Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal tekkinud
Kuidas defineeritakse silma minimaalne vaatenurk? Vaatenurk - nurk mille piires esemelt sisendiafragmaga (silmaava) keskpunkti tulnud kiired annavad kujutise tasapinnas (võrkkestal) esemest terava kujutise. Vähimat vaatenurka , mille all vaadelduna kaks punkti näivad veel lahusolevatena , nim min. Vaatenurgaks. 2. Mis on akommadatsioon? Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. 1. Kiirte käik pikksilmas? 2. Mis määrab pikksilma suurenduse? Pikksilma suurenduse määrab ära objektiivi ja okulaari fookuskauguste suhe. 3. Kas antud töös kasutatud pikksilma suurenduse määramise meetodi korral oleneb reslutaat sellest, kui kaugel on vaadeldav skaala pikksilmast? Ei olene sest me võrdleme suhet. 4. Pikksilma lahutusvõime. Pikksilma lahutusvõime A=D/1,22*lambda D-läätse läbimõõt, lambda- lainepikkus. 5. Galilei pikksilm. Galilei piksilmas on okulaariks hajutav lääts. 6
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal
TTÜ Üliopilane: Teostatud: Üliopilane: Kaitstud: Too nr. 13 OT Silma omaduste tundmaõppimine ning pikksilma suurenduse määramine Tööeesmärk: Silma omaduste Töövahendid:Pikksilm suurendusega 7/50 tundmaõppimine ning pikksilma Joonlaud 1 ± 0,005 m suurenduse määramine. Joonlaud 30 ± 0,05 cm Skeem Teoreetilised alused Silma pimetähn Pimetähn on koht silma võrkkestal, kuhu suubub nägemisnärv. Seal puuduvad valgustundlikud närvirakud. Kui mingi eseme kujutis langeb pimetähnile, siis me seda ei näe. Sellele vaatamata ei taju me vaateväljas musta kohta. Valgusaisting antakse peaajule mõlemast silmast ning lisaks
midagi uut. Walter Fendti leheküljel on mitmeid simulatsioone, küll saab vaadata kolme jõu tasakaalu, üleslükkejõudu vedelikes, ideaalse pendli tegutsemist ja paljut muud. Mina valisin teleskoobi uurimise. Antud programmiga saab muuta teleskoobi objektiivi ja okulaari kaugust meetrites. Lisaks on võimalik muuta kiirte suunda, kui liigutada neid hiirte kursoriga. Simulatsioon arvutab kiirte ja optilise telje vahelise nurga(tähistatud rohelisega) ning teleskoobi suurenduse(näidatud numbriliselt juhtpaneelil). Simulatsioon näitab kuue tähe silmaga nähtavat kujutist ning valitud parameetritele vastava teleskoobi poolt suurendatud(või vähendatud) kujutist. Uuritud simulatsioon on lihtinimesele ilmselt veidi keerukas, aga geniaalselt tehtud ja püütud ka meile selgeks teha arvutuste abil objektiivi ja okulaari ning suurenduse sõltuvust. Põhimõtteliselt on kõik lihtne, kõik toimib ühe valemi järgi. Valem : v = f1 / f2 kus a) v = suurendus
puhul. Kui ametnikul on kaasas mitte töötav abikaasa, siis suurendatakse välislähetustasu 25%, iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse ametniku välislähetustasu Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses. Kaasasolev laps on pikaajalises lähetuses oleva ametnikuga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps. Kaasasoleva abikaasa eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine ametnikule lõpetatakse, kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab ette nähtud tasumäära kaks korda. Suurenduse maksmine lõpetatakse kõnealusele kvartalile järgneval kuul. Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse, kui perekonnaliige viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva. Juhul, kui pereliige asub elama teise riiki võik lahkub
tuubust ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Stereomikroskoop võimaldab enamasti 5- kuni 60- kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Sellele seab piirid valguse lainepikkusest tulenev mikroskoobi lahutusvõime, millele vastab 1300 kordne suurendus. Kuid juba enne maksimaalse lahutusvõimeni jõudmist segab vaatlemist pisemate rakuosiste hägusus, mis tuleneb valguse inerferentsist. Valgusmikroskoop- kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punti vahel, millal need puntkid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab ära lahutusvõime nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava valguse lainepikkusest see on 200.350 nm. Seetõttu saab näidata ainult suuremaid struktuure nagu plastiidid, mikokondrid, taimerakkude üldkuju. Preparaadi valmistamise põhimõtted on need, et jagatakse ajutisteks- see tähendab valmistatakse koheselt kasutamiseks ja ei
Okulaar paikneb tuubuse ülemises otsas ja see on koht, kust vaatleja mikroskoopi sisse vaatab. Objektiivlääts paikneb tuubuse teises otsas, selles, mis on suunatud vaadeldava objekti poole. Nii objektiiv kui okulaar võivad olla erinevate suurendustega. Okulaarid on enamasti 7, 10 või 15 kordse suurendusega. Objektiivläätsed on enamasti 8 ja 20 kordse suurendusega. Objektiivilt ning okulaarilt võid lugeda, kui suure suurenduse annavad just need läätsed. Mikroskoobi kogu suurenduse leiad, kui korrutad okulaari ja objektiivi suurendused omavahel. K Kujutise tekimine - Liitmikroskoop Hea siis kui on vaja suurendusi rohkem kui 10x ja eriti siis kui kujutist on vaja projekteerida ekraanile Liit mikroskoop Infoallikad www.miksike.ee http://www.slideshare.net/chryssy/rakuteooria-kuju http://www.staff.ttu.ee/~/urka/mauk/03_VALGUSM http://www.teaduskool.ut.ee/orb
Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus.
sarvkesta marrastused ja haavandid värvuvad ereroheliseks, võõrkehade ümber tekib roheline rõngas. Kui inimene valu tõttu ei saa silma avada, tilgutatakse talle silma valuvaigistit, mis hakkab mõjuma peaaegu kohe. Selleks, et teha sarvkesta defekte nähtavateks värvitakse neid fluorestsiiniga. Fluorestsiin on värvaine, mis on silmale täiesti ohutu, see asetatakse väikese pabeririba abil alumise lau siseküljele, et värvaine laiali valguks. Seejärel uurib arst suurenduse all sarvkesta. Sarvkesta defektid värvuvad fluorestsiini abil rohekaks. · Fluorestsiin FLUORESCITE Süstelahus veenisiseseks manustamiseks. Näidustatud silmapõhja fluorestsiinangiograafia või angioskoopia ja iirise verevarustuse diagnostikas. · ROSE BENGAL Eesmärk: sarvkesta varaste kahjustuste diagnoosimise vahend, paikne kasutamine. Kindlaksmääratud alternatiivid: fluorestsiin. Konkreetsete eeliste kirjeldus: Rose Bengal
TÄHED JA PÄIKSESÜSTEEM TÄHT Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust Tähtede kogu TÄHTEDE TEKE Tähed tekivad kosmoses leiduva tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. PROTOTÄHE TEKE Täheteke algab molekulaarudus tekkinud
muutuda läbipaistmatuks (nägemisvõime väheneb või kaob täielikult). Diagnoosimine Schirmeri test alumise silmalau siseküljele asetatakse filterpaber ja vaadatakse, kui palju see 5 min jooksul niiskub. Kui paber niiskub kahel katsel vähem kui 5 mm, on keratiidi põhjuseks pisaravedeliku liigne aurumine. Diagnoosimine Fluorestsiintest alumise silmalau siseküljele kantakse pabeririba abil värvainet fluorestsiini. Kui silma pilgutada, kandub see üle kogu silma. Suurenduse all vaadates on näha, kui sarvkesta defektid on värvunud. Ravi Kunstpisarad (silmatilkadena) vähendamaks inimese enda pisarate aurustumist silma pinnalt. Kindlasti tuleks ravida kaasuvaid haigusi, mille puhul keratiit ägeneb. Raskematel juhtudel tehakse operatsioon, kus suletakse pisarate äravoolutee. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad www.inimene.ee www.uvahealth.com
Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas (nn. Newtoni süsteem); kõige mugavama ja lühema teleskoobi saame, kui peegeldame valguse tagasi peegli suunas ja teeme viimase keskele ava, mille taha paigutame okulaari. See nn Cassegrain'i süsteem muudab reflektori sama mugavaks kui seda on läätsteleskoop, ja kuna ta on vähemalt kaks korda lühem (kumera sekundaarpeegli korral isegi kuni 4 korda lühem!), on eelised silmnähtavad. Teleskoope iseloomustavad omadused: Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna
LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega
võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus. Valgusmikroskoop Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral esiteks suurendab objektiiv s.t. Objektile lähemal olev lääts kujutist 4- 100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x.
vaadates tekib esemete kujutis inimestel lähedale võrkkesta ette. vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Prillid Kaugelenägevus Lühinägevus Luup ehk suurendusklaas Luubina võib töötada iga kumerlääts, tavaliselt kasutatakse selleks läätsi, mille optiline tugevus jääb vahemikku 10... 40 dptr. See tagab suurenduse 2,5x ... 10x. Koondav lääts töötab luubina, kui ese asub läätsele lähemal kui selle fookuskaugus. Luup annab esemest päripidise, suurendatud ja näiva kujutise. Esimene mikroskoop konstrueeriti 1596. aastal Middelburgis Hollandis. Mikroskoop
On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". · Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Teleskoope iseloomustavad omadused: · Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. · Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme
Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas (nn. Newtoni süsteem); kõige mugavama ja lühema teleskoobi saame, kui peegeldame valguse tagasi peegli suunas ja teeme viimase keskele ava, mille taha paigutame okulaari. See nn Cassegrain'i süsteem muudab reflektori sama mugavaks kui seda on läätsteleskoop, ja kuna ta on vähemalt kaks korda lühem (kumera sekundaarpeegli korral isegi kuni 4 korda lühem!), on eelised silmnähtavad.(2) Teleskoope iseloomustavad omadused: 1. Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. 2. Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse
· Mehed mängisid ka naiste osi · Määrati jõukaid sponsoreid katmaks teatritegemise kulusid Maskid · Olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puuga · Miimikat ei saanud kasutada · Igal tegelasel oli oma mask · Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski · Oli ka kahepoolseid maske ühelt poolt kurja, teiselt poolt rahuliku ilmega · Maski osaks oli ka parukas Riietus · Kõik elemendid pidid andma suurenduse · Kanti koturne paksu tallaga jalanõud · Kitoon varrukatega ülariie · Kitooni peale tõmmati mantel · Rõivastel oli all polster · Vöö oli alati kõrgemale tõstetud Kraana · Jumalaid kehastavaid näitlejaid tõsteti vinnaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena Pronteion · Piksemasin · Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule · Tavaliselt kasutati siis, kui ilmusid jumalad
juurte ristlõiked Keeleõpetus:võrdlemin (püsipreparaadid e ja üldistamine Matemaatika: ). Jooniste mikroskoobi tegemine. suurenduse arvutamine 3) Arutelu: juurte erinevad kasutusvõimalus ed. 13. Vars 1) Praktiline töö: Loodusõpetus: varre Elukestev õpe ja Õppevahendid: erinevate taimede ülesanded karjääri planeerimine: näidised taimede vartest
Mõjukad juhid julgustavad teisi laiendama nende vaateväljasid. Naiteks, Pg, nagu enamus firmasid taastöötlemise tööstuses on suure turu uuringute kasutaja, mis kaardistab maa alasid läbi statistiliste eralduste kaugvaates. P G juhid ei eira neid andmeid, nad lisaks saadavad oma töötajaid peredesse, et jälgida nende vajadusi ja kogemusi. Isiklike majapidamiste lähedalt suurendatud detailid lõpptulemusega mõjutavad P/G investeerimisotsuseid. Suurenduse toime on rohkem kui metafoor, see võib olla suunaks inimestele, kes sirutavad oma vaimseid võimeid, naiteks, käsitleda kaarte, võrrelda pilte, avastada probleeme eri eelispositsioonides, luues tegutsemis plaane peegeldades õppimist läbi mitme valjavaate. IBM-i korporatsiooni teenindus osakond ühendas suure kui ka vaikese pildi ülemaailmsesse juhtumis arengusse. See saadab mitmekesised kultuurilised meeskonnad kuupikkusele ülessandele tundmatutele maa aladele
24. Millises vahemikus onTEM kiirendav pinge? Kuni 3 MkV 25. Mis on elektronkahur? Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. Elektronkahur-katood. Katood - on V kujuliselt painutatud 0,1 mm W traat. 26. Mis on massi paksuse kontrast TEMs? Objekti alad, mis on suurema tihedusega või paksemad ,kallutavad elektrone rohkem kui nurga võrra kõrvale ja ei satu ekraanile - tume ala ekraanil. Kasutatakse peamiselt mittekristalliliste objektide uurimisel. 27. Mis vahe on suurenduse määramisel SEM ja TEM meetoditel? SEM : lineaarmõõtude suhe ekraanil nähtaval kujutisel ja objektil TEM : üksikläätsede suurenduste korrutis. 28. Missugused peavad olema TEM objektid? · Objekti paksus peab olema u. 100 nm · Objektid on tahked ained (metallid, keraamika, mineraalid, polümeerid, bioloogilised materjalid jt.). · Paksus umbes 5 m, dia 3 mm. · Mahulised objektid lõigatakse õhukesteks lõikudeks ja seejärel vähendatakse paksust
pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,7 miljardi aastani. Maa atmosfääri
tehtud katseid, mis kaudselt tõestavad stringiteooriat. Stringiteooria eeldab, et aatomis olevad kvargid ja elektronid ei ole 0-mõõtmelised objektid, vaid koosnevad pigem 1-mõõtmelised võnkuvad joontest (stringidest), mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Nende stringide võnkumine annabki jälgitavatele osakestele nende omadused, laengu, massi ja spinni. Stringil võivad olla otsad lahti (nimetatakse avatud stringiks) või omavahel ühendatud (nimetatakse kinniseks Suurenduse astmed: 1. Aine tasand. stringiks). Osake hõivab igal hetkel ühe ruumipunkti. 2. Molekuli tasand Seetõttu on tema teekond aegruumis esitatav joonena 3. Aatomi tasand 4. Aatomisisene tasand (elektronid) (maailmajoon). String seevastu hõivab iga hetkel ruumis 5. Aatomisisene tasand (kvargid)
-ainete transport organismis -retseptorid -liikumine (algloomade viburid, lihaskoe valgud) -varuaine äärmisteks juhtumiteks -kaitsefunktsioon (antikehad, verehüübimisvalgud) -toksiinid (loomade mürgid) 17.Pildilt ära tund DNA ehitus, biheeliks. DNA on kaksikahelaline heeliks ehk biheeliks. 18.Milline on DNA roll erinevates organismides? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine järglastele. 2.OSA 1.Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid? Valgusmikrosoobiga saab vaadata vaid kudesi, mis on läbipaistvad ning väga ei saa suurendada. Elekronmikroskoobiga saab uurida ka kudesi, mis ei ole läbipaistvad ja suurendada saab rohkem kui valgusmikroskoobiga. 2.Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele kolm erinevat viisi. Prokarüoodid ehk eeltuumsed ja eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised ja hulkraksed organismid Heterotroofid(loomad, seened) ja autotroofid (taimed, vetikad) 3
TÄHED Lisann-Barbara Prinken Rakke Gümnaasium XII klass Mis on täht? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed on meist väga kaugel, nad paistavad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal,et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust. PÄIKE Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõike Päikese kohta kirja pandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. (109 Maa läbimõõtu) Päike asub Maast 150 miljoni km kaugusel.. Päikesel puudub kindel pind kuid me siiski näeme
2 254 508 . Lennukõrgus keskmise tasandi suhtes arvutan valemist Hkeskm=f×m, kus f=220 mm ning m=18 000 220×18 000=3 960 000 mm= 3 960 m Lennu absoluutne kõrgus arvutame: Habs=Hkeskm+Akeskm kui, Akeskm=2 254 508 ja Hkeskm = 3 960 0002 254 508 +3 960 000=6 214 508mm = 6214,508 m Kõrguskasv keskmise tasandi suhtes kasutan valemit: h Amax Akeskm. , kus Akeskm 2 254 508 ja Amax on 2 863 808 2863808 2254508 609 300 mm= 609, 3 m suurenduse koefitsienti leian kui: 1/m pildistamise mõõtkava 1:18 000 1/M fotoplaani mõõtkava 1:50 000 m 18 000 K 50 000 = 0,36 M Tabel 1.1 Normatiivsed piki- ja põikikattuvused Aeropildistamise Pikikattumine Põikikattumine mõõtkava % % 1:2000 1:4000 65 25
mitu - nt. kasutati kuute erinevat noore naise maski. Maskid väljendasid täpseid näoilmeid ja pidid aitama publikul mõista, mida tegelane tunneb. Mõned maskid olid kahepoolsed - ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega. Komöödiategelaste maskide eesmärgiks oli esile kutsuda naeru. Reaalsete inimeste näost tehti sõbralik zarz. Oli ka fantastilisi maske nagu nt. herilased, konnad jne. Maski osaks oli ka parukas. See tegi lavakuju suuremaks. Kõik elemendid pidid andma suurenduse. Ka riided. Näitlejad kandsid jalas koturne - jalanõusid, millel on talla paksendused. Kitoon - varrukatega ülariie. Traagilistel kangelastel oli pikk kitoon, koomilistel lühike (ka teenritel). Kitoon oli tavaliselt kaunistatud tikanditega. Rohkem omas tähtsust värv. Kitooni peale tõmmati mantel - kuningatel oli see purpur-punane. Kuningannadel kitoon punane ja mantel valge. Jumalad kandsid tavaliselt villast mantlit
Galaktikad ,,arenevad" protogalaktikatest. Täht on ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht on Proxima Centauri, mis asub Maast 4,2 valgusaasta kaugusel. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka Universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei
komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Orioni udukogu Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles noored tähed on hästi vaadeldavad.
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3
Kõige lihtsam on peegeldada valgus torust välja ristsuunas (nn. Newtoni süsteem); kõige mugavama ja lühema teleskoobi saame, kui peegeldame valguse tagasi peegli suunas ja teeme viimase keskele ava, mille taha paigutame okulaari. See nn Cassegrain'i süsteem muudab reflektori sama mugavaks kui seda on läätsteleskoop, ja kuna ta on vähemalt kaks korda lühem (kumera sekundaarpeegli korral isegi kuni 4 korda lühem!), on eelised silmnähtavad. Teleskoope iseloomustavad omadused: 1. Suurenduse määrab objektiivi (peegli) ning okulaari fookusekauguste suhe. Kuna tänapäeva tehnoloogia lubab vähendada viimast mõne millimeetrini, võib tuhandekordse suurenduse saada juba suhteliselt väikese viiemeetrise fookusekaugusega teleskoobiga. Iseasi, kas sellise suurendusega midagi peale saab hakata. 2. Valgusjõu määrab objektiivi läbimõõdu ning fookusekauguse suhe, nn suhteline ava. Mida suurem see on, seda nõrgemaid objekte me taevas näeme. Kuna fookusekauguse lühendamine
magevees. Neid liike on leitud troopilistes piirkondades Lõuna-Ameerikas (üks liik), Kesk- Aafrikas (kolm liiki) ja Kagu-Aasias (25 liiki). Paljudel merelistel kerakaladel on pelaagiline või avatud ookeani eluetapp. Kudemine esineb pärast seda, kui isane lükkab emase aeglaselt veepinnale või ühineb emastega, kes juba on seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012) Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega. Kui emane aktsepteerib isasese, juhatab ta nad edasi taimede või mõne muu varju alla, kus ta saab eraldada munad viljastamiseks. Isane võib emast selle juures aidata, hõõrudes ennast emase vastu
teistes laborites. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töökoha korrashoiule ja puhtusele. II TEEMA 1. Nimeta mikroskoopide tüübid. a) valgusmikroskoobid b) elektronmikroskoobid 2. Milline on erinevus helevälja-valgusmikroskoobi ja Leeuwenhoek'i mikroskoobi vahel? Leuuwenhoek'i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud Optiline osa: elektrilamp, diafragma, kondensor, objektiivid, okulaarid. 4. Mis on helevälja-valgusmikroskoobi peamiste osade funktsioon? Statiiv mikroskoobi stabiilsus (jalg + tuubusehoidik)
Pilt fototapeedil on enamasti kujutatud nii, et seinale sobitades võib kujutist igast küljest lõigata, ilma et üldine väljanägemine muutuks. Trüki oma tapeet! Küsimus pole muidugi paljalt seina Nüüd tuleb see pdf välja printida ja lehed katmises. Täna tutvustatava programmiga õigesti kokku panna. Tänu printimise võid mis tahes fotost teha ükskõik kui suure tehnoloogiale jääb igale lehele valge raam. suurenduse ja selle kodus ka välja printida. Võid need servad ära lõigata ja ühtse pildi Suure pildi tegemine koosneb viiest lihtsast moodustada või siis kunstilise valge võttest. ruudustiku peale jätta. Siin näidiseks tehtud Soome päritolu programm Rasterbator piltide algallikas oli 178 x 195 pikslit pisike võtab pildifaili sisse. jpg-fail. Kogu lugu on äärmiselt odav:
Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust (päikesevalgust). 2. Kirjelda Päikese kui tähe atmosfääri. - Päike asub Maast 150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu)
suurendusega 15 x 8 või 15 x 20 ja joonistatakse üles kristallide kuju. Glüloosi osasoonid on nagu tumedad kõrred, üsna pikad sealjuures. Laktoosi osasoonid meenutavad veidi väikese lapse joonistatud lilli, need on ümmargused ja kollakad, mitte eriti pikad läbimõõdult (võrreldes glükoosi osasoonidega). Glükoosi osasooni välimus langeb kindlasti kokku kirjanduses oleva infoga, laktoosi oma on aga veidi teistsugune. Võib-olla on erinevus tingitud suurenduse erinevusest. Glükoosi osasoonid Laktoosi osasoonid Benedict'i test suhkrute määramiseks Reaktsioon Benedict'i reaktiiviga võimaldab eristada taandavaid ja mittetaandavaid suhkruid. Taandavad suhkrud reageerivad tsitraadiga komplekseerunud vaseiooniga. Vaba aldehüüd- või ketorühma (poolatsetaalse või -ketaalse hüdroksüülrühma) toimel vask taandub, andes punase värvusega vask(I)oksiidi, mis lahusest välja sadeneb. Suhkur oksüdeerub reaktsioonil vastavaks happeks
Eeldada, et molekul on kerakujuline. Õli moodustab vee peal monomolekulaarse kihi. 4. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas (d = 0,001 mm). 5. Mitu vee molekuli peab lisanduma igas sekundis tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile), kui veepiisa moodustumine võtab ligikaudu üks tund aega (d = 0,001 mm)? 6. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (106) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 7. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? Märgadel tekib pindpinevusjõud, mis ei lase esemeid lahti rebida. Paberid on krobelised ja kokkupuute osakesi on palju vähem. 8. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus,
3 1 Tähed ja nende teke Täht on massiivne valgust ja soojust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille energia tuleb tema sees toimuvast tuumareaktsioonist. Tähtedena arvestatakse ka reaktsiooni lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse abiga. Tähed on meist väga kaugel, sellepärast tunduvad nad meile taevas säravate täpikestena, nad jäävad reeglina punktideks ka suurima võimaliku suurenduse korral. Maa atmosfääri tõttu näivad nad vilkuvat. Päike on aga erand, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, nii et ta paistab kettana ning annab meile hulgaliselt soojust ja valgust. Tähti on olemas hiiglaslikke ja väikeseid. Peamised tüübid on: Hüperhiid Ülihiid Helehiid Hiidtäht Poolgigant tähed Peajada tähed (nt Päike) Poolkääbus tähed
moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks. 18. Milline on DNA roll erinevates organismides DNA roll on päriliku info säilitamine ja edasikandmine. 19. Millele viitab evolutsiooniliselt see, et DNA ja selle kodeeriv süsteem on kõigis elusorganismides sama? 20. Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid 21. Millise panuse on andnud rakubioloogiasse: R. Hook, A.v. Leeuwenhoek, K.E.v. Baer R.Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.aastal ning võttis esimesena kasutusele mõiste rakk. Sakslasest A.v. Leeuwenhoek valmistas mitmeid erinevaid mikroskoope, uuris ainurakseid ning baktereid. K. E. V. Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku. Järeldas sellest, et loomaorganism saab alguse munarakust. 22
Peale teist märtsi see kustutas ennast. 1996 aasta destembris levis Eestis viirus nimega ,,Komm", mis vingus nagu laps. Kui sa arvasid .doc faili 6ndal või 8ndal kuupäeval tuli ette kast kirjaga ,,Mul on paha tuju" ja tuli küsimuse aken ,,Tahan kommi!" kuhu sisse pidi kirjutama ,,komm". Siis kirjutas ta ,,Namm- Namm-Namm-Namm-Amps-Amps-Klomps-Kraak!". Väidetavalt on Eestis tehtud ka 1997. novembris avastatud viirus nimega "Kompu", mis muutis Wordi dokumendi suurenduse 200% peale, ning näitas kirja "Still don't see the text? I'll fix that problem ;)"(Tõlkes siis "Ei näe lugeda? Ma lahendasin su probleemi.") 1997. levinudud Chrernobyli viirus(tundud ka nimedega Win95.CIH ja CIH) põhjustas paljudele arvutikasutajatele palju probleeme. Esimene põhjustas emaplaadi surma, sest kahjustas FlasH BIOSi ning peale seda arvuti enam ei käivitunud. Teine võimalus oli, et kogu
valem õige tõelise kujutise korral. 1a-1k=-1f1a-1k=-1f Selline on valemi kuju
nõgusläätse jaoks. Läätse valem lubab teha järeldusi kujutise asukoha
kohta olenevalt eseme asukohast.
Kuna nii a kui f on positiivsed ja a
tonni kuupsentimeetri kohta. Tähed Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit või väga
protsessidel. 15. Mis on makroskoopia? Makrostruktuuri uurimine 16. Mis on mikroanalüüs optilises metallograafias? Metallide ja sulamite mikrostruktuuri uurimine 17. Mis vahe on makro- ja mikrostruktuuri vahel? Makrostruktuur hõlmab silmale nähtavaid osi, mikrostruktuur on palja silmaga vaatamiseks liiga väike ja vajab suurt suurendust. 18. Mis vahe on optilises metallograafias mikroskoopilisel ja makroskoopilisel analüüsil? Makroskoopilist analüüsi saab teha väikese suurenduse all ning ka palja silmaga. Mikroskoopilist analüüsi peab sooritama mikroskoobi all, et tuua nähtavale mikrostruktuur.(?) ELEKTRONID 1. Mis on ergastusruum? Aine sees olev pirni- või tilgakujuline ruumala, mille sees toimubki elektronide ja aine vastasmõju ning elektromagnetiliste kiirguste ja vabade elektronide tekkimine. Elektroni trajektoori on võimalik teoreetiliselt simuleerida kasutades Monte-Carlo meetodit ja kujutada seda graafiliselt:
RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes
Nailine kujutis tekib kohas, kus koonduvd kiirte pikendused. Optiline tugevus D=1/f [dptr] Suurendus s s=H/h=k/a Sfaariline peegel sile kerapinna osa, millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel koonduva laatse omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb pikksilma paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses
Läätse valem-1/a+1/k=1/f=D, D=optiline tugevus, D=1/f [dptr]. Suurendus-s=H/h=k/a. Sfääriline peegel-on sile kerapinna osa,millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nõgusateks/kumerateks. Analoogia läätsega: nõgus peegel(koonduva läätse omadused), kumer peegel(hajuva läätse omadused) fookuskaugus f=R/2.Optilised riistad-luup- suurendusklaas, millena võib töötada iga kumerlääts ja mille optiline tugevus jääb vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x.mikroskoop-suurendus 20-2000x. koosneb kahest läätsest (objektiivist ja okulaarist) ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale->seljuhl saame esemest suurendatud tõeslie kujutise,mida vaatleme omakorda okulari kui luubiga ja saame sellest veel kord suurendatud, kuid näiva kujutise.Teleskoop-koosneb objektiivist ja okulaarist. kaugetest esemetest tuleb pikksilma parallellene kiirtekimp,mis tekitab kujutise objektiivi fookuses
Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks (eriti vanapärases keeles). Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi
Sfaariline peegel sile kerapinna osa, millelt valgus peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel koonduva laatse omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist
on keskmiselt õli osakese läbimõõt. Eeldada, et molekul on kerakujuline. Õli moodustab vee peal monomolekulaarse kihi. 5. Hinnake mitu vee molekuli on udupiisas. 6. Veeauru kondenseerumisel lisandub tolmuosakesele (kondensatsioonitsentrile) igas sekundis tuhat vee molekuli. Kui kaua kestab udupiisa moodustumine? 7. Millise trükitud kirja kirjamärgi läbimõõt oleks sama suur kui vee molekuli miljoni (10 6) kordne suurendus? Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 2. AINEOSAKESED MÕJUTAVAD ÜKSTEIST Aineosakesed tõmbuvad omavahel, aga ka tõukuvad. Samaaegselt esineb nii tõmbe kui tõukejõud. Kui keha pole kokku surutud või välja venitatud, siis asuvad aineosakesed püsiva tasakaalu asendis. Osakeste kaugus teineteisest on selline, kus osakeste tõmbejõud ja tõukejõud on võrdsed ja vastassuunalised
annaabi.ee 
