puudunutele Koostage õigusalase sisuga või õiguslikku kontekstiga väitlause (kui peate tegema kaks lauset, siis peavad need olema erinevat tüüpi). Teostage selle lause ümberpööramine, muutmine, vastandamine ja transpositsioon. Asetage lause loogilisse ruutu ja omistage talle tõeväärtus (seda tuleb põhjendada). Koostage laused loogilise ruudu ülejäänud nurkade jaoks ning näidake loogilise ruudu omaduste abil, millised on nende lausete tõeväärtused. 1) Ükski kuritegu pole õigustatud (E) Ümberpööramine: Ükski õigustatud tegu pole kuritegu. Muutmine: Kõik kuriteod on mitteõigustatud. Vastandamine: Mõni mitteõigustatud tegu on kuritegu. Transpositsioon: Mõni mitteõigustatud kuritegu pole mittekuritegu. Loogiline ruut: Kõik kuriteod on õigustatud. (A) Ükski kuritegu pole õigustatud. (E) Mõni kuritegu on õigustatud
kirjeldamiseks ehk iseloomustamiseks moodustatavate väidete selgeks ja rangeks esitamiseks Hulgateoorias võib käsitluse suurema mugavuse, parema mõistetavuse vms huvides kasutada muidki kirjutisi väidete esitamiseks, kuid – NB!!! „tõsiseltvõetavad“ on vaid niisugused väited (hulkade kohta), mida on võimalik esitada hulgateooria valemitena ning just sellest lähtuvalt tunnistada õigeks või valeks Hulgateooria atomaarsed valemid ja nende klassikalisel viisil omistatud tõeväärtused • Kui p ja q on hulkade tähised, siis kirjutis pÎq on hulgateooria atomaarne valem. Hulgateooria atomaarsed valemid esitavad väiteid ühe hulga olemise kohta teise hulga elemendiks. Märkus. Eelnevast tulenevalt on iga atomaarne valem ühtlasi valemiks. Samas pole mitte iga valem atomaarseks valemiks. • Kui kontrollimisel osutub, et hulk, mille tähiseks on p, on elemendiks hulgas, mille tähiseks on q, siis ütleme, et atomaarse valemi pÎq klassikaliselt omistatud
verbaalselt. Milline omadus peab olema formaalsetel esitlustel? Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Mis on lausearvutus? Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Milline lause on lausearvutus lause? Lausearvutus lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõevaartuse, ehk kas ta on tõene või väär, 1 või 0. Lausearvutus lause peab omandama ühe tõeväärtuse nendest kahest alternatiivist. Millised tõeväärtused on olemas? Kuidas neid tähistatakse? On olemas kaks tõeväärtust, 0 ja 1 ehk vastavalt kas väär või tõene. Milline lause on lihtlause? Lihtlaused on lihtsaimad lausearvutusvalemid.Neid ei saa jagada enam veelgi lihtsamateks lauseteks. Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt tähistatakse? Lausearvutus lauseid tähistame formaalselt suurtähtedega A,B,P,Q..... . Mis on liitlause?Kuidas ja millest neid moodustatakse?
operandiväärtuste kombinatsioonide korral (ehk määravad nende Ü ¯¯ loogiline eitus ehk inversioon "käitumise" kõikvõimalikes olukordades). T T Loogikatehete operandideks on tõeväärtused (0 ja 1) ja tulemuseks on loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe samuti tõeväärtus. Seega loogikatehted "töötlevad tõeväärtusi uuteks ( aritmeetilise korrutamise analoog loogikas ) tõeväärtusteks". Lausearvutuses kasutatakse ühte unaarset (ühe operandiga) ja nelja loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe
Tõeväärtustabelid Tähtsus järjestus: (); ¬, &, , , A ¬ Eitus, muudab tõeväärtust vastupidiseks. B t v v t ,,ja, ning, ka, aga, kuid" A B A & B Konjunktsioon on tõene ainult siis, kui kõik t t t tema osalaused on tõesed. t v v v t v v v v ,,või" A B A B Disjunktsioon on väär ainult siis, kui kõik t t t tema osalaused on väärad. t v t v t t v v v ,,Kui ..., siis" A B A B Implikatsioon on väär ainult siis, kui eeldus t t t on tõena ja järeldus on väär. t v v eeldus > järeldus v t t v v t ,,on võrdne" A B A B Ekvivalents on tõene siis, kui tema t t t osalausete tõeväärtused on võrdsed. t v v v t v v v t
välja arvatud siis, kui alus on tõene ja tagajärg on väär. Ekvivalents p↔q. Loomulikus keeles on ekvivalentsi indikaatoriteks väljendid … siis ja ainult siis, kui … ; … parajasti siis, kui … ; tarvilik ja piisav tingimus; ühekorraga. Lause on tõene siis, kui oponendid on korraga tõesed või väärad. Antiekvivalents p ⊕q (välistav disjunktsioon) Emb-kumb, kas...või... p ⊕q on tõene parajasti siis, kui p ja q tõeväärtused on erinevad. Lausearvutuse tehete järjekord: 1) tehted sulgudes 2) tehted eitusega 3) konjunktsioon 4) disjunktsioon 5) implikatsioon 6) ekvivalents 7) antiekvivalents Võrdse prioriteediga tehted sooritatakse vasakult paremale. Väidete süsteem on vastuoluline siis, kui tõesustabelis pole ühtegi rida, kus väited oleksid kõik korraga tõesed. Kui aga leidub rida, milles süsteemi väited on korraga tõesed, siis oleme leidnud kontranäite väitele, et selle süsteemi kõik
Loogikafunktsioonid Exelis Matemaatiline loogika on matemaatika haru, kus arvude asemel on tõeväärtused. Tõeväärtusu no kaks: TÕENE(ingl keeles TRUE) ja VÄÄR(FALSE). TRUE- sündmus toimus FALSE- sündmus ei toimub Tõeväärtustega saab teha tehteid: 1)Loogiline JA(AND) 2)Loogiline VÕI(OR) 3) Loogiline EI(NOT) Igale tehtele vastab funktsioon Exelis. Tõeväärtus1 Tõeväärtus2 AND OR NOT 1 1 1 1 0
Def 3. Lvalemit F nimetatakse · samaselt tõeseks, kui ta on igal väärtusel tõene. · samaselt vääraks, kui ta on igal väärtusel väär. Def 4. Lvalemit F nim kehtestatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtusel tõene. Teoreem 1. Valem F on samaselt tõene parajasti siis, kui tema eitus on samaselt väär. Tõestus. Andes valemis F esinevatele lausemuutujatele suvalise väärtustuse, näeme, et valemite F ja ¬ F tõeväärtused on vastupidised. Järelikult kui F on igal väärtusel tõene, siis ¬ F on igal väärtusel väär ja ümberpöördult. Teoreem 2. Valem F on kehtestatav parajasti siis, kui tema eitus ¬ F ei ole samaselt tõene Tõestus. Kui F on keht., siis väärtustusel, kus F on tõene, on valem ¬ F väär ja ei saa seetõttu olla samaselt tõene. Ümberpöördult, kui ¬ F ei ole samaselt tõene, siis leidub väärtustus, kus ¬ F on väär ja F järelikult tõene.
Disjunktsioon on väär ainult siis, kui mõlemad tema osalaused on väärad. Implikatsioon p q pq t t t t v v v t t v v t Implikatsioon on väär ainult siis, kui tema eeldus on tõene ja järeldus väär. Ekvivalents p q pq t t t t v v v t v v v t Ekvivalents on tõene ainult siis, kui tema osalausete tõeväärtused on samad. Tautoloogia, kontradiktsioon ja kontingentne valem 1) Kui valem on tõene temasse kuuluvate lausemuutujate kõigi tõeväärtuste kombinatsioonide korral, siis nimetatakse valemit tautoloogiaks ehk samaselt tõeseks valemiks. 2) Kui valem on väär temasse kuuluvate lausemuutujate kõigi tõeväärtuste kombinatsioonide korral, siis nimetatakse valemit kontradiktsiooniks ehk samaselt vääraks valemiks.
Tänapäeval on sellest nõudest siiski loobutud, lähemalt räägime sellest arutluse ja süllogistika loenguis. ) 15_fl_i-v ÜLESANDEID: 3.2. Määrake näitelause tüüp ning viige näitelause klassikalisele kujule. Formuleerige kõik neli ühemateeria väidet. Joonistage loogiline ruut lähtudes näitelausest. Kasutades loogilise ruudu omadusi, püüdke leida kõikide väidete tõeväärtused. Selgitage, milliseid omadusi Te kasutasite. Näitelause tõeväärtus on ette antud. 3.2.1. Kõik ei ole enda teha. (tõene). Lahendus: Lause on osaeitav (O): O Mõned [asjad] ei ole enda teha. A Kõik [asjad] on enda teha. E Miski [Ükski asi] pole enda teha. I Mõndagi [Mõned asjad] on enda teha. Tõeväärtused: O 1 (tõene). (Ette antud.) A 0 (väär). Vasturääkivus (kontradiktoorsus): Kui O=1, siis A=0. E määramatu
Kokkulepped sulgude kohta: 1. Tehete prioriteet kõrgemast madalamani on , &, V, ->, <->. 2. Vasakassotsiatiivsus: kui mitme liikme konjuktsioonis või disjunktsioonis sooritatakse. tehteid vasakult paremale, siis võib tehete järjekorda täpsustavatest sulgudest loobuda. 3. Valemi välimised sulud võib ära jätta Väärtustus: Kui lausemuutuja A on tõene, siis kirjutame A=1; kui lausemuutuja A on väär, siis kirjutame A=0. Kui omistame korraga tõeväärtused mitmele lausemuutujale, siis seda tõeväärtuste komplekti nimetame väärtustuseks. Tehete väärtuste arvutamine: lausearvutuse valemi F tõeväärtus etteantud väärtustel leitakse järgmiste reeglite abil: 1. Kui F = ¬G, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 0. 2. Kui F = G & H, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 1 ja H = 1. 3. Kui F = G V H, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 1 või H = 1. 4. Kui F = G -> H, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 0 või H = 1. 5
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
Dim m_nimi [as
lausetest p ja q on tõene. 4. IMPLIKATSIOON p--) q, on väär parajasti siis, kui p on tõene ja q on väär. Lausearvustuses on kasutusel MATERIAALNE IMPLIKATSIOON ( lk 265), mis on alati tõene, välja arvatud siis, kui alus on tõene ja tagajärg on väär. 5. Ekvivalents p(--)q, on tõene parajasti siis, kui tema operantidel on ühesugune tõeväärtus. 6. Antiekvivalents ehk välistav disjunktsioon p+q, on alati tõene parajasti siis, kui tema operantidel on erinevad tõeväärtused. Lausearvutuse SÜNTAKS- lausearvutuse valemid on parajasti need, mida saab koostada alltoodud reeglite abil. Lause on SAMASELT TÕENE ehk loogiliselt tõene ehk TAUTOLOOGIA parajasti siis, kui lause on tõene oma komponentlausete mis tahes tõeväärtusjaotuse korral. Lause on SAMASELT VÄÄR ehk loogiliselt väär ehk VASTUOLU ehk KONTRADIKTSIOON parajasti siis, kui lause on väär oma komponentlausete mis tahes tõeväärtusjaotuse korral.
osutuseks tõeväärtus) lause kohta, kus pea- ja kõrvallause ühist koostisosa tähistatakse pärisnimega. See ei ole aga nii siis, kui tingimuslause väljendab terviklikku mõtet, sest sisaldab määramatult vihjava osa asemel pärisnime. Kõrvallause tõeväärtusest sõltub lause tõeväärtus. Näiteks 'Kui praegu on päike juba tõusnud, on taevas paksult pilves.' Tingimus- ja järellause tõeväärtuste vahel on seos. Olulised on ainult tõeväärtused. Seega: Peaaegu alati käib pealausega kaasas varjatud tähendusi, mida välja ei öelda, aga millest saadakse aru. Kõrvallause tähenduseks pole mõte, vaid osa sellest, siis osutuseks pole tõeväärtus (kuna seal on sõnadel kaudne osutus või et see on ebatäielik nagu tingimuslausetes). Aga kui kõrvallause tähenduseks on terviklik mõte, st et seda saab terviku tõesust kahjustamata asendada teise sama tõesväärtusega kõrvallausega.
McCarthy, LISt Processing - MIT · Loogilistest keeltest esimene on Prolog, 1971, PROgramming in LOGic - Marseille Univ. · OOP alused Simula, 1967 · Smalltalk - "puhas" OOP · C++ , 1986, B. Stroustrup, OOP · ML, Haskell, Scheme - funktsionaalsed · Java, 1995, Sun - OOP Programmeerimiskeelt iseloomustavad: 1. leksika - kuidas panna kirja elementaarseid "sõnu" antud keeles - nimed (identifikaatorid), konstandid (arvud, stringid, tõeväärtused jne.), võtmesõnad (reserveeritud nimed), eraldajad jne. 2. süntaks - antud keele grammatikareeglid. Erinevalt loomulikest keeltest ei ole programmeerimiskeeltes mitte midagi peale hakata süntaktiliselt vigaste tekstidega. 3. semantika - keelekonstruktsioonide tähendus, s.t. kuidas interpreteeritakse süntaktiliselt korrektset programmi. 4. stiil ja programmide koostamise metoodika. On kokkulepped, millega vabatahtlikult
Sulelised munevad. 5.1.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. 5.1.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. 5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. 5.1.7. Inimene õpib kogu elu. 5.1.8. Keegi ei õpi vigadest. 5.3. ATRIBUTIIVSETE LIHTVIDETE LOOGILINE RUUT On võimalik teha otseseid järeldusi, kasutades asjaolu, et ühe ja sama subjekti ning predikaadiga, kuid kvaliteedi ja kvantiteedi poolest erinevate väidete (A, E, I, O) tõeväärtused on omavahel seotud. Nende seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): Joonis 5.5. Sama subjekti ning predikaadiga atributiivsete lihtväidete vastasseisude kujutamine loogilise ruudu abil. Iga ruudu külg ja iga diagonaal kujutab üht seost. A ja O ning E ja I on vasturääkivad (kontradiktoorsed) väited. A on I suhtes ning E on O suhtes allutav väide; I on A suhtes ning O on E suhtes alluv väide (subordinatsioon)
Diskursuse kord. M. Foucault I seminar Diskursus kui kõne, keeleakt ja diskursus, kui mingi struktureeritud süsteem, mis on nii iseenda kontrollmehhanismide poolt kui ka teistest diskursustest või subjektidest juhitud. Seega diskursus kui juhuslik kord ja diskursus kui midagi tekitatud, juhitud. Diskursus on nii ideaalne kui ka materiaalse tegelikkuse kaudu avalduv. Sündmus on miski, mille toimumist muidu ei olekski olemas, kui oleks diskursust, mis selle tähele panemise ja interpreteerimise meile võimalikuks teeb. Tähendused tekivad diskursuse sees, diskursus kui semiosfäär. Diskursuse lubavad käima panna tihtipeale juhuslikud olukorrad, mis tänu kontekstile saavad juhitud diskursuse poolt. 1. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: keeld. Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud ...
väärtustus, millel valem on tõene, või väärtustus, millel valem on väär. Alati saab seda küsimust lahendada tõeväärtustabeliga, kuid mõnikord võib kiiremini sihile jõuda valemi struktuuri analüüsides. Näiteks kui on vaja kindlaks teha, kas etteantud valem saab olla mingil väärtustusel 3 tõene, siis uurime kõigepealt, millised peavad olema valemi peatehte poolte tõeväärtused, et valem oleks tõene, seejärel püüame leida väiksemate komponentide tõeväärtused, siis omakorda veel väiksemate omad jne, liikudes valemi struktuuris järk-järgult üha sügavamale. Kui sellise analüüsi käigus satume alati vastuolule, siis valem ühelgi väärtustusel tõene ei ole ning on järelikult samaselt väär. Kui aga jõuame ilma vastuolu kohtamata välja lausemuutujateni, siis saame kätte väärtustuse, millel valem on tõene.
5.1.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. 5.1.3. Mõned lõbud ei ole lubatud. 5.1.4. Mõned filosoofid on kirjanikud. 5.1.5. Ükski nõid ei ole teadlane. 5.1.6. Kõik on hea, mis hästi lõpeb. 5.1.7. Inimene õpib kogu elu. 5.1.8. Keegi ei õpi vigadest. 5.3. ATRIBUTIIVSETE LIHTVÄIDETE LOOGILINE RUUT On võimalik teha otseseid järeldusi, kasutades asjaolu, et ühe ja sama subjekti ning predikaadiga, kuid kvaliteedi ja kvantiteedi poolest erinevate väidete (A, E, I, O) tõeväärtused on omavahel seotud. Nende seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): Joonis 5.5. Sama subjekti ning predikaadiga atributiivsete lihtväidete vastasseisude kujutamine loogilise ruudu abil. Iga ruudu külg ja iga diagonaal kujutab üht seost. A ja O ning E ja I on vasturääkivad (kontradiktoorsed) väited. A on I suhtes ning E on O suhtes allutav väide; I on A suhtes ning O on E suhtes alluv väide (subordinatsioon)
Elementaardisjunktsiooni abil Elementaarkonjuktsiooni abil Elementaarimplikatsiooni abil Konstruktiivsel normaalkujul Disjunktiivsel normaalkujul 12.Üldjaatava väite terminite (subjekt – S, predikaat – P) mahud on: Sõltuvuses väite sisust. S+,P+ S-,P+ S-,P- S+,P- 13.Ühekohalise predikaadi tõehulga elementideks on: Tõeväärtused Indiviidid Eeldused Väited Baashulgad 14.Teostades ekvivalentsitehete eituse, saame (samade operandide vahelise) … Range disjunktsiooni. Konjunktsiooni Tautoloogia Disjunktsiooni Implikatsiooni 15.(Puhta) hüpoteelilise süllogismi kehtivuse tagab see, kui … Esimese eelduse alus on lõppjärelduse tagajärg Esimese eelduse alus on teise eelduse alus
"Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk" Arvud Tekstid Ajaväärtused Tõeväärtused Märkandmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud 13 -745.625 3.03E+14 - tekstid Peeter Kask P. Kask - ajaväärtused 01/12/16 22:10 12/1/2016 22:10:16 - tõeväärtused 1 0 0 Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja funktsioonid, väärtuste
Nendest neljast kirjeldatud tingimusest järeldub, et lausearvutuse tehete defineerimiseks on piisav kindlaks määrata, missuguste komponentlausete tõeväärtuste korral loetakse tehte tulemus tõeseks. Lausearvutuse eesmärk ei ole uurida lausete sisulist tähendust, vaid antud lausetest uute lausete moodustamist. Lihtlausete sisu ning see, millised lihtlaused on tegelikult tõesed ja millised väärad, loogika uurimisobjektiks ei ole. Eeldame vaid, et lihtlausete tõeväärtused on põhimõtteliselt leitavad ja liitlausete tõeväärtused nende kaudu arvutatavad. Põhiprobleemina uurib lausearvutus küsimust, kuidas sõltub antud lausetest ühel või teisel viisil moodustatud liitlause tõeväärtus komponentlausete (või nendest moodustatud teiste liitlausete) tõeväärtustest. Liitlausete matemaatiliseks uurimiseks defineeritakse lausearvutuse tehted. Tähistusi: · Lauseid tähistame suurte ladina tähtedega: A, B, C, ....
Prisma silinder Arvvalemid Ruutvõrrand Intressi arvutamine Pall Ideaalne inimene Viktoriin 2 Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine - sisendandmete kontroll Pöördülesanne Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Harjutused Arvud Tekstid Ajaväärtused Andmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud - tekstid - ajaväärtused - tõeväärtused Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja operatsioonid (funktsioonid), esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste esituses valemites on teatud iseärasused, võrreldes lahtriväärtustega Excel määrab sisestatava väärtuse tüübi esitusviisi järgi.
V T V T T V T V V V V T T T Lausearvtuse valemit F nimetatakse samaselt tõeseks, kui ta on igal väärtustusel tõene Lausearvutuse valemit F nimetatakse samaselt vääraks, kui ta on igal väärtustusel väär Lausearvutuse valemit F nimetatakse kehtestatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtustusel tõene Valemeid F ja G nimetatakse samaväärseteks, kui nende tõeväärtused on võrdsed igal neis valemeid esinevate muutujate väärtustusel Ütleme, et valemitest F1, F2, ..., Fn järeldub valem G, kui igal neis valemeis esinevate muutujate väärtustusel, millel F1, F2, ..., Fn on tõesed, on ka G tõene Lausearvutuse põhisamaväärsused eraldi lehel!! 2. NORMAALKUJUD Lausearvutuse valemi F täielikuks disjunktiivseks normaalkujuks (TDNK) nimetatakse valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast
Loogikatehete definitsioonid määravad nende resultaadi kõikide O ↔ (S ∨ L) operandiväärtuste kombinatsioonide korral. (määravad nende "käitumise" __ __ kõikvõimalikes olukordades). O ↔ (S ∨ L) = 1 ↔ (0 ∨ 1) = 0 [vale] Loogikatehete operandideks on tõeväärtused (0 ja 1) ja tulemuseks on samuti ———————————————————————————————————————————— tõeväärtus. Lausearvutuses kasutatakse ühte unaarset ja nelja binaarset tehet. __ Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tõeväärtustega (V ↔ S ) ∨ (P ∧ O )
laused ja kommentaarid End Sub et see peab algama Sub-lausega ning lõppema End Sub-lausega. Nende vahel võivad paikneda suvalised laused ja kommentaarid. Sub-lause algab võtmesõnaga Sub, millele järgnevad nimi ja tühjad sulud. Siin on nimi lause muutuv element, mille valib programmi koostaja, arvestades nimede esitusreegleid. Alamprogrammi lõppu määrav End Sub-lause koosneb aga ainult võtmesõnadest. Andmete põhiliikideks VBAs on arvud, stringid ehk tekstid, ajaväärtused ja tõeväärtused. Iga andmeliigi jaoks on määratud võimalikud väärtused ja nende diapasoon, lubatud tehted ja operatsioonid. Esialgu piirdume arvude ja stringidega. Lihtsamal juhul käsutatakse programmides skalaarandmeid, mis esinevad konstantide ja muutujatena. Konstandi väärtus esitatakse vahetult programmis ning programmi täitmisel seda muuta ei saa. Iga andmeliigi jaoks on ette nähtud kindlad konstantide esitamise reeglid.
Sellise valemi tõeväärtuste veerus esineb väärtus 1. e. Seosed valemiklasside vahel e.i. Valem on samaselt tõene parajasti siis, kui tema eitus ¬ on samaselt väär. e.ii. Valem on kehtestatav parajasti siis, kui tema eitus ¬ ei ole samaselt tõene. e.iii. Tõestus. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=78717 lk 14. 4) a. Valemeid ja nimetatakse samaväärseteks, kui nende tõeväärtused on võrdsed igal neis valemeis esinevate muutujate väärtustusel. b. Põhisamaväärsused. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=78717 lk 22. c. Samaväärsuste kasutamine teisendustes seisneb valemi mingi osavalemi asendamises temaga samaväärsega. Nagu algebras, säilitab selline osavalemi asendamine ka siin samaväärsuse ka terve valemi jaoks. d. Teoreem. Iga lausearvutuse valemi jaoks leidub temaga samaväärne valem, mis
haru, mida ta peab tõenäolisemaks. • Cache salvestab erinevaid hiljuti kasutatud põhimälu juppe kiires SRAM mälus. • Põhimure on minimeerida põhimälu poole pöördumisi. SSD (flash mälu, mälupulgad) on samuti transistoridest, aga aeglane ja odav. LIHTSAD ANDMETÜÜBID (täisarvude, ujukoma-arvude, tähtede esitamine) : Protsessor toetab otse ainult lihtandmetüüpe: täisarve ja ujukomaarve. Tõeväärtused ja tähed on täisarvu erivariandid. Mäluaadress ehk pointer on samuti lihtsalt täisarv. Kompleksandmetüüpide mugavaks ehitamiseks ja kasutamiseks on enamuses programmeerimiskeeltes hulga • Spetsiaalseid teegifunktsioone. • Spetsiaalset süntaksit • Aga protsessori jaoks nad ei ole „asjad“ mida protsessor otse toetaks. STRINGID – Tekst on lihtsalt jada baite mälus järjest pluss pikkuse määrang. Lihtsamal juhul
" Modaalsete otsustuste liike on väga palju. ALEETILISED (ik alethic) modaalsed laused väljendavad paratamatust, juhuslikkust, võimalikkust ja mittevõimalikkust. Tavaliselt kui jutt on modaalloogikast, siis on tegemist just seda tüüpi lausetega. Siin kehtivad kõik klassikalise loogika seadused ja lisaks veel võimalikkuse modaalne operaator (ik necessity) ja paratamatuse modaalne operaator (ik possibility), mida kasutatakse sarnaselt eitusega. Väidete p ja p tõeväärtused pole väite p tõeväärtusega täielikult määratud. Nt On võimalik, et ma olen Hiina keiser. Seda saab tõlgendada On võimalik ette kujutada olukorda, kus ma olen Hiina keiser. Võimalikke olukordi, milliseks asjad oleks võinud areneda, nim võimalikeks maailmadeks (G.W. Leibnitz. S.A. Kripke). Loogiliselt võimalik on kõik see, mis võib kehtida vähemalt ühes võimalikus maailmas (alati ka see, mis kehtib tegelikult).
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
