Füüsika - Heli (0)

Sarnased õppematerjalid

17

docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

taha kuuleb, aga ei näe. Valgusallikad tekitavad nähtavaid varje. Huygensi printsiip; Avaga piiritletud lainefrondi iga punkt on sekundaarlainete allikaks Sekundaarlained on keralained. Kehade ja lainete võrdlus: KEHAD: On materiaalsed – mingist ainest tehtud Ei saa olla samal ajal samas kohas Kokkupõrkel vahetavad energiat LAINED: Ei ole materiaalsed Saavad olla samal ajal samas kohas Saavad läbida üksteist ilma mõjuta Akustika Helilained e. kuuldav heli e. heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz. Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heli levimise kiirus: Sõltub keskkonnatingimustest, mitte heliallika omadustest! Olulist rolli mängivad molekulide vahelised seosed, isel. Jäikus, kokkusurutavus. Mida

Keskkonafüüsika

3

doc

Võnkumised ja lained

omavõnkesagedusega ning selle tulemusega võnkeamplituud suureneb märgatavalt. (nt. auto porist välja loksutamine, kiikumine) 6. Laine ­ võnkumine ruumis 7. Ristlaine ­ lained, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. (nt. merelained, inimmassidelained) 8. Pikilaine ­ lained, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. (nt. viljapõld tuule käes, vedrus) 9. Helilaine on pikilaine. Helid jagunevad: 1) kuuldav heli ; 2) ultraheli ; 3) infraheli 10. Ultraheli ­ üle 20 000 Hz. Inimene ei taju ultraheli. Kasutatakse meditsiinis ja teraapias. 11. Infraheli ­ alla 16 Hz. Inimene ei taju infraheli. See on ohtlik, sest see põhjustab väsimust, iiveldust, unisust, hirmu, ärevust ning olulist reageerimiskiiruse ja tasakaalu nõrgenemist. 12. Muusikalised helid erinevad: 1) heli tugevus ; 2) heli kõrgus ; 3) tämber 13. Helitugevus ­ sõltub võnkumise amplituudist. Mida suurem amplituud, seda suurem heli

Füüsika

24

docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

 Osades punktides on võnkumised suuremad kui üksikutel lainetel, teistes väiksemad  Lained liituvad, häirimata üksteist (superpositsiooni printsiip)  Üksiku võnkuva osakese võnkumine on summa seda punkti läbivatest võnkumistest Lainete difraktsioon:  Lainete paindumine tõkete taha (nt vee lained sadamas, helilained nurga taga) Akustika: Helilained:    Helilained ehk kuuldav heli ehk heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz Infraheli – alla 16 (20) Hz Ultraheli – üle 20 000 Hz Hüperheli – üle 109 Hz Heli levimise kiirus:  Õhus 344 m/s (30C)  Vees 1500 m/s (25C)  Alumiiniumis 5000 m/s  Kummis 50 m/s   Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkes ka ristilainena Doppleri efekt:

Füüsika

6

doc

Lained,võnkumised,faas

ümber tasakaaluoleku. Võnkumiste näited Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli või kiige või heliseva pillikeele (heliallika) võnkumise) puhul muutub keha asend ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat (kaugus või nurk). Elastse võnkumise puhul muutub elastse keskkonna rõhk antud punktis. See leiab aset näiteks heli levimisel õhus või vees tihenduste ja hõrendustena. · pinge - (elektriline pinge vahelduvvooluvõrgus) · elektri- või magnetvälja tugevus jne. Võnkumise tingimused Võnkumise toimumiseks on vajalik mitme keha või objekti ehk võnkumisvõimelise süsteemi olemasolu. Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks.

Füüsika

3

rtf

TEST 6 � v�nkumised ja lained, heli

TEST 6 ­ võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 1. < 16 HZ infaheli 2. > 20 000 Hz ultraheli 3. 16 ... 20 000 Hz ­ heli 2. Kuidas helisid liigitatakse? 1. Mitme harmoonilise laine summa kõla 2. Harmooniline laine toon 3. Paljude erinevate ja muutuvate sageduste summa ­ müra 3. Millised lained levivad antud keskkondades? 1. tahke keha rist ja pikilaine 2. Vedelik ainult piki 3. Gaas ainult piki 4. Sea vastavusse suuruse definitsioon ja nimetus 1. Täisvõngete arv 2 sekundi jooksul ringsagedus 2. Ajaühikus sooritatud võngete arv ­ (võnke)sagedus 3

Aineehitus

5

pdf

Võnkumised ja lained

Helisagedus on võnkesagedus, mida tajub inimene (keskmiselt 20 Hz kuni 20 kHz). Helid jaotatakse müradeks ja muusikalisteks helideks. Mürad sisaldavad paljude erinevate sagedustega võnkumisi (nn valge müra sarnaselt valgele valgusele). Muusikalistel helidel on kindel võnkesagedus. Muusikalisi helisid iseloomustatakse 3 näitajaga: 1. Kõrgus, mille määrab võnkesagedus – mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 2. Tugevus, mille määrab võnkeamplituud – mida suurem amplituud, seda tugevam heli. 3. Tämber (helivärv), mille määrab suurima amplituudiga harmoonilise võnkumisega (põhitoon) koos esinevate põhitoonist paarisarv korda suurema sagedusega harmooniliste võnkumiste (ülemtoonid) amplituudid. Erineva tämbriga helid on põhitoonile ja ülemtoonidele vastava sagedusega võnkumiste liitumise tulemus. Sellel asjaolul põhineb

Kategoriseerimata

1

docx

Praktikum 20 kordamisküsimuste vastused

vastavate võnkumiste amplituudidega. Kui amplituudid on võrdsed, siis ellips muutub ringjooneks. 6. Hääl levib õhus pikilainena. 7. Hääl on võnkumine sagedusega 20-20 000 Hz (seda vahemikku kuuleb inimene). Alla 20 Hz jäävad helid on infrahelid ja üle 20 000 Hz ultrahelid. 8. Hääle kõrgus oleneb võnkumise kiirusest. Mida kiirem võnkumine seda kõrgem hääl. Hääle valjus oleneb sagedusest. Mida suurem on sagedus seda kõrgem on hääl. 9. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest (temperatuur, rõhk). Mida tihedam on keskkond, seda suurem on heli levimiskiirus: õhus on 344 m/s, vees 1500 m/s, terases 5100 m/s. Temperatuuri tõustes 1 °C võrra kasvab heli kiirus õhus u 0,5 m/s võrra. 10. Hääle kiirus õhus oleneb õhutemperatuurist, õhurõhust. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on hääl. Mida kõrgem on rõhk seda kiirem on hääl. 11

Aineehitus

2

docx

Mõisted

12. Kui üks osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaberosakesi. Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15. Lainepikkus ­ teepikkus mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul (lambada=v*t, lambada=v/f) 16. Heli tekitajaks on võnkuvad kehad. 16-20 000 Hz 17. Helivaljusus sõltub helkiallika võnke amplituudist, amplituut suureneb heli valjeneb. 18. Heli kõrgust tekitab suurema sagedusega võnkuv keha. Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 19. Interferents on nähtus kus lainete liitumise tulemusena keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Tekib kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. 20

Füüsika

Kommentaarid (0)