EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 27.9.2007 KOM(2007) 558 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava Õppida võib alati 1. SISSEJUHATUS Riikide ja valitsuste juhid kinnitasid 1997. aastal Amsterdami lepingu preambulis oma otsust ,,hariduse laia kättesaadavuse ja pideva kaasajastamise abil edendada oma rahvaste teadmiste arendamist võimalikult kõrgele tasemele."1 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul seati Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja
lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks, Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis, 1970. aastal ilmus Malcolm s.Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks maailma juhtivamaid teoreetikuid täiskasvanuhariduse valdkonnas, Alexander Kapp – võttis Saksamaal 19.sajandi esimesel poolel kasutusele mõiste andragoogika. 2 KÜSIMUST, MILLE ÜLE SOOVIKSIN ARUTLEDA: 1. Kust maalt tõmmatakse piir täiskasvanute ja noorte vahel? Millal tuleks üle minna pedagoogiliselt õpetamisviisilt andragoogikale? 2
esmase hariduse omandamist ehk täiskasvanute õppimisel (Elukestva õppe strateegia 2005-2008). Uurimustöö kirjeldab Eesti täiskasvanuhariduslikku olukorda. SWOT analüüs põhineb Elukestva õppe strateegia 2005-2008, Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kordaminekud ja probleemid“ ning Õpetajate lehe artikli „Täiskasvanuharidus – kellele ja kuidas?“ põhjal. Täiskasvanuhariduse olukord Eestis Tugevused (S) Nõrkused (W) Tööalane koolitus Õpivad peamiselt need täiskasvanud, Vabahariduslikud koolitused kes on juba niigi palju õppinud, samal Kõrghariduse omandamine ajal kui madalama haridustasemega S Kutsehariduse omandamine inimesed jäävad kõrvale.
ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19
üldharidusaineid. Kutseõpe keskhariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud keskharidus. Õppe maht on 20-120 õppenädalat. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida kõrgharidust andvatesse õppeasutustesse õppima asumiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuuri kuulub kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, mille põhiülesandeks on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Lisaks koordineerib kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond Haridus- ja Teadusministeeriumi poolset osalemist kutsekvalifikatsioonide väljatöötamisel, omistamisel ja tõendamisel. Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad 4
Kutseõpe keskhariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud keskharidus. Õppe maht on 20-120 õppenädalat. Kutseõppeasutuste lõpetajad, kes soovivad jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel, peavad üldjuhul sooritama riigieksamid. Kõigil keskharidusega isikutel on võrdne õigus konkureerida kõrgharidust andvatesse õppeasutustesse õppima asumiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi struktuuri kuulub kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond, mille põhiülesandeks on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. Lisaks koordineerib kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond Haridus- ja Teadusministeeriumi poolset osalemist kutsekvalifikatsioonide väljatöötamisel, omistamisel ja tõendamisel. Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus on ministeeriumi allasutus. Keskuse missioon on
kõrghariduse valdkonnas tegutsevate Euroopa ja kolmandate riikide organisatsioonide segavõrgustikud. Grundtvig Grundtvigi abil rahastatakse täiskasvanute haridust, eelkõige riikidevahelist partnerlust, võrgustikke ja liikuvust. Programmi eesmärgid on edendada täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostööd partneritega teistest Euroopa riikidest, laiendada täiskasvanute õppimisvõimalusi ning tõsta täiskasvanuhariduse kvaliteeti ja populaarsust Euroopas. Grundtvigi programm hõlmab seda osa inimese haridusteest, mis omandatakse pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse lõpetamist ja see võib olla nii formaalne, mitteformaalne kui informaalne. Siia alla kuuluvad täiskasvanute: · tasemekoolitus (hilisem põhi-, kesk-, kutse-, või kõrghariduse omandamine täiskasvanute gümnaasiumides, kõrgkoolide avatud või kaugõppeosakondades jm);
•Nordplus Junior arendab ja tugevdab koolidevahelist koostööd, edendab hariduse kvaliteeti ja haridusuuendust ning toetab hea kogemuse levitamist. •Nordplus Higher Education toetab kõrgharidusasutuste koostööd, võrgustike loomist kogemuste vahetamiseks ja uuenduslike projektitulemuste levitamiseks. Toetatakse ka koostööd kõrgkoolide ning teiste kõrgharidusega seotud asutuste ja organisatsioonide vahel. •Nordplus Adult toetab koostööd täiskasvanuhariduse vallas. Võimalus on kaasa lüüa arendus- ja uuringuprojektides, temaatilistes koostöövõrgustikes, täienduskoolituses (kursused, õppevisiidid, töövari). Programm pakub täiskasvanud õppurite enesetäiendamisvõimalusi Põhjamaade Rahvaülikoolides. •Nordplus Horizontal toetab koostööd haridusvaldkondade ja erinevate sektorite vahel ning on mõeldud uuenduslike, eripäraste, laiema kandepinnaga või komplekssete teemade käsitlemiseks. Taotleda?
Tõnis Lukas haridus ja teadusminister Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku
2010. aastal moodustasid kutse- või kõrghariduseta inimesed 25-64-aastasest elanikkonnast 32%. Kuigi tööturul on väga oluline varasem töökogemus ja läbitud täienduskoolitused, on erialane kõrg- või kutseharidus edukale karjäärile samuti oluliseks eelduseks. Erialase hariduseta inimestel on kõrgem tõenäosus töötuks jääda, pikem töötuse kestus ja sissetulekute tase on madalam kui kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõul. (Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad) 13 3.3 Perekondade karakteristikud 14 12 10 8 6 4 2 0 2015 2014 2013 2012 Joonis 8 Abielude registreerimisi kokku perekondadest %-des (Eurostat) Eurostati andmetel 2014. aastal sõlmiti Eestis 6220 abielu. Sõlmitavate abielude arv on tihedalt seotud majandusliku olukorraga – majanduse kasvuaastatel sõlmitakse
suhtumisest. Firmajuht mõistes, et edu aluseks on haritud töötajaskond ja luues neile õppimiseks tingimused, annab kindlasti eelise tänapäeva majanduses. Ei saa väita, et see kõik on lihtne. Abiks on küll Euroopa Liidust saadud rahalised vahendid täiskasvanute koolituse pakkumiseks, teisalt teevad riigikontrolli hinnangul asutused ühtse juhtimise puudumise tõttu koolitusvajaduse väljaselgitamise, koolituste planeerimise ning hindamisega eraldi, muutes niimoodi täiskasvanuhariduse süsteemi ebaotstarbekaks ja kohati dubleerivaks. Nagu näitab statistika, on tööandjad nõus paljudel juhtudel ka oma inimeste õppimise kinni maksma. (Täiskasvanud õppija koolipingis 2013) Eesti haridusseadus reguleerib täiskasvanu haridust puudutavat järgnevalt: Seadus sätestab täiskasvanute koolituse alused ja õiguslikud tagatised täiskasvanutele õppeks kogu eluea jooksul. 240 Täiskasvanu koolitusseadususes on defineeritud eri liigid tasemekoolitus,
Sinna kuuluvad minister, tema nõunik, kantsler, asekantslerid, kelle all on erinevad osakonnad. Tema igapäeva toimingud on avaliku poliitika protsessi osa: 1 -kavandavad haridus-, teadus-, noorte-, ja keelepoliitikat ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.; -ja vastsutavad nende elluviimise eest o Avalik juhtimine- Haridus- ja Teadusministeerium tegutseb strateegilise planeerimisega: --Ta on sõnastanud oma eesmärgi: Eesti teadus- ja arendustegevuse kõrge taseme ja konkurentsivõime ning tõhusa arengu. -Ning ta on koostanud arengukavasid oma eesmärkide saavutamiseks
arendame ulatuslikumalt keele- ja kultuuriõpet riiklikult toetatud pühapäevakoolide kaudu. 2. Tagame venekeelse kvaliteetse üld- ja kutsehariduse säilimise; venekeelsetele koolidele Eestis koostatud õppevara, selle arenduse ja pedagoogide erialase ning täiendkoolituse. 3. Tagame süsteemse riikliku toetuse rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppega tegelevatele pühapäevakoolidele. Täiskasvanuharidus Täiskasvanuhariduse kui elukestva õppe ajamahukaima osa arendamine võimaldab tõsta kogu elanikkonna haridustaset ja tööpotentsiaali. 1. Toetame kutsekoolide kujundamist täiendus-, ümberõppe- ja nõustamiskeskusteks. 2. Toetame kolmanda sektori tegevust õpiringide jm koolituse korraldamisel, arendame rahvaülikoolide võrku, toetame riiklikult nn teise võimaluse koole üldhariduse omandamiseks. 3. Loome õpitulemuste arvestussüsteemi, millest lähtutakse kvalifikatsiooni tõstmisel ja
(Vabariigi Valitsuse seadus) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. 1) Haridus- ja Teadusministeerium: Riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv. 2) Justiitsministeerium: Õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate,
annaabi.ee 
