maja oli ehitanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese poja Mäiduga, kes tulevad kurvalt surnuaiast Märdi haualt. Kui nad räägivad, saab Leena aru, et Märt ei mäleta, et tal olid poeg ja tütar. Mogri Märt peab Mäidut oma pojaks, kellel olevat Märdi silmad, suu, nägu. Isegi Hulluna ihkas ta raha. Järsku kohtuvad Leena ja Peeter Pärn üle pika aja, kui too oma naise hauale tuli. Algul nad ei tundnud teineteist ära, kui jutu sees said aru, et Mäidu on Peetri poeg. Peeter tahtis enda poega nii väga kaasa võtta , kuid Leena seevastu hakkab vastu ja ei luba last ära võtta, ka Mäidu pelgab. Isegi Mogri Märt ei luba teda ära viia. Lõpuks Peeter veendus, et Mäidul olemas oma armastatud ema ja jätab nad rahule. Tema viimaseks palveks on ainult see, et tulla tagasi kodumaale ja olla oma poja lähedal ning saada kodusoojust Leena juurest. Leena ja Mäidu olid sellega täiesti nõus.
Kordamine Suur ja Väike algustäht. • andi, miki ja peedi olid naabripoisid. Nende Koduküla Oli Arusaare. Arusaare ligidal oli Kudruküla. Sealt käisid Juku, Mäidu ja Eedi Andil, Mikil ja Peedil külas. Arusaare all oli ilus Merelaht - ahuna. Mõnus oli soojadel suvepäevadel vaikses vees supelda! Poistest oskasid ujuda Mäidu, Miki ja Peedi. Andi, Eedi ja Juku ainult Padistasid vees. Poistega tulid kaasa mõnikord ka nende õed Liisi, Manni, Lilli, Anni, Vaike ja Lagle. Koos mängiti merekaldal mitmesuguseid mänge. Lõbus oli Laste Elu. 1. Kas suure või väikese tähega? • järva - jaani • Järva - jaani • Järva - Jaani 2. Kas suure või väikese tähega? • koer muki • Koer Muki • koer Muki 3. Kas suure või väikese tähega? • laupäev • Laupäev 4
Margus haaras püssi ja läks välja ning lasi. Kuuli sai aga hoopis Tiina. Margus oli enese peale nii vihane, ta oli oma enda eluarmastuse hundi pähe maha lasknud. Niipalju õnnetust vaid seetõttu, et Margusel ja Tiinal ei lubatud nooruses õnnelikud olla ning abielluda. Kitzbergi teine tähtis näidend "Kauka jumal" jutustab Mogri Märdi raha ahnusest. Selle loo tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik. Lugu räägib taaskord peamiselt sellest, kuidas vana Märt oma laste tulevasi valib. Tema ei tee seda vere või nahavärvi järgi, vaid vanemate rahakoti paksust või kaasavara arvestades. Mogri Märt on väga ahne mees, kes annab endast vaesematele lahkelt laenu, ent suure intressiga, mille
Raha, inimene ja inimsuhted Kauka Jumalas Mogri Märt oli väga ahne ning hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis väga suure intressiga. Mogri Märt oli vastu oma poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ütles pojale, et kas too tahab sama viga teha, mis temagi. Vaatamata sellele, et Mogri Märt oma poja abielu vastu oli, noor Märt siiski abiellus Leenaga, mille peale isa nad nende talust välja ajas. Ta ei lubanud ka oma tütrel olla tema armastatud mehega(Peetriga) ning tõukas tütre perekonnast välja. Mogri Märt ei hoolinud üldse oma lähedastest, vaid mõtles ainult iseendale. Peale iseenda hoolis ta ainult rahast. Tema naine, kes oli tema kõrvalt ustavalt aastaid olnud, oli mehe tegude pärast meelheitel. Ta üritasmehe pilli järgi olla, kuid tema süda ei lubanud oma lastele haiget teha, ta otsustas neid toetada ning oma abikaasat ümber veenda. See ...
Nende kahjuks kaotas aga pereisa töö ja nad jäid vaesusesse, mis sundis Miili tagasi koju suunduma oma väikse pojaga. Selleks ajaks olid Mogri Märt ning tema naine Mari just kolinud uude majja, mis oli Märdi kangekaelsuse tõttu õnnistamata jäänud. Kui Miili enda lapsega üks pime sügisõhtu vanemate juurde jõudis, olid teda võtnud mitmed külmetused ning haigused nii, et ta kohe oma pere silme all suri. Pisipoja Mäidu jättis ta aga noore Märdi naise Leena hoolde. Kohe peale tragöödilist surma tõusis torm ning pikse lõi uude uhkesse majja sisse nii, et maja leekidesse lõi. Poeg, kes läks isa sundimise peale raha põlengust päästma aga suri ise õnnetuses. Nii oligi läinud nii Mogri Märdi pere kui ka ta raha. Aastate pärast oli Mogri Märt aga lausa hulluks läinud oma raha kaotuse tõttu. Lavakujundus oli väga konkreetne ning kesine: laud, paar tooli, rahakirst ning
ustavuse tähtsist. ühtekuuluvustunnet Meeleolu peol oli ülev ning andis julgust ja ja hea, õhtused jõudu ka tulevikuks. pidusöögid olid Eesti Aleksandrikooli algus Meie rahvuse Praeguseks on rajatud rahvusliku liikumise igasse Eesti kihelkonda kõige kandvamaks komiteed, kus saab juhtmõtteks on saanud annetada raha. hariduse idee. Meie Esimene suurem oma Pulleritsu külakooli heategevus üritus on õpetaja härra Jaan Mäidu mõisas Adamson oli asunud külapoiste pool meid toetama, et me korraldatav näitemäng. rajaks kreisikooli Etenduse pilte on 5 tasemel kooli, et meie rubla, millest pool oma lapsed saaksid kogutud summast tulevikus suurteks läheb kreisikooli mõisnikeks ja toetamiseks. Siit rahvajuhtideks saada. üleskutse ka rahvale, Kahjuks peame kui soovite, et teie
haiget teha. 3. Leena tuleb poisikesega surnuaiast. Näeb Mogrit ja hakkab nutma. VM soovitab mulla juurde minna. Peab olema täis saanud siis viiakse mulda. Märt mõtleb limukat ja lausub, et tema ta viis aga Leena mõtleb NM ja tahtis tema eest minna. Leena sõnab, et käis Märdi haual aga VM ei mäleta, et tal isegi lapsi oleks. Poeg näeb Märdi moodi välja. VM on vihane, et talle valetati, et ta mulla all. VM sonib, et tuppa tuli vett aga tegelt tuld. Suunas, et perenaise mattis hauda. Mäidu on poja nimi. Leena selgitab, et see ta vanaisa. Jaan pidi tulema ja VM selgitama. Jaan on VM jumal nüüd, see kuraator, talu valitseja. Leena annab VM rubla, kuna saab aru, et tal ei lähe hästi. VM soovib näha kas Märt on tõesti seal ja läheb üksi surnuaeda. 4. Pärn märkab Mogrit ja läheb Leena juurde jutustama teda mitte teades, et mis 5 a tagasi juhtus. Küsib infot poisi kohta. Pärn ei soovi rääkida aga vihjab, et tal ka kuskil 5 a laps. Leena tunneb kaupmees Pärna ära
vaatuses. Iseloomult jääb ta ikkagi sitkeks ja ignorantseks. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Mogri Märt- Juudi pärane, kõva, kangekaelna isekas Mari- Mogri Märdi pruut, armastav, depressivne. Märt- Sama sitke kui ta isagi, hooliv ja mõistev inimene kes teeb ükskõik mis võttab, et oleks ta ühiskonnas rahulolu. Miili- siiras heatahtlik ja kahtlemata kaunis Mogri märdi Mäidu- Kartlik, pelgav Miili ja Pärnu lapseke. Masa Ants- Vaene kuid õiglaslik Leena Lond- Emotsionaalne, inimlik, sõbralik kuid ka argpükslik Masa Antsu tütar Peeter Pärn- Ehk Kaupmees Pärn, Leena peika, kaval ja rahulik, sisemiselt ahne inimene mulle näib. Anu- Vana inimene, Leena sõber ja Räätsa talu teenijanna Marjapuu-Habemeke ja töömees Urjandik-Mõistlik ja sümpaatne linna kodanik 7. Põhisündmused, süzee Esimene vaatus
ja ,,Postimehes" ärijuhina. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak). ,,Kauka Jumal" - Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu. I vaatus : Mogri Märt vaatab inimesi raha järgi, suhtlemine pereliikmetega on tõre, tundub nagu ta ei hooliks perest, peab end ülemuseks. Märt on ihne ja raha määrab kõik. II vaatus : Kellel on palju raha see on nagu jumal. Alavääristas oma naist vähese kaasavara pärast ja alavääristas ka oma töölisi. Vaesed =kerjused.
2 Kas armastuse nimel on kõik lubatud? 3 Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? 4 Kas põgenemine on lahendus? Kitzbergi draamaloomingus on õnnestunult liitunud rahva elu tundmine ja sügavamõttelisus. Kirjaniku loodud Tiina, "Kauka jumala" Mogri Märt jt kujud kätkevad endas suuri üldistusi. Kauka jumal - Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja
väga oma isalt õnnistust nõudsid .Iga isa peaks oma lapsi toetama, aitama ning mõistma. Ainus mida Märt mõistis oli see, et tal oli palju raha ning rohkemat tal vaja polnudki. See jutt õpetab meile seda, et rahaga ei saa osta ei õnne, ega armastust. Kauka Jumal Tegelased: Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik Sisu: Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja
vaid tugevdab alati stseeni kunstilist mõjukust. Põhiprobleemid : · Kas Tiina on tegelikult libahunt? · Kas armastuse nimel on kõik lubatud? · Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks? · Kas põgenemine on lahendus? ,,Kauka jumal" Osades: Mogri Märt Tema naine Mari Nende poeg Märt Nende tütar Milli Millli 5-aastane poeg Mäidu Masa Ants tema tütar Leena Peeter Pärn Anu Marjapuu Urjandik See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter
enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. 13 6. Betti Alveri (1906-1989) elu ja looming + luuletus peast · Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. · Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta
annaabi.ee 
