RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Äri levikut üle riigi piiride on soodustanud 3 asjaolu: · Välisinvesteeringuid reguleerivate tõkete vähenemine · kommunikatsiooni- ja veokulude alanemine · sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine 3-minutilise telefonikõne hind: New-York London (Constant 1990, U.S. $) Suurt kasu on saanud arenenud riigid: · uued avanevad turud nende toodetele, globaalne tootmine · liberaalne investeerimiskeskkond uued võimalused nende haare ja turujõud kasvab. · Kasvavad finantsurud tulusamad invest.võimalused. · + tehnoloogiline edumaa + omandiõiguste levik (läbi WTO). · Kasu on lõiganud ka väike grupp arengumaid: ekspor- di kasv ja FDI sissevool NIE grupp Ida-Aasiast. · + veel mõned Aasia riigid, EL-liikmekandidaadid · Mehhiko ja Tsiili L-Am'st. Kaasaja majanduses ei eksisteeri suletud lokaalseid turge, vaid on terviklik maailmaturg, kus...
Turgude tunnused Täiskonkurents Monopolistlik Oligopol Monopol konkurents Firmade arv Palju ettevõtteid. Palju ettevõtteid. Üksikud suurfirmad. Üks suurfirma. Kontroll hinna üle Puudub. Turg määrab Asenduskaupade Sageli head Üks firma otsustab hinna ning ettevõtted olemasolu piirab hinna võimalused määrata toote ja selle hinna üle. nõustuvad sellega kujundamist. hindu oma toodetele. Toote eristamine Puudub. Tooted on Tooteid eristatakse Oluline mõnede Puudub. sarnased
kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Näiteks võib siin tuua endise suurfirma Enron, mis 2000. aastaks andis tööd ligi 22 tuhandele inimesele, aga aastaks 2002. oli pankrotis. Suurfirmade hävimised seavad riigile või riikidele suured kohustused, kuna töötuks jäävad tuhanded. Üheks võimaluseks oleks toetada firmasid, nagu seda tegi USA, kui tema autotööstused langesid pankroti äärele. See näitab millist võimu omavad suurfirmad riikide üle. Kuid ka riigivõim omab kontrolli riigis tegutsevate firmade üle, näiteks kui riigivõimu esindav keskpank võtab vastu mingi pangandust puudutava otsuse, siis peavad antud riigis tegutsevad erapangad seda täitma. Kokkuvõteks võib öelda, et tänapäeval võib välja tuua kaks kergesti eristatavat võimu. Riigivõim, mis kontrollib ühiskonda täidesaatva-, seadusandliku- ja kohtuvõimuga, ning ehk on tavainimesele kõige nähtavam
Üha suuremat hoogu koguvad transnatsionaalsed suurfirmad, kes oma kapitali ja jõuga söövad turult välja rahvuslikud väikeettevõtted. Hea näide on suurfirma McDonald's, tänapäeva inimeste toitumis harjumused on halvenenud ja üha enam eelistavad inimesed süüa kiirtoitu ning seeläbi vajuvad unustuste hõlma rahvustoidud, mida tavaliselt pakuvad riigi sisesed väikeettevõtted, see konkreetne näide puudutab ka rahvusliku identiteedi säilimist. Arvan, et transnatsionaalsed suurfirmad ei ole ühiskonnale kasulikud. Selliste firmade tegevus toimub laia haardeliselt ja üle mitmete riikite, selletõttu ei allu nad kogu oma tegevuses ühe kindla riigi seadusandlusele ega kontrollile, mis võimaldab arengumaades tegutsemisega hiigelkasumeid teenida. Tänu selliste firmade hiig kasumitele, suudavad nad mõjutada riike ja nende majandust liialt, riigid kui üksused on oma juhtivat rolli majanduse suunamisel ja edendamisel kaotamas. Firmade liigse mõjuvõimu
kitsaskohtadeni.(Kornai,J. 2010) 4 Kasutatud allikad EAS, (2018) Ressursside vajadus, rahakäibe planeerimine ja finantsprognoosid. Kättesaadav: https://www.eas.ee/alustav/ari-planeerimine/ressussside- vajadus_rahakaibe-plaan/ 18.03.2018 Berg, M.(2013) Piiratud ressursside paradiis. Kättesaadav: https://www.ohtuleht.ee/512618/piiratud-ressursside-paradiis 18.03.2018 Johanson, A (2017) Suurfirmad pakuvad võimalust töö juures silma looja lasta. Kättesaadav: https://majandus24.postimees.ee/4332413/suurfirmad-pakuvad- voimalust-too-juures-silm-looja-lasta 18.03.2017 Kornai, J. (2010) Econometrica. Kättesaadav: http://kornai- janos.hu/Kornai1979%20Resource-constrained%20vs.%20demand-constrained %20systems%20-%20Econometrica.pdf Keupp, M.M; Gassmann, O. (2013) Ressursipiirangud radikaalsete uuenduste käivitajana: pikaajalised tõendid tootmissektorist 18.03
Sellegipoolest on toiduainetööstus Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid, mis annab tööd enam kui 22 000 inimeselevt! ja mille toodang moodustab kogu tööstuse toodangust ligi 30 %. Kõige mahukamad on piima, jookide ja kalatööstus, mis kolmekesi annavad üle 60 % toiduainetööstuse toodangust: Toiduainetööstuses on palju väikseid ettevõtteid, kuid üle poole nendest kuulub 12 suuremale firmale, kes tegutsevad ka välismaal. Suurfirmad on viimastel aastatel hakanud Eesti tootmist ümber korraldama, sulgedes väikseid ja vananenuid ning ümber seadistades lootustandvamaid ettevõtteid. Toidukaupade eksport moodustas kogu tööstustoodangu ekspordist ligi 26 %.
Võib vägagi kergelt tekkida ühe suur firma monopol, kus ongi ainult näiteks üks suur kiirtoidukett levinud üle terve maa nagu näiteks McDonalds. McDonaldsi põhimõte on see, et toit tehakse kiiresti ja odavalt, peamiseks põhimõtteks ongi see, et see on tavainimesele kättesaadav iga päev. Selle tõttu võib traditsiooniline toit tunduda kallis ja ebavajalik, mis põhjustab selle toidukoha sulgemist halvimal juhul. Teiseks on selgelt näha, et suurfirmad on näidanud oma võimet muuta poliitilisi otsuseid sellega, et nad ostavad poliitikuid ära ja võtavad oma motiiviks selle, et neil tulu kasvaks. Ma arvan, et me ei peakski usaldama just sellel põhimõttel selliseid suurfirmasid. Nagu näiteks praegu esimesed maailma top 100 firmat omavad 33% maailma varadest, aga töölisi on neil ainult 1 protsent maailma tööjõust. Globaliseerumine on andnud
tänapäeval on soja, mais, puuvill ja raps. Vähesel määral on muudetud ka tomati, kartuli, suhkrupeedi, tubaka ja muud sellised geneetikat. Geneetiliselt muundatud taimede PLUSSID -on vastupidavamad; -paranenud on nende maitse ja kvaliteet; -valmivad lühema aja jooksul; -taluvad külma ja väga kuiva kliimat; -suudavad haigustele ja muudele kahjuritele paremini vastu panna; -keskkonna puhastamine. MIINUSED -Taimede loomine on üsna kulukas protsess ja vaid vähesed rahvusvahelised suurfirmad suudavad sellega tegeleda; -Samuti ei teata ka nende ohtlikkusest inimorganismidele ehk nad võivad põhjustada mõnedel inimestel allergiaid; -Lisaks GM taimed võivad hakata levima piiramatult ning nende hävitamine on veelgi keerulisem, sest tuleks kasutada rohkem kemikaale, mis omakorda kahjustab meie ümber olevat keskkonda; -Geneetiline saastatus ehk looduslike liikide segunemine GMOga; -Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
Selline teenindaja soovib klientide heaks teha rohkem, ta on viisakas, paindlik, soovib leida sobivaid lahendusi klientide soovidele ja probleemidele, kliendi soovid täidetakse parimal võimalikul viisil. Samas peab teenindaja jätma kliendile piisavalt võimalusi oma soovide esitamiseks. Professionaalse teenindaja olemasolu tõstab oluliselt ettevõtte väärtust. Tõsiasi on aga see, et üha enam võetakse tööle inimesi, kellel puuduvad teenindus- ja turundusalased teadmised. Vaid vähesed suurfirmad pakuvad oma töötajatele erialaseid koolitusi. Tänapäeval toimub klientide teenindamine enamikul tööaladel ja sellesse on kaasatud kõik töötajad. Tänast ühiskonda võib iseloomustada kui teenindusühiskonda, üha enam väärtustatakse head ning kliendisõbralikku teenindust. Hea teeninduskultuur ei põhine ainult eeskujulikel ja treenitud teenindajatel, vaid ka haritud klientidel, kes oskavad teenindajat hinnata, samuti naeratada ning teda lugupidavalt tervitada
ning tarbijate rahulolus ja paljus muus. Uuringus osalevatelt firmadelt küsiti kui suureks nad hindavad tulu, mis saadakse tööohutusse ja töötervishoidu investeerimisel. Keskmiseks kasuteguriks pakuti 2,2, mis arvutuste käigus osutuski töökeskkonna parandamisel tekkinud kulude-tulude suhteks. Seega 1 EUR investeerimisel tööohutusse saab ettevõtja tagasi 2,2 EUR ehk 2,2-kordset tulu. Lisaks selgus et kõige kõrgemalt hindavad tööohutuse parandamise mõju eelkõige suurfirmad ja regionaalses arvestuses Aasias asuvad firmad. Eestis võib tööandjate investeeringute suurendamist tööheaolusse tõsta erinevate seminaride abil. Nende eesmärk oleks selgitada tööandjatele tööohutuse parandamise positiivset mõju töötajatele ja firmale. Karmim lähenemine näeks ette uute seaduste vastuvõtmist, mis mõõdaksid ja tõstaksid töötajate tööheaolu kindla alampiirini. Kokkuvõtteks on soovitatav kõikidel firmadel ja ettevõtetel oma töötajate töökeskkonna
AS MERKO EHITUS Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ehitusettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning mille aktsiad on noteeritud Tallinna börsil alates 1997. aastast. Möödunud aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd enam kui 1100 inimesele. Ettevõtte müügitulu 2007. aastal oli 5,51 miljardit krooni. Merko Ehitus on Eestis täna turuliider, ehitades ~6% Eestis ehitatavast. Ettevõte jätkab tegevuse arendamist Lätis ja Leedus sooviga läbi oma tütarettevõtete SIA Merks ja UAB Merko Statyba jõuda nende riikide ehitusturu liidrite hulka. Pikaajalised kogemused erinevatelt turgudelt, ehitusteenuste lai ulatus, paindlikkus, usaldusväärsus ja tähtaegadest kinnipidamine ning eelkõige kvaliteet on Merko Ehitusel aidanud saavutada ja aastate vältel säilitada turuliidri positsiooni Baltikumis. Sõltuvalt tellijate ootustest teostavad kontserni ettevõtted nii väikesemahulisi ehitustöid kui ka mastaapseid, keerukaid ja innovaatilisi pro...
Geneetiliselt muundatud taimed - PLUSSID · on vastupidavamad, · paranenud on nende maitse ja kvaliteet, · valmivad lühema aja jooksul, · taluvad külma ja väga kuiva, · suudavad haigustele ja muudele kahjuritele paremini vastu panna. MIINUSED · Taimed võivad kahjustada nii keskkonda kui ka teisi organisme. · Taimede loomine on üsna kulukas protsess ja vaid vähesed rahvusvahelised suurfirmad suudavad sellega tegeleda. · Samuti ei teata ka nende ohtlikkusest inimorganismidele võivad põhjustada mõnedel inimestel allergiaid. · Lisaks GM taimed võivad hakata levima piiramatult ning nende hävitamine on veelgi keerulisem, sest tuleks kasutada rohkem kemikaale, mis omakorda kahjustab meie ümber olevat keskkonda. · Geneetiline saastatus looduslike liikide segunemine GMO'ga. · Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.
lapsed. Miki Mistrati uuris, kui palju ja mis vanuses on kakaoistandustes lapsi tööl. Tulemused olid etteaimatavad, aga sellegipoolest šokeerivad. Mitmed tunnistasid, et nad on inimkaubanduse ohvrid, neile ei maksta väärilist palka ja enamasti on töötavate laste vanuseks 10-15 eluaastat. Kuigi probleemist räägitakse avalikult meedias ja seda tunnistavad mõnel pool ka kohalikud ning valitsus, ei tunnista ega võta vastutust endale kakaotootjad ja suurfirmad. Teema on laialdaselt arutlusel ka näiteks ÜRO-s ja Interpolis, kuid nende tegevuse mõju on väike või tihti isegi olematuu. Nende praegune peamine võimalus on sõlmida lepinguid ja korraldada vajadusel haaranguid, kuigi nende efektiivsus pole pikaajaline. Miki Mistrati ei toonud seda küll oma filmis välja, kuid vastutusekoormat võiks veidi kallutada ka šokolaaditarbijate poole. Meie šokolaadi tarbimisvajadus
Oluline on see, et võõrDNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMOga. Milleks seda vaja on ? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GMkultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Samuti loodavad suurfirmad sellega suuremat kasumit teenida. Gmo plussid Toidus pole taimekaitse mürke Toiduained on toitvamad, odavamad Keskkonna saastuvus tootmisel on väiksem Saagikus on suurem Inimkond on paremini toidetud Paljudes riikides on piirangud Gmo miinused Eetika probleemid Võimalik kahju inimese tervisele ja keskkonnale Allergiariski suurenemine GMtaimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökosüsteemi tasakaalu.
Hooratta konstrueerimisel on enim oluline selle kompaktsus, vastupidavus ning maksimaalne kineetilise energia salvestamine. Komposiitmaterjalide kasutamine hooratastest tagab kiirema pöörlemise ning suurema energia salvestamise. Hooratas on energiatoiteühik, mis salvestab energiat mehaanilisel kujul. Hoorattad salvestavad kineetilist energiat pöörlevas kodaratega rootoris või kettas, mis on valmistatud komposiit-materjalidest. Hoorattaid kasutatakse autodes juba ammu, neid kasutatakse kõikides tänapäeva sisepõlemismootorites energia salvestamiseks ja võimsuse edastamise silumiseks mootori järskude pulsside korral. Hoorattaid kasutatakse erinevates süsteemides, kuna hooratas suudab edasi kasna energiat stabiilselt, samas kui energiaallikas ei väljasta energiat ühtlaselt. Sel põhimõttel toimivad hoorattad sisepõlemismootorites stabilisaatoritena. Kui tavalised hoorattad on tehtud terasest, alumiiniumist, siis uueks oluliseks suunaks hoora...
välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Negatiivsed küljed Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad monopoliseeruvad Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse - nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, kLaieneb turg Arenenud riikidele mõju:
Nimeta rahvusvahelistumise põhjused ettevõtetes a) Juurdepääs loodusvaradele : mäiteks maakidele või soojas kliimas paiknevatele maavaldustele, et kasvatada troopilise kultuure. b) Laienemine uutele turgudele, et leida toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. c) Eri riikidesse laienedes püüavad ettevõtted alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt. d) Sageli tahavad suurfirmad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi resursse kasutama või turgu laiendama. 6. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad ja too näiteid. a) Kõrgtehnoloogia (biotehnoloogia, IT, Mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine) b) Suuremahuliste tarbekaupade (autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jms.) tootmine
rahasummasid, et nad just nende toodetele hea arvutuse annaks, millega meelitada juurde kliente. Toote loomisel tuleks samuti meeles pidada, et toote kirjeldus vastaks ka reaalsetele ootustele. See tekitab kliendile positiivse kogemuse. Tuleb vastu võtta kriitika, analüüsida seda ning üritada toode tarbijate jaoks paremaks muuta. Alati tuleb kasuks mõelda välja midagi orginaalset, sest viimasel ajal on just näha, kuidas suurfirmad kopeerivad samu ideid maha väiksematelt idufirmadelt.
teavet jagamas. Greenpeace'il on mitmeid laevu, millega käiakse erinevates kohtades protesteerimas ja ka avalikkusele keskkonna ohustavatest teguritest rääkimas. Laevu on kasutatud ka füüsiliselt, takistamaks keskkonna kahjustajate tegevust. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest, kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte korporatsioonide finantstoetustest. Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat. Suurfirmad ja riigid alluvad tihti protestidele, kuna toetajaid on niivõrd palju ja avalikkuse ees negatiivsena ei taha keegi välja paista. Greenpeace eesmärkideks on: · Energiarevolutsiooni kiirendamine, et võidelda põhiprobleemiga meie planeedil: kliimasoojenemine · Ookeanide kaitsemine raiskava ja hävitava kalapüügi eest. Samuti ka kalavarude loomine.
Heaoluühiskond:1950Majanduse kasv kõigis riikides-heaoluühiskond 1960-sotsiaalne õigus- 1964 suur ühiskond-Keynes-võrdsus Negatiivne-suurfirmad manipuleerisid inimesi-massikultuur, boheemlaslik liikumine(Allen Ginsberg) Lagunes religioonile toetuv ühiskonnamudel, asendus minakeskse maailmavaatega. Ühiskondlikud liikumised: 1968 noorterahutused-vasakpoolsed. 1960-mustanahaliste liikumine- Martin Luther King. 1960-naisõigused, seksuaalrevolutsioon. 1969-USA Woodstocki rokkfestival,hipiliikumine, terrorismi organisatsioonid, Tsehhis-kolmas tee Inglismaa:Troonil Elisabeth II, parlamentaarne monarhia, leiboristide ja konservatiivide vaheldumine, 1956 Suessi kriis, tuumariik, ÜRO liige, ansamber the Beatles, 1966 jalgpalli MM võit,edukas BritiRahvasteÜhendus, kolooniatest tuli inimesi, majandus arenes, heaolu kasv Saksamaa: juht:Konrad Adenauer,sammus ülesmäge,leppimine Prantsusmaaga, majanduskasv, Euroopa Liidu teke, sai NATO liige, 1960 uus...
Seetõttu arvati, et naised ei saa teadlaseametis hakkama. 2. Naised pidid teaduse kõrvalt kasvatama ka lapsi, sest see ei olnud meeste töö. Lisaks pidid nad taluma oma abikaasa surma poolt tekitatud valu, sest see oli tavaline, et mehed surevad enne naisi. 3. Pärast II maailmasõda oli igal pool suur vaesus. Prantsusmaal näiteks ei suudetud enam hankida raadiumit, millel põhines M. Curie uurimus. Kuna Curie ei võtnud oma avastusele (raadiumile) patenti, hakkasid USA suurfirmad sellega ise tegelema ja naisel oli väga raske saada raadiumit enda kätte. Lisaks pidid kõik naisteadlased hakkama saama väga väheste vahenditega oma laborites, sest sõja tõttu polnud midagi lihtsalt saada. 4. Naised olid väga põikpäised ja ei tahtnud saada kasu oma avastustest, vaid tahtsid ainult, et teadus areneks. Seepärast M. Curie ei võtnud ka patenti oma avastusele. 5. See oli tol ajal tavaline, et Nobeli preemiad läksid meestele, kuigi võiduideed olid
lepp) ning 4000.- kohale toomiseks.Palkide töötlemine kütepuudeks läheb maksma 10 000.- ,selle sisse kuuluvad bensiin,elekter,tööriided. 30 000 krooni eest saame 120 tihu lepa- ja kasepalke, millest saame peale töötlemist 200 rummi lõhutuid küttepuid. Meie eesmärgiks on pakkuda inimestele kvaliteetseid küttepuid nii ahju kui katlasse. Meie klientideks on nii eramajad, kortertiühistud, väike- ja suurfirmad. Toodet on võimalik osta kohapeal ning siis on hind klientidele soodsam, kohaleviies lisandub toote hinnale kohale toomine. Pakume seda teenust esialgu Võru maakonnas. Ettevõte edenedes on plaanis teenust laiendada ka teistesse lähedal olevatesse maakondadesse. Pakume kvaliteetset teenust rahakoti sõbraliku hinnaga. 2 2. Tööjõud
· Miks on turundus üks ärikonkurentsi meetod? Täiskonkurents Täiskonkurentsi puhul on müüjaid palju ja neist ükski ei suuda mõjutada turuhinda. Monopolistlik Monopolistlik konkurents iseloomustab turgu, kus on konkurents palju müüjaid, kelle tooted on küll sarnased, kuid mitte täpselt ühesugused. Oligopol Oligopol kirjeldab turgu, kus valitsevad üksikud suurfirmad. Monopol Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Hinnavõtjad Hinnavõtjad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota. Hinnakujundajad Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda. Toote eristamine Toote eristamine on toodete ainulaadseks muutmise protsess
St. ettevõtted on hinnavõtjad, kuna nad lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota.) *Hinnakujundajad e. hinnamäärajad -> püüavad leida oma kaubale õiget hinda. -Monopolistlik konkurents -> Ettevõtted pakuvad sarnaseid, kui mitte identseid tooteid. On palju väikeseid firmasid. (jogurt, leib, kohuke, saiake, jäätis) -Oligopol -> Kirjeldab turgu, kus valitsevad üksikud suurfirmad. Turul on vähe tegijaid, aga need kes on, omavad suurema osa turust. Turule pääs on kallis. Kasutatakse taganttõkkeid, mis teeb turule juurdepääsu keerukaks ja kulukaks. Hinnad kooskõlastatakse ->(bensiin) Kokkumäng on kokkulepe või turukorraldus, mille puhul firmad piiravad toodandumahtu, et seeläbi tõsta hindu ja teenida suuremat kasumit. -Monopol -> Turg, kus on ainult üks müüja. Sarnased asenduskaubad puuduvad (ostjad on
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põlluma...
Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks de...
kahjusi tekitada, mitut IT- spetsialisti. Sest kuigi töötajad võivad läbida koolitused, mis neil enda tööülesannete täitmiseks vaja on, ei ole nad kvalifitseeritud serverite ja võrkude remondiks ja diagnostikaks. Aga mitut IT-spetsialisti oleks vaja selle pärast, et kui on tegu suurema firmaga ja tekivadki mingid probleemid, siis mitmekesi suudetakse need probleemid kiiremini lahendada kui üksinda. Kodukasutajatele ei ole see nii hädavajalik, kuid suurfirmad peaksid kindlasti kõikidest enda andmetest tagavarakoopiad tegema ja kui võimalik, siis mitmes eksemplaris, juhuks, kui ühe andmebaasiga midagi juhtub ei oleks töö halvatud ja andmed kadunud. Ka kodudes võiksid inimesed enda asju kuskile talletada, et kui peakski mingi viirus või muu pahalane arvutisse tulema, ei kaotaks sa vajalikku infot. Minu arust on arvutite ja arvutivõrkude ehitus igalpool nii erinev, et igas asutuses tuleks viia
valuuta ringlus ning eurost sai ainuke kasutusel olev valuuta Majanduse eripärad Avatud majandus, toetub suuresti ekspordile 1960 avastati Hollandis suured maagaasivarud Umbes 25% ELi maagaasi varudest asuvad Hollandi territooriumil Hiiglaslikud kasumid maagaasi tootmisest tõid kaasa töötleva sektori kahanemise Sektorite jaotus SKPS Põllumajandus 1,6% Tööstus 17,9% Teenused 70,2% Suurfirmad Royal Dutch Shell (maagaas & nafta) Philips (tehnoloogia) Heineken (joogitööstus) ING Group (pangandus) Eesti ja Holland Eksport (2016): 327,2 miljonit eurot (Statistikaamet) Import (2016): 853,1 miljonit (Statistikaamet) Kuulunud aastaid kaubanduspartneride esikümnesse Holland on otseinvesteeringute (FDI) mahult Eestisse kolmandal kohal (9-10% ;1,7 mld eurot). (Eesti Pank, 2017) 3,3% ehk 209 mln eurot Eesti otseinvesteeringutest
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
sadu ja isegi tuhandeid inimesi, kelle ülesandeks on otsida seadustest erinevaid ,,auke", et neid hiljem kasumi saamise eesmärgil kasutada. Üldjuhul ei kasuta neid seaduse aukude leidjad ise ära, vaid müüakse suurte tehaste omanikele, kes ei viitsi ise mõelda, kuna neil on raha. Teadupärast saab tänapäeval raha eest kõike osta, kuna igal asjal või inimesel on olemas oma ind. Näiteks kui Euroopas muudeti õhu saastaisega seotud seadusi rangemaks, kolisid suurfirmad riikidesse, kus need seadused kas puudusid, polnud veel jõustunud või olid lihtsalt leebemad. Näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik on maailmas kahekümne vaeseima riigi seas ning selle riigi riigijuhid on nõus materiaalse jõukuse tõstmiseks ohverdama peaaegu kõik, mis neil olemas on. Mõnes mõttes saan ma neist aru, kuna neil on tõepoolest üsna lootusetu seis. Teisest küljest on olemas ka muid viise oma
sadu ja isegi tuhandeid inimesi, kelle ülesandeks on otsida seadustest erinevaid ,,auke", et neid hiljem kasumi saamise eesmärgil kasutada. Üldjuhul ei kasuta neid seaduse aukude leidjad ise ära, vaid müüakse suurte tehaste omanikele, kes ei viitsi ise mõelda, kuna neil on raha. Teadupärast saab tänapäeval raha eest kõike osta, kuna igal asjal või inimesel on olemas oma ind. Näiteks kui Euroopas muudeti õhu saastaisega seotud seadusi rangemaks, kolisid suurfirmad riikidesse, kus need seadused kas puudusid, polnud veel jõustunud või olid lihtsalt leebemad. Näiteks Kongo Demokraatlik Vabariik on maailmas kahekümne vaeseima riigi seas ning selle riigi riigijuhid on nõus materiaalse jõukuse tõstmiseks ohverdama peaaegu kõik, mis neil olemas on. Mõnes mõttes saan ma neist aru, kuna neil on tõepoolest üsna lootusetu seis. Teisest küljest on olemas ka muid viise oma
Vihmametsad on keemiliselt aktiivsed ja ainuüksi need toodavad üle 20% maailma hapnikust. Vihmametsade hävimine ähvardab ka indiaanlasi, kes on elanud nendes metsades juba sajandeid. Tulevased põlvkonnad ei saaks enam avastada vihmametsade saladusi ja tunda neist rõõmu. Tekkepõhjused Põhilise vihmametsadest hävitavad tulekahjud, buldooserid, ja mootorsaed nende puude väärtuse pärast. 2. kohal on aga põllumajandus ja karjakasvatus. Isegi suurfirmad nagu Mitsubishi Corporation, Georgia Pacific, Texaco ja Unaco hävitavad vihmametsi Tagajärjed Metsade raie on viinud paljude liikide hävimiseni ja teised hävimise äärele. Näiteks Brasiilia roosipuu ilu ja suur nõudlus mööblitööstuses on viinud selle puu looduskaitse all olevate liikide nimekirja. Kliima muutused lähipiirkonnas ja mujal maailmas. Näiteks Peruus sajab mägedes vähem lund ja Boliivias on vähem vihma ja rohkem tuult.
Vaba juurdepääs turule Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine Klienditeenindus Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused Eesmärk piirata hinnakonkurentsi Kokkumäng – kartellikokkulepe – piiratakse toodangut, et tõsta hindu ja suurendada kasumit Kokkulepet raske saavutada ja korraldada – firmadel erinevad huvid ja võimalused
7. Tööhõive ja selle struktuuri muutumise olulisemad tunnused viimastel aastakümnetel. 1) Hõivatute arvu vähenemine primaar – ja sekundaarsektoris tulenevalt tehnoloogia arengust 2) Suurem vajadus oskustööjõu järele ning inimeste üldise haridustaseme tõus 3) Nende majandusharude kiire areng, mis on seotud teaduse ja infotehnoloogiaga ning kvaternaarsektori kujunemine 4) naiste kasvav kaasamine majandustegevusse 8. Miks viivad suurfirmad on tootmise teistesse riikidesse? Odavam tööjõud, kasutada teise riigi loodusvarasid ja odavamat energiat, leida uued turud, tegutseda leebemate keskonna tingimuste raames, suurendada rolli välisriigi poliitikas ja majanduses. 9. Rahvusvaheliste firmade eelised ja puudused. Eelised: Vastuvõtva riigi majanduse arengule kaasa aitamine, toovad vastuvõtvasse riiki väliskapitali, loovad uusi töökohti.
üksinda. _A__ 4. Seaduslik monopol D. Ühe müüjaga turg. __H_ 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega konkurents __B_ 6. Liitumine F. Ainuõigus müüa või paljundada oma algupärandit oma eluajal ja peale seda veel 50 aastat. __F_ 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. __C_ 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __a_ 1. Konkurentsiturul a. on palju ostjaid ja müüjaid. b. domineerivad mõned suured firmad. c. reguleerib kauplemist valitsus. d. on nii monopole kui ka oligopole. __d_ 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? a. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. b. Inimesed on kaotanud usu konkurentsiturgu. c
Sageli esineb maavärinaid. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia tööstuslik arendamine algas kuuekümnendatel aastatel. Enamuse tööstusest moodustab traditsionaalse tööstustoodangu tootmine nagu tekstiil, riided, nahk, puit, mööbel ja ehitus. Nimetatud valdkondade toodang valmib peamiselt väikeettevõtluses, perefirmades. Suurfirmad, mis toodavad kaasaegsel tehnoloogial valdkondades nagu elektroonika, elektritarvete tootmine, kummi-, transporditööstus jne, käsutavad 50% kogu lõuna tööjõust. Rahvastikuprotsessid Itaalias elab 58,147,733 inimest (Juuli 2007). Elanike arvu poolest asub Itaalia tublil 25-ndal kohal maailmas. Rahvaarvult on Itaalia sarnane Prantsusmaa, Kongo ja Suurbritanniaga. Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt tõusnud, kuid praegu kasvab
konkurentidest ees ja ühiskonnal areneda. Leif Edvinssoni arust peab tänapäeva majandus töötama kahe põhivalemi järgi, milleks on ettevõtluse pikkuskraad valem ja laiuskraad valem. 1675. aastal rajas kuningas Charles II Inglismaal Thamesi jõele Kuningliku Observatooriumi, mille ülesandeks oli leida meetod, mille abil saaksid meremehed maailmameredel seilates täpselt pikkuskraade määrata. Tänapäeva ärimaailmal seisab samasugune proovikivi ees. Suurfirmad joonduvad üldiselt ainult ühe mõõdupuu finantskapitali järgi. Finantskapitali saab nimetada ettevõtluse laiuskraadiks, mis tegeleb materiaalsete varadega. Probleem on aga selles, et laiuskraad mõiste näitab ettevõtetele kätte ainult ühe osa suurest süsteemist ehk ainult pooled nii-öelda merel täpse asukoha määramiseks ja uuendamismarsruudi planeerimiseks vajalikest koordinaatidest. Nii nagu maailmamerel ei piisa ainult ühest suunameetodist, ei piisa ka ärimaailmas
7. Mis on IMF eesti keeles? Rahvusvahelise valuutafond 8. Mis on NAFTA eesti keeles? Kõik liikmed. Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon. Riigid: Kanada, Ameerika Ühendriigid, Mehhiko. 9. Euroopa Liidu laienemise 2 põhjust: Areneda majandusliiduks(Maastrichti leping), ühisturu tagamine(Rooma leping) Muuta Euroopa ühtseks ja vabaks. Mõjuvõimu suurendamine, turu laiendamine. 10. Mis kasu on sellest kui suurfirmad asutavad Eestisse tütarfirmad? Kasu suurfirmale: suhteliselt odav Kasu meile: riik saab makse 11. Inforiikide tunnused. Kuidas kuulub Eesti nende hulka? Rikkad maad, kus inimestel oli nii aega kui raha, muutusid inforrikideks. Meelelahutus saab tööstuseks areneda vaid seal, kus oli inimestel mõlemat. Ja oli seda ka kesk- ja töölisklassil. 12. Mis on Põhja riigid? Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnaga tugev riiklik haidus-, tervishoiu-,
Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tingimused Loodusvara mets, vesi Pinnamood Kliima 2) Kultuuriline taust. e tagamaa Piirkonniti kujunenud traditsioonid, usk. 3) Tehnoloogiate kasutusvõimalused 4) Tööjõu haridustase 5) Poliitilised otsused riigi tasandil Investeeringute, regionaalsete soodustute tegemine Maailmamajandusele iseloomulikud jooned: 1) Domineerivad rahvusvahelised suurfirmad 2) Tööjõu vaba liikumine 3) Aktiivne rahvusvaheline kaubandus 4) Ulatuslikud välisabi programmid 5) Rahvusvaheline koostöö keskkonna probleemide lahendamiseks Majandusharuline struktuur: 1) Primaarsed harud e. esmased Tegeletakse otseselt looduskeskkonna kasutamisega. Põllumajandus taimed, mullad, kliima Kalamajandus veekogud ja seal elavad olendeid Metsamajandus kaevandamine 2) Sekundaarsed harud e. tööstuslikud
4. Osaline kontroll hinna üle. Monopolistliku konkurentsi firmal on teatav monopoolne võim, ta suudab hinda mõjutada teatud piires. Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamile. Oligopol – turg, kus on väike arv firmasid, mis üksteisest vastastiku sõltuvad. Kuna oligopol hõlmab väikest arvu firmasid, siis mõjutab iga muutus firma tootmismahus või hinnas nii tema konkurentide kui ka tema enda läbimüüki ja kasumit. Tunnused 1. Üksikud suurfirmad. 2. Toote erinevad sõltuvalt valdkonnast. 3. Turule pääs raskendatud tänu turutõketele. 4. Võimalus hinda mõjutada. Oligopolitega käivad kaasas ka kartellikokkulepped. Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) . Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Monopol – turg, kus on ainult üks müüja. Tunnused 1. Üks müüja 2
Ühe müüjaga turg. E 5. Monopolistlik E. Suur hulk ostjaid ja müüjaid tegeleb samaste toodetega. konkurents F. Ainuõigus kasutada igal moel oma teost ise, keelata selle B 6. Liitumine kasutamist teistel. Kehtib autori eluajal ja laieneb tema pärijatele 70 aastat pärast tema surma. F 7. Autoriõigus G. Turg, kus müügis domineerivad mõned suurfirmad. C 8. Patent H. Turg, kus paljud müüjad pakuvad sarnaseid tooteid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. A 1. Täieliku konkurentsiga turul A. on palju ostjaid ja müüjaid; B. domineerivad mõned suured firmad; C. reguleerib kauplemist valitsus; D. on nii monopole kui ka oligopole. D 2. Miks mõnes tootmisharus domineerivad suured firmad? A. Suured firmad on alati väikestest efektiivsemad. B
tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" 6.Globaliseerumise negatiivsed tagajärjed rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine 7.Globaliseerumise mõju arenenud riikidele + Laieneb turg
Madal inflatsioon soodustab prantsuse kaupade konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul; soosib elanikkonna ostuvõimet. Välisinvestoreid meelitab kõrge töökultuur ja kvalifitseeritud tööjõud; Prantsusmaa keskne asend Lääne-Euroopas ja hea kommunikatsioonivõrk. Pidev tootmisprotsesside uuendamine ning teadus- ja arendustegevuse saavutuste juurutamine tõstavad ettevõtete tootmispotentsiaali ja konkurentsivõimet. Juhtivad Prantsusmaa suurfirmad osalevad aktiivselt ülemaailmses kompaniide ühinemises. Kuid Prantsusmaal on keskmisest suurem töötus ning riigipoolne toetus on keskendunud liigselt suurettevõtetele; seadusandlus puudulik ja ei soosi uute keskmiste ja väikeettevõtete (PME) loomist. Prantsusmaa on Euroopa üks põhilisemaid elektroonikatööstuse tootjaid(24%). Ta on samuti ka üsna arvestatav rauamaagi importija(u 15 mln tonni aastas). Prantsusmaa aototootija PSA
turuletulekut. *Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. * Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine. 7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende
rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. Logistiliste süsteemidega on seotud 2030 % lääneriikide RKPst. Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi suurendamisega ca 10 %. LOGISTIKA FENOMEN Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis.
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlik areng? Eesti jätkusuutlikus tähendab Eesti ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid peetakse silmas ka tulevasi põlvkondi. Jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne, näiteks, kui keskendutakse ainult valitsemise kvaliteedi ning inimese heaolu arendamisele, olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid milliseid samme peaks tegema Eesti, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng? Kõige valulikumaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib lugeda rahvastiku vähenemist ning selle läbi kultuuri hävinemist. Praegu on eestlasi maailmas ligi miljon, kuid see arv väheneb kahjuks pidevalt. Esimeseks probleemiks on väike sündivus. Paljud noored perekonnad ei taha muretseda lapsi olukorras, kus nad ei suudaks oma järglastele võimaldada materiaalset heaolu. Kui ka perekonna hetkeline sissetulek...
liitude,mittetulundusühingute ja sihtasutuste eesmärk ei ole teenida kasumit. VÄIKE ETTEVÕTJAD.- üksikettevõtja {näiteks.jurist,lukksepp,elektrik-on firma ainsad töötajad kuid neil on põhjust end äriregistrisse kanda.Tal tuleb ise oma kulusid ja tulusid arvestada.) - perekonnaettevõtted,on mõne töötajaga väikefirmad,kus omanik on üldjuhiks. SUUR ETTE VÕTJAD- suurfirmad,kus on palju töötajaid ning ka omanikke.Ettevõtluse vormiks on sel juhul AKTSIASELTS(äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital,aktsionär ei vastuta isiklukult aktsiaseltsi kohustuste eest,aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga) Või OSAÜHING(äriühing,millel on osadeks jaotatud osakapital,osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest ning osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eeest kogu oma varaga.)
väljasõit isikliku autoga, rohkem võimalusi ja aega meelelahutusteks · Sotsiaalse õigluse nõue-kõike seda sai lubada vaid rikkad ja keskklass, aga peaksid saama ka kõik teised · 1964. suur ühiskond-majandusellu pidid sekkuma riik · Keynesi ideed: rõhutas võrdsusprintsiipi, nõuti suuremat tähelepanu pööramist vaestele, töötutele, mustanahalistele, immigrantidele jt. · Ohud: kodanikust on saanud tarbija, suurfirmad manipuleerivad, väljakujunemas massikultuur(püüe olla samasugune nagu naaber, ostaks samu asju mis tema) · Põlvkondade konflikt-noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, viisakusreeglid jne. · 1968. Pariisis noorterahutused, eesotsas üliõpilased; pooldati vasakpoolsust(monarhism, kommunism, anarhism); nõudmised: sõjaliste kulutuste kärpimine, hariduskulude suurendamine, palgatõusu töölistele
GMO POOLT GMO VASTU • on vastupidavamad, • Taimed võivad kahjustada nii • paranenud on nende maitse ja keskkonda kui ka teisi organisme. kvaliteet, • Taimede loomine on üsna kulukas • valmivad lühema aja jooksul, protsess ja vaid vähesed • taluvad külma ja väga kuiva, rahvusvahelised • suudavad haigustele ja muudele suurfirmad suudavad sellega tegeleda. kahjuritele paremini vastu panna. • Ei teata nende ohtlikkusest inimorganismidele – võivad põhjustada mõnedel inimestel allergiaid. • Looduslike liikide segunemine GMO’ga. • Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
Euroopa rahvad ja riigid Inglismaa 20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
