Luciano Berio Koostanud: Anu Truu Elulugu · 19252003 · Itaalia(Oneglia) · Milano konservatoorium (Giorgio Ghedin) · Cathy Berberian(Ameerika laulja) · Koussevitzky Fondi stipendium · Studio di Fonlogia · Juillardi muusikakool · Tagasi Itaalia · Londoni Kuningliku Akadeemia auliige Loomemeetod · Lähtepunkt seeriatehnika · Vaba ja intuitiivne helilooja · Side möödunud aegade muusikapärandiga · Lähtub strukturalistlikust kontseptrioonist · Avardas muusikalist keelt kolmel tasandil Vokaalmuusika · Innovaatilisus · Uutmoodi tekstikasutus · Moodultekst,vokaalikette · "Squenza III" · "Sinfoniat" · "Circles" · "Epifanie" Kammermuusika · Oopus "Squenza IXIV" · Iga osa on iseseisev kompositsioon · Esituslikult väga nõudlikud Lavamuusika · 5 ooperilaadset muusikalist lavateos...
Luciano Berio (1925 Genua lähistel 2003 Rooma) Teda peetakse 20. saj üheks mõjurikkamaks heliloojaks; tema ulatuslik ja mitmekülgne postmodernistlik looming sünteesib eri ajastute muusikatraditsioone uute väljendusvahenditega; Berio ise oli ülimalt intellektuaalne ja väga erinevate huvidega loojaisiksus sama kirev, mitmekihiline ja erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuv on ka tema looming. Pärit pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Oli andekas pianist, kuid vigastas sõjaväes teenides kätt ja pidi pianistikarjäärist loobuma. Komp. õppis Milano kons.-is, täiendas end ka Ameerikas, kus tegeles mõnda aega serialismiga ja puutus kokku elektronmuusikaga. Osales
Tsükli esimene osa ,,Neljapäev valgusest" valmis 80-ndatel. Etendus toimus Milanos. Teose osad on monumentaalsed ja pikad. Stockhausenit ja tema kompositsioonitehnikat iseloomustab: heliteosed koosnevad teatud järgnevusestsüsteemi kasutamine erineval tasapinnal. Tema muusika komponendid võivad kõlada eraldi ja üksteise sees, mis teeb muusika huvitavaks ja uuenduslikuks, pakkudes kõlaainet kriitikutele. Luciano Berio (1925-2003) Berio novaatorlus ilmeb eelkõige vokaalmuusikas, kuid tema kammerteosed ja lavamuusika on samuti silmapaistvad. Luciano on helilooja-avangardist, kes katsetas ja uuris inimhääle võimalusi süvitsi ja teaduslikel alustel, avardades nii vokaalmuusika piire. Ta sündis Itaalias Oneglias professionaalsete muusikute perekonnas ning oma esimesed muusikatunnid said ta isalt. Pärast II maailmasõda õppis Berio Milano konservatooriumis kompositsiooni Giorgio
ballaadid (P-I),lüürilised laulud (L-I) Napoli laul soololaul, mehed esitavad. Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
kõlaväljad Talvemustrid - Virmalised Veljo Tormis Sequenza I-XIV Serialism Luciano Berio Elektrooniline muusika Struktuurid a) Musique concrete Pierre Boulez b) Elektrooniline Perfomance ja häppening Pierre Shaeffer Nooruki laul, Kontaktid
Steve Reich (1936 New York) Juudi päritolu ameerika helilooja, maailma tuntumaid elavaid süvamuusika loojaid. Lapsepõlv möödus New Yorgis ja Californias. 14-aastaselt hakkas õppima löökpille, kuid tõsisemalt muusikukarjäärile ei mõelnud. 1957. aastal lõpetas ta Cornelli ülikooli filosoofia erialal, alles seejärel Juilliardi Muusikakool. Peale seda lisandus täiendusõpe Millsi kolledzis Oaklandis Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud' juhendamisel. Ta huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani- muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nimetama minimalismiks. (Minimalism on korduste muusika,
Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja Vincenzo Bellino- ooperihelilooja, Romantismiajastu Giuseppe Verdi- ooperi helilooja, 19.saj Ciacomo Puccini- 20saj ooper Ottorino Respighi- 20saj 1 pool, sümfooniline muusika Luciano Berio- 20saj tuntuim nüüdismuusika autor OOPER Ooper on lauldud drama Ooper tähendab Itaalia keeles töö, teos Lavateos, mis ühendab kunstiliike- kirjandus(ooperi sisu ehk šüžee), näitekunst, kujutav kunst(lavakujundus), tants ja muusika Ooperi olemasoluks on vaja - Sisu ehk teksti- LIBERTO, mille kirjutaja on LIBERTIST - Muusikat mille loob HELILOOJA Ooperis kõnelemise asemel lauldakse sest muusika suurendab sõnade mõju, muusika
jätkuvalt. Seeriatehnika: Dodekafoonia, kasutatakse 12-helilist seeriat, kõiki 12 nooti. Ükski ei tohi korduda, enne kui ülejäänud 11 on kõlanud. 17)Heliloojad, tippteosed 20.saj I pool Gershwin- ,, Ameeriklane Pariisis" Bartok- ,, Allegro barbaro" Orff- ,, Triumfid" Prokofjev- ,, Sarkasmid" Sostakovits- ,, Leningradi sümfoonia" 18) Heliloojad, tippteosed 20. saj II pool Cage- ,, Credo on us" Boulez- ,, Haamer ilma meistrita" Stockhausen- ,, Zeitmasse" Berio- ,, Opus number zoo" Pärt- ,,Perpetuum mobile" 19) Missuguseid kompositsioonitehnikaid kasut. Avangardistid`? 20) Minimalism? Püüdles heakõlalisusele ja lihtsusele. - Napp muusikaline algmaterjal - Puudub muusikalis-dramaturgiline arendus - Tulemus on seisundimuusika. 21) Postmodernism? Levinuim süvamuusika vool 1990. aastatel. Mitme stiili ühisnimetaja. 22) Arvo Pärt? - uustonaalne suundumus - neoklassitsism - avangradism - sakraalmuusika
..ehk seeriatehnika on muusika kirjutamise meetod, kus kombineeritakse erinevaid välteid, dünaamikat, astmeid, ajapunkte ja tämbrite seeriaid. Karlheinz Stockhausen 1928-2007 • Jäi noorelt üksi • Esimene teos „Kontra-Punkte“ • Elektronmuusika – „Gesang der Jünglinge“ • Kammermuusika – „Zeitmasse“ • Orkestrimuusika – „Gruppen“ • Vokaalmuusika – „Stimmung“ • Ooperitsükkel „Licht: Die Sieben Tage der Woche“ Luciano Berio 1925-2003 • Itaalia helilooja • Lavamuusika, vokaal- ja kammermuusika • Vokaalmuusika – „Sinfonia“ • Kammermuusika – „Sequenza I-XIV“ • Lavamuusika – „Opera“ Iannis Xenakis 1922-2001 Elust Looming Stohhastiline „Metastasis“ – esimene
kui ka USAs omamoodi kultusmuusik ja -lektor. Steve Reich (1936 New York) Juudi päritolu ameerika helilooja, maailma tuntumaid elavaid süvamuusika loojaid (Pärdi ja Glassi kõrval). Lapsepõlv möödus New Yorgis ja Californias. U 14-aastaselt hakkas õppima löökpille, kuid tõsisemalt muusikukarjäärile ei mõelnud. Lõpetas Cornelli ülikooli filosoofia erialal, alles seejärel Juilliardi Muusikakooli komp.erialal. Täiendas end Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud' juures. Huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani-muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nim minimalismiks
Schnittke, John Cage, Krzysztof Penderecki, süstemaatilise turunduse põhimõtetele. süntesaator kombineeritud arvutiga, Operett kujuneb ümber tirazeeritud Luciano Berio, György Ligeti, Steve Reich, Salvestustehnolooga sund tõstab esile multimeedivahendid. Avastatakse muusikalitööstuseks. Philip Glass jt. autoriõiguse ja kaitse probleemid
(5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja katetraale. 20. saj. alguse muusika. Muusika pärast Luciano Berio Alates 1960-ndate Keskaja muusika. Muusika kujundajaks ja J.Desprez Ajastu ideaaliks oli (5-15saj) säilitajaks kujunes H.Isaac pühak.Oluliseks klooster.Muusikuteks olid O.di Lasso muutus usk ainu vaimulikud. jumalasse.Ehitati palju kirikuid ja
tämbriga. Kontraalt Kontraalt on algselt märkinud nais- või meeshäält (kastraati). Kõige madalam ulatus (diapasoon) on neil väikese oktaavi g. Paljudes ooperites kujutab madal naishääl vanemat naist. Kontraalt on väga haruldane hääl ja heliloojad on kirjutanud vaid väheseid ooperirolle. Madalat naishäält on hinnanud heliloojad: Rossini, Berlioz, Brahms. 20. sajandi muusikateatri heliloojad Kurt Weill, Josef Kosma ja Luciano Berio. Tenor Varases koorimuusikas oli tenor keskmine hääl, mis sidus omavahel basse ja kõrgemaid meesalte. Claudio Monteverdi ooper Orpheus (1607) pani aluse meespearollide esitamisele tenorite poolt. Prantsuse suure ooperi ja saksa romantilise ooperi paralleelse arenguga 19. sajandil oli vajadus võimsate tenorite järele. Rossini, Bellini ja Donizetti tenorinoodid olid mõeldud laulmiseks kerge
Live-elektroonika - ühendatud interpreetide mäng kontserdilaval ja elektroonika võimalused. Esindajad:John Cage(`Cartridge Music'). Eestist: Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Peeter Vähi, Rauno Remme. Postmodernism. (60ndate algus).Avangardismi kõrgperioodil pööre postmodernismi suunas. Pop- ja jazz-muusika elementide kasutamine.Kasutati eelmiste sajandite muusikastiile ja muusikalisi tsitaate. Ehk siis tagasipöördumine vana juurde. Esindajad: Luciano Berio. Eestist: Arvo Pärt(`Collage sur B-A-C-H' , `Credo'), Kuldar Sink, Jaan Rääts, Raimo Kangro, Lepo Sumera. Minimalism nn korduste muusika.Tagasipöördumine harmoonia ja meloodia poole. Puudub arendus, selle asemel lihtsa muusikalise motiivi kordus.Polürütmia. Esindajad: Steve Reich. Eestist: Veljo Tormis, Lepo Sumera(`Pala aastast 1981'), Erkki-Sven Tüür. New age süva- ja levimuusika elemente sisaldav pingevaba muusika. Esindajad: Vangelis, Mike Oldfield.
Selle kümnendei kõige modernistlikum teos on Mauricio Kageli Staatstheater (Riigiteater; 1971). Kirjutatud Hamburgi ooperiteatrile. Kasutab kõiki suure teatrimaja võimalusi, ka kavas olevate teiste ooperite rekvisiite ja kostüüme, aga parodeerides, pöörab kõik pea peale. 16 peaosa (!), suur koosseis – kõik teevad ja kasutavad kõike valesti, teater on pea peale pööratud. Itaalias tegutses Luciano Berio (1925-2003), kes 1970 lõpetas ooperi ooperist pealkirjaga Opera – peen iroonia ooperi ja ooperiajaloo aadressil, kasutatakse lõike Monteverdi ooperi „Orpheus“ (1607) libretost: ooperizanr on nagu Eurydike – loojumine, allakäik. See liin on põimitud jutustusega Titanicu hukkumisest. Inglismaal tegutses ja tegutseb praegugi Peter Maxwell Davies (s. 1934). 1969. aastal valmis tal tsükkel „Kaheksa laulu
mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat
sõprade kätesse. Marie hullub, Stolzius mürgitab kättemaksuks Desporti ja siis iseenda. Lõpuks: Mariest on saanud tänavakerjus, kellele ta isa (Wesener) teda algul ära tundmata almust jagab. Marie sureb, Wesener on ahastuses, sõdurite marss matab kõik enda alla. 12. 1960. aastad ja György Ligeti anti-ooper. “Aventures” ja “Nouvelles aventures”. 1960. aastad ja 1970ndate algus, anti-ooperi suund. Kagel, Peter Maxwell Davies, Berio. Antiooperlikku suunda esindas ungari päritolu helilooja György Ligeti. 1960ndate alguses kirjutas ta anti-ooperi, „mimodraama“ (miimilise draama) „Avantüürid“, millele järgnes teos „Uued avantüürid“. Foneetiline tekst on eksperimenteeriv keelekompositsioon – „häälikuluule“ ning juba ise muusika. Koosseis: 3 lauljat, 7 instrumentalisti. Nende iseloomustamiseks on Ligeti kasutanud ka mõistet „imaginaarne [kujutletav] teater“.
mänguvõtteid. Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat
Teoses "Trans" kasutab ta visuaalset efekti violetse valguse näol. Publik näeb ainult keelpillimängijaid ja ülejäänud orkester peidus. Vokaalmuusika Seda kirjutanud üpris vähe. Tähtsaim teos "Stimmung" kuuele lauljale. Lauljate partii koosneb vaid b noodi ülimhelide reast . mõjub hüpnootiliselt. Tekst koosneb jumalate nimedest ja autori enda luulest. Ooper 7-osaline ooperitsükkel "Valgus: seitse nädalapäeva". Mõeldud nii, et iga päev saaks esitada ühe tsükli. Luciano Berio Tema uuenduslikkus avaldub eelkõige vokaalmuusikas. Silmapaistvad ka kammerteosed ja lavamuusika. Katsetas inimhääle võimalusi, avardas vokaalmuusika piire. Tema lähtepunktiks on seeriatehnika, kuid vabamal kujul. Ta on öelnud, et teose aluseks on süsteemi implikatsioonid, mis võivad varieeruda olenevalt olukorrast, individuaalsest käsitlusest ja orgaanilistest impulssidest. Mõnikord kasutab ka aleatoorikat. Erinevalt Boulezist on ta vaba ja intuitiivne helilooja
Uute tämbrite otsingud viisid elektronmuusika tekkele 1940-50. Esimene elektronmuusika stuudio rajati 1951.a. Kölnis. 60-ndail algas pööre postmodernismi suunas, kus kasutatakse eri stiilide sümbioose. Varasemate stiilitunnuste või tsitaatide kõrval on selgelt olemas XX sajandi teise poole modernismi jooned. Lääne -Euroopa varajase postmodernismi teosed on Stockhauseni "Stimmung" 1968 ja Luciano Berio "Sinfonia" 1968/69. USA läänerannikul sündis 1960-ndate keskel minimalistlik e. korduste muusika. Seda viljelesid Steve Reich, Terry Rily ja Philipp Glass. See on sulam lihtsate motiivide kordustest, rafineeritud polürütmiast ja idamaisest staatikast. Minimalism väldib dramatismi ja jutustavust. Euroopasse ilmus minimalism 1970. aastatel. Samal ajal algas "uuenemine vana kaudu". Pöörduti folkloori poole, hakati taas esitama keskaja ja renessanss-muusikat
annaabi.ee 
