põhijadaperioodis. Sel ajal muutub vesinik tema sisemuses vähehaaval heeliumiks. Põhijadaperioodi pikkus ja tähe hilisem saatus sõltuvad tähe massist ja keemilisest koostisest, mõnevõrra ka pöörlemiskiirusest (impulsimomendist) ning magnetväljast. Mida suurem on tähe mass, seda kiiremini ta areneb. Kaksiktähe arengut võib suuresti mõjutada ka kaaslastäht. Kui vesinikuvarud hakkavad lõppema, siis tähe ehitus muutub: tema välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku
Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel. Tähtede läbimõõt kasvab diagrammi vasakust alumisest nurgast parempoolse ülemise nurga suunas. Diagrammi alumises allnurgas paiknevad kõige nõrgemad ja väiksemad kääbustähed. Peajadast kõrgemal paiknevad hiidtähed mida paremal ja kõrgemal, seda suuremad. Diagrammi ülemisest
vesinikutuumad, moodustades heeliumituumi. Seda tuumareaktsiooni nimetatakse prooton-prooton tsükliks. Tähed vilguvad, sest me näeme neid läbi Maa atmosfääri, mis on pidevas liikumises. Tähe mõõtmed ja heledus sõltuvad selle massist sellest, kui palju ainet täht sisaldab. Päike on keskmise suurusega täht. Ühegi tähe mass ei ole Päikese massist üle 100 korra suurem ega väiksem kui 6-7 protsenti sellest. Tähe mõõtmed teevad astronoomid kindlaks tähe heleduse ja temperatuuri järgi. Kõige jahedamad tähed, näiteks Arktuurus ja Antaares, on kõige punasemad. Kuumemad tähed on kollased ja valged, näiteks Riigel ja Zeta Puppis, on sinakasvalged. Zeta Puppis on sinine ülihiid, mille pinnatemperatuur on 40 000 kraadi. Riigelil on see 10 000 kraadi. Tähtede sünd Tähed tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. Tähtede esialgne gaasiline koostis on peaaegu ühesugune - neis on 70% vesinikku, 29% heeliumi ja 1%
Sisukord 4 Sissejuhatus Oma alljärgnevas referaadis räägin ma tähe elust ja HR-diagrammist. Kui sain teada enda teema, mis mulle valiti loosimise teel, järgnes mul reaktsioon: ,,Ma ei tea sellest mitte midagi ju!" Kuid tänu sellele, et käisin hiljuti Tartu Teaduskeskuses AHHAA planetaariumis, tean ma nendest teemadest nüüd pealiskaudselt. Referaadis kirjeldan lühidalt ja lihtsalt tähtede füüsikast ja elust. 1. Tähe elulugu Alguses oli gaas. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. (Tartu Tähetorni Astronoomiaring 1997-98) Täheteke algab molekulaarudus tekkinud gravitatsioonilisest ebastabiilsusest, mille põhjuseks võivad olla näiteks supernoovade lööklained või galaktikate ühinemisprotsessid. Kui
Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb?
Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ajal. 6.Kuidas Päike pöörleb?
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid
assotsiatsioonidena. Külmad tumedad molekulaarpilved, mida leidub paljudes Galaktika piirkondades võivad püsida sadu või miljoneid aastaid suhteliselt rahulikult. Siis aga häirib miski nende tasakaalu ja kutsub esile sündmuste ahela, mis lõppkokkuvõttes sunnib neid sünnitama uute tähtede põlvkonda. Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks. See võib-olla läheduses oleva supernoova plahvatuse tekitanud lööklaine, kokkupõrge mõne teise suure molekulaarpilvega või Galaktikas leviv tihendus- laine, kuid lõpptulemusena hakkab pilv kokku tõmbuma. Kokkutõmbuva klimbi keskmes (tuumas) suureneb aine tihedus kiiresti. Tuum on prototäht e. tulevase tähe embrüo. Mida tihedamaks muutub prototäht, seda tugevamaks muutub tema gravitatsioon ja seda rohkem tõmbab ta külge ümbritsevat ainet. Gravitatsiooniline tõmme sunnib ainet üha
hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja 2 tolmupilvedel heledamal foonil. Süttivaid tähti ümbritsevaid tolmukettaid peetakse tulevaste planeedisüsteemide algeteks. Tähtede liigid Tavalised tähed. ( peajada ): Peajada tähed on tavalised, parimas meheeas olevad tähed. Peajadasse on koondunud valdav enamik tähtedest. Nende tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kuid osa neist on ka võrdlemisi noored ja osa vanad. Kuid neis kõigis on piisavalt kütust - vesiniku. Kõige tähtsam omadus mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnentiku Päikese massist. Väikesed tähed on madala
minuti ja 20 sekundiga, järgmiselt lähimalt tähelt jõuab valgus Maale 4,3 aastaga. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana (tugevasti ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale.
elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 40. Mis on Oorti pilv? Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Selle siseosa (kauguseni umbes 1000 a.ü.) moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema (kuni 0,1 pc e. 20 000 a.ü.) aga hõre gaas. TÄHED 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Asub Maast 150 miljoni km ehk üle ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Läbimõõt 1,4 milj. km. Mass 1,99*1030kg. (MAA: ümbermõõt-40 075004 km, läbimõõt-12 756,270 km) 2. Seletage lauset ,,Päike on tüüpiline täht". Päike on tüüpiline täht, sest tema kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. 3. Miks näib Päikese serv teravana?
Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus. Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha, mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust.( Robin Kerrod "Tähetark") Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal. Niisugustel tingimustel hakkavad toimuma tuumareaktsioonid, milles vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb energia. Tuumaenergia vabaneb vaid Päikese keskosas, umbes kolmandiku ulatuses Päikese raadiusest. Selles piirkonnas levib energia väljaspoole kiirgusena.( Heikki Oja "Põhjanael") 3 Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus.
Noorkuu ajal, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast, See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedist-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadmata koguses meteoorsest ainest-,,tolmust", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendleva tulejuti langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma
Spektraalsed karakteristikud Kõige rohkem informatsiooni tähtede kohta saame spektrianalüüsist. Tähti liigitatakse nende spektri järgi. Neeldumisspekter koosneb tumedatest neeldumisjoontest. Joonte lõhustumine määrab magnetväla tugevust. Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab pöörlemist. Tekib punanihe ja sininihe Tähtede füüsika Hr diagramm(Hertzsprungi-Russelli diagramm). Iga tähe asukoht graafikul vastab tema spektriklassile ja heledusele. Peajada diagrammil on piirkond, kus on 90% tähtedest. Tähemudel Täht koosneb peaaegu ideaalsest gaasist ja on kerakujuline. Raskusjõud e gravitatsioon tõmbab gaasi kokku. Gaasi rõhk hoiab tähte kokku kukkumast(Raskusjõud tõmbaks muidu tähe kõik keskele). Kuna täht kiirgab valgust, tekib tasakaalustavaks jõuks ka valguse rõhk. Tuumareaktsioonide avastamine seletas ära suure kiirgusvõime. Täht kuumeneb kokkutõmbumise käigus(täht tõmbub kokku kuna kaotab vaikselt energiat, kuna vesinik hakkab
jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. OORTI PILV-Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Tema siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema osa aga hõre gaas. GRANULATSIOON-ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. TÄHESUURUS-taevakeha näivat heledust väljendav arv. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest. PÄIKESELAIK-ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal.
Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha. 18. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski, varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 19. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 20. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes
Päike 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 109 korda suurem Maa läbimõõdust ja mass on 330 000 korda suurem Maa massist. Päikese pinnatemperatuur on 5800K ning kaugus Maast 150 miljonit km-it ehk üks astronoomiline ühik (1 a.ü = 150 milj. km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus
(prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Prototäht-tekkiv täht · Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane
.....................................................................................................13 Uduks ja kääbuseks muutumine...............................................................................................14 Lisa............................................................................................................................................15 Röntgen- ja gammaastronoomia. Gammasähvatused...........................................................15 Supernoova............................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................16 Sissejuhatus Tänapäeval uurivad astronoomid universumit selle kogu ulatuses, maapinnast maailmaruumi ääreni. Suurim uurimisobjekt on universum ise. Universumis omakorda on suurimateks
sügaval Päikese sisemuses. 17. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Eraldub energia läbib 3/4 teest tsentrist pinnaseni footonite vahetuse teel. - seda nim, kiirguslikuks energiaülekandks. Päikesel on ka tumedad laigud – loited- ainete paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamik langeb tagasi Päikesele, osa sellest aga kiirgab maailmaruumi. 18. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Juba vanaaja astronoomid püüdsid tähti heleduse järgi jagada, kasutades tähesuuruse mõistet. Kõige heledamad tähed olid esimese suurusjärgu tähed, siis teise ja kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk oli eelmisest poole tuhmim. Kõige heledam täht on Siirius – tähesuurusega -1,45. 19. Millest tekivad tähed? Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madalal temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt,
Saturnil, nagu Jupiterilgi puudub tahke pind, samuti möllavad Saturnil suured tormid. Uraani avastas üsnagi juhuslikult 1781 aastal William Herschel, pidades seda alguses täheks – tollastes teleskoopides nähti teda valguspunktina nagu tähti, mitte kettana nagu teisi planeete. Tema näiv liikumine lubas teda siiski planeediks liigitada. Uraanil nähtavad detailid puuduvad – kaasaegsetes teleskoopides näeb teda helesinise kettana. Põhikoostiselt sarnane Jupiteri ja Saturniga – vesinik ja heelium, aga ka atsetüleeni ja metaani, viimasest tuleneb ka planeedi sinine värvus. Uraan pöörleb suhteliselt kiiresti, tehes täispöörde 16 tunniga. Uraani pöörlemistelg paikneb tiirlemistasandi suhtes väga väikese nurga all – ta nagu veereks mööda orbiiti. Tänu pöörlemistelje orientatsioonile on Uraanil sarnaselt Maa poolustele polaarpäev ja polaaröö, mille kummagi kestvus on 42 Maa-aastat.Ka Uraanil on rõngaste süsteem,
Uraanil on avastatud 17 kuud ja suuremad neist on: Arile, Umbriel, Titania, Oberon ja Miranda. Neptuun läbimõõt 49 500km, kaugus Päikesest 4,5 miljardit km, tiirlemisperiood 164 aastat 10 kuud.Palja silmaga teda ei näe ja teleskoobis vaadeldes paistab pisikese sinaka ringina.Neptuunil avastatud mitu tumedat laiku, suurimal nimeks Suur Tume Laik arvatakse, et tegu oli keeristormiga.Hiljem on see laik kadunud,Sinaka värvuse annab talle, tema atmosfääris sisalduv gaas metaan ja peamised koostisosad on vesinik, heelium, vesi.Pema paksude pilvedega kaetud atmosfääri all arvatakse olevat planeedi tuum sulanud kivimid, vesi, vedel ammoniaak ja metaan.Neptuunil on 8 kuud ja neist suuremad on: Triton ja Nereid.Enamus Neptuuni pinnast on hele ja tasane.Neptuunil väga hõre atmosfäär. Pluuto läbimõõt 2284km, kaugus päikeset 5,9 miljardit km, tiirlemisperiood 247 aastat 8 kuud
Uraan - jrk. 92, a.m. 238 (92 prootonit ja 146 neutronit) Isotoop U(jrk.nr. 92 üleval, a.m.235 all) ( 92 prootonit ja 143 neutronit) see istoop on põhielement tuumapommis ning tuumareaktoris. Teda on u 1/140dik osa looduslikust uraanist. Üldiselt on isotoope alati tunduvalt vähem, kui põhiainet, nad on sageli radioaktiivsed ning seetõttu ongi neid vähe, et nad ka lagunevad. Sageli isotoobid leiavad füüsikas rohkem rakendust, kui põhiaine. Nt: Uraan-235- tuumakütusena, vesinik H-3- raskevee moodustamiseks, Cobalti(Co) isotoop vähiraviks, süsiniku isotoop C- orgaaniliste kehade vanuse määramiseks. Nihkereeglid Osutub, et radioaktiivsete ainete iseeneselik lagunemine toimub kindlate reeglite järgi. Alfa lagunemine: Seljuhul tuuma laeng väheneb kahe võrra ja aatommass nelja võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis kahe koha võrra ettepoole. X (z üleval, M all) (nool)- Y(Z-2 üleval, M- 4 all) plus He(2 üleval, 4 all). Z- jrk. nr, M- aatommass
tolmuosakestest. ( 1.) Jupiteri tiirlemisperioodiks on ligi 12 aastat. Planeedi näiva liikumise määrab ära põhiliselt Maa liikumine. Jupiter pöörleb kiiresti, pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest": ekvaatoril kestab ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolustel aga viis minutit kauem. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik. Planeedil on tugev magnetväli, seega peab tal olema ka tahke tuum. Kosmosejaam Galileo on selgeks teinud, et vesinik moodustab 86% atmosfäärist. Jupiteri läbimõõt on 142 800 km, mass Maa suhtes on 318. ( 2.) Jupiteri tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi ja keskmiselt on see seal 1,34 vee tihedust. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik. Esimesena märkas seda itaalia rahvusest Prantsuse astronoom Giovanni Cassini 1666.aastal. Jupiteri pilvede ülapiiril kõigub temperatuur -100 kuni -160 kraadini
vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Nad ilmuvad enamasti ootamatult (korduvalt nähtud perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab nn sabatäheks heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Meteoriidid Maapinnale langenud kosmilise päritoluga kehad. Keha peab olema piisavalt suur, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui maale langeva meteoriidi mass on üle 100t, tekib tema põrkel maapinnaga plahvatuskraater. Euroopa tuntuim meteoriidikraater on Kaali järv Saaremaal.
Tuumade liitumine ehk süntees kahe kerge tuuma kokkupõrge ja ühinemine, mille tulemusena tekib raskem, stabiilsem tuum, seejuures vabaneb suur hulk energiat. Tuumade ühinemiseks on vajalik kõrge temperatuur (10 000 000 C) ja ülikõrge rõhk. Seetõttu nimetatakse neid reaktsioone ka termotuumareaktsioonideks. Toimub Päikese ja teiste tähtede tuumades. Näide: H H He 1n energia 0 42 3 1 2 1 +++ 2H 1 - deuteerium (vesiniku isotoop) ehk raske vesinik 3H 1 - triitium (vesiniku isotoop) ehk üliraske vesinik Et deuteeriumi leidub looduses piisavalt, on see suurepärane alternatiiv eeskätt fossiilkütustele ja ka tuumajaamade uraanikütusele. Näiteks leidub ühes liitris vees 33 mg deuteeriumi. Triitiumi on looduses vähem, seda on otstarbekas toota liitiumist viimase tuumade pommitamisel neutronitega. Liitiumi on Maal piisavalt: umbes 20 mg kilogrammi kohta maakoores ja sada korda vähem ookeanivees.
tähesuurus 4,85. Päike on muutlik täht perioodiga u. 11 aastat, kuid amplituud on vaid u. 0,001 tähesuurust. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka Päikese massist väiksema massiga) punastest hiidtähtedest või massiivsetest ülihiidudest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem
Tuumareaktoreid kasutatakse kui intensiivse neutronkiirguse allikaid teadusliku uurimistöö, materjalide ja detailide sisestruktuuri vaatlemise ja isotoopide tootmise tarbeks. 26. Kuidas saavad päike ja tähed oma energia? Miks on päike püsiv? Päikese ja tähtede energia on termotuumaenergia. Päikese sisemuses toimuvad reaktsioonid annavad sellise soojushulga, et see saab püsida miljardeid aastaid. Päikese konsistentsi kuulub põhiliselt vesinik. Kuna seal ei leidu rasket vesinikku, siis see ei plahvata vesinikupommina. Samuti ei toimi seal elektronide tuumajõud ja vastastikmõju on nõrk, mis annab seletuse Päikese püsivuse kohta. Suuremates tähtedes ja nende arengu lõppstaadiumis toimub ka teistsuguseid tuumareaktsioone, seal tekib heeliumist raskemaid tuumi kuni raua tuumadeni. 27. Nimeta tuumafüüsika rakendusi? Tuntuim tuumafüüsika rakendus on kasuliku energia tootmine, lisaks elektrijaamadele
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA..........................................................................
hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................
annaabi.ee 
