Neutralisatsiooniarv (leelisarv TBN või happearv TAN) - iseloomustab õli korrodeerivat toimet. Mõõdetakse KOH ( mg ) hulgaga, mis kulub 1g õli kõigi nafteenhapete neutraliseerimiseks. 6. Koksisus - iseloomustab õli toimet moodustada põlemisel tagi. Mõõdetakse teatud hulga õli ( 10 g ) aurustamisel järgi jääva koksi hulgaga. Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa tagist moodustavad õlis olevad asfaltvaikained ja polütsüklilised areenid aga ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkivad saadused. Tagi teket soodustab töötamine tühikäigul, samuti madal mootori töötemperatuur. Koormuse ja töötemperatuuri tõusuga toimub detailide isepuhastumine s.t. osa tagist põleb ära. 7. Stabiilsus - õlide puhul on tähtis, et nad säilitaksid oma esialgsed omadused võimalikult pika aja jooksul.
3 vees, õlis ja õhus (normaliseerimine), asetades need selleks keraamilisele plaadile. 5) Mõõta vees karastatud katsekehadel ühel kõvadus kolme jäljega ja teistel ühe jäljega. Kui olulist erinevust katsekehade kõvaduses ei ole, võib eeldada, et kõik mõõtmistulemused kirjeldavad homogeenset materjali, ja võib leida kõigi vees karastatud katsekehade mõõtmiste aritmeetilise keskmise. Enne kõvaduse mõõtmist puhastada katsekehade mõlemad baaspinnad lihvpaberi abil tagist. 6) Joonestada graafik HRC = f (vjaht), võttes jahtumiskiirusteks õhus 30 °C/s, õlis 150 °C/s ja vees 600 °C/s, selgitada tulemust (joonis 5.3) ning hinnata jahtumiskiiruse mõju kõvadusele. 7) Joonestada graafik HRC = f (C%), karastatud vees lähtuvalt töös kasutatud kolmest erineva C sisaldusega teraste tulemustest, anda hinnang C-sisalduse mõju kohta terase karastatavusele. 8) Valida kasutusotstarbest (teatab õppejõud) nõutavad kõvadused (tabel 5.3) ning nendele vastavad
Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit, alumiiniumi, nende sulameid jt. Metalle. Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see ei sisalda seda). Pastad ja vedelad lahused kantakse ühendavate detailide pinnale pintsliga või kastetakse joodis nendesse.
destilleerimisel. Tema eelis on, et ta ei korrodeeri jootekohta ja seetõttu kasutatakse teda elektro- ja raadiotehnikas. 2. Kõvajoodiste puhul kasutatakse räbustina booraksit Jootmistööriistad – jootekolb, jootepliiats, gaasipõleti, jootejaam, joodiseimur, jootevedelik Jootmise tööetapid – detailide ja jootekolvi ettevalmistamine; jooteliite valmistamine, jooteliite puhastamine Jootekolvi ettevalmistus – detaili suurusele vastava võimsusega jootekolb, puhasta kolvi ots tagist, kuumuta 60C üle sulamistempi, kata kolviots räbustiga ja tinata kolb Jootmine – kanna jootekohale räbusti, Joodisega kaetud kolb aseta jootekohale ja kuumuta jootekohta seni, kuni joodis hakkab laiali valguma. Liiguta jootekolbi mööda jooteõmblust edasi ja lisa vajadusel joodist. Joodetavad detailid peavad olema liikumatult paigal, kuni joodise täieliku tardumiseni. Liigne joodis ei lisa jootekohale tugevust. Üleliigne joodis eemalda joodiseimuri või joodise eemalduslindiga
Hallitusseened tekitavad metalli pinnale sidrunhapet ja oblikhapet. Happed põhjustavad omakorda elektrokeemilist ja keemilist korrosiooni. Biokorrosioon kahjustab põllumajanduses kasutatavat tehnikat ja eriti elektriseadmeid. Biokorrosioon kahjustab ka ehitiste metallkonstruktsioone, mille tõttu need tehakse tsingitud konstruktsiooniterastest. Pindade ettevalmistamine Värvitav pind tuleb puhastada vanast värvist, korrosioonist, tagist, aluste, hapete ja muude kemikaalide jääkidest. Vana värvkate eemaldatakse mehaaniliselt või keemiliste lahuste abil. Kõige paremini eemaldab vana värvi naatriumhüdroksiidi kuum vesilahus. Rasv eemaldatakse pindadelt leeliseliste või orgaaniliste lahustega. 4 Väga hästi eemaldab pinnalt rasva 150°C kuum aurujuga. Peale rasva eemaldamist paljud metallid hakkavad kohe korrodeeruma
Jootmise vaheaegadel pane kolb alati traadist või plekist alusele. Joon. 1 Jootmiseks valmistumisel tuleb seada detailid sellisesse asendisse, et need ilma lisasurvet vajamata tihedasti teineteise vastas püsiksid. Mõnikord on otstarbekas katta liidetavad pinnad enne ükshaaval jootekihiga. Detailide kooshoidmiseks (joon. 2) võib kasutada ka käsikruustange, traati või muud kuumakindlat tarvikut. Kolvi tööosa puhastatakse viili või lihvpaberiga tagist, kuumutatakse joodise sulamistemperatuurini ja kaetakse siis sulajoodisega. Joon. 2 Seejärel kantakse jootekohale räbusti (kui joodetavad pinnad on eelnevalt kaetud joodisega, siis pole selleks vajadust) ja asetatakse kuum kolb koos joodisega jootekohale (joon. 3). Joon. 3 Kolbi ei tohi ühenduskohal enne liigutada, kui joodis valgub ühtladselt joodetavate detailide vahele. Seejärel nihutatakse kolb piki õmblust edasi ja lõpuks eemaldatakse (joon. 4). Joon. 4
Neutralisatsiooniarv (leelisarv TBN või happearv TAN) iseloomustab õli korrodeerivat toimet. Mõõdetakse KOH ( mg ) hulgaga, mis kulub 1g õli kõigi nafteenhapete neutraliseerimiseks. 6. Koksisus iseloomustab õli toimet moodustada põlemisel tagi. Mõõdetakse teatud hulga õli ( 10 g ) aurustamisel järgi jääva koksi hulgaga. Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa tagist moodustavad õlis olevad asfaltvaikained ja polütsüklilised areenid aga ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkivad saadused. Tagi teket soodustab töötamine tühikäigul, samuti madal mootori töötemperatuur. Koormuse ja töötemperatuuri tõusuga toimub detailide isepuhastumine s.t. osa tagist põleb ära. 7. Stabiilsus/ hõõrdeteguri stabiilsus õlide puhul on tähtis, et nad oma esialgsed omadused säilitaksid võimalikult pika aja jooksul. Eristatakse
põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuste vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude, süvenditeta kuhu võib koguneda agressiivne tolm ja niiskus, milliseid ei ole võimalik puhastada ja hooldada. Torude konstruktsioonid tuleb hermeetiliselt sulgeda. Tuleb vältida tsoone, kuhu koguneb võib koguneda vesi ja on takistatud tuuldumine. 53
korrosioonikaitse põhiline viis on kaitsekatete kasutamine, mis vastavad keskkonna agressiivsusele, mis võivad olla püsivad värvid-lakid, plastikkiled või püsivad metallkiled. Põhiline on värvid-lakid. Kate koosneb krundist, pahtlist ja värvist. Vana värvi võidakse eemaldada kas mehaanilisest, keemiliselt või termiliselt. Pinnakatted annavad loodetavat tulemust ainult siis kui terase pind on enne hoolikalt puhastatud rooste produktidest ja tagist kas liivapritsiga või muul teel kuni metalli läikeni. Üks abinõu korrosioonikahjustuste vähendamiseks on ratsionaalse konstruktiivse vormi kasutamine. Konstruktsioon tuleb projekteerida ilma pilude, süvenditeta kuhu võib koguneda agressiivne tolm ja niiskus, milliseid ei ole võimalik puhastada ja hooldada. Torude konstruktsioonid tuleb hermeetiliselt sulgeda. Tuleb vältida tsoone, kuhu koguneb võib koguneda vesi ja on takistatud tuuldumine. 51
induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit, alumiiniumi, nende sulameid jt. metalle. Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on tuntum kui pulberräbustid) Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see ei sisalda seda)
Räbupesad Räbupesad (Joon. 22) võivad olla õmbluse sisesed ja õmbluse pinnale ulatuvad. Õmbluse pinnale ulatuvad räbupesad tulevad nähtavale peale šlaki eemaldamist keevisõmbluselt. Need on silmaga nähtavad tühimikud keevisõmbluses. Defekti kõrvaldamiseks tuleb räbupesa hoolikalt puhastada ja siis uuesti üle keevitada. Esmaseks abinõuks räbupesade tekke vältimiseks on keevituskoha puhastamine roostest, mustusest, tagist. Mitmekihilise õmbluse keevitamisel tuleb iga kiht, enne uue keevitamist, puhastada šlakist. Sisselõige Sisselõigeteks nimetatakse põhimetalli paksuse vähenemist keevisõmbluse servadel.. Sisselõike peamiseks põhjuseks on liiga tugev keevitusvool (Joon. 23). Kui liiga tugevale keevitusvoolule lisandub liiga lai vahe keevitatavate detailide vahel, siis osa keevisõmbluse metallist võib välja valguda (Joon. 24)
Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350...400 C°, mõnikord ka kuumutus keevituse ajal ning termotöötlus pärast keevitamist. Keevitatakse kitsaste vallidena ning lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur
Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350...400 C°, mõnikord ka kuumutus keevituse ajal ning termotöötlus pärast keevitamist. Keevitatakse kitsaste vallidena ning lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. 2.12 Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur
43) võivad olla õmbluse sisesed ja õmbluse pinnale ulatuvad. Õmbluse pinnale ulatuvad räbupesad tulevad nähtavale peale slaki Joon. 43 Räbupesad eemaldamist keevisõmbluselt. Need on silmaga nähtavad tühimikud keevisõmbluses. Defekti kõrvaldamiseks tuleb räbupesa hoolikalt puhastada ja siis uuesti üle keevitada. Esmaseks abinõuks räbupesade tekke vältimiseks on keevituskoha puhastamine roostest, mustusest, tagist. Mitmekihilise õmbluse keevitamisel tuleb iga kiht, enne uue keevitamist, puhastada slakist. 24 Sisselõige Sisselõikekes nimetatakse põhimetalli paksuse vähenemist keevisõmbluse servadel.. Sisselõike peamiseks põhjuseks on liiga tugev keevitusvool (Joon. 44). Kui liiga tugevale keevitusvoolule lisandub liiga lai Joon. 44 Sisselõige
Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit, alumiini- umi , nende sulameid jt. Metalle. Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on tuntum kui pulberräbustid) Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see ei sisalda seda). Pastad ja vedelad lahused kant-
Nende teraste puhul on tingimata vajalik eelkuumutus temperatuurini 350...400 C°, mõnikord ka kuumutus keevituse ajal ning termotöötlus pärast keevitamist. Keevitatakse kitsaste vallidena ning lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temperatuuril alla 5 C° ning tõmbetuule käes. 5.13 Legeerteraste keevitamine Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°. Madallegeerterastel võib keevitamisel tekkida karastunud struktuur
Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel. Joota on võimalik malmi, süsinikuvaest ja legeeritud terast, vaske, niklit, alumiini- umi , nende sulameid jt. Metalle. Enne jootmist puhastatakse ühendatavad detailid hoolikalt tagist, rasvast, oksiididest ja muust mustusest. Pulberräbusteid puistatakse puhastatud servadele õhukese kihina. Tihti kuumutatakse servad ette, et räbustiosakesed sulaksid ja kleepuksid metalli külge, siis ei saa gaasileek neid jootmisel maha puhuda. (Jootepastal on seega räbustite ees eelis ja see on ka põhjus miks jootepasta on tuntum kui pulberräbustid) Pulberräbustit puistatakse ka jootevarda otsale (kui see ei sisalda seda). Pastad ja vedelad lahused kant-
Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel ühendatakse kohakuti asuvad servad. Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Samuti tuleb enne keevitamist keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetalli pind (ala) gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, rasvast, tagist, niiskusest. Kasutatakse selleks ka mehaanilist puhastusviisi: terashari, lihvkäi või muud vahendid. Keevisõmbluste liigid. Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevisvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek sulatab üheaegselt põhimetalliga ka keevitustraati, mis omavahel segunedes moodustavad õmblusemetalli. Keevisõmblused jagunevad valmistamisvisilt ühe- ja kahepoolseteks.
mõõtmetele. Võtme suu ja mutri kantide vahele ei tohi asetada vahetükke. Keelatud on pikendada mutrivõtmeid toru või mõne muu kangiga. 3.15. Kõrvalisi isikuid ei tohi oma töökohale lubada ega usaldada neile kääre ilma töölõigu juhi loata. 4. PÄRAST TÖÖD 4.1. Lülitage välja elektrimootor ja lukustage lülitusseade. 4.2. Käärid tuleb puhtaks pühkida ja kaaspinnad määrida. Töölaud tuleb puhastada tagist ja õlist. 4.3. Töökoht tuleb korda teha: materjali ülejääk korralikult virnastada, lõikmed panna pakendisse või selleks ettenähtud kohta ning valmistoodang ära anda. 4.4. Pühkenarmad ära koristada ja paigutada vastavasse kasti. 4.5. Käsitööriistad panna omale kohale. 4.6. Töökoht ja seadmed tulevad vahetustöölisele või töölõigujuhile üle anda ning teatada neile kõigist kääride töös ilmnenud riketest.
Laeva jõuseadmete kütuse ja õlisüsteemides kasutatakse jämepuhastus filter – kütus puhastatakse peensusega üle 40 mikronit ja õlidel peensusega 60 ...90 mikronit peenpuhastus filter – kütus puhastatakse peensusega 4 ...15 mikronit ja õlidel peensusega 35 ...40 mikronit Mootori tsirkulatsiooni õli mustub tööprotsessis ja vajab pidevat filtreerimist sinna sattunust tahmast, tagist ja ka võimalikest mehaanilistest (metall jne) mustusest. Vastavalt filtrist läbiva tsirkulatsiooni osakaalule jagatakse filtrid täisvoolu filtriteks osavoolu filtriteks Osavoolu filtritena kasutatakse tavaliselt peenpuhastus filtreid, milledel on suur läbivoolu takistus ja seepärast lülitataksegi need filtrid süsteemi nii, et neid läbib ainult 10 ...25% kogu õlivoost.
11 Et keevisliide tuleks tugev ning metall täielikult läbi keevituks, on vaja keevitatavad servad õigesti ette valmistada. Kalduservatud äärte lahknemisnurk peab olema 60-90º. Õhukesi detaile keevitatakse ilma serva- mata. Üle 5 mm paksuste detailide keevitamisel ääred kalduservatakse. Enne keevitamist tuleb keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetall gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, roostest, tagist, niiskusest jmt. Terminid katteliide pragu jäikusribi rooste kaldu sisepinge e kalduservamata keevisliide sõlmplaadid nurkliide tagi
c) pöörata saeplaat ümber ja puhastada plaadi soon, erilist tähelepanu pöörata ketiõlituskanalitele; d) vahetada päeva töötanud kett terava keti vastu (normaalne on hoida korraga kasutuses 3 ketti); e)kontrollida ketipiduri tööd, veenduda tema korrasolekus; f)Puhastada ventilaatori- ja käivitikattes olevad avad ja silindri ribide vahed võimalikust prahist. 3) iganädalane hooldus: a) kontrollida ja vajadusel korrastada süüteküünal (tagist puhastada ja vajadusel reguleerida sädevahet) Küünla sädevahe talvel (väiksem säde) lääne saagidel 0,4 mm, vene saagidel vene küünalde korral 1/10 võrra suurem. Suvel lääne saagidel sädevahe 0,5 mm, vene saagidel 0,6 mm. b) lõikeaparaadi korrastamine. Plaadil tekivad kulumise tulemusena külgkidad. Kidad tuleb maha viilida. Plaat ka üle rihtida, kas on sirge. c) puhastada jahutussüsteem st silindriribide vahed puhastada.
200°C. Ruumi temperatuur hoitakse vajalikul tasemel ettekuumutatud õhu või põlemisgaasi juhtimisega kuivatusruumi. Kiirguskuivatamise juures kasutatakse põhiliselt infrapunast kiirgust. Infrapunase kiirguse kasutamisel hakkab värv kuivama materjali pinnalt. Kuivamisel ei tekki värvikelmesse poore. Infrapunase kiirguse keskkonnas kuivavad hästi melamiin-, epoksüüd-, alküüd- ja karbamiidvärvid. Pindade ettevalmistamine Värvitav pind tuleb puhastada vanast värvist, korrosioonist, tagist, aluste, hapete ja muude kemikaalide jääkidest. Vana värvkate eemaldatakse mehaaniliselt või keemiliste lahuste abil. Kõige paremini eemaldab vana värvi naatriumhüdroksiidi kuum vesilahus. Rasv eemaldatakse pindadelt leeliseliste või orgaaniliste lahustega. Väga hästi eemaldab pinnalt rasva 150°C kuum aurujuga. Peale rasva eemaldamist paljud metallid hakkavad kohe korrodeeruma. Roostet ja korrosiooni eemaldatakse pindadelt mehaaniliselt smirgelpaberi või smirgelkäiaga
200°C. Ruumi temperatuur hoitakse vajalikul tasemel ettekuumutatud õhu või põlemisgaasi juhtimisega kuivatusruumi. Kiirguskuivatamise juures kasutatakse põhiliselt infrapunast kiirgust. Infrapunase kiirguse kasutamisel hakkab värv kuivama materjali pinnalt. Kuivamisel ei tekki värvikelmesse poore. Infrapunase kiirguse keskkonnas kuivavad hästi melamiin-, epoksüüd-, alküüd- ja karbamiidvärvid. Pindade ettevalmistamine Värvitav pind tuleb puhastada vanast värvist, korrosioonist, tagist, aluste, hapete ja muude kemikaalide jääkidest. Vana värvkate eemaldatakse mehaaniliselt või keemiliste lahuste abil. Kõige paremini eemaldab vana värvi naatriumhüdroksiidi kuum vesilahus. Rasv eemaldatakse pindadelt leeliseliste või orgaaniliste lahustega. Väga hästi eemaldab pinnalt rasva 150°C kuum aurujuga. Peale rasva eemaldamist paljud metallid hakkavad kohe korrodeeruma. Roostet ja korrosiooni eemaldatakse pindadelt mehaaniliselt smirgelpaberi või smirgelkäiaga
..350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse ahjus temp 675...700 C° ning jahutatakse ahjuga aeglaselt tempini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus. Keevitatakse kitsaste vallidena ja lühikeste lõikude kaupa. Kraater tuleb kindlasti täis keevitada või lõpetada õmblus tehnoloogilisel lisaplaadil. Keevitada ei tohi keskkonna temp alla 5 C° ja tõmbetuule käes. Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse mitme läbimiga. Vältimaks pragusid tuleb kuumutada temp 100...350 C°. 2 mm ja paksemat terast vastupolaarse alalisvooluga. Üle 15 mm paksusi tuleb pärast keevitamist kõrgnoolutada. Keevitatavuse kriteeriumid Metallide keevitatavuse kriteeriumideks loetakse järgnevaid tegureid, mis võivad
Ühele grupile öeldi, et ei tohi kirjeldada stereotüüpsel viisil. Teisele grupile juhendeid ei antud. Teises ülesandes juhendeid kirjeldamiseks ei antud. Teine grupp kirjeldas pildil olnut vähem stereotüüpselt. Järelikult stereotüübid on inimesel kindel ressurss. Kui ühes kohas jätta kasutamata, siis ta pressib välja järgmises kohas. Edasi öeldi, et viiakse neid skinheadiga kohtuma. Ruumis oli ainult nahktagi. Paluti katsealusel istuda ja vaadati kaugele ta tagist istus. Järeldused: 1. Vältimine meelde tuletamine teadvusest kergemini kättesaadavamaks muutumine 2. Reaalne kohtumine objektiga suurendab stereotüpiseerimise taset Kategoriseerimise tagajärjed Muudab stereotüüpidega kokkusobiva info inimesel kättesaadavamaks ja mõjutab selle hilisemat meenutamist (nt Cohen, 1981 eksperiment, naine sünnipäevapeol algne info mõjutab kategoriseerimist) Kategoriseerimine vastandub individualiseerimisele: kaksikprotsesside teooriad.
annaabi.ee 
