Leidsid 18 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "SUURGILDI HOONE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suurgildi, mustpead, mustpeade, saal, poolse, etik, pühavaimu, hoones, fassaad, 1407, plats, esinduslik, eeskoja, mainitud, interjöör, hoov, vennaskond, ümberehitus, kirik, keldrikorrus, tollal, hoonel, ruumijaotus, võlve, toetavad, kitsas, kaaristu, neogooti, uksi, välisuks, olav, majas, noorsoo, juhendaja, pikal, kohviku, maiasmokk, viilu, tagatisajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Praeguse Tallinna kohale tekkis asustus kusagil 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. See linnus hõlmas arvatavasti kogu Toompea platoo põhjapoolse kõrgema osa (5 ha). Linnuse ja sadama vahele tekkis seejärel turg ja linn, need paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla
hakkas seda kasutama presiidiumi töö- ja esindushoonena. Praegugi kasutab maja Eesti TA Presiidium. Linnateater Üks paremini säilinud näiteid Tallinna keskaegseist elamuist. Hoonet Lai tänav 23/25 ja Aida tänav 6/8 on ürikuis mainitud 1467. aastal, tänaseni säilinud hoone on ehitatud mitmes järgus. Praeguse mahu sai hiljemalt 16. sajandi II veerandil. Tänapäeval asub hoones Tallinna Linnateater: alates 1965. aastast, kui hoone eraldati Noorsooteatrile kontori- ja prooviruumideks. Tänapäeval asuvad Lai 23 majas Väike saal, Linnateatri kohvik, Kaminasaal, Voldemar Panso nimeline saal, teatri kontoriruumid ja Diele. Linnateatri kaminasaali tõenäoliseks ehitamisajaks 1434. aasta, mis on tuvastatud 2007. aastal saali laepalkide vanuse tuvastamise teel. Lai 23 põhiplaan annab küllaltki hea ettekujutuse
.....................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.......................................................................................................................8 Barokk .......................................................................................................................................10 Katariina kirik .......................................................................................................................10 Ahja mõis ...........................................................................
sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki õiguse koodeksi, mis hakkas ajapikku määrama rae moodustamise põhimõtteid. Peale raekoja peeti raeistungeid ka raekantseleis ja Pühavaimu kirikus vaid tähtsaimad arutelud ja valimised peeti raesaalis. Selline korraldus kehtis 1877. aastani, mil Aleksander II kehestas Balti linnades üldise Vene linnaseaduse. 1878. aastaks oli raelt kogu asjajamine üle võetud ning raad jäi edasipidi püsima vaid kohtuasutusena.4 Raekoda on põhiplaanilt lääne suunas kergelt aheneva pikliku trapetsilähedase kujuga. Selle idaseinast eendub sale kaheksatahuline konsooltorn, mille friisil kõrgub hilisrenessanslik
Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn. Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp etik, mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis kalorifeer. Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina.
talumiga palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Lõunafassad vähevaadeldava tagaseinana ei ole kujundatud. Kujunduse ja valgusavadeta on jäänud see juba ehitusajast sultuna seisma. Enamik tarberuume paiknes keldris ja I korrusel. Neist lääne poolsed pikk 3-lööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal on ehituslaadilt identsed: ühesuguseid ümarkaarseid servjoonvõlve kannavad üksteisele sarnased servatud nurkadega 4-tahulised piilarid. Hoone ida poolse neljandiku moodustavad kaks eelmisest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt silmapastvaim kogu lääne poolset osa hõlmab kodanikesaal- 8-tahulistele saledatele piilaridele toetuvad kõrgete servjoonvõlvidega 2-lööviline ruum, mille loode võlvikusse tõuseb sirge peatrepp.
.........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5. Tallinna Oleviste kirik..................................................................................................14 5 GOOTI STIILIS HOONED ÜLE EESTI.............................................................................15 5.1 Türi kirik.......................................................................................................................16 5
Püramiidi ümber paiknesid vaarao lähikondlaste hauad - mastabad Samas, Gize väljal, suhteliselt lähedal Cheopsi püramiidile paikneb kõrguselt järgmine, Chepreni püramiid ( kõrgus 143,5 m ) ja seda ümbritsev ehitiste kompleks. Siin pakub erilist huvi hauatempel, kui üks esimesi lõplikke templikavatisi egiptuse arhitektuuris. Ristkülikukujulise põhiplaaniga templi keskseks ruumiks oli monoliitsete neljatahuliste graniidist sammastega hüpostüülsaal. Samasugune saal oli ka teisel, orus asetseval hauatemplil, mille kaudu pääses kogu kompleksi. Nimetatud templi 12 meetri kõrguse fassaadi kahe ukse ees olid sfinksid. Chephreni haudehitiste kompleksi kuulusid veel arvukad vaarao lähikondlaste mastabada ja Suure Sfinksi hiidkuju ( pikkus 57 m, kõrgus20, kõrva läbimõõt 1,37 m ). Kolmas Gize välja püramiid - Mykerinose püramiid on eelnevatega võrreldes päris väike, tema kõrgus küünib ainult 66. meetrini. Haudehitiste kompleksi
sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid. Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega. Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraazid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi. Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. Skulptuur: Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme. Skulptuur on palju vähem seinaga seotud. Gooti stiilis polnud anatoomia nii tähtis (püüeldi edastada nägu). Seetõttu pole figuuridel näha kontraposti jälgimist. Tekkis hoopis S- tähte
Seda kõike ka juugend endas hõlmas ja kujutas. Juugendajatul hakati hindama nii uusi materjale, töövõtteid kui ka tehnoloogiat. Põhjamaades hakati uudseid vorme tuletama rahvapärasest arhitektuurist ning mütoloogiast Juugendarhitektuuris püüti nii fassaadi kui interjööri uuendada ning värskendada vastavalt vajadusele. Enamasti lõi piiri ette asjaolu, kuidas kulgesid hoones ruumid. Seda tehti nii romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peamiselt kaupluste ja kaubamajade puhul. Piiretena hakati kasutama järjest metalli, mida siiani seostati tööstushoonetega Iseloomulikuks osaks antud ajastule oli
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal k
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e. Vitraazikunst klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk nagu tempel Sügavtrükk paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
koopast, kus peitus kohutav inimsõnn Minotauros. Palee keskel asus hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu ( rituaalne tähendus) suunaga idast läände. Õue ümbritsesid akendeta paleeruumid. Hoolimata süsteemitusest, olid need lossid väga mugavad, kus oli 4 laitmatu veevärk ja kanalisatsioon, vannitoad, basseinid, valitseja ja valitsejanna ruumid, troonisaal. Ruume oli varustatud rõdude ja galeriidega ning kütteseadmetega. Ükski saal ei sarnanenud teisega. Peale eluruumide oli siin ladusid, hoidlaid, sest lossid olid ka majanduselu keskuseks. Losside seinad olid kaetud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Paleeruumide ülesehitusel oli määrav tähtsus sammastel. Laeraskus aga ei tuginenud nendel. Kreeta sambad ei ole alt jämedad nagu Egiptuse sambad või hilisemad kreeka sambad, vaid peenenevad ülevalt alla. Sambad olid puust ja kaetud värviliste mustritega.
«Ah!» kostis Jupiter. «Alustage silmapilk!» ütles too. «Täitke rahva soov; ma võtan enda peale paleefoogti rahustamise, kes omakorda kardinali rahustab.» Jupiter hingas kergendatult. «Härrad kodanikud!» karjus ta kõigest kõrist rahvale, kes teda ikka veel hurjutas. «Me alustame kohe!» «Evoe, Jupiter! Plaudite, cives!» 1 karjusid skolaarid. «Hõissa! Elagu!» karjus rahvas. Tekkis kõrvulukustav käteplagin ja Jupiter oli juba kadunud vaiba taha, kui saal ikka veel joovastusest rõkkas. Tundmatu isik aga, kes nii nõiaväel «tormi tuulevaikuseks» oli muutnud, nagu meie vana kallis Corneille * ütleb, oli ettevaatlikult tagasi samba varju läinud ja oleks seal kahtlemata jäänudki nägematuks, liikumatuks ja vaikseks nagu ennegi, kui teda päevavalgele poleks toonud kaks noort naist, kes vaatajate esimeses reas olles olid tähele pannud ta kõnelust Jupiteri -- Michel Giborne'iga. Hei, Jupiter! Plaksutage, kodanikud (lad. k.). 21
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
