rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega . Suurnikud, selahulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Sellele aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele seega religioosse tähenduse. Kõrgkesaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamne üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult pärilik seisus- aadel. Rüütlite relvastus- Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka
R-ga läks kaasa suurem osa Svaabi suurnikke. Hertsog Ludwig ja krahv Meinhard püüdsid Konradinile selgeks teha, et peaks lahkuma, las Itaalia linnad ise omavahel sõdida, küllap tuleb viimaks soodsam aeg Sitsiilia sõjakäiguks. M. nõudis Konradinilt veel 2000 marka, mis K. oma emale võlgu oli. Selle laenas K. onult Ludwigilt, pantides talle oma viimased omandid Svaabimaal. Nähes, et K. aru pähe ei võta ja tagasi ei pöördu, hakkasid hertsog Ludwig, krahv Meinhard ja teised suurnikud avalikult ettevalmistusi tagasiminekuks tegema. Konradi täht oli paksude pilvede taha kadunud. VII Tuli Rüütlid tõid tervitusi kuningas Corradole koos tulega tõrvikutel. Konradin asus oma väega Veronast Pavia poole teele. Teel 2 vastast. Järgmise päeva õhtuks jõuti Oglio jõe kaldale. Kolmanda päeva õhtul oldi Pavia maade piiril. Kohtusid Rupert Schmerzburg von Schwalbenlöh ja Benvenuto. Nad räägivad tule ääres Corradinost ja üksteisest. Mõlemad on vanast ja kuulsast soost
Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. 4.Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. 5.Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla
puhul. Aja jooksul muutus läänisüsteem. Läänidest said perekonna pärusvaldused. Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikusele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline suhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi
keelatud lääni territooriumile tulla. Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening Vasallide suure iseseisvuse tõttu oli maa äärmiselt killustunud. Vasalli abikohustus senjööri suhtes seisnes esmajoones sõjateenistuses
igavam ning üksluisem. Feodaalkorra olemus. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos talupoegadega.Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Rüütliseisus. Nii suur- kui ka väikefeodaale ühendas kuulumine sõjameheseisusesse, mida üha enam tähtsustati. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Sellele aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele seeda religioosse tähenduse.Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult pärilik seisus aadel. Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne
sugulussidemed, perekond tähtis,rüütel aus, vapper. Aadli elulaad Relvad: piik, mõõgad, kirved, nuiad. Kaitseks rõngassärk, metallplaadid, kiiver. Raudrüüd- leiutati tulirelvad. Kilbid. Rüütli ratsaväe kõrval os jalamehed, ül rüütliväe abistamine Linnused peamiselt rajati kivist kindluseid looduslikult kaitstud paikadesse ( nt künkale); suurus olenes omaniku jõukusest; jagunesid tornlinnusteks ( elasid väikerüütlid) või kindluskompleksid ( elasid suurnikud ); oluline oli leida midagi piiramistehnika( bilda ehk vastukaalukatapult, müüripurustajad ehk traanid ja piiramistornid) vastu; linnustes korraldati ka turniire Linnade teke linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres( Rooma ja Marseilles); paiknesid soodsate tingimustega kohtades ( jõeääred, sadamapaigad, palju talupoegi, kelle toodangut linlasi vajasid ja kelle arvelt kasvas linlaste arv) nt Toscana ja Lombardia, Pariis; linnad polnud kuigi rahvarohked;
Loodeti, et seal õnnestub valitseda Rootsi mudeli alusel, aga selgus, et lihtsam ja kindlam oli valitseda kohaliku aadli toel. Ingerimaal edenes rootsistamine paremini, sest seal ei olnud tugevat kohaliku aadelkonda värem välja kujunenud. 3. Eesti- ja Liivimaa said säilitada kohalikud seadused ning suuresti ka kohaliku võimukorralduse. 4. Ühtlustamiskavadest loobuti, sest Axeli juhtimisel moodustusid valitsuse suurnikud, kellel olid suured valdused mistõttu nad ei olnud huvitatud Stockholmi tugevamast kontrollist. 30.a sõja käigus loodeti enda poole võita Saksa vürstiriike, kellele oli vaja näidata, et uusi provintse koheldakse leebelt. Leiti, et provintsiaadliga tülitsemise asemel on kasulikum kindlustada nende lojaalsus. 5. Karl XI võttis võimu ainuisikuliselt enda kätte, esimeseks sammuks oli reduktsioon, millest Liivimaa privileegidele viidates keeldus ja selle
Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli peaasjalikult orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali. Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita. Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad.
2. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening. 7a- paažina aadliperekonnas, kus talle õpetati käitumist ja häid kombeid. 15a- kannupoiss- rüütli
Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli peaasjalikult orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali. Roomlased, nii rikkad kui ka vaesed, armastasid avalikke lõbustusi. Neid korraldasid suurnikud või valitsejad, et rahva laialist poolehoidu võita. Mõistlikuks ja harivaks ajaviiteks olid teatrietendused. Ei peetud lugu heast sisust, vaid siia tuldi naerma tooreste naljade üle. Suure ja püsiva poolehoiu osaliseks sai tsirkus, kus väljaõppinud sõitjad kihutasid kaherattalistel vankritel võidu. Peale tsirkuse anti etendusi veel amfiteatris. Siin võitlesid gladiaatorid elu ja surma peale ringi- või ovaalikujulisel platsil, mida piirasid astmestikus pealtvaatajate istekohad.
Nad jälgisid ka, et keegi ei jätaks jumala tahet täitmata. Nende hoole all olid ka templid. Templite kasutuses olid suured maavaldused, mille harimist ja korrashoidmist juhtisid preestrid. Preestrid jälgisid tähtedeseisu, et Niiluse üleujutamist ette ennustada. Kirjaoskuse edasi arenemine ja säilimine oli ka preestrite ülesanne. Asevalitsejad, kõrgemad ametnikud ja tähtsaimad preestrid olid rikkad inimesed, ehk suurnikud. Kui preester suri, määras vaarao preestri poja tema asemele. Koos ametiga pärandati edasi ka varandus. 6. TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD Egiptlased olid enamuses talupojad, kes elasid Niiluse oru kallastel, ega tohtinud ilma ametniku loata oma elukohta muuta. Talupoja käsutuse oli väike maalapp, kus ta haris põldu kõpla või puust adraga, mille ette rakendati härjad. Peale härgade kasvatati ka lambaid ja sigu. Peamine teravili oli oder
poliitilist ebastabiilsust Lääne-Euroopas. ----- Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening. 7a- paazina aadliperekonnas, kus talle õpetati käitumist ja häid kombeid. 15a- kannupoiss- rüütli
ning suutis vähemalt oma valitsusaja alguses parlamendisaadikuid oma ettevõtmisi toetama saada. Erinevalt James I-st oli ta ka väga järjekindel valitseja. Ta haaras ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte, kuna James oli piirdunud vaid teoretiseerimise ning oma soovunelmatesse süüvimisega, reaalse valitsemise jättis ta teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitasid talle palju vastaseid ja parlamendisaadikud ning mitmed suurnikud asusid ründama tema favoriite ja kuningale halva nõu andjaid. Esimesena võeti löögi alla Buckinghami hertsog, kes oli korraldanud kaks ebaõnnestunud sõjaretke Hispaania vastu ning keda peeti ka Inglismaa tegelikuks valitsejaks. Parlament süüdistas teda reetmises, kuid Charles püüdis teda kaitsta. Sellest polnud kasu ja Buckingham tapeti 1628. aastal. Nii olid pinged mõneks ajaks lahenenud. Kuid riigi majanduslik seis oli endiselt äärmiselt
8)Rüütliseisus. Rüütliteks said erinevat päritolu ja sotsiaalse positsiooniga inimesed, kuid peamiselt olid nad madalat päritolu. Osa rüütleid (kel polnud oma lääni) elas oma senjööri lossis, moodustades tema kaaskonna, kuid osa rändas ringi ning otsis sobivat teenistust. Enamik neist lootis siiski saada endale lõpuks maa ning tänu sellele ka kindla tuluallika. Üha enam hakati tähtsustama rüütliseisust ning tänu sellele hakkasid suurnikud (ka kuningad) eriti rõhuma, et nad on eeskujulikud sõjamehed. Sellele aitas kaasa ka kirik, pannes rüütleid teenima ristiusus ideaale. Kirik astus vastu feodaalsõdadele, kuulutades seal piirkonnas rahuaja. Kõrgkeskajal muutus rüütliseisus järk- järgult päritavaks aadli seisuseks. Et rüütliks saada, pidi olema kindel kasvatus ja sõjaline treening. 7. a teenistust aadliperekonnas paazina, kus õpiti käitumist ja häid kombeid. 15
Erinevalt James I-st oli ta ka väga järjekindel valitseja, kes ka reaalse võimu enda ja oma kitsama ringkonna kätte haaras, kuna James oli sageli piirdunud vaid teoretiseerimise ning oma soovunelmatesse süüvimisega, jättes reaalse valitsemise teiste teha. Ent Charlesi autokraatlik valitsemisstiil tekitasid talle palju vastaseid ja ehkki ta ise esialgu nende otseste rünnakute alla ei langenud, asusid parlamendisaadikud ja mitmed suurnikud ründama tema favoriite kui kuningale halva nõu andjaid. Esimesena sattus löögi alla Buckinghami hertsog, kes oli korraldanud kaks ebaõnnestunud sõjaretke Hispaania vastu ning keda peeti ka Inglismaa tegelikuks valitsejaks. Parlament süüdistas teda reetmises, kuid Charles püüdis teda kaitsta. Ent enne, kui Buckingham sai kolmanda võimaluse, tapeti ta 1628. aastal. Nii olid pinged mõneks ajaks lahenenud
10. Jõutakse Sienasse. Friedrichi väed võidavad lahingu, mida tähistatakse suurte pidustustega. Konradin lööb mõned mehed, nagu Benvenuto, rüütliteks. Konradini lahkumine Rooma. 11. Kiri paavst Clemensile. Paavst kuulutab välja ristisõja saratseenide mässu mahasurumiseks. Konradin jõuab paavsti kindluse lähedale, kuid möödub sellest võidumarsiga. 12. Jõutakse Rooma, kus Konradini vägesid tervitatkase tormiliselt. Sitsiilia suurnikud käivad talle peale, et ta maaväe Rooma jätaks ning laevadega Sitsiiliasse sõidaks. Algul Konradin nõustub, kuid teadmata põhjusel mõtleb ümber. Konradin kirjutab emale, et armastab teda ning palub palvetada, et ta oleks Konradini pähe asetatavat krooni väärt. 13. Konradini jutule tuleb prantsuse rüütli poeg, kes tahab Konradini poolel võidelda. Konradin laseb Rupertil otsustada, kas võtta ta vastu või ei. Võitlus
10. Jõutakse Sienasse. Friedrichi väed võidavad lahingu, mida tähistatakse suurte pidustustega. Konradin lööb mõned mehed, nagu Benvenuto, rüütliteks. Konradini lahkumine Rooma. 11. Kiri paavst Clemensile. Paavst kuulutab välja ristisõja saratseenide mässu mahasurumiseks. Konradin jõuab paavsti kindluse lähedale, kuid möödub sellest võidumarsiga. 12. Jõutakse Rooma, kus Konradini vägesid tervitatkase tormiliselt. Sitsiilia suurnikud käivad talle peale, et ta maaväe Rooma jätaks ning laevadega Sitsiiliasse sõidaks. Algul Konradin nõustub, kuid teadmata põhjusel mõtleb ümber. Konradin kirjutab emale, et armastab teda ning palub palvetada, et ta oleks Konradini pähe asetatavat krooni väärt. 13. Konradini jutule tuleb prantsuse rüütli poeg, kes tahab Konradini poolel võidelda. Konradin laseb Rupertil otsustada, kas võtta ta vastu või ei. Võitlus
Linnade majad on enamasti puust, kivist on vaid kirikud ja olulisemad hooned. Areneb kaubandus ( eriti XII saj) Rootsi XI-XIII saj XII saj algul on piiskopkonnad Skaras, Linköpingis, Eskilstunas, Strängnäsis, Västeråsis ja Sigtunas. Stenkilide meesharu sureb välja 1120. aastate alguses. Võitlus trooni pärast käib järgneva saja aasta jooksul Sverkerite ja Erikute suguvõsa vahel. Rootsi XI-XIII saj Kuningavõim on nõrk ja Kesk- ning Lõuna-Rootsi suurnikud haaravad omale suure sõltumatuse. Samal ajal kasvab kiriku võim: 1153. a. Linköpingi kirikukongressil suudetakse panna rootslased maksma paavstile maksu. 1164. a. pühitsetakse Vana-Uppsalas ametisse esimene rootslaste peapiiskop. Rootsi XI-XIII saj 1248. a. Skänninge kirikukongressil likvideeritakse rootslaste usualased eritingimused (vaimulike valimine; toomkapiitel; vaimulike abielu). Enamik kloostreid (XII saj) kuulus tsistertslastele.
Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus: Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal- Pärast Vytautase surma suurenes Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka. Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492. Leedu suurnikud saavutad uusi õigusi: 1) Vabastamise riigimaksudest, 2) Kohtupidamise õigus oma talupoegade üle, 3) Maa- alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond. Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada kui ülemkoja kõrvale kujunes 15. sajandi lõpust ka alamkoda ehk Seim, milles olid kõik ülikud. Kazimieras toetas õigusreformi ja hariduse edendamist, soodustas
rangelt kontrollisid, kõrvale. Selle kontrolli põhiosa moodustas tohutult suurte andamite, mida tatarlased nõudsid, laekumise järelvalve. Nagu Lääne- Euroopas, põhines Vene feodaalsüsteem läänihärra ja maa kasutaja omavahelistel õigustel ja kohustustel. Venelaste rõhumine tatarlaste poolt lõhkus selle süsteemi. Seaduslikult reguleeritud õigused ja kohustused asendati kurnamissüsteemiga, millega Vene suurnikud harjusid niivõrd, et peale Tatari ikkest vabanemist jätkasid nad oma alamate röövimist. Peale tatarlaste ikkest vabanemist võttis Vene tsaar üle ka tatari khaani autoritaarse valitsemismeetodi ja sellega suurenes rahvamasside rõhumine veelgi. Kuna Venemaal olid vaid mõned suuremad linnad, millel polnud sellist vaba ja tugevat positsiooni, kui Lääne- Euroopa suurtel kaubalinnadel, ei tekkinud seal keskajal jõukat ja poliitilist iseseisvat kodanlust, kes oleks võinud
Vallutuseelsel ajal kaubateed olid ebakindlad, näiteks Henriku Liivimaa kroonikas on teated, kuidas Pihkvasse suundunud sakslastelt võeti ära 900 marga väärtuses kaupu. Taani, Bremeni peapiiskopkonna, Rootsi ja Vene ning Leedu vürstide ristuvad huvid Liivimaal- Ristisõja organiseerijad ja sõjakäikude korraldajad olid kohalikud vaimulikud ja ilmalikud võimukandjad, Liivimaa ristisõja puhul Breemeni ja Lundi peapiiskopid ning Saksimaa, Taani ja Rootsi suurnikud. Motiivid olid nii religioossed, poliitilised kui majanduslikud. Ristisõjas osalemisega täideti oma kristlikku kohust, aga see andis valitsejatele samaaegselt ka võimaluse valdusi laiendada ja uusi sissetulekuallikaid saada. Majanduslik aspekt võis eriti tähtis olla vaese Breemeni peapiiskopkonna jaoks. Liivimaa ristisõja eesmärgiks võib pidada rahulepingut, sest läbi rahu sõlmimise ristitava rahva juht allub ja laseb enda rahvast ristida
annaabi.ee 
