Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel) · nn ChiPitts (USA-s Suure järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel)
Square · Kujunesid nn. rahvuslinnaosad 1. Whitechape juudi kvartal. 2. Limehouse hiina linnaosa jne. ·. Linnaosadesse rajati enamik suuri spordiehitisi Epsome Wimbledoni Vana Wembley hipodroom staadion staadion · Soliidsed inimesed elasid West Endis · Finantsmaailma peakorterid paiknesid City`s · valitsusasutused Westminster´is · kurikuulus ööelu keskus oli Sohos. · Ebenezer Howardi aedlinnad · Väikelinnad suurlinnast eemal · Aedlinn ca 24 m² territooriumi keskele · Elanikkonna suuruseks kuni 30 000 inimest · 1903.a. rajati esimene aedlinn Letchworth · Hiljem veel teinegi Welwyn. · Aedlinnade teket soodustas ka metroo Welwyn Letchworth
Türil oli mehi kõige rohkem vanuses 50-54 ning naisi vanuses 70-74. Sündimus on jäänud Lihulas kui ka Türil aina väiksemaks. 5) Linnades noorenev/vananev rahvastik, milline võiks olla prognoos Mõlema linna puhul on tegemis vananeva rahvastikuga, kuna sündide arv kahaneb. Põhjuseks on tööealiste inimeste suurematesse linnadesse kolimine. Vanurite domineerimise põhjuseks võib olla see, et vanemas eas tahetakse suurlinnast tagasi väiksemasse kodulinna tagasi tulla. Kuna Lihulas ja Türil on lapsi aina vähem, siis jääbki domineerima vanurite rühm.
Tihti ongi detailid need, mis väljendavad kandaja omapära ning elustiili. Seetõttu kuulub suur osa Karani tähelepanust disainimisel just nimelt aksessuaaridele. Populaarsemateks ning ihaldavamateks DNKY aksessuaaridest on kindlasti tema kotid , kingad, päikeseprillid ja kellad. Et luua Donna Krani nimest tõeline elustiilibränd , tutvustas disainer oma kodusisustusliini DNKY Home, mille mööbel, magamisvarustus ning aksesuaarid on inspireeritud eelkõige rannameeleoludest ning kodusest suurlinnast. Donna Karani jaoks tähendab disaineritöö tasakaalu leidmist mugavuse ja glamuuri vahel, pidades silmas praktilisust ning unustamata seejuures ihaldusväärsust. Samuti on tema jaoks alati kõik lähtunud inimkehast- selle sensuaalsest väljendusest, kaitsuse tundest ning liigutamisvabadusest. ,,Naisena on minu loomuses teisi hellitada, täita vajadusi ning lahendada probleeme. Kunstnikuna püüdlen aga ilu poole, nii sensuaalselt kui ka visuaalselt", ütleb Karan oma loomingu kohta
slummid. Maailma linnastumine ei tähenda mitte ainult statistilist muudatust rahvastiku paiknemises. See muudab ka maastikke, inimesi ja institutsioone, sest viimased peavad järjest enam järgima linnareegleid. Ka kombed ja tavad muutuvad linnadele omasteks. Linnad on üksikisikute ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus, ühetaolisus ja iseseisvus. Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale elama, sest me oleme hakanud üha rohkem ja rohkem hindama looduslikke ja terveid eluviise. Sealhulgas ka mina. Sõidetakse nädalavahetusteks loodusesse telkima/matkama või minnakse sugulaste juurde maale või mere äärde suvilatesse. Linnastumise üks kõige suurimaid miinuseid on heitgaasid. Kujutate ette kui palju heitgaase väljub argipäevahommikul näiteks New Yorgi tänavatel sõitvatel ning ummikutes istuvatelt autodelt
Miks inimesed ei taha linna elama minna? Osa inimesi ei soovi linnas elada, sest linnades on palju õhusaastet. Seda tekitavad autode heitgaasid ja muud tööstustest tulevad saastet tegitavad gaasid. Mõned ei suuda harjuda linnades oleva müraga ning harjuda kallima eluviisiga. Osad kardavad linnade ohtlikku elu ja kõrgemat kuritegevustaset võrreldes maakohtadega. Hiidlinnastuid on kahte tüüpi. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis on suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, mis sai maailmamajanduses olulise tähtsusega ülikeskuseks. Hiidlinnastu võib lugeda linnastumisee kõrgeimaks astmeks. Tuntumad hiidlinnastud on: nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) ; nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel). Linnastu ehk aglomeratsioon (ladina keeles. agglomero - "lisan") on rühm lähestikku asuvaid
hõlbustub reisimine ja piiriületus ahenevad valikuvõimalused mitmes valdkonnas TURISM turism- aktiivse puhkuse vorm, enim reisitakse Euroopasse Miks Euroopasse? sõja vaba poliitiliselt stabiilne kindel julgeolek ASUSTUS MAAILMAS slummid- ülerahvastatud linnad linnastumine ehk urbaniseerumine- linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Megalopolis- hiidlinnastu, suurlinnast ja selle ümber koondunud väiksematest linnadest kokkukasvanud kogum New York Tokyo Shanghai Mexico Mumbai Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: Majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid Ajaloolised tegurid Tihe: kaubanduse areng, Tihe:jõgede, järvede, Hõre: piirkondades, kus on trantspordivõimalused, suuremate veekogude toimunud sõjad,
kõvasti enam tüdrukute oma. Kaart: (Mehhiko kaart, 2009) Mehhiko suurimad linnad on: · Mexico · Netzahualcoyotl · Guadalajara · Monterreay · Puebla (Põhja-Ameerika geograafia, 2009). Kuna Mehhiko pealinnaks on Mexico, siis pealinna ümber on kujunenud Puebla ja Netzahualcoyotl. Need linnad on pealinna lähedale kujunenud, sest inimesed on võibolla läinud suurlinnast Mexicost eemale, rahulikmat elu otsima. Monterrey asub Mehhiko lahe ääres. Linn asub kohas, kus on soodne tegeleda merekaubandusega, mis oli kunagise aja peamine tulu,- ja kuluallikas. Guadalajara erineb Monterrey'st ainult oma asukohta suhtes. Guadalajara paikenb Vaikse ookeani poolsel Mehhiko kaldal. Kasutatud kirjandus Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Raagma, G., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. (2003). Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile
Loomingus esikohal sõjavastane protest,katastroofi eelaimdus,mõtisklus inimkonna ja maailma tuleviku üle.Nad olid suurlinliku närvilise elurütmi vastu.Pärit Saksamaalt,Berliinist.1.Kirjanduskeskne ekspressionism 1910-I MS algus.2.Hilisekspressionism I MS-1920-ndate keskpaik.1.Traagiline elutunnetus, kanud katastroofi eelaimdus,sünged ja võikad elupildid,kritiseeritakse ühiskonda ja valitsevaid olusid,masendavad pildid sõjast,lahinguväljast,suurlinnast, kirjeldatakse vigaseid,näljaseid,orbe.2.Luulekeel on paatoslik ja jõuline,palju hüüatusi ja omadussõnu.3.Vahendati kaasaegse inimese mõtteid ja elutunnetust(eriti linlase).4.Tehnika rõhub inimest.Suurlinn on ahistav ja ähvardav.Tehnika pärast ei suuda inimene kõike haarata ja kontrollida-see seostub vaimse ja hingelise lagunemisega.Surmameeleolud inetuse-esteetika- jultuse ülistamine.5.Väärtuste maailm kukub kokku.6.Sõjajärgselt on süüdunne toimunu pärast
erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid
immigratsioon - sisseränne emigratsioon - väljaränne remigratsioon - tagasiränne migratsioonisaldo – sisse- ja väljarände vahe pendelränne – inimeste liikumine elu- ja töökoha vahel, kui need asuvad erinevates asulates linnastumine – e urbanisatsioon, inimeste kiire sisseränne linna / linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus linnastu (aglomeratsioon) – rühm tihedasti koos asuvaid linnu hiidlinnastu (megalopolis) – suurlinnast ja selle ümbrusesse kogunenud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum eeslinnastumine – inimeste kolimine kesklinnast eeslinna vastulinnastumine – linnaelanike lahkumine linnadest maapiirkondadesse valglinnastumine – linna planeerimata levik maapiirkonda ülelinnastumine – arengumaade linnade ülikiire kasv slumm – ehk agul, tihedalt täisehitatud piirkond, kus elavad enamasti töötud rahvastiku vananemine - vanemaealiste osakaalu suurenemine rahvastikus
iseloomustada sõnaga võlts. Tihti on Holdenil isegi kõige ebaolulistema detailide või tegevustega seostada mõni lugu, mida ta seejärel kirjeldab, tuues sisse uut taustinformatsiooni. Lugu Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus.
suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. (Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. ) "Jevgeni Onegin" Puskin Romaani tegvus toimub 1819-1825. kus vastandatakse suurlinn ja küla Peategelane on noor haritud rikas ja ilus, kuid ta ei ole rahul iseendaga ning ta ei ole õnnelik. Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts). Ta lahkub suurlinnast maale, kus ta sai päraduseks mõisa. Seal ta kohtuv kahe noore neiuga-Olga ja Tatjana. Olgal on peigmees Lenski, kellega ta saab sõbraks. (Puskin tahabv nädata meile erinevate tunnete kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub. Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu. Onegin lahkub.
inimlikkus. Vincent veetis kogu oma lapsepõlve Hollandi lõunaosas asuvas Põhja-Brabanti provintsis. Piirkonda iseloomustasid avarad viljaväljad ja laiad liivased nõmmed, kus van Gogh meeleldi hulkus. Kunstnikuna kaebles ta hiljem korduvalt, et suurenev industrialiseerumine ja põllumajanduse massiivne pealetung muudavad maastikku põhjalikult. Vincenti isal oli väike kogudus Zunderti külas, 30 kilomeetri kaugusel flaamlaste asutatud suurlinnast Antwerpenist. Seal läks Vincent 1860.aastal ka külakooli. Umbes kahtesadat last õpetas üksainus katoliiklasest õpetaja. Ehkki õpitulemustele polnud midagi ette heita, võttis isa Vincenti ja tema õe Anna ometigi 1861.aasta sügisel koolist ära ja hankis neile eraõpetaja. Oktoobris 1864 saadeti Vincent 30 kilomeetri kaugusel asuvasse internaatkooli. Kodust lahkumine puututas teda tõenäoliselt sügavalt, sest veel täiskasvanunagi meenutas kunstnik seda ängiga. Pärast
Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud. 3. Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus. 4.
parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. "Jevgeni Onegin" Puskin Romaani tegvus toimub 1819-1825. kus vastandatakse suurlinn ja küla Peategelane on noor haritud rikas ja ilus, kuid ta ei ole rahul iseendaga ning ta ei ole õnnelik. Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts). Ta lahkub suurlinnast maale, kus ta sai päraduseks mõisa. Seal ta kohtuv kahe noore neiuga-Olga ja Tatjana. Olgal on peigmees Lenski, kellega ta saab sõbraks. (Puskin tahabv nädata meile erinevate tunnete kokku põrkamisi.) Lenski armastab suure kirega Olgat. Aga noor Olga läheb kaasa flirdiga, mida keegi talle pakub. Tatjana armus Oneginisse ja kirjutas talle kirja, et on temasse armunud. Onegin soovitab Tatjanal leida keegi teine armastatu. Onegin lahkub
kõrberännakust, mil elati onnides 4. Uusaastapüha (tähistatakse maailma loomist ja Iisraeli ajaloo algust) ja 5. Joom Kippur (Suur Lepituspäev koos 24-tunnise paastuga, mis on patukahetsuspäev). (Kulmar, 2006) 2. JUUDI AJALUGU Lühidalt öeldes põlvnevad juudid iidse semiidi soo heebrea keelt rääkinud harust. Ligi 4000 aastat tagasi rändas nende esiisa Aabram välja jõukast Sumeri suurlinnast Kaldea Uurist ja asus elama Kaananimaale. Aabrahamist alates arvestavad juudid oma põlvnemisliini. Aabrahami pojapoja Jaakobi nimi muudeti Iisraeliks. Iisraelil oli kaksteist poega, kellest põlvnesid kaksteist suguharu. Neist üks oli Juuda, kelle nimest tuleneb sõna ,,juut". Hiljem hakati nimetust ,,juut" kasutama kõigi Iisraellaste, mitte üksnes Juuda järglaste kohta. Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijuutlus ja vabameelne liberaaljuutlus. (Inimkond..
koosviibimisi modernistid noored kunstnikud ja intellektuaalid. Kohvikus korraldati tihti näitusi, kontserte ja etendusi. Loeti erinevaid rahvusvahelisi ajakirju ja teoseid. Picasso võeti vastu sealsesse kunstnikeringi. Sel ajal joonistas Picasso portreesid oma sõpradest, härjavõitlusi ja stseene kohvikust ja tänavalt. Esimene personaalnäitus toimus aastal 1900. Samal aastal sidus Picasso end ka Pariisiga. Sealsed tänavad ja kohvikud paelusid teda kohe. Ta hakkas avastama motiive suurlinnast, piltidelt paistavad nii viletsus kui ka rikkus. Prantsuse keelt mitte valdavana sõbrunes Picasso pigem Hispaania kunstnike kogukonnaga. Ka noored prantsuse intellektuaalid kiindusid temasse, kui toimus tema esimene näitus Pariisi Ambroise Vollardi galeriis. Teoreetilistest arutlustest huvitasid teda mõttevahetused luuletejate ja kunstnikega. Üha enam hakkasid Picasso loomingu vastu huvi tundma kogujad ja kunstikaupmehed. Picasso sai tuttavaks ka kunstnik Henry Matisse´iga.
1902 raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Moskva lähistel asuv Kutsino. 19. sünnipäeval kirjutatud luuletus on dateeritud Moskvas. 11. septembril 1902 sündis tütar Dagmar. Abielu lahkhelilisus, tingitud erinevusest isiksustes, selgus peagi. Vaimsesse avardumisse oli tulnud nüüd nagu seisak. Turvaline kodu ja majanduslik muretus polnud Marie Underile esmajärgulise tähtsusega. Ta ei kodunenud loomult kinnise C. Hackeri kõrval. Ka muljed suurlinnast jäid välispidiseks, viljastamata luuletaja siseelu. Intervjueerija küsimusele, mis laadi elamuseks olid Moskva aastad, on Marie Under vastanud: ,,Mu väikesed lapsed, mõni teatrietendus ja ühe suve veetmine kodumaa looduses Kassari saarel." See üks suvi oli 1904. aasta imeline suvi nii on luuletaja seda ise nimetanud. Külaskäik kodumaale koos pooleteiseaastase tütrega osutus Marie Underi siseelu ootamatult rikastavaks.
Palju tegeletakse kergejõustikuga. Selles vallas on tuntumad tegijad sprinter Bolt, kes on nüüdseks neljakordne olümpiavõitja ja Felix, naistest Marion Jones, kes viimati jäi vahele dopingu kasutamisega. Tuntud on ka sellised spordialad nagu jalgpall ja korvpall, jäähoki, iluuisutamine jne. USAs on väga palju spordikoondiseid ja liite. New Yorgi meeskonnad on võitnud 35 Major League Baseballi korraldatavat World Series 'i maailmameistrivõistlust. New York on vaid üks viiest suurlinnast (Chicago, Los Angelese, San Francisco linnastu ja Baltimore-Washingtoni kõrval), kus tegutseb kaks pesapallivõistkonda. Lisaks on seal toimunud 14 maailmameistrivõistlust (viimane neist 2000. aastal). National Football League'is esindavad linna New York Giants (ametliku nimega New York Football Giants) ja New York Jets, kuigi mõlemad meeskonnad mängivad oma kodumänge New Jerseys East Rutherfordi lähedal paikneval MetLife'i staadionil. 2014
Baudelaire looming on ta jaoks teatud ajalooline ülesanne, sest teadlikult kirjutas ta seda võõrdunud lugejale,kellele polnud luule midagi enesestmõistetavat. Kogumikus ,,Kurja lilled"on ta oma olemasolu õigustanud ja põhjendanud. Midagi niisugust polnud varem tehtud. Ta hakkas kirjutama sellist tüüpi luulet, mida suudaks lugeda ka moodne suurlinnainimene, kelle keskendumisvõime on nõrk Sellise luule loomise tegi talle kergemaks asjaolu, et ka ta ise oli pärit suurlinnast, ning sarnanes eeldustelt ,,silmakirjalikule lugejale". Moodne lugeja on võõrdunud lüürikast, sest nad ei leia kontakti enda kogemuste ja lüürika vahel. Niisiis proovib B. Leida viisi, kuidas võiks lüüriline luule põhineda kogemusel, millega kaasneb shokielamus. B. usub, et ilu koosneb kahest vastandlikust poolest: igavene ja muutumatu ning suhteline ja sattumuslik. Modernsus on mööduv, põgenev, sattumuslik, ta on kunsti üks pool, sest teine on igavene ja muutumatu. B.
Baudelaire looming on ta jaoks teatud ajalooline ülesanne, sest teadlikult kirjutas ta seda võõrdunud lugejale,kellele polnud luule midagi enesestmõistetavat. Kogumikus „Kurja lilled”on ta oma olemasolu õigustanud ja põhjendanud. Midagi niisugust polnud varem tehtud. Ta hakkas kirjutama sellist tüüpi luulet, mida suudaks lugeda ka moodne suurlinnainimene, kelle keskendumisvõime on nõrk Sellise luule loomise tegi talle kergemaks asjaolu, et ka ta ise oli pärit suurlinnast, ning sarnanes eeldustelt „silmakirjalikule lugejale”. Moodne lugeja on võõrdunud lüürikast, sest nad ei leia kontakti enda kogemuste ja lüürika vahel. Niisiis proovib B. Leida viisi, kuidas võiks lüüriline luule põhineda kogemusel, millega kaasneb shokielamus. B. usub, et ilu koosneb kahest vastandlikust poolest: igavene ja muutumatu ning suhteline ja sattumuslik. Modernsus on mööduv, põgenev, sattumuslik, ta on kunsti üks pool, sest teine on igavene ja muutumatu. B
kommenteerivad ja mõtestavad. Probleemid algavad siis, kui lapsed jäävad oma vägivaldsete eeskujudega omapäi. Kui vanemad või lapse usaldusisikud suudavad meedias nähtut seletada, koos lapsega arutada ja aidata seda mõtestada, on meediavägivalla mõju käitumisele suhteliselt tagasihoidlikum (Lehtsaar, T). Sotsiaalmeedia mõjud Sotsiaalmeedia on tänapäeva elu alus ilma selleta ei saa kohe kuidagi. Kujutlege, kui mõnest suurlinnast kaoks internet kas või üheks päevaks. Katastroof! Pooled inimesed, kes on harjunud päevast päeva oma emotsioone, eluolu ja muud säärast sotsiaalmeedia kaudu vahendama, koguneksid tänavatele märatsema. Neil pole enam väljundit ja see, mida nad muidu kommentaariumides kirjutavad, jõuaks nüüd majaseintele. Tulevad e-postkasti näiteks pakkumised, et saadaval on e-raamatud. E-luger, nagu keegi juba moodsa sõna leiutanud. Ja pajatatakse mingist tahvelarvutist
Kõrgperiood oli 1923 1935. Luulekogud ,,Hääl varjus", ,,Rõõm ühest ilusast päevast", ,,Õnnevarjutus" - ballaadid, ,,Lageda taeva all", ,,Kivi südamel". Underi ballaadidel on jutustav sisu. Aluseks on Piibel, ajalugu, muistendid. ,,Õnnevarjutuses" on 12 ballaadi. 1927 ,,Hääl varjus" ja 1928 ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldasid eelnava viie aasta loomingut. Teemad: surma paratamatus, sotsiaalne viletsus, üksindus, kodutus, unustatus. Seal on visandid suurlinnast, nagu Pariisist. Luuletus ,,Kontvõõras" - sisendusjõuline mõte, ängi ja mure kirjeldus. Kirjutab sõna Elu suure tähega, selle sümbol on punane pihlakapuu. Palju loodusluulet, eriti kogus ,,Rõõm ühest ilusast päevast". 1930 ,,Lageda taeva all". Suures osas filosoofiline mõtteluule. ,,Kivi südamelt" jätkab filosoofiliste teemadega. Arutlus inimelu väärtuste üle olema ja omama teemad, silmakirjalikkus, ükskõiksus. Inimeseks saamine ja olemine on seotud kunsti mõistmisega.
pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Üldiselt nii pikk distants nõuab suhtlemisel lisaenergiat. Suhtlemise laadi on võimalik muuta, muutes suhtlemisdistantsi Siiski tasub sellega ettevaatlik olla. Suhtlemisdistantsid ei sõltu mitte ainult kultuurikeskkonnast, kus inimene üles on kasvanud, vaid ka vahetust keskkonnast, kus ta oma elu on veetnud. On kindlaks tehtud, et suurlinnast pärit inimestel on suhteliselt lühemad suhtlemisdistantsid, võrreldes väikesest hõredast asustatud maakohast pärit olevate inimestega. Muuseas mägilaste suhtlemisdistantsid on eriti pikad. Siit tulevad ka arusaamatused suhete iseloomu kohta. See, mis ühele suhtlejale võib tunduda isikliku distantsina, on partneri jaoks tegelikult formaalsete suhete distants. Peale vahemaa ehk distantsi mängib kindlasti rolli ka asend teineteise suhtes
ameeriklaste kohta. Järgnev pilt iseloomustab situatsiooni, mis tekib, kui mõlemad neist püüavad suhelda ametlike suhete tasandil. Joon.26. Erineva suhtlemisdistantsiga inimeste kohtumine Suhtlemisdistantsid ei sõltu mitte ainult kultuurikeskkonnast, kus inimene üles on kasvanud, vaid ka vahetust keskkonnast, kus ta oma elu on veetnud. On kindlaks tehtud, et suurlinnast pärit inimestel on suhteliselt lühemad suhtlemisdistantsid, võrreldes väikesest hõredast asustatud maakohast pärit olevate inimestega. Muuseas mägilaste suhtlemisdistantsid on eriti pikad. Siit tulevad ka arusaamatused suhete iseloomu kohta. See, mis ühele suhtlejale võib tunduda isikliku distantsina, on partneri jaoks tegelikult formaalsete suhete distants. Peale vahemaa ehk distantsi mängib kindlasti rolli ka asend teineteise suhtes
See, et ka üheksa päeva hiljem on päevane 210 temperatuur 25 soojakraadi ringis ja õhtuti võin külma kartmata suvekleiti kanda, pole kohalike sõnul tavaline. Kinniseid kingi sandaalide vastu vahetades märkan, et mind jälgib mõni pingile lähemale lennanud tuvi. Mustanahaline neoonroheliste pükstega mees pühib pingi kõrvalt kühvlile olematut prahti. Erinevalt mitmest teisest suurlinnast on Lissabon peaaegu prügivaba. Kodune Lissabon Lissaboni lennujaamast päevaks sõidukaardi ostnud, istusin esimesele bussile, mis sattus olema number 45, ja olin umbes pool tundi täielikus teadmatuses, kuhu see mind viia võib. Kui hakkas tunduma, et linn muutub üha sõbralikumaks ja vanaaegsemaks, astusingi juhuslikult peaväljakuäärses peatuses maha. Siin peatuvad Lissaboni kuulsad ühe vaguniga ümarad trammid, millega on lausa kohustuslik kas või paar peatust sõita
• Howard polnud linnaplaneerija, vaid lihtsalt ”iseväljamõtleja”, kuid tema ideedel on kõlapinda tänaseni, võibolla isegi rohkem kui kunagi varem. • Sai inspiratsiooni paljudelt tolleaegselt utopistidelt ja arvatavasti ka Olmstedi planeeritud eeslinnast Chicagos (Riverside). Ka Arts & Craft’s liikumine oma üleskutsega maale kolida oli kindlasti üks ideeallikas. • aedlinna oli alternatiiviks tolleaegsele linna- ja maakeskkonnale - aedlinn pidi olema nn põgenemiskohaks suurlinnast, vastandina linnast võõrdumisele • Eesmärgiks kombineerida linna sotsiaalseid ja majanduslikke hüvesid tervisliku maa elukeskkonnaga • Howard probleemiasetus on järgmine: linnad ja nende probleemid kasvavad, maaelu aga sureb välja põllumajanduse kriisi ja väljarände tõttu. Linn on nagu magnet mis tõmbab inimesi enda poole: kõrged palgad, karjäärivõimalus, kultuur ja lõbustused. Samas on siin rikutud keskkond, slumm, töötud, töökoht kodust kaugel jne
õilis, hea ja vaga, et tundus, nagu oleks ta tulnud otse Noa laevast ja olnud vana Noa ise. Jim pani paadi korda ja ma võtsin aeru. Eemal käänaku juures oli käida ääres suur aurik -- umbes kolm miili linnakesest allpool. See oli seal juba paar tundi ja võttis kaupa peale. Kuningas ütles: «Ma arvan, mu praeguste riietega on ehk parem, kui ma tulen St. Louisist või Cincinnatist või mõnest muust suurlinnast. Sõua auriku juurde, Huckleberry, sõidame laevaga linna.» Kaks korda ei tarvitsenud mulle seda öelda -- aurikusõit! Jõudsin kalda juurde poole miili kaugusel linnast ja lasksin siis paati vaikses vees pärivoolu libiseda. Varsti jõudsime ühe meeldiva süütu näoga noore maamehe juurde, kes istus puutüvel ja pühkis higi näolt, sest ilm oli kangesti soe. Ta kõrval oli kaks suurt käsitaskut. 368 «Sõida kaldale!» käskis kuningas. Tegin seda. «Kuhu te sooviksite minna, noormees
annaabi.ee 
