pandimärgita klaasist pudelid jms. Third level Fourth level Klaas on nii ümbertöödeldav kui ka Fifth level taaskasutatav Klaas on ainuke pakend mida saab ümbertöödelda lõpmatult ja tema omadused taaskasutamisel ei halvene Pandipakend Pandipakendid on plast,-ja klaaspudelid ja alumiinium purged Click to edit Master text styles millele on märgitud silt, et see tuleb viia taaraautomaati Second level Third level Fourth level
ning lainepappi, tselluvilla ja munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud. KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist, näiteks pudelid ja toidukarbid kogutakse pakkekilest ja meditsiinilistest pakenditest eraldi. Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena. METALL - Ligi 50% vanarauast maailmas taaskasutatakse. Metallijäätmetest on võimalik toota uusi pakendeid või kasutada neid mujal, näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses
Paberi taaskasutus ● Loodusressursside puidu ja vee säästmine. ● Paber tuleb kõigepealt sorteerida vastavalt selle, millisest paberist mida saab ümber toota. ● Ümbertöödeldud paber on värvuselt hallikas. ● 1 tonni ümbertöötlemisega on võimalik säästa ligikaudu 17 puud. Plastiku taaskasutamine ● Taaskasutamisega on võimalik säästa 88% energiat. ● Plastikjäätmete taaskasutamisel purustatakse ja granuleeritakse plastik, millest toodetakse uusi plastesemeid. ● Ühendriikides on kogutud piisavalt plastikjäätmeid, et moodustada kett, mis ulatuks 4 korda ümber maakera. Klaasi taaskasutamine ● Klaasi saab mitmeid kordi ümbertöödelda ilma, et materjali kvaliteet halveneks. ● Umbes 110 kg klaastaarast on võimalik uuesti toota üle 200 uue klaaspudeli. ● Lisaks kasutatakse ümbertöödeldud sulamit
JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu. 2) Energia säästmine. Näiteks: 1 alumiiniumpurgi valmistamiseks kulub sama palju energiat kui 20 purgi valmistamiseks taaskasutatavast materjalist. 3) Prügilate arvu vähenemine, sest jäätmeid veetakse ladestuspaikadesse vähem. Mis saab edasi meie majapidamises suure hoolega kokku kogutud jäätmetest?
paberikogusest. See tähendab, et enamikel paber- ja papptoodetel on väga lühike eluiga. 1983-2002. aastani on paberi- ja papijäätmete teke Lääne-Euroopas peaaegu kahekordistunud 41 miljonilt tonnilt 79 miljoni tonnini. Paber ja papp on biolagunevad materjalid. See tähendab, et prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Täiendavalt tuleb käitlemisel arvestada trükitindi ja liimide võimaliku keskkonna-mõjuga, sh taaskasutamisel. Sageli taaskasutamisel tinti ei eemadaldata - see annab paberile hallika tooni. Paberi- ja papijäätmete kogumine taaskasutamiseks on Lääne-Euroopas suurenenud: 1990. aastal koguti 41 %, 2002. aastal 56 %. Samas ei ole vähenenud põletatava ja prügilasse viidava paberi ja papi kogus see on jäänud tasemele 35 miljonit tonni aastas. Paberi tootmisel Euroopa Liidu tehastes on 46% toorainest tselluloos, 39% vanapaber ja 15% ulatuses mittekiulised materjalid nagu täiteained, jm.
4 Al+3 0 2 AlO 2) Reageerimine happega 2 Al+6 HCl 2 AlCl+3 H 3) Reageerimine veega t° 2 Al+3 HO AlO+3 H 4) Reageerimine sooladega 2 Al+3 PbS AlS+3 Pb Huvitavad faktid Tänapäeval tehakse joogipurke alumiiniumist, mis on väga ohtlik loodusele, sest üks alumiiniumist purk laguneb loodusesse sattumisel 200-500 aastat. Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamisel säästetava energiafa saab vaadata näiteks kolm tundi televiisorit. Kasutatud materjalid: http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alumiinium.pdf http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/alumiinium_franc.htm http://eestipandipakend.ee/huvitavaid-fakte/
keskkonda kahjulikke ühendeid. Kuid samas klaas ei lagune looduses:prügilas või mujal keskkonda sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel looduslikult sulatatud toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas on veel ainuke materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene. Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on kasvuhoonete emissiooni vähenemine, energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem oleks
maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik kemikaalid ning prügi halvem koostis läbi pinnase põhjavette imbub ning sellise vee tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju— uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga on kummaline mõelda, et miks peaks keegi saagima oksa, millel ta on. Tulemuseks on ju kukkumine. Sellest hoolimata tahab inimkond hoogsalt edasi saagida, tulemuseks kõrge ja valus kukkumine. Elu on raske ning paljud ei tule sellega toime.
· (3) Pakend peab olema valmistatud nii, et pakendimaterjalis ja pakendi muudes koostisosades olevate ohtlike ainete sisaldus ja kahjulik toime oleks minimaalne. § 14. Raskmetallide sisaldus pakendis · (1) Raskmetallide plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi summaarne sisaldus pakendis ja pakendi koostisosades ei tohi ületada 100 milligrammi kilogrammi kohta. § 16. Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel · Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt, et taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud või üle andma oma kohustused taaskasutusorganisatsioonile. § 25. Pakendiregister · On riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse ning kus hoitakse ja töödeldakse andmeid turule lastud pakendatud kauba pakendite sihtarvude täitmise kohta. · Pakendiregistri vastutav töötleja on
Kuid samas klaas ei lagune looduses: prügilas või mujal keskkonda sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel looduslikult sulatatud toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas on veel ainuke materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene. Klaasi taaskasutamisega kaasnev kasu on kasvuhoonete emissiooni vähenemine, energiakasutuse vähenemine ja keskkonna mitte saastamine, sest klaasi valmistamiseks on vaja rohkelt toormaterjali, mis on olemas ning klaas ei vaja fossiilseid kütuseid selle puhastamiseks. Erinevatel otstarvetel kasutatavad klaasid võivad olla väga erineva koostisega, selletõttu näiteks ei ole võimalik kasutada pudelite tootmiseks aknaklaasi ja kõige õigem
on oluliselt väiksem, kui toorainesegusse lisada purustatud klaasi Materjalina keskkonnasõbralik temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid Klaas ei lagune looduses (kui välja arvata vägaväga aeglane merelainetuse ja muu kulutav toime) Klaasi tootmine on energia kkulukas protsess Klaastaara Hästi ümbertöödeldav kui ka taaskasutatav Klaas onainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõpmata arv kordi, ja omadused taaskasutamisel ei halvene Korduskasutuspakendina peab klaastaara vastu 4050 tsüklit Klaastaara eest saab raha Klaasi taaskasutamise võimalustest Eestis Üks esimesi materjale, mida on eraldi kogutud ja taaskasutatud Taaskasutussektor kasvab keskeltläbi 10% aastas Klaaspakendi ja klaasijäätmete kogumine ning selle kordus ja taaskasutus on Eestis laialt levinud Taaskasutusse Ragn Sells
Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Viimastel aastatel on siiski asutud jäätmeprobleemile otsima lahendusi. Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju-- uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu, on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Eestis on alates 1. jaanuarist 2008 kehtiv seadus, mis keelab sorteerimata jäätmete vastuvõtu ja ladestamise kõikides prügilates. Samas mitmetes korrusmajades visatakse mõtlematult kogu prügi ikka samasse prügikonteinerisse. Iga kodu omanik peaks tegelikult ise vastutama oma jäätmete sorteerimise eest. Veel enam, jäätmete taaskasutus pole kindlasti piisav, et lahendada kogu probleem. Tekkiva prügi kogust tuleks üleüldiselt vähendada
Jäätmed, mida vaieldamatult kõige rohkem tekib, on kolmandast valdkonnast IT- ja telekommunikatsiooniseadmed. See on ka loogiline, kuna tegu on pidevalt areneva tööstusega Moore'i seadus ütleb, et kahe aasta jooksul kasvab transistoride arv protsessoris kaks korda. Nii muutub vanem tehnika väärtusetuks ning see läheb taaskasutusringi ning käib seal senikaua käest-kätte, kuni tuleb aeg viia ta utiili. Väga tähtis osa siinkohal on muidugi ka taaskasutamisel ka Eestis antakse ära vanu arvuteid ja monitore, mis on veel tegelikult töökorras, kuid inimestel pole neid lihtsalt enam vaja ning raha eest ei ole keegi nõus neid vastu võtma. Vahest isegi antakse mingi sümboolne tasu äraveo eest. EJÄÄTMETE TAASKASUTAMINE Niinimetatud taaskasutusring, millest enne rääkisin töötab tihti üsna erinevatel viisidel. Ringi suurema osa moodustab suhteliselt uute, kuid kasutatud
Pakenditele kantavad markeeringud Pakendite kogumine EPR kogub pakendeid kõikides kohalikes omavalitsustes. Oleme üle Eesti paigaldanud üle 2000 pakendikogumise konteineri. Pakendite sorteerimine Kõiki pakendeid peab peale kogumist ja enne taaskasutamisse suunamist sorteerima. Mida rohkem sorteeritakse pakendeid kohapeal seda vähem on vaja neid hiljem sorteerida. Sorteerimise osas teeme koostööd kõikide Eestis asuvate sorteerimisjaamadega Pakendite taaskasutamine Pakendite taaskasutamisel püüame leida parimaid pakkumisi. Võrdsete pakkumiste korral eelistame kohalikke ümbertöötlejaid. Pakendite kogumise ja taaskasutamise süsteemi finantseerimine Pakendite kogumist, sorteerimist ja taaskasutamist finantseerime pakendiettevõtjate poolt EPR-le makstavat tariifidest. Logistiline ahel e tarne ahel (supply chain). Logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida,
[email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi uuesti kasutada. − Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellele Eesti suurim: Tallinna prügila samaväärne on põletamine. Pääsküla prügilasse ladestati
· vihmaveerennid; · uksehinged; · soojustus; · peegelplaadid; · vineer ja puitlaastplaat; · katusekivid; · puittalad. [4] 1.3. Enim tekkivad ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed sisaldavad suurtes kogustes telliseid, betooni, puitu ja metalle. Järgnevas tabelis 1 on toodud, millise ehitus- või lammutustegevuse tõttu jäätmed tekivad, kuidas saab neid materjale uuesti kasutada ning millised on piirangud taaskasutamisel. Tabel . Ehitusjäätmete päritolu, taaskasutamine ja selle piirangud [5] Taaskasutamise Materjal Kust jäätmed pärinevad? Kus saab kasutada? piirangud Tekib suuresti Kõrge kvaliteediga telliseid
sisaldavas keskkonnas. – Saadav sünteesgaas koosneb peamiselt vingugaasist (20 %), vesinikust (15 %) ja süsihappegaasist (10 %), ent sisaldab vähesel hulgal ka süsivesinikke (sh 2 % metaani) ja lämmastikku. PRÜGI LADESTAMINE Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid taaskasutada ei saa, ei tasu või ei tohi. – Kas mäletad? Piirangud jäätmete taaskasutamisel: • tehnilised, majandus-, tervise- ja keskkonnanõuded – Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. – Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellega mahult samaväärne on põletamine. • Jäätmete hulk seni pigem endiselt suureneb • Ladestatavate jäätmete hulk aga väheneb – Taaskasutuses on saavutatud häid tulemusi, kuid prügila domineerib globaalses mõistes ikka veel.
tööstus- või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt määratud otstarbe jaoks ning mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. [6] 3.2. Jäätmekäitlus 3.2.1. Üldised käsitlusnõuded Vanaõli käitlemisel tuleb vältida selle lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, merre ning kanalisatsiooni- ja kuivendussüsteemidesse. Samuti peab vanaõli taaskasutamisel või kõrvaldamisel vältima tekkinud jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vanaõli käitlemine ei tohi põhjustada pinnasereostust või reostusohtu ning välisõhu saastumist määral, mis ületab õigusaktidega kehtestatud saasteainete heitgaaside piirväärtusi. Vanaõli tuleb regenereerida, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning võrreldes muude jäätmekäitlusviisidega ei kaasne sellega ülemääraseid kulutusi. Regenereerimine on vanaõli puhastamine baasõli tootmiseks
2)Taolistes puukoolides tehtud uurimused on näidanud, et suletud veesüsteemi rakendamisega väheneb puukooli veekulu 50%. Vesi on alati kättesaadav ega sõltu niipalju puukoolivälise veesüsteemi riketest, põuaperioodidest vms. 3)Kokkuhoid saastetasu arvelt 4)Vee kvaliteet on stabiilne ega sõltu välistest saasteallikatest. 5)Keskkonnareostuse vähenemine. Suletud veesüsteemi puudused. 1)Suured kulutused süsteemi rajamisele ja töötajate ümberõpetamisele. 2)Suureneb oht, et vee taaskasutamisel satuvad taimedele heitvetes paljunevad patogeensed seened. 2)Puu ja köögivilja tootjad maailmas(suurimad mille poolest)- kõige suurim puu ja kv. tootja on Hiina, temale järgneb India ja siis USA. Hiina Toodab aastas 184,5 miljonit tonni juurvilju, kuid ekspordib vaid 1 milj. tonni · Peamised ekspordimaad: Jaapan, USA, Korea. Viimastel aastatel on puu- ja köögiviljapindade pinnad suurenenud traditsiooniliste kultuuride (suhkruroog ja riis) arvelt
32% 11% 5-8% 7% ajalehed, ajakirjad, pakendid, inertjäätmed Pakend, suurjäätmed pakend, reklaamid, plastesemed · loodusvarade ja · Lihtne eraldada kontoripaber, · plastikuid on palju energia säästmine magnetiga, raamatud. erinevaid liike · omadused ei muutu säilib ka pörast · taaskasutus säästab · väike mass, suur taaskasutamisel põletamist energiat ja toorainet maht · kasutamine · Kõrge väärtusega, · taaskasutuskordade · KASUTAMINE: samalaadsete toodete ligi 50% arv piiratud (4-8), korduvkasutus, tootmiseks või muul vanarauast maailmas vajadusel lisatakse ümbersulatamine, viisil (riie, vill, taaskasutatakse puhast kiudu lamineerimine, optiline kaabel,
aevastamist, köha ja silmade ärritust, kuid ka naha ja ülemiste hingamisteede ärritusnähte. Formaldehüüd on tugev allergeen. Asbest on kiuliste silikaatide hulka kuuluv mineraal. Kuna asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne, vastupidav materjal on seda peetud asendamatuks mitmes majandusharus. Probleemid tekivad asbesti sisaldavate materjalide purunemisel, lagunemisel kulumisel, taaskasutamisel ja töötlemisel, kui asbestikiud võivad sattuda õhku. Mõju tervisele. asbestikiud on üliväikesed, tungivad nad sügavale inimese hingamisteedesse, põhjustades seal pikaajalise toime korral põletikku ja kasvajalisi protsesse. Otsene äge asbesti toime põhjustab nahaärritust, kuid palju tõsisemad on pikaajalised tagajärjed, nagu kopsuvähk ja asbestoos. Asbestile lisab ohtlikkust aine kumuleerumine. Haigus areneb ka pärast seda, kui kokkupuude asbestitolmuga on lõppenud.
negatiivne kogemus. (nt kui leiad veebilehelt kiiresti vajamineva info ülesse, ei mõtle eriti kasutatavuse peale, samas kui pead vajaminevat infot otsima väga kaua, siis hakkad juba vaikselt mõtlema, et veebileht on halvasti ülesse ehitatud) Kasutajasõbralikkust saab mõõta läbi järgnevate mõõdikute: Intuitiivsus ehk esmakasutamise lihtsus Eesmärgi saavutamise kiirus Meeldejäävus: taaskasutamisel vajalike võtete meeldetuletamise kiirus Vead: kui palju ja millise tõsidusastmega vigu kasutamisel tehakse ja kui kiiresti need lahendatakse Rahulolu: kui meeldivaks peab kasutaja keskkonna kasutamise kogemust 6 Kasutatavuse teste on soovituslik teha juba prototüüpimise faasis: sel juhul saadakse probleemidele jälile enne, kui süsteem arendusse läheb
Prügilatesse on keelatud ladestada sortimata olmejäätmeid, mis tähendab, et jäätmeid tuleb liigiti koguda. Jäätmemajandus on säästliku arengu oluline osa, et kasutada säästlikult ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ja enam taaskasutada. Jäätmete kasutamise eesmärk - jäätmed kui potentsiaalne tooraine ja energiaallikas. Põhimõtted: Jäätmeid tuleb tasakaalustada korduskasutus Mis vahe on jäätmetekke vähendamisel ja taaskasutamisel? Vähendamine - väiksemate koguste tekitamine Taaskasutamine - tagajärgede likvideerimine Kumb on parem? Pakendijäätme taaskasutus sõltub kogustest ja materjalidest Jaguneb: Toote uuesti kasutamine Tagastatav ja uuesti täidetav taara Tehniline pool: Jäätmete liigid ja kogus Segunenud jäätmete lahutamise võimalus Olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid Majanduslikud võimalused:
Lisaks saab kasutatud rehvidest pürolüüsi teel õli toota. Saadud õli ehk vedelkütus sarnaneb kütteõlile ning seda on võimalik põletada vedelkütusel töötavates põletites. Eestis on selleks olemas maailmas ainulaadne seade Narva õlitehasel UTT3000 [28]. 29 9. Kasutatud rehvide taaskasutamine Eestis Esimesena eelistatakse autorehvide taaskasutamisel protekteerimist. Kahjuks Eestis kasutusel olnud sõiduautorehvid ei sobi selleks, kuna meie auklikud teed on muutnud rehvi struktuuri liiga pehmeks. Seega protekteeritakse imporditud rehve. Peamiselt tuuakse kasutatud rehve sisse Soomest, Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Hollandist või Inglismaalt. Järgmine võimalusena on Eestis levinud rehvide tükkideks lõikamine ja saadud purule otstarbe leidmine. Purustatud rehve on kasutatud näiteks autoteede, staadionite,
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 19 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 20 Klaas Vanaraud Olmejäätmetes ca 5-8% Olmejäätmetes ca 7% · inertjäätmed · loodusvarade ja energia säästmine · Pakend, suurjäätmed · omadused ei muutu taaskasutamisel · kasutamine samalaadsete toodete · Lihtne eraldada magnetiga, tootmiseks või muul viisil (riie, vill, säilib ka pörast põletamist optiline kaabel, ehitusmaterjalid jne) · Kõrge väärtusega, ligi 50% · kogumise kvaliteet oluline (võõrised,
Elongatsioon toimub kiirusega umbes 2 aminohapet sekundis. 3. Translatsiooni terminatsioon ehk peptiidahela lõpetamine Stoppkoodoni (UGA, UAG, UAA) esinemisel ribosoomi A-saidis ühineb sinna vabanemisfaktor. Vabanemisfaktorid (eRF - Release Factor) on valgud, mis katalüüsivad peptiidahela vabanemist ribosoomist. Nad jagunevad kahte klassi: klass 1 (RF1, RF2), ja klass 2 (RF3). Esimese klassi vabanemisfaktorid osalevad terminatsioonis ning teise klassi vabanemisfaktor osaleb ribosoomi taaskasutamisel. RF1 tunneb ära UAG koodonit ja RF2 tunneb ära UGA koodonit, mõlemad tunnevad ära UAA koodonit. Vabanemisfaktor liigub A-saiti, kus nende valguline antikoodoni piirkond interakteerub mRNA koodoni piirkonnaga. Vabanemisfaktori õnnestunud seondumisel katalüüsib ta peptiidahela vabanemist ribosoomist. tRNA liikumine ribosoomis: Ribosoomil on mRNA seondumissait ja 3 tRNA seondumissaiti. tRNA seondumissaidid on E
annaabi.ee 
