energiat ja soojust juurde, et molekulide ja kindla rõhu väärtust.Sulamisel saab aine vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga energiat ja soojust juurde, et molekulide annab aine sama palju energiat ja soojust vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna annab aine sama palju energiat ja soojust molekulide vahelised sidemed taasluuakse. ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna (Sageli võimaldab tahke aine käitumine molekulide vahelised sidemed taasluuakse. soojuse juurdeandmisel otsustada, kas Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset tegemist on amorfse ainega või tahkisega) ainet aga mitte mingil juhul.Aurumine Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset toimub igal temp.Aurumisel saab aine ainet aga mitte mingil juhul
aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse faasi. 11. Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. 12. Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust. 13. Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 14. (Sageli võimaldab tahke aine käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul. 15. Aurumine toimub igal temp. 16. Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 17
Rekristallisatsiooniks nim. faasisiirdeid, mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Mis on kolmikpunkt? Kolmikpunktiks nim. kolme faasi tasakaaluks vajaliku kindla temp. ja kindla rõhu väärtust.Mis toimub aines sulamisel ja tahkumisel (molekulide seisukohalt)? JOONIS?! Sulamisel saab aine energiat ja soojust juurde, et molekulide vahelisi sidemeid lõhkuda, tahkumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui ta sulamisel juurde sai , kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse.Kuidas saaks tahke aine sulatamisel ilma termomeetrit kasutamata eristada kristallilist ainet amorfsest? Sageli võimaldab tahke aine käitumine soojuse juurdeandmisel otsustada, kas tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde,
"Külmale maale".Psühholoogiline realism-Sündmused toimuvad toimuvad konkreetses ajaloolises situatsioonis,kuid alati viidatakse sündmuste tagamaadele,põhjustele,tagajärgedele.Süvapsühholoogiline realism-Eesmärk on jäädvustada enda pooli läbielatud lähiminevik.Olulised ei ole minevikuvälised piirjooned(ajaloolised sündmused,peresuhted jne.),vaid üksnes see mis on puudutanud tegelase sisemust,kujundanud tema intiimteadust.Otsitakse ja taasluuakse läbielatud aega.Emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu meelelised aistingud,lõhn,maitse,nähtud ese,läbielatud olukord.Need äratavad terve pildi minevikust.Romaanil on algus ja lõpp,kõik vahepealne on emotsionaalse mälu abil taasloodud minevikk.Proust"Kadunud aega otsimas".Filosoofiline ja ideoloogiline realism-Thomas Manu(1875-1955) "Tobias Mindesniehel"inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise.nt:maavärinad, orkaanid
“ Mees: „No okei.“ Naine: „Kas sa päriselt ka ikka tahad minna?“ Mees (juba vihaselt): „ Jah, ma ju ütlesin juba, mida sa küsid koguaeg!“ Antud juhul naisele tundus, et mehe lihtne okei väljendas jällegi pigem negatiivset suhtumist asja ning ta tahtis kindel olla, et mees seda ikka tahab. Mees aga läks närvi, et naine esimese korraga asjast aru ei saa. Koodi ei jaga kaks inimest täielikult. Sama on ka kontekstiga. Tähendus taasluuakse koodi (ehk keele) ja konteksti koostoimes, sealjuures kontekst ei ole fikseeritud, vaid tähendus valitakse taasloomise käigus. Konteksti tundmist ei peeta keeleoskuse osaks, seetõttu omistatakse negatiivsed omadused suhtleja isiksusele. Näitena toon taaskord seiga enda elust: Mees ja naine jalutavad väljas, vastu tuleb mehe sõber, kellega naine isiklikult ei suhtle, kuid kes käib temaga samas koolis. Mees hakkab oma sõbraga vestlema, naine seisab aga vaikides kõrval
. Rahvuste kui kollektiivide isel on see et nad on varustatud lugudega. Eestlane kui rahvus on fiktsioon.. Üleminek etnostelt rahvusele toimubki 19 sajandil, mis on üleeuroopaline nähtus! Objektiivsed tingimused, mis seda kõike soodustasid. Rahvuskultuur kujutabki endast ühtlasi keskkonda, mida rahvuseks kujunevad eestlased ise formeerivad, loovad ja millel omakorda on võimendav tagasiside. Rahvuskultuur on rahvuse seisukohalt võetav kui keskkond, mida luuakse, taasluuakse, uuendatakse, mis samal ajal genereerib tagasi ja võimendab kollektiivset, rahvuslikku identiteeti. Selles rahvuskultuurilises keskkonnas töödeldakse ringi kõik teistelt rahvustelt saadud informatsiooni, mida töödeldakse ringi rahvusliku identiteedi ja kollektiivse eneseteadvuse raamistikus. Ringitöödeldamine "ümbertöötlemine" leiab asset rahvusele iseloomulikus keeles, seda rahvust kandvas keeles. Keel omandab rahvuskultuurides (eriti eesti omas) määrava staatuse
informatsiooni talletamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi Vajadus oluliste asjade taasesituse järele (rituaalid jne, taasluuakse olulist infot) Vajadus tähtsate asjade üleskirjutamise järele Mälu abivahendid on kaemuslikud inimeste loodud kui looduslikud pühapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud...) Mälu abivahendiks kiri ja selle arengud (trükikunst) keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui üksikjuhtumitele Keskendub olulisele (ainulaadsele) Mütoloogiline maailmapilt Religioosne/teaduslik maailmapilt Tsükliline ajatunnetus
alati viidatakse sündmuste tagamaadele,põhjustele,tagajärgedele. William Faulkner -> (1897 1962)Ameerika. ,,Põuane september" Knut Hamsun-> (1859-1952) ,,Nälg" Süvapsühholoogiline realism ->Eesmärk on jäädvustada enda pooli läbielatud lähiminevik.Olulised ei ole minevikuvälised piirjooned(ajaloolised sündmused,peresuhted jne.),vaid üksnes see mis on puudutanud tegelase sisemust,kujundanud tema intiimteadust. Otsitakse ja taasluuakse läbielatud aega.Emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu meelelised aistingud,lõhn,maitse,nähtud ese,läbielatud olukord. Need äratavad terve pildi minevikust. Romaanil on algus ja lõpp, kõik vahepealne on emotsionaalse mälu abil taasloodud minevik. Marcel Proust->(1871-1922) Pariis. ,,Kaotatud aega otsimas" mitmeköiteline romaanisari. Virginia Woolf-> (1882-1941) Inglismaa. ,,Kew Gardens" Maagiline realism-> Tekkis Ladina-Ameerika maades. Vastandub kaks kihti: rikas ja haritud
– alates maa kasutuse muutmisest kuni voolusängi morfoloogia muutmiseni. Näited EL Veepoliitika Raamdirektiiv Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse mingitest tõekspidamistest lähtuvalt ökoloogilist seisundit. • Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem. • Tihti on aga endise ökosüsteemi ja liigirikaste koosluste taastamine võimatu, sest paralleelselt veekogu kadumisega on toimunud ulatuslikud muutused valglal. Siis on mõistlikum luua juba asenduskooslustega ökosüsteem, mis ei sisalda kõiki ökosüsteemi komponente ja talitleb mõneti erinevatel põhimõtetel, kuid sobitub paremini valgla iseärasustega. Sellist protsessi kutsutakse ka rehabilitatsiooniks.
" (Rojola, 148) Prantsuse feministlikud teooriad püüavad väljuda sellest ummikust omal kombel. Nad rõhutavad küll erinevust, kuid samas püüavad muuta erinevuse mõistet ennast. Feministliku diskursuse järgi varjub ratsionaalse ja autonoomse mina- käsitluse taga tegelikult mehe kui (üld)inimlikkuse esindaja paradigma. Küsimus erinevusest ei taandu bioloogiliseks erinevuseks, vaid samavõrra on oluline, kuidas seda erinevust taasluuakse kultuurilisel tasandil. Nii seostub seksuaalse erinevuse mõiste küsimusega erinevusest keeles, subjektiviteedis ja identiteedis. Luce Irigaray ja sugudevahelise erinevuse filosoofia L. Irigaray on belgia päritolu, Prantsusmaal ja Itaalias elanud filosoof, psühhoanalüütik ja keeleteadlane. 1984 avaldas ,,Sugudevahelise erinevuse eetika". Kui feminismi algaegadel soovisid naised, et neid tunnustataks meestega ühesugustena, siis L. I
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Adolf Hitler rebib samm sammult Kolmas tase Neljas tase puruks Versailles´i diktaadi! Viies tase 1933 Saksamaa lahkub Versailles´i Rahvasteliidust! 1934 taasluuakse Wehrmacht (sõjavägi), sõjalaevastik ja Luftwaffe (õhuvägi)! 1935 Saarimaa tagasivõtmine! Riigi kaitsevõime on taastatud! 1936 Reinimaa on täielikult vabastatud! 1937 avalik lahtiütlemine sõja ainusüüdlaseks olemisest 1938 Saksa-Austria ühisriigi loomine! Suur- Saksamaa on tõelisuseks saanud! Kogu Saksamaa tunnistab 10. aprillil Adolf Hitleri oma vabastajaks! Kõik ütlevad: Jah! München-Ülem-Baierimaa NSDAP valimisplakat aprill 1938
puhul inimene ei suuda salvestada uusi ekspiltsiitseid mälestusi, enne ajukahjustuse saamist omandatud mälestused on aga alles „keele-peal-olemise“ nähtus- olukord, kus miski on justkui kohe-kohe meelde tulemas Meelde tuletamise ajend- vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada Meeldetuletamise rajad- ideid ühendavad seosed, mida inimene mälust info otsimisel kasutab Konteksti taastamine- meenutamise hõlbustamine sel teel, et taasluuakse info omandamise aegne vaimuseisnud Kodeerimise spetsiifilisus- hüpotees, mille järgi info salvestamisel mällu ei talletata mitte selle originaalset kuju, vaid teisendatakse (kodeeritakse) sellisele kujule, mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaamu Meelespidamise intervall- ajavahemik õppimise ja meenutamise vahel Unustamiskõver- õpitu mäletamise ja õppimisest möödunud aja suhete graafiline kujutis; kui aeg pikeneb, siis meelespidamine väheneb
enne taastamist. Taastamine dokumenteeritakse ja taastamise järel üritatakse seda ala seirata 1, 3, 5 ja 10 aasta pärast. Seejärel tehakse seiret iga 10 aasta järel. Metsade loodusväärtuste hindamise metoodika (EMKAV projekt) VI Veekogude ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. ● Veekogu taastamine (ka uuendamine või noorendamine) on protsess, kus mitmesuguste tehniliste võtete abil taasluuakse juba hävinud veeökosüsteem. ● Tervendamine on protsess, kus erinevate füüsikalis-keemiliste ja/või bioloogiliste võtete ning meetodite kasutamisel alandatakse toitelisust ning parandatakse ökoloogilist seisundit. ● Tihti on aga endise ökosüsteemi ja liigirikaste koosluste taastamine võimatu, sest koos veekogu kadumisega on toimunud ulatuslikud muutused valglal. Sel juhul võib luua
võimaldab analüüsida kultuuride erinevusi, sõltuvalt informatsiooni salvestamise, alal hoidmise ja esitamise spetsiifikast. Antud kontekstis on oluline suulise ja kirjakultuuri eristumine. Suuline kultuur / teadvus Kirjalik kultuur /teadvus keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui üksikjuhtumitele vajadus oluliste asjade korduva taasesituse järele (näiteks rituaalid, tseremooniad, kombetäitmised), mille käigus meenutatakse ja kinnitatakse ning taasluuakse olulist teavet mälu abivahendid on kaemuslikud, nii looduses olemasolevad kui ka inimeste loodud esemelised või vaimsed küllalt keerulised sümbolid (pühapaigad, kalender, toimingud, esemed, laulud, fotod jms) mälu abivahendeid iseloomustab kaemuslikkus (pulmakommete täitmine kui kirjaliku dokumendi analoog; riietus kui staatust näitav märk) huvi ennete vastu (ettemääratus), seega tulevikku suunatus (mis saab olema).
allikate valik madaldab ajakirjanduse mainet Suhtekorraldaja rolli ammendavama ja usaldusväärsema infoallikana suureneb - ajakirjanike sõltuvus ptk massikommunikatsioon ja kultuur.5 kultuur kui katkematu tähenduste tootmise protsess meie sotsiaalse kogemuse abil ja sotsiaalse .kogemuse koht Carey kommunikatsioon kui sümboliline protsess, mille abil reaalsust toodetakse, .säilitatakse, taasluuakse, muudetakse .Massikommunikatsiooni ja kultuuri suhte edasi uurimiseks peab täpsustama uurimise objekti :Kultuuri tunnused kollektiivselt loodud ja kollektiivselt püsiv - avatud sümbolilisele väljendusele - korrastatud ja väärtustatud - järjekindlalt teatud mallidest lähtuv -
Niisiis, suulise ja kirjaliku kultuuri eristamine: Suuline kultuur/teadvus Kirjalik kultuur/teadvus Orienteeritus tulevikule (ended, ennustused) Orienteeritud minevikku põhjus/tagajärg seoste vastu huvi, kroonikad, ajaloohuvi Vajadus oluliste asjade taasesituse järele Vajadus tähtsate asjade üleskirjutamise järele (rituaalid jne, taasluuakse olulist infot) Mälu abivahendid on kaemuslikud inimeste Mälu abivahendiks kiri ja selle arengud loodud kui looduslikud pühapaigad, kalender, (trükikunst) toimingud, esemed, laulud...) keskendub protsessile ja mitte sündmustele kui Keskendub olulisele (ainulaadsele) üksikjuhtumitele Mütoloogiline maailmapilt Religioosne/teaduslik maailmapilt Tsükliline ajatunnetus Lineaarne ajatunnetus
imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või 8 toidulisandeid. Paljude katsete tulemusena on niisuguseid loomi ka saadud. Inimvalkude tootmisel ja kasutamisel sellisel viisil on mõningaid eeliseid nende mikrobioloogilise tootmise ees. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41) Geneetiliselt muundatud loomi toodetakse järgmistel põhjustel: inimhaiguste uuringuks (haigus taasluuakse loomal), looma haiguste uurimiseks (resistentsus ja vastuvõtlikkus mingi haiguse suhtes), farmatseutiliste ravimite tootmiseks, allergiavabad lemmikloomad loomine hüpoallergilistele inimestele, suur osa loomi kasutuses ka katseloomadena, nende peal testitakse ravimeid, operatsioone, haigusi. (Pajuste, 2016) 9 2
Heroiseerib rahvuse ajalugu, eriti antiik- ja keskaegset pärandit. Rahvus kui legitiimsuse kandja. Iga rahvus on midagi loomulikku ja iseenesest mõistetavat. Iga rahvus on olemas juba ammustest aegadest. Ja seega omatakse õigust oma riiklusele, kultuurile. De jure iga rahvusühik on riikluse kandja. Arusaam sellest, et kui on valitseja on riiklus legimitiseeritud, kuid Herderi arust ei olnud see oluline. Saabunud uus koidukuma, kui leitakse üles tõelised rahvustalad, millele taasluuakse rahvus ning on kaks korda tugevam, sest omab lisaks vanast ajast pärit tarkustele ka moodsat lähenemist. - Johann G. Fichte (1762-1814) – Herderi õpilane. Iga rahvas kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Rahvuse vaim mõjutab loodust tehes osad rahvad eriti tähtsateks. Külm ja kargus muudab rahvuse teravaks. Kõrb ja kuumus muudab rahvuse vägivaldseks. Teatavad rassismi ilmingud. Välismõjude ohtlikkus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvust mõjutada. Autarkia, iga
Tantsuteatri vanim vorm. Arenes algselt koos muusikateatriga. Algas 16.saj Itaalias, aga 17.saj Prantsusmaal fikseeriti. Ballett oli seotud õukonnateatritega. Balletti lavastaja ja kogu tantsulavastaja on koreograaf. Balleti areng kaasaegseks tantsuks: 1) Ballett fikseeritud partituur, libreto, koreograafia; hilisemad lavastused järgivad algkoreograafiat; kõrge kanoniseeritus. 2) Modernballett fikseeritud muusika; koreograafia taasluuakse, varasemat traditsiooni tuntakse, viidatakse sellele modernballett. 3) Kaasaegne tants koreograafia on originaallooming; koreograaf otsustab lavastuse sisu ning muusika üle. 20.21.saj arenesid välja vaba- ja moderntants, mis vastanduvad balleti rangusele. Vabatantsu tantsitakse paljajalu, keha on keskpunktis ja kogu tants lähtubki kehast. Modernballett on vabam kui ballett, luuakse kindlate tehnikate järgi, on kindlad heliloojad.
Passiivne vs aktiivne õppija Lapsed sotsiaalteadustes harva uuritud Tagajärjeks on nende agentsuse, aktiivse osaluse ja otsustusvõime alahindamine Laps õppijana seetõttu kujutatud pigem passiivse vastuvõtja kui aktiivse, protsessi panustava tegutsejana Vastastikune protsess Õppimine, sotsialisatsioon, kultuuri omandamine ei ole ühesuunaline protsess Lapsed kasvatava oma vanemaid nagu ka vanemad lapsi Teadmised ei lasku laste peale, vaid luuakse ja taasluuakse pidevas vastastikuses suhtluses Teadmiste omandamine vs reaalne elu Sotsialiseerumine ja õppimine ei toimu lahus reaalsest elus Õppimine pole eelmäng päriselule, vaid osa sellest Õpitakse, et pärismaailmas liikuda, mitte et sellesse siseneda Õppimine ei lõpe kooliga, vaid jätkub kogu elu Looduse ja kultuuri ühtsus Inimene on algusest peale bioloogiline olend JA sotsiaalne olend
Rass - raskem defineerida kui rahvust ja religiooni. Sotsiaalne konstruktsioon, mille olemus ei ole midagi fikseeritult konkreetset, samuti aga ka puhas illusaioon, mille ideaalne sotsiaalne kord peaks kõrvaldama. See on pidevalt muutuvate tähenduste kompleks, mida määratletakse ja vaidlustatakse kogu ühiskonnas, nii kollektiives tegevuses kui ka individuaalses kogemuses ning rassilisi kategooriaid luuakse juurde, tehakse ümber, hävitatakse ja taasluuakse pidevalt. Rassi ei ole alati kerge määrata kuna nii mõnelgi juhul on rassid omavahel segunenud ja puhtaid rasse, mis baseeruks füüsilisel välimusel (fenotüübil) või geneetilisel koodil (genotüübil), raske leida. 11.3. Milliseid vähemuse ühiskonda integreerimise teoreetilisi mudeleid võib eristada ja kuidas neid kirjeldaksid? Sulatusahju mudel rajaneb usul, et immigrandid võivad ja peaksid massiteabevahendite ja
ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid) SPEKULATIIVNE: arendab välja oma mõistete süsteemi, toetutakse mõistusele, spekuleeritakse probleemide üle lähtudes oma süsteemist. (Nt Hegel) VÕIMALIKKE MAAILMAPILTE MÜTOLOOGILINE MAAILMAPILT tugineb pärimuslikele usaldav-uskumuslikele kujutelmadele, milles ebatavaliste olendite, olevuste, sündmuste jne abil mõistetakse, seletatakse ja taasluuakse maailma ning loodus- ja ühiskonna-nähtusi, nende edasikestmise põhjuseid ja tingimusi. Tunnuseks on terviklikkus ning kahtluseta veendumus. Inimene saab rituaalse tegevuse kaudu oluliselt mõjustada maailmanähtusi. TEADUSLIK MAAILMAPILT tugineb paradigmasid järgivate järjekindlate uurijate poolt õigeks peetavate meetoditega saadud ja õigeks (või efektiivseks) peetud süstematiseeritud ja objektiviseeritud teadmiste kogumile kõigest olevast. Tunnuseks on kriitilisus ja kindlus.
annaabi.ee 
