õppijad saaksid hariduse omandamisel käia omi radu, mis vastavad nende vajadustele ja huvidele ning tõepoolest kasutada pakutavaid võimalusi kogu elu jooksul. 2006. aastal avaldatud tööprogrammi ,,Haridus ja koolitus 2010" kulgu käsitlevas ühises vahearuandes rõhutatakse, et kõik kodanikud peavad kogu oma elu jooksul omandama oskusi ja neid täiendama ning et erilist tähelepanu tuleb pöörata ühiskonna riskirühmadesse kuuluvate kodanike vajadustele. Täiskasvanuharidus (nii selle kvantiteet kui kvaliteet) on tähtis ka keskmise ja kõrgema haridustasemega inimeste teadmiste ja oskuste arendamise seisukohast.3 1 Euroopa Ühenduse asutamisleping, http://europa.eu/eur lex/en/treaties/dat/C_2002325EN.003301.html 2 Euroopa Komisjoni teatis: Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine, http://ec.europa.eu/education/policies/lll/life/communication/com_en.pdf 3 Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Seega, elukestva õppe mõiste sündis väitega, et õppimine ei lõpe kooliga, vaid kestab läbi kogu elu, rõhuasetus on õppimisel pärast formaalharidussüsteemis esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad peamiselt need täiskasvanud, Vabahariduslikud koolitused kes on juba niigi palju õppinud, samal
edasiliikumine ning edukas lõpetamine.Õppimine on ettevalmistus edukaks karjääriks 9)Hariduspoliitika põhiprobleemid *Hariduse kvaliteet-mõõdetakse riigieksamite, tasemetöödega jne. Rahvusvahelises võrdluses on õpitulemused üldiselt paremad neid riikides, kus kehtivad riiklik õppekava ja saavutusstandardid(riigieksamid nt). *Kartus kaotada konkurentsivõime-vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. *Elukestva õppe juurutamine-täiskasvanuharidus, mite kõrgharidust, koolitused, *koolide juhtimise probleemid- napid efektiivsust, paindlikkust ja osapoole kaasatust.
reprodutseerimisele toetuv õppeprotsess, valdav on traditsiooniline kool klass - tund süsteem ja passiivsed õpikeskkonnad. Kõrghariduses domineerib traditsiooniline saksa tüüpi ülikool. Ülikoolidesse siirdub mitte rohkem kui 45% gümnaasiumilõpetajatest. Mitteformaalharidus ja mittetraditsioonilised õppevormid ei ole arvestavaks ´´partneriks´´ formaalharidusele; märkimisväärset ideede ja informatsioonivahetust ning vastastikust täiendamist nende kahe sektori vahel ei toimi. Täiskasvanuharidus on pigem täiskasvanute süstemaatiline eri - ja ametialane väljaõpe, utilitaarne,mõeldud eelkõige toimetulekuks uue tehnika, kommunikatsioonivahendite jms.kasutamisega - puudub suunitlus elukestvale õppimisele. Rahvaülikoolid ja kodanikualgatuslikud vabaharidusrühmad on laialt levinud ja tegutsevad üle Eestimaa, eriti rahvamajade juures. Hariduse kättesaadavus, sammuti regionaalselt, ei ole probleemiks. PIDEVATE HARIDUSREFORMIDE EESTI
kuidas sisu oleks organiseeritud mitmeks peatükiks; milline oleks kõige loogilisem peatükkide järjestus; ja mis oleks kõige kasulikum sisu edastamisviis“(Glaser, 2002, p.7). Kui töödata täiskasvanud õppijatega, koolijuhid peavad olema kursis olulise täiskasvanudhariduse infoga- nagu näiteks, peab oskama eristada täiskasvanud õppijaid tavalistest õpilastest-ja põhimõtteid, millel põhineb täiskasvanuharidus. Ülevaade. Professionaalse õppe programmi planeerimisel on palju koolijuhid arvamusel, et professionaalse õppe meetodid peaks peegeldama neid meetode, mida õpetajad kasutavad oma õpilaste peal. Teisisõnu, nad võtavad vastutuse selle eest, et mida nad peaksid õpetama. See tähendab, et meetodid, mis põhinevad pedagoogikal-kunst ja teadus-rakendatakse täiskasvanutele. Sõna andragoogika on päris Kreekast, sõna agoge tähendab õppimist ja andr- tähendab täiskasvanut,
Kõrgharidus Erasmus Kolm miljonit üliõpilast saavad õppida välisülikoolides. Kutseharidus Leonardo da Vinci Igal aastal saab 80 000 inimest minna praktikale teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõttesse või koolituskeskusesse. Täiskasvanuharidus Grundtvig Igal aastal saab 7 000 inimest end täiendada välismaal. Euroopa integratsiooni alane Jean Monnet Euroopa integratsiooni alaste õpe teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013. Euroopa Liidu rajajad · Konrad Adenauer
osalevad ühises haridustegevuses. Kõrgharidus Erasmus Kolm miljonit üliõpilast saavad õppida välisülikoolides. Kutseharidus Leonardo da Vinci Igal aastal saab 80 000 inimest minna praktikale teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõttesse või koolituskeskusesse. Täiskasvanuharidus Grundtvig Igal aastal saab 7 000 inimest end täiendada välismaal. Euroopa integratsiooni alaneJean Monnet Euroopa integratsiooni alaste õpe teadusuuringute ja sellealase õppe toetamine ELi elukestva õppe programmid: hinnangulised andmed programmiperioodiks 2007-2013.
ningsotsiaalset konteksti (rühmatöö, sotsiaalne arutelu) 10. REFLEKSIOON 11. TÄISKASVANU KUI ENNASTJUHTIV ÕPPIJA (TUNNUSED). ENESEJUHITAVUSE KESKSED ASPEKTID. ENESEJUHITU ÕPPIMISE TOETAMISE VÕIMALUSED 12. TÄISKASVANUHARIDUSE LIIGID (FORMAALNE, MITTE-FORMAALNE, INFORMAALNE) MÕISTED Andragoogika- kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida (M.Knowles). Täiskasvanupedagoogika, 20.saj alguses kujunenud pedagoogikaharu. Täiskasvanuharidus- täiskasvanud õppija organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest, see võib asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledzis või ülikoolis. Õppimine- protsess, mille käigus omandatakse uusi kogemusi, mis transformeeruvad hiljem teadmisteks, oskusteks, hoiakuteks ja väärtusteks. Elukestev õppimine- lähtutakse vanasõnast ,,inimene õpib kogu elu", alustatakse
Õpetamisel on muutunud üha tähtsamaks ärksa õpihuvi kujundamine, õppija varasemate kogemuste ja ootustega avestamine ning efektiivsete õpioskuste kättejuhatamine. Meetodite rakendamiseks tuleb enne ette valmistada soodus pind. Meetodi kasutuselevõtul oleks tarvis õpetajal endale selge pilt luau nii sellega taotletavatest sihtidest, järgitavaist didaktilistest põhimõtetest kui ka toiminguist, mida õpetamisviisi kasutamine eeldab. Kasutatud kirjandus Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Mondo Märja, T. , Lõhmus, M. , Jõgi, L. 2003. Andragoogika. Tallinn: Ilo http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16614/Peerna.pdf?sequence=1 http://oppe.lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/koolitusmeetodid.html http://www.mitteformaalne.ee/oppemeetodid.html http://sklaos.weebly.com/otildepimeetodid.html http://cmsimple.e-ope
1. Integreerime vene õppekeelega üldharidus- ja kutsekoolid Eesti haridussüsteemi ning arendame ulatuslikumalt keele- ja kultuuriõpet riiklikult toetatud pühapäevakoolide kaudu. 2. Tagame venekeelse kvaliteetse üld- ja kutsehariduse säilimise; venekeelsetele koolidele Eestis koostatud õppevara, selle arenduse ja pedagoogide erialase ning täiendkoolituse. 3. Tagame süsteemse riikliku toetuse rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppega tegelevatele pühapäevakoolidele. Täiskasvanuharidus Täiskasvanuhariduse kui elukestva õppe ajamahukaima osa arendamine võimaldab tõsta kogu elanikkonna haridustaset ja tööpotentsiaali. 1. Toetame kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. 2. Toetame kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel, arendame rahvaülikoolide võrku, toetame riiklikult nn teise võimaluse koole üldhariduse omandamiseks. 3
2005. Human Resource Management. Upper Saddle River (N.J.) : Pearson/Prentice Hall. Geus, Arie, 1999. Elav ettevõte : arenemisest, õppimisest ja püsimajäämisest ärikeskkonnas.Tartu: Fontese Kirjastus. Grossmann, S. 2003. Töötajate motiveerimissüsteemi täiustamine Fortum Termest AS näitel. Bakalaureusetöö. Majandusteaduskond, Audentes Mainor Ülikool. Harris, D.M., DeSimone, R.L. 1994. Human Resource Development. Fort Worth: Harcourt College Publishers. Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Tallinn: SE&JS. Mõttus, E. koost. 2004. Personali arendamine ja koolitamine. Loengukonspekt. Tallinna Tehnikaülikool. Pärk, J. 2004. Personalitöötaja käsiraamat. Tallinn: Ten-Team. Siimon, A., Türk, K. 2003. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 53 Simson, L., Lõhmus,M., Vigla, H. 2002. Kaasaegne juhtimine ja personali koolitus. Tallinn: OÜ Vastus. Schuler, R.S., Jackson, S.E. 1996. Human Resource Management
annaabi.ee 
