SÄÄSK KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Pistesääsklased Birgit saar 8b ARENG Sääsed kuuluvad kahetiivaliste alla, keda on maailmas 125 000 liiki Sääsk teeb läbi täieliku muundumise läbi nelja eristatava etapi oma elutsükli jooksul: • muna • vastne • nukk • valmik PALJUNEMINE ● Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Sõltuvalt liigist on selline armulaul erineva sagedusega (keskmiselt umbes 350 Hz) ● Munade valmimiseks munasarjas kulub keskmiselt kaks nädalat, seejärel otsib sääsk sobiva veekogu munemiseks. ● Osa emastest surevad pärast munemist, kuid paljud toituvad ning munevad uuesti. ● Veekogudest võib sääsevastseid leida peaaegu terve suve. ELUVIIS
Sissejuhatus Paljude meelset on suvega kaasnev tüütus number üks sääsed. Seda nii Eesti, Soomes, Ameerikas kui ka Aafrikas. Neid on igal pool ja palju. Enamik inimesi märkab neis vaid kiuslikke verd imevaid tegelasi ja seetõttu tundub uudisena teadmine, et ka sääskede hulgas leidub rahumeelseid, koguni taimetoidulisi putukaid. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed sest ilma veeta sääsed ei mune, pealegi ei kannata nad kuumust. Eestis aga ei saa neist kuskil rahu. Sestap tasub nende väikeste tüütute olendite elukombeid pisut lähemalt tundma õppida. Eesti looduses on kokku loetud 30 liiki pistesääski. Paljud pistesääsed toituvad taimemahlast, enamus aga imevad selgroogsete loomade lindude ja imetajate verd. Oma liigilise vähesuse teevad nad kuhjaga tagasi arvukuse ja pealetükkivusega. Teemegi nendega nüüd lähemat tutvust.
Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd imevate sääskede emasloomad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Munade küpsemine nõuab palju toitaineid ja ka energiat. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole. Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad mitmeid päevi näiteks nektarit või taimelehti sööma, et munade
Sääselisi on Eestis teada umbes 800 liiki. Verd imevad sääselised kuuluvad sugukondadesse pistesääsklased, kihulased, habesääsklased; troopikas ka moskiitolased. Kahetiivaliste seltsist maiustavad verega veel parmud. Habesääsklased on 3-4 mm pikkused putukad, keda praeguseks on teada umbes 3500 liiki. Nende vastsed arenevad vaid väga niisketes paikades. Suur osa liikidest toitub nektarist, verd imevate liikide süljel on ärritav toime. Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd imevate sääskede emasloomad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks. Munade küpsemine nõuab palju toitaineid ja ka energiat. Loomade veri ongi sääskede jaoks kui energiajook pikamaasportlasele. Teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole. Teiste mitte verd imevate putukate emasloomad peavad
Sääsk Simone Sui Juhendaja: Siret Saarniit 8. Klass Ääsmäe Põhikool 10.03.13 Sääsk RIIK: loomad HÕIMKOND: lülijalgsed KLASS: putukad SELTS: kahetiivalised Paljud sääsed toituvad taimemahlast, suur hulk imevad selgroogsete loomade verd. Inimese naha sisse iminokka puurima võivad tulla hallasääsed linnusääsed soomussääsed metsasääsed Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed Click to edit Master text styles (Massiliselt elab sääski taigas ja Second level tundras) Third level
ja läbipaistvate soomustega kaetud keha · Vereimejad: hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed, laulusääsed. · Puuduvad vaid kõrbetes Hallasääsed · Eestis 4 liiki- tavalisemalt metsa- ja harilik-hallasääsk · Metsa- hallasääsk: 2 põlvkonda aastas- juunis ja augustis · Harilik- hallasääsk- suurim malaaria edasikandja põhjapoolkeral · Äratuntav tagakeha püsti hoidva istumisasendi järgi. Linnusääsed · Kõige suuremad sääsed · Eestis 5 liiki · Imevad põhiliselt lindude verd · Talvituvad inimeste keldrites, lautades, koobastes ja urgudes · Kevadel esimesed ärkajad Metsasääsed · 16 liiki · ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või ka rohule · Vereimemine toimub aktiivselt õhtutundidel ja varastel hommikutundidel, Niiskemas metsavilus kogu päeva. Laulusääsed · 3 liiki · Soojalembesed · Toitub eelkõige kodulindudest
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas
· Kodumesilastel ja sipelgatel püsib pere koos palju aastaid. · Kimalastel ja herilastel elab pere ainult ühe suve. Talvituvad ainult emasputukad. · Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari- ja õietolmulised, sipelgad segatoidulised ja herilased peamiselt röövputukad. Kahetiivalised- · Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekivad iseloomulikku heli. Näiteks: sääsed, parmud ning kärbsed. Sääsed- · Sale keha, pikad jalad ning tundlad. Toituvad nektarist või ei toitu üldse. Mõnede liikide sääsed(emased) toituvad imetajate verest, mis on vajalik munade arenguks. · Sääskede vastsed arenevad vees või niiskes pinnases. Näiteks: mesasääsk, hallasääsk, majasääsk. Sarusääsed- toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Kihulased- · Väikesed mustad putukad, emased imevad verd. Kärbsed-
Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest. Keha võimas, lapiku kujuga, kohanenud kiireks lennuks. Emased isendid toituvad verest, nende suised on võimsamad kui sääskedel ja võivad tungida läbi paksu naha. Sääsed Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. Verest toituvad vaid emased, isased imevad vaid taimemahlu. Sääsed levitavad mitmesuguseid nakkushaigusi. Keemilised sääsetõrjevahendid avaldavad kahjulikku mõju kogu ökosüsteemile. Emased sääsed toituvad verest. Ligikaudu pooled maakera elanikud on ohus sääskede poolt levitavatest haigustest Sääski on maailmas 1600 liiki. Kõrbepiirkonnas on sääski vähe.
palavik Aleksandra Gergeljuk Õ16k-j Denguepalaviku Denguekirjeldus palavik on gripilaadne haigus, mis on põhjustatud viirusest. Nakkus levib inimese kaudu sääskede hammustuste kaudu. Nakatunud lapsed ja imikud võivad puududa sümptomid või ainult alaealine, gripilaadne halb enesetunne. Täiskasvanutega patsientidel võib haigus tõsisem, eluohtlikum vorm tekkida. Denguepalaviku põhjused Selles haiguses võib esineda neli tüüpi dengue viirusi. Viiruseid kannavad sääsed Aedes. Kui nakatunud sääsk haistab inimese, viirus satub verdesse. See võib põhjustada haigusi. Infektsiooni ei edastata inimeselt inimeselt. Dengue palaviku riskitegurid Denguepalaviku tekkimise tõenäosust suurendavad tegurid: Liikumine troopilistes või subtroopilistes piirkondades, nagu näiteks: Aafrika; India; Kagu-Aasias ja Hiinas; Lähis-Ida; Kariibi mere piirkonna riigid (sealhulgas Puerto Rico) ja Kesk- ja Lõuna- Ameerika riigid;
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5
1.2. Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele 3 1.3. Mikroobide sissetungiteed peremeesorganismi 3 2. TAVALINE OLMEEPIDEEMIA 4 3. HAIGE- TERVE KONTAGTIGA ÜLEKANTUD EPIDEEMIA 5 4. VAHEKANDJATEGA LEVITATUD EPIDEEMIAD 7 4.1. Lindudelt saadud nakkushaigus 7 4.2. Putukatelt saadud nakkushaigusi 7 4.2.1. Sääsed 7 4.2.2. Puugid 8 4.3. Loomadelt saadud nakkushaigusi 9 5. NAKKUSHAIGUSTE NING EPIDEEMIATE VÄLTIMINE JA KONTROLL 10 5.1. Epideemiate vältimise ja kontrolli lähtepunktid 10 5.1.1 Epideemiaid, mis levisid üle mitme mandri 10 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 13
SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed. II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks kiil, mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid, rästik sööb rohukonni Enamasti on II astme tarbijad ka tipptarbijad, kuid mitte alati. Nt kiile söövad konnad.
Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil. Bioloogilised haigustekitajad: Tekke aluseks on bioloogiline parasitism Hästi määratletavad: Kehtivad Koch´I postulaadid Halvasti määratletavad: Vastavad Evans´I postulaatidele Zoonoosid- loomade haigused antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.) Klassifikatsioonid: kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid respiratoorsed infektsioonid jt. Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne, siirutajad (nt sääsed) Haiguse vormid: *Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline (subkliiniline), latentne *Vastavalt lokalisatsioonile (lokaalne, süsteemne, koldeinfektsioon) *Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi. Haiguse dete...
Zika viirus · Sääsed · Suguline · Vere kaudu · Emalt lapsele Rasedus GB Sündroom
ektoparasiidid Parasiteerimine täiskasvanud isendi elukoht, elamine teises/l organismis Ränne ainult parasiidid vastsed, kes peavad läbima rände kindlates piirkondades peremeesorganismis, et saada täiskasvanuks 2. Välisparasiidid parasiteerivad peremeeslooma väliskatetes - karvad, nahk, nahaalune sidekude. E. endoparasiidid Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toime organismile (nende eritatavd laguproduktid on mürgisedKNS häired) Parasitaarhaiguste kulg: Täiskasvanud organismidel kulgevad tihti latentselt (e. ilma tunnusteta) Noorloomadel kulg äge ja tihti halva prognoosiga Oluline boksid ja künad puhtad hoida!
1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pistmissuised. Toit: taimedest(lehe täid,
Kui inimene tuleb Zika viiruse riskipiirkonnast tagasi, siis tema puhul ei olegi midagi muud soovitada, kui võtta aeg maha, juua rohkesti vedelikku ning kasutada kondoomi, ütles Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli arst Pille Märtin. Mida peaksid arstid soovitama inimestele, kes soovivad riskipiirkondadesse reisida? Kõige rohkem tasuks pöörata tähelepanu putukahammustuste vältimisele ehk kasutada putukatõrjevahendeid, kanda pikkade käistega riideid, pikki pükse. Sääsed, kes seda viirust levitavad, lendavad kõige rohkem ringi ennelõunasel ja pealelõunasel ajal enne loojangut. Kõige olulisem on sel ajal putukahammustusi vältida. Magama minnes tuleks kasutada putukavõrke. Kuna viiruse vastu puudub vaktsiin ja puudub ka etioloogiline ravi, siis see on antud juhul kõige olulisem, mida inimene ise teha saab. Noortel naistel, kes planeerivad rasestuda järgmise aasta jooksul või juba on lapseootel,
Kuhu sa küll kadusid, Bernadette? Kärolin Puusild 12. klass Ülevaade ● Maria Semple Stsenarist (Ellen, Saturday Night Live) ● Ilmunud november 2013 Tegelased ● Bernadette Fox – ema (arhitekt MacArthuri geeniusepreemia) ● Bee – 15 aastane tütar (Balakrishna) ● Elgin Branch – isa (Microsofti imelaps) ● „Sääsed“ - Audrey Griffin ja Soo-Lin Lee-Segal ● Virtuaalabiline Indiast – Manjula Kapoor Põhiprobleemid ● Bernadette veider käitumine – sulandumisprobleem ● Elgini pidev töölolek ● Vastasseis „sääskedega“ ● Bernadette merehaigus ● Elgini suutmatus mõista oma abikaasat ● Logisev maja Põhitegevustik ● Antarktikasse reisi plaanimine (lõpukink) ● Vastuvõtt kooliõpilastele ● 20 Miili Maja ● Bernadette kadumine ● Kiindumine oma abisse ● Bernadette leidmine Tänan ...
2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask)
hammustustest satub viirus inimese organismi.[3] Nakatunud inimeselt võib sääsk vere imemisega saada viiruse vireemia perioodil vahetult enne febriilse staadiumi algust kuni selle lõpuni, mis kestab 3 kuni 5 ööpäeva. Sääsk muutub nakkavaks 8-12 päeva pärast nakatunud inimeselt vere imemist ja on viiruse reservuaariks kogu elu. Sääskede peamised ründeajad on hommikul mõni tund pärast päikese tõusu ja õhtul enne päikese loojangut. Sääsed taluvad hästi madalaid temperatuure. Inimeselt inimesele nakkus üldjuhul ei levi.[5] 11 Sümptomid Haigusele on iseloomulik äge algus kõrge palaviku, pea-, liiges-, lihas- ja seljavaluga. Palavik võib püsida 6-7 ööpäeva. Algsümptomite järel ilmneb generaliseeritud müalgia, iiveldus, oksendamine ja nõrkus. 3-5 ööpäeva möödudes tekib lööve, mis on makulopapulaarne või morbilliformne ning ei sügele
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn ...
Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit vesilik Lehekirbuli Uruhiir aja sed Rebane Rohukurvit Mäger s Metskiur Rabakana Rabapistri k Taimed Madalsoo taimed Raba taimed Sookask Mänd
Räästapääsuke Räästapääsuke on suitsupääsukesest lühem, ka tema sabahark ei ole niivõrd sügav. Tema laul on palju tasasem ja vähe rõõmsam suitsupääsukese omast. Siiski on ka tema väga sage lind inimasustuse lähedal, kuid tema eelistab hoopis suuremaid linnamaju: kivihooneid, millele on hea pesa ehitada. Iseloomulik on veel seegi, et oma pesa kohal oleva seina võõpab räästapääsuke väljaheidetega triibuliseks. Looduslikes tingimustes võib ta elada PõhjaEesti pankranniku serva all, aga sageda inimkaaslejana eelistab ta hoonete välisseinu, räästaaluseid, sarikate ja katuse vahel olevat ruumi ja betoonsildasid. Mai keskel alustatakse munemisega,kui nad on selle lõpetanud võib pesast leida 37 muna. Haudumise kestus oleneb ilmastikust: kui on külm ja sombune, siis lendab vähe putukaid ja vanemad peavad endale kaua süüa otsima. Kui aga ilm ilus on, siis püütakse kiirelt vajalik toiduhu...
AIAS Putuktoidulised liigid on põõsalinnud, lehelinnud, kärbsenäpid, tihased, ööbik, punarind, lepalind, linavästrik, kuldnokk, hallrästas - toituvad putukatest, tigudest, nälkjatest, ämblikest, tõukudest, hulkjalgsetest ning teistest selgrootutest. leevike, vares, rohevint, Harilik orav- männi- ja kuuse seemned suurkirju rähn- putukate vastsetest ja valmikutest, sipelgaid. seemneid, pähkleid, puuvilju. Sipelgad- putukatest, lehetäide magusast eritisest ja taimemahlast siil- röövikud, nälkjad, närilised, hiir Päevapaabusilm ja väike-koerliblikas, nõgeseliblikas ning väike-kärbtiiva vajavad nõges ja põldohakast. Karihiir- selgrootud, lülijalgsed ja nende vastsed, teod Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga k...
Tunnus Sihktiivalised Liblikalised Mardikalised Kiililised Kiletiivalised Kahetiivalised Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed- hüppejalad, paari), keha söövad taimi, enamik sipelgaid jässakas keha. S haukamissuised, kaetud karvadega, loomi, sõnnikut ja on ...
Kohe kutsub kuulama. Kontserdi juurde tagasi tulles, siis mulle meeldis see väga. Kõik oli väga hästi läbi mõeldud. Tore oli see, kui Tätte rääkis vahepeal nii palju ja suhtles inimestega. Kontsert polnud täis lihtsalt laulenagu tavaliselt, vaid seal oli palju muud ka. Usun, et kõigile jäi sealt positiivne mulje. Minu arvamus Tättest muutus aina paremaks ja usun, et enamikul külastajatel. Kui peaks leidma midagi, mis kontserdi juures ei meeldinud, siis selleks olid sääsed. Ülejäänu oli super. Meila Kamp 11a
VAHEMAA MÕÕTMINE EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne lepitakse kokku kas joonel asub konna jalad või pea) ja joonistab sellele ringi ümber. La...
näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud. Minu arvates maitseb jäätis suvel kõige paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida. Suve õhtul on hea lõkke ääres istuda ja saslõkki süüa. Suvel maitsevad minu jaoks kõik toidud paremini. Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema soojuse ja mõnude poolest, siis on ka paar miinust. Ma jälestan putukaid ja sääsed, mesilased, herilased, parmud ning muud olevused lihtsalt ajavad närvi. Õhtul kui üritad magama jääda, siis järsku kuuled kusagil kõrva ääres sääse pinisemist ja parmud tulevad lihtsalt su verd mekkima. Mesilased ei teegi tegelikult miskit, nad on välimuselt kenad ja nendelt saame mett, kuigi herilased tulevad kui sul midagi magusat käes on ja võivad sind iga hetk nõelata. Kõiksugu putukad, kes pinisevad, ronivad, nõelavad või hammustavad on ebameeldivad
parasiite. Pistesääsklaste sugukond on suhteliselt suur, maailmas võib leida üle 3500 liigi. Neid esineb pea-aegu kõigis kliimavöötmetes, puuduvad vaid kõrbetest, sest vastsed elavad vees, samuti vajavad valmikut suurt õhuniiskust. Eestis on teada neli liiki pistesääsklasi: · Hallsääsk (Anopheles maculipennis) · Laulusääsk (Culex pipiens pipiens) · Linnasääsk (Culex pipiens molestus) · Metsasääsk perekonnast (Aëdes) Verd imevad ainult emased sääsed. Emase sääse kehas valmib umbes 300 muna, mis munetakse seisvasse vette. Referaadi ,,Pistesääsed" eesmärk on anda konkreetne ja põgus ülevaade pistesääsklastest (Culicidae) bioloogiast ja kehaehitusest. Pilt 1: Pistesääsklane. Naturephoto-cz, 2014. 2. Kehaehitus 2.1 Vastsed Vastse keha koosneb kolmest osast, mis on omavahel selgesti eristatavad: pea, rindmik, tagakeha. Jalad vastsetel puuduvad (Remm, 1954). A. Pea
taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest, nektarist, õietolmust, taimejäänustest Isased parmud toituvad ainuüksi taimemahladest. Kahetiivaliste sigimine. Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükliga, teised mitte. Kärbeste areng valmikuni kestab 25° juures 810 päeva. Osal sääselistel ja alamatel kärbselistel jääb nukk vastsekesta sisse, kuid siin pupaariumi ei teki. Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks. Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Kahetiivaliste liigid. Kihulased Moskiitolased Parmlased Sirelased Röövkärblased Laibakärblased Nahakiinlased Maokiinlased Sirelased Sirelasi võib kohata päikesepaistelistel päevadel õitel või nende läheduses lendamas. Nende herilasi või mesilasi meenutava mustri tõttu peavad paljud neid ekslikult ohtlikuks. Sirelased on väga head lendajad, kes saavad kiirelt tiibu
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid. Rakusisene - seedimine toimub rakkudes, saavad süüa ainult väikesi osakesi. Nt: Käasnad Ühe avaga seedimine - seedimine toimub väljaspool rakke (seedesüsteemis), võivad süüa suuremaid toidupalu , üks ava
Allergia-organismi tavaliselt erinev tundlikus mingi kehavõõra teguri suhtes Allergilise haiguste sagedamuse põhjused: 1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline ast...
kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt kärbsed, sääsed, parmud) Neil on üks paar tiibu, tagatiivad on taandarenenud sumistiteks. Sumistid vibreerivad koos lennutiibadega ja aitavad tasakaalu hoida. Oskavad lennata ka tagurpidi, külgsuunas või isegi selili. Mõned kahetiivalised on kõigesööjad, mõned toituvad püsisoojaste verest ja lihast. Huvitav fakt on, et sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, kellel on vaja enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taime mahla.
samaväärsest osalausest, nimetatakse rindlauseteks: - Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib tantsida ja Anne mängib mitut pilli. NB! Rindlause osalauseid ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga. Rindlause kirjavahemärgid. _________________ , __________________ Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Poisid koovad sokki, tüdrukud ajavad karu jälgi. Päike paistab, lõokene lõõrib, loodus lokkab. Kärbsed sumisevad ja sääsed pinisevad. Sidesõnade ja, ning, ega, või ette enamasti koma ei panda. ________________ ning ________________ Maarja laulab ning Rein mängib klaverit. Ülo ei ole kunagi taimetoitlane olnud ega ole sellele isegi mõelnud. Nüüd hakkan küll kohe õppima või võtan vähemalt õpikud kotist välja. Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent, kas... või ette pannakse koma. ___________________ , ent ________________. Algul oli ta rõõmus, kuid siis hakkas krokodillipisaraid valama.
Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1
Ökosüsteem TIIK Ilma veeta ei suuda elada ükski elusolend. Luues aeda veekogu, märkad peagi, et aias elutsevate liikide arv kasvab. · Taimestik - Taimed tekitavad tiigi äärtes ja vees vaheldusrikka ökosüsteemi. Veesiseste lehtedega taimed rikastavad vett hapnikuga. Seesugused taimed pakuvad mitmesugustele vee-elanikele sobivaid võimalusi peitumiseks, toitumiseks, paaritumiseks ja paljunemiseks. Ujulehtedega taimed pakuvad samuti varjumisvõimalusi, väldivad vee roiskumaminekut ning nende lehed on putukatele head päevituspaigad, jahialad ja paaritumiskohad. Kaldataimed, mille juured on veealuses pinnases ning maapealsed osad kasvavad veest välja on samuti paljude selgrootute jaoks elutähtsad. Mitmed kuivamaaputukad, kelle vastsed elavad vees (kiilid, ühepäevikud, loidtiiblased), vajavad valmiku koorumiseks veest väljakasvavaid taimev...
Selts: kiililised (Odonata); Alamselts: eristiivalised(Anisoptera); Sugukond: Cordulegastridae; Perekond: Cordulegaster; Liik: Cordulegaster boltoni. 2 LEVIALA peaaegu kõik Euroopa riigid; Venemaa ida osa; PõhjaAafrikas. elab enamasti ojade ja puhta veega jõgede lähedal 3 TOITUMINE JA ELUVIIS Cordulegaster boltoni on röövtoiduline, kes püüab saaki õhust; Põhitoiduks on erinevad putukad: sääsed, kihulased jne. Cordulegaster boltoni on aktiivsem soojade ilmadega, enamasti päevasel ajal; Cordulegaster boltoni saab kohata juunis juulis. 4 Cordulegaster boltoni VÄLISEHITUS Keha pikkus on 75 83 mm,ning koosneb: Peast; Rindmikust; Tagakehast. 5 Cordulegaster boltoni pea ehitus Pea eesosa jaguneb laubaks ja kaheosaliseks näokilbiks;
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisign...
LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed Kaelustuvi Sinikael Kärbsed Hallvares Linavästrik puidukahjurid Kuldnok Kooreüras Metsvint ja Harilik Puukoi rohevint
Ka nimitatud linnad mängivad olulist rolli turismis Inimesed terve maailmas tulevad Austraaliasse töötama. Probleemid Peamine oht on suur linna kasv. Kuna Austraalias elab palju põliselanikke, kellel nende elu sõltub loodust. Näiteks paljud jahtivad ja mõnikord see on üks allik saada toit. Ka seal palju ohtlikke loomi ja putukaid, kes võib kahjustama inimestele. Näiteks maod, skorpionid, Kusake sääsed. Allikad https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0 %90%D0%B2%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B %D0%BB%D0%B8%D1%8F#. D0.9D.D0.B0.D1.81.D0.B5.D0.BB.D0.B5.D0. BD.D0.B8.D0.B5 https:// et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Krstn~etwiki/ Austraalia_rahvastik http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ austraalia2.htm Äitah tähelapanu eest!
Liigne antibiootikumide kasutamine. Bakterid evolutsioneeruvad antibiootikumide suhtes resistentseteks. Liigselt ekstreemsustesse aretatud või geneetiliselt muundatud organismid. Kasvuhormoonide ja antibiootikumide manustamine lihaloomadele. Mõlemad ladestuvad looma lihastes ja satuvad hiljem meie toidulauale. Kloonimine- Praegusel ajahetkel ebaeffektiivseid tulemisi andev tehnoloogia. Vaktsineerimine geneetiliselt muundatud organismide kaudu.(näiteks sääsed, sülje kaudu hammustamisel) Organismi sattuva vaktsiini kogus kontrollimatu. Taimeliigid, mida ei pea mürkidega pritsima(pritsides enamus mürke, aja möödudes taime pinnalt tulevad iseenesest maha) aga kui taim ise sünteesib taime ja putukamürke, siis taimes mürk ka saagi koristamise ajal ning ka hiljem sisse süües taim mürke täis. GEENITEHNOLOOGIA JA SELLE ARENGUSUUNAD Geenitehnoloogia- Dna lõikude funktsiooni identifitseerimine läbi aega nõudvate katsete(loomkatsed)
1992-1995 kuulus ta Riigikokku On õppinud praeguses Hugo Treffneri Gümnaasiumis ning Tartu ülikoolis Looming Esimene luulekogu oli "Jäljed allikal", mis ilmus 1965. aastal Loomingu mõjutajateks on olnud idamaine filosoofia, antiikkultuur, religioon ja mütoloogia Tema sulest on ilmunud üle 40 raamatu Toetub kindlale elutunnetusele Ignoreerib tihti zanripiire Minu lemmikluuletus Istuksin terve öö õites toominga all aga need sääsed Mulle meeldib see luuletus, sest see räägib elust enesest ning kui kevadel õitsevad toomingad, siis need lõhnavad nii hästi, kuid alati on midagi, mis rikub kõik ära. Luule analüüs Jaan Kaplinski luuleraamatus on ainult haikud Haikudel puuduvad pealkirjad "Teiselpool järve" on tema kõige hilisem luuleteos Väga täpne sõnastus Luuletustes oli kasutatud kõiki aastaaegu iseloomustavaid sõnu Ilmus 2008. aastal Haiku Haiku on väike jaapani päritoluga
Generalistid – mitmesugust toitu kasutavad organismid (nt jänes sööb erinevaid taimi) Spetsialistid – kindlale toidule kohastunud organismid (nt koaalad, kes söövad ainult eukalüptilehti või pandad, kes söövad ainult bambust) K-strateegia – keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased üsna suured, hea konkurentsivõimega (nt karu) R-strateegia – sigivus, palju järglasi, suhteliselt väikesed, väikese konkurentsivõimega (nt hiired, sääsed, parmud) Fotosüntees – looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Süsinikuringe – taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus, hindamise käigus vabaneb CO2, ehk inimene hingab sisse õhku mida taimed toodavad ja inimene hingab välja CO2 Esimene troofiline tase – tootjad e. autotroofid e. taimed Teine troofiline tase – esimese astme tarbijad e. herbivoorid
suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga. Neil muldadel kasvavad hästi lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad
Putukate mitmekesisus KAHETIIVALISED Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised. Kärbsed, sääsed, parmud ja teised kahetiivalised kasutavad lendamiseks vaid esimest tiivapaari, tagatiivad on muutunud nuiataolisteks sumistiteks. Kahetiivalised on nobedad lendajad, kes oskavad lennata tagurpidi, küllili ja isegi selili. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad, mõned aga toituvad püsisoojaste lihast ja verest. Sääskedel ja parmudel imevad verd vaid emased, et enne munemist valguvarusid täiendada. Isased imevad vaid taimemahla.
Jõe laius küünib 3-5 kilomeetrini, enne deltasse jõudmist isegi 15-20 km. Sügavus on umbes sada meetrit. Keskkonnaproleemid: Amazonase jõe juures saab ühes jões näha kahe eri värvi vee liikumist - pool jõge on punane ja pool must : 1. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett, punane saastunud vett. 2. Amazonases on soovitav olla musta vee ääres, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Amazonase vihmametsade maharajumine, selle eest ehitavad teed, kaevandused, mis toovad veereostust. Toitumine: Amazonas toitub vihmaveest On aasta läbi veerohke (Amazonase vooluhulk moodustab viiendiku maailma jõgede vooluhulgast.) Taimestik: Amazonase vihmametsades kasvab mitmesuguseid palme, metsik kautsukipuu, metsik kakaopuu jpt. Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on
· Toidavad vastseis peeneks mälutud putukatega. · Täiskasvanud toituvad ka nektarist, valminud puuviljadest ja marjadest. · Mett ei valmista · Suve lõpus hakkab pere lagunema ja herilased lendavad sihitult ringi. · Kõik peale emase, kes poeb varjulisse kohta talvituma, hukkuvad. Kahetiivalised · 1 paari tiibu, teine paar on muundunud sumistiteks, mis lendamisel tekitavad iseloomuliku heli. Sääsed · Öise eluviisiga ( tulevad välja ka pilves ilmaga), kitiinkest on õhem, kaotavad rohkem vett. · Sale keha, pikad jalad ja tundlad. · Toituvad nektarist või ei toitu üldse. · Pistesääsed toituvad (emased) imetajate verest, munade arenguks. · Majasääsk sääseliik, mis on asunud elama inimeste majadesse. · Vastsed arenevad vees või niisketes paikades. · N.. Metsasääsk, hallasääsk, majasääsk.
Oleks ju suhteliselt halb, kui pruunkaru saaks korraga 369 järglast, siis võiks öelda, et kõik viiakse tasakaalust välja, mis ei ole ka kaugeltki hea. Loomulikult on veel palju aspekte, määramaks edukust. Üks selline on liikidevahelised suhted( sümbioos, kisklus, parasitism, konkurents jm). Parasiidid toituvad peremeesorganismist, tehes peremehele kahju ja saades ise sealt kasu. Parasiite on palju, näiteks sääsed, paelussid, aga ka kägu, kes muneb oma munad võõrasse pessa. Kasu saadakse teise organismi pealt, mis on omamoodi leidlik, ei pea otsima ise toitu või elupaika, tuleb leida lihtsalt üks loom ja siis tema küljes parasiteerida. Mingilmääral parasitismiga on sarnane ka kisklus, kuigi kisklust ei nimetata parasitismiks on ka seal nii, et üks osapool saab kasu ja teine saab kahju nagu parasitismi puhulgi või peaks ütlema, et üks saab kasu ja teine surma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
