Teritamisel (vt.joon.) tuleb tera käiatav pind suruda kergelt vastu ketast ja nihutada edasi-tagasi piki selle tööpinda nii, et ketas kuluks ühtlaselt ja teritatav pind tuleks tasane. Esmalt teritatakse pea- ja abi- tagapinnalt, seejärel esipinnalt. Pea ja abilõikeservade lõikumiskoht faasitakse või ümardatakse. 15 Joon. Teritamine lameda ketta ringpinnal (tinglikult ilma kilbita) Teritamisele järgneb plankimine. See seisneb esi- ja tagapinna lõike- servalähedase ala siledaks töötlemises, mille tulemusena tera püsivus suureneb. Püsivust suurendab see, et plankimine kaotab pingekont- sentratsiooni põhjustavad lõikeservavaod, mis tekkisid käiamisel. Joon. Kermisplaadiga treitera teritamise ja plankimise järjekord: a terapea teritamine, b plaadi teritamine, c laastumurdesoone töötlemine, d plaadi tagapinnafaasi plankimine, e plaadi lõikeservafaasi plankimine, g tera tipu plankimine
Algab 2 peaga, mis jätkuvad omaette lihastena. Mõlemad lihased kinnituvad *reie jõuline ette viimine *suur nimmelihas viimaselt rinnalülilt jakõikidelt ühise kõõluse abil reieluu (sprindid, reietõsted). nimmelülidelt ning lülivaheketastelt. väikesele pöörlile. *niudelihas - niudeluuaugult Keskne tuharalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Reieluu suurele pöörlile. *eemaldab reit (eesmised rühmad viivad reie ette ning pööravad sisse, tagumised rühmad aga viivad reit taha ning pööravad välja). Suur tuharalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon
Hamba esipind: - See on pind, mida mööda libiseb eralduv laast. Hamba tagapind: - See on pind, mis lõikeprotsessis on pööratud lõikepinna poole. Hamba selg:- See on pind, mis piirneb ühe hamba esipinnaga ja naaberhamba tagapinnaga. Ta võib olla tasapinnaline, murtud või kõverpinnaline. Otstasapind: - See on tasapind, mis on risti tema teljega. Telgtasapind:- See on tasapind, mis läbib freesi telge ja lõikeserva vaadeldavat punkti. Lõikeserv tekib hamba esi ja tagapinna lõikumisel. Pealõikeserv:- See on serv, mis teeb peamise lõiketöö. Silinderfreesidel võib pealõikeserv olla sirgjooneline, kallutatud silindri moodustaja suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv
Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. Tagumine rühm: a) Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. b) Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. d) Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest:
maximus) tagumine osa, ristluu eemaldab; sirutab painutatud keret tagumine pind Kesmine tuharalihas (m. Niudeluuhari, niudeluu Reieluu suur pöörel Eemaldab reit, kallutab vaagnat küljele gluteus medius) välimine pind Väike tuharalihas (m. gluteus Niudeluu tagapinna alaosa Reieluu suur pöörel Eemaldab reit, reie anterversioon ja minimus) siserotatsioon, reie retroversioon Laisidekirmepingutaja Eesmine-ülemine Niude-sääreluu-kulgla Eemaldab ja tõmbab reit ette niudeluuoga Reie-nelipealihas (m
ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV · Sarvkesta tagapinna ja iirise vaheline ruum - silma eeskamber · Läätse ja ripskeha vaheline ruum - silma tagakamber · Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik tagakamb er eeskambe r http:// medical-dictionary.thefreedictionary.com/anterior+cha PUPILL
lülidevaheketastelt. Niudelihas - Algab: niudeluuaugult. Kinnitub: mõlemad lihased kinnituvad ühise kõõluse abil reieluu väikesele pöörlile. Fikseeritud alajäseme puhul kallutab kere ettepoole, s.t. väldib tahapoole kukkumist. Viib reit ette ja vähesel määral teostab reie välisrotatsiooni. Tagumine rühm: a) Väike tuharalihas (süva kiht) - Algab: niudeluu tagapinna alaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. b) Keskne tuharalihas (keskne kiht) - Algab: niudeluutiiva tagapinna ülaosalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. c) Pirnlihas (keskne kiht) - Algab: ristluu vaagenmiselt pinnalt. Kinnitub: reieluu suurele pöörlile. d) Kolmepeane pööraja (keskne kiht) - koosneb kolmest lihasest:
värvilisi, õitsevaid sümboleid, mis viitavad uuenemisele ja eluringlusele (ringikujulised sümbolid). Varju ja värvitoonide kasutamisel on Klimpt silmas pidanud seda, et Elu ümbritseb n-ö kiirgus, mis vihjab valguse olemasolule, rõõmsameelsusele, kuid Surma ümbritseb tume vari, mis liikudes Elu poole heleneb. Taust on hallikas roheline, millega Klimpt ehk püüdis rõhutada maaliolustiku süngust, kattes maali algupärase kuldse tagapinna üle. 4. Väline analüüs http://www.gustav-klimt.com/Death-And-Life.jsp http://smarthistory.khanacademy.org/klimt-death-and-life.html http://www.visitmuseums.com/work-of-art/death-and-life-693 http://kunstiabi.weebly.com/gustav-klimt.html http://www.leopoldmuseum.org/en/leopoldcollection/masterpieces/41 http://www.gustav-klimt.com/ http://www.theartstory.org/artist-klimt-gustav.htm JUUGEND Juugendiks nimetatakse 19
rühma lihaseid. Algab tuharalihasmisele on suur tuharalihas inimesel hästi rindkere-nimme sidekirmelt, köprusele, ülemised arenenud. Võtab osa kõikidest niudeluu tagapinna ülaosalt, Suur tuharalihas kimbud lähevad üle puusaliigeses toimuvatest rist- ja õndraluu külgservalt tugevaks niude-sääreluu liigutustest. Reie adutseerimine - ning ristluu-köbru sidemelt.
· Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 50. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Niude-nimmelihas algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale. Funktsiooniks reie jõuline ette viimine. · Suur tuharalihas algab niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt ning rist- ja õndraluu külgservalt. Alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niudesääre sidekirme paksendiks, mille kaudu kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. Funktsiooniks on reie taha viimine. · Keskne tuharalihas algab niudeluu tiiva tagapinna ülaosalt, kinnitub reieluu suurpöörlile. Eesmiste rühmade funktsiooniks on reie ette viimine ning sisse
medius ülemiselt sisse- ja väljapoole niudeharjalt ja pöörates ristluunimmeluu fibroossest kaarest tuharalihase kilekõõluselt Väike tuharalihas / Niudeluu Reieluu Reie ette- ja musculus gluteus tagapinna suurpöörale tahaviimine ja minimus alaosalt pööramine Laisidekirme Niudeharjalt, Ühendub reieluu Kokku tõmbudes pingutaja ülemiselt aponeuroosiga ja sirutab see reieluu eesmiselt kinnitub sääreluu aponeuroosi niudeogalt ning väliskörpusel välisosa, samal
* Väikesõrmesirutaja algab samuti õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt, ent tema kõõlus kinnitub väikesõrme selgmisele pinnale. Funktsiooniks väikese sõrme sirutamine. 67. Vaagnavöötme lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Niude-nimmelihas algab kõikidelt nimmelülidelt, niudeluu augult ja kinnitub reieluu väikepöörlale. Funktsiooniks reie jõuline ette viimine. * Suur tuharalihas algab niude-nimme sidekirmelt, niudeluu tagapinna ülaosalt ning rist- ja õndraluu külgservalt. Alumised kimbud kinnituvad reieluu tuharalihasmisele köprusele, ülemised kimbud lähevad üle tugevaks niudesääre sidekirme paksendiks, mille kaudu kinnitub sääreluu lateraalsele põndale. Funktsiooniks on reie taha viimine. * Keskne tuharalihas algab niudeluu tiiva tagapinna ülaosalt, kinnitub reieluu suurpöörlile. Eesmiste rühmade funktsiooniks on reie ette viimine ning sisse pööramine,
Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C. Ülikõvade materjalide rühma moodustavad tehisteemant ja kuubiline boornitriit. Tehisteemanti ja kuublist boornitriidi sünteesitakse kahel kujul: pulbrina ja polükristallidena. Lõikuri teriku geomeetria: Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad. Esipind-on pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Lõikeserv- on teriku eri- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Tipp- on pea- ja abilõikeservade liitekoht. Lõikesrevanurk ja abilõikeservanurk määravad otseselt pinnakareduse. Kui treilõikuri teriku pealõikeserva kaldenurk on positiivne, s.t. kui teriku tipp on pealõikeserva madalaim punkt, siis treipingil voolab laast paremale, vastasel juhul aga vasakule. Lõikuri kulumine ja püsivus: Lõikuri teriku tööpinnad, puutudes kokku laastu ja toorikuga,
Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts, selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub (akommodatsioon). 4. Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik. 5. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha (corpus vitreum). Vaadatavalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku, läätse ja klaaskeha ning moodustavad võrkkestal eseme ümberpööratud kujutise. 6. Silma abielundite hulka kuulub 7 skeletilihaskoelist silmalihast, neist 6 tagab silmamuna
pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub (akommodatsioon). Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha (corpus vitreum). Vaadatavalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku, läätse ja klaaskeha ning moodustavad võrkkestal eseme ümberpööratud kujutise. Silma abielundite hulka kuulub 7 skeletiliaskoelist
Skeletotoopia neerupüramiidist – pyramis renalis - paravertebraalselt umbes III nimmelüli ulatuses - püramiidi põhimikult tundivad koorde säsikiired - Vasak neer - neeluurkesse siseneb püramiidi tipuosa - papilla renalis T12, L1, L2 + XII roie “poolitab” tagapinna põikisuunas 7-14 papilli, sest osa naaberpapille laatub - Parem neer - säsiaine on jutja struktuuriga, sinaka varjundiga massiivse maksa tõttu umbes poole lüli võrra madalamal Neerukoor – cortex renalis - Sissehingamisel ja seismisel vajuvad neerud mitme cm võrra - moodustab parenhüümi väliskihi
Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts, selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub ripsvöötmekese kaudu läätsele, mille kumerus tema elastsuse tõttu muutub (akommodatsioon). 4. Sarvkesta tagapinna ja iirise vahelist ruumi nimetatakse silmaeeskambriks, läätse ja ripskeha vahelist ruumi silmatagakambriks. Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik. 5. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha (corpus vitreum). Vaadatavalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku, läätse ja klaaskeha ning moodustavad võrkkestal eseme ümberpööratud kujutise. 6
9. Lõikuri teriku geomeetria Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad: Esipind pind, millest väljub lõikekiiruse vektor. Esipind kontakteerub lõikeprotsessis lõigatava kihi ja laastuga. Tagapind pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Ta on pööratud lõikepinna ja töödeldud pinna poole. Peatagapind on pööratud tooriku lõikepinna poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinna poole. Lõikeserv teriku esi- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Pealõikeserv tekib esi- ja peatagapinna, abilõikeserv esi- ja abitagapinna lõikumisel. Tipp pea- ja abilõikeservade liitekoht. Teriku kujundusgeomeetrias nurkade määramisel kasutatakse risttaustsüsteemi ja järgmisi koordinaattasandeid. Põhitasand läbib lõikeserval valitud punkti ning on risti lõikekiiruse vektori sihiga. Töötasand lõikeserval valitud punkti läbiv tasand, mis on risti põhitasandiga ning paralleelne ettenihke sihiga.
tõuraamatusse. · Veiste mõõtmed : ristluu kõrgus (rk) - mõõtkepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; · rinna sügavus (rs) - mõõtkepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; · laudja laius (ll2) - mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; · laudja pikkus (lp) - mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; · kere põikpikkus lindiga (kppl) - õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; · rinnaümbermõõt (rü) - mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna; · kehamass - kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel; · Sigade: kere pikkus (kp) - mõõtlindiga otsmikukandist kuni sabajuureni; · rinnaümbermõõt (rü) - esijalgade tagant ümber rinna; kehamass - kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel Kehamass (kg) = (kp x rü2) : 13781 (cm)
Välimine Toppekile välimiselt pöörliauku Roteerib välja ja viib taha toppelihas pinnalt Reieruutlihas Istmikuluuköbrult suurele pöörlile ja Roteerib välja ja viib taha pöörlitevaheharjale Suur tuharalihas rindkere-nimme tuharalihasmisele tahaviimine sidekirmelt, niudeluu köprusele, tagapinna ülaosalt,rist- ülemised kimbud ja õndraluu külgservalt, lähevad üle lai- ristluuköbru sidemelt sidekirme pingutajaks Laisidekirme eesmiselt niudeluuogalt Läheb üle niude- Reie anteversioon(ette -pingutaja sääreluu viimine) ja siserotatsioon kulglaks(laiaks
Välimine Toppekile välimiselt pöörliauku Roteerib välja ja viib taha toppelihas pinnalt Reieruutlihas Istmikuluuköbrult suurele pöörlile ja Roteerib välja ja viib taha pöörlitevaheharjale Suur tuharalihas rindkere-nimme tuharalihasmisele tahaviimine sidekirmelt, niudeluu köprusele, tagapinna ülaosalt,rist- ülemised kimbud ja õndraluu külgservalt, lähevad üle lai- ristluuköbru sidemelt sidekirme pingutajaks Laisidekirme eesmiselt niudeluuogalt Läheb üle niude- Reie anteversioon(ette -pingutaja sääreluu viimine) ja siserotatsioon kulglaks(laiaks
mõõtmete nimetused on sageli pikad, mistõttu kasutatakse üldtuntud lühendeid. veiste mõõtmed: ristluu kõrgus (rk) mõõtekepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; rinnasügavus (rs) mõõtekepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; laudja laius (ll2) mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; laudja pikkus (lp) mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; kere põikpikkus lindiga (kppl)- õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; rinnaümbermõõt (rü) mõõtlindiga esijalgade tagant ümebr rinna; kehamass kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel. sigade mõõtmed: eestis pole kehtestatud nõuet sigu mõõta ei hindamisel ega tõuraamatusse võtmisel. üldiselt on küllalt tähtis teada järgmisi mõõtmeid: kere pikkus (kp) mõõtlindiga otsmikukandist kui sabajuureni;
annaabi.ee 
